6.Mõista E E Nult EstEmploy OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.E E N (töötaja, hageja) esitas 16.03.2020 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse EstEmploy OÜ (tööandja, kostja) vastu, milles palus mõista tööandjalt välja tasumata päevarahad 4116,08 eurot 184 töölähetuse päeva eest perioodil 22.04.2019 – 03.01.2019 töölähetuse eest Soome Vabariiki.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 14.04.2020 otsusega nr 4-1/658/20 avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja välislähetuse päevaraha 2192,26 eurot. Kostja esitas 12.05.2020 Harju Maakohtule taotluse vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses.
3.Hageja esitas Harju Maakohtule avalduse, milles palub mõista kostjalt välja päevaraha 2192,26 eurot. Avalduse kohaselt asus hageja 22.04.2019 töölepingu alusel kostja juures tööle üldehitajana. Töölepingu lisas leppisid pooled kokku hageja töölähetuses Soome Vabariiki. Tööandja on jätnud hagejale välislähetuse päevaraha maksmata.
4.Töölähetuse määruse nr 110 § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot. Perioodil 22.10.2019 – 03.01.2020 oli töötaja Soomes kokku 98 päeva. Hageja nõue on seega kokku 2192,26 eurot.
5.Samuti palub hageja, et kostja hüvitaks hagejale viivise kohtu otsustatud suuruses. 30.07.2021 täienduses selgitas hageja, et soovib viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras perioodi eest 14.04.2020 kuni 30.07.2021 summas 219,23 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hagejal ei ole lähetuse päevaraha nõuet, kuna hageja töökoht oli poolte kokkuleppe kohaselt Soome Vabariigis. Hageja ja kostja sõlmisid 08.04.2019 töölepingu ja töölepingu lisa 1, mille alusel asus hageja alates 22.04.2019 tööle üldehitaja ametikohale. Töölepingu p 2.1 kohaselt oli töö tegemise koht Eesti Vabariik. Töölepingu p 1.3 kohaselt on hageja kohustatud täitma töökohustusi lähetatud töötajana kasutajaettevõttes, mille kohta on täpsem informatsioon esitatud töölepingu lisas 1 hageja lähetamise kohta. Töölepinguga samal päeval sõlmitud töölepingu lisas 1 muutsid pooled töötamise kohta ja leppisid kokku, et töötamise koht on Soome Vabariik, Helsingi.
8.Hageja töötas ainult Soomes, see oli tema harilik töötamise koht. Kostjal ei olnud kunagi kavatsust hagejale Eestis tööd pakkuda. Töölepingu p 1.6 kohaselt oli tööleping tähtajaline ja pidi lõppema objekti valmimisel või kui kasutajaettevõte Soomes lõpetab tellimuse. Hageja teadis või pidi teadma, et kostja tahe oli määrata hageja töötamise kohana Soome Vabariik, Helsinki. Seega ei laiene hagejale Eestis kehtiv töölähetusi puudutav regulatsioon.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile kostja vastu avalduse, milles palus mõista tööandjalt välja välislähetuse päevarahad. Tööinspektsioon rahuldas avalduse osaliselt. Kostja ei nõustunud tööinspektsiooni otsusega ja esitas kohtule taotluse, milles palus vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses.
10.Hageja esitas maakohtule 22.05.2020 hagiavalduse päevarahade väljamõistmiseks samas ulatuses, nagu mõistis kostjalt hageja kasuks välja tööinspektsioon, s.o 98 välislähetuse päeva eest. Kostja esitas maakohtule esitatud avalduses aga ka nõude, mida ta töövaidluskomisjonile ei esitanud. Nimelt palub hageja mõista kostjalt välja ka viivise.
11.Iseenesest on lubatud esitada maakohtus ka nõudeid, mida töövaidluskomisjonile ei esitatud. Need on käsitletavad iseseisva hagiavaldusena (vt Riigikohtu 15.06.2011 otsus nr 321-41-11 p 12). Kuna hageja nõue ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, jättis kohus 09.07.2021 määrusega hageja nõude käiguta. Hageja kõrvaldas avalduse puudused 31.07.2021 ja täpsustas, et nõuab viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras perioodi eest 14.04.2020 kuni 30.07.2021 summas 219,23 eurot.
12.Kuna kohus ei ole seni otsustanud uue nõude menetlusse võtmist, võtab kohus hageja 22.05.2020 esitatud ja 06.07.2020 ning 31.07.2021 täpsustatud viivisenõude käesoleva otsusega menetlusse. Kostja on saanud võimaluse esitada hageja lõpliku viivisenõude osas oma seisukoha.
13.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja nõuab kostjalt välislähetuse päevaraha väljamõistmist asjas, mille suhtes tegi töövaidluskomisjon 14.04.2020 hageja avalduse alusel otsuse. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kostja esitas Harju Maakohtule 12.05.2020 taotluse, milles palub vaadata hageja ja kostja vaheline töövaidlusasi läbi hagimenetluses. Kostja avaldus on seega tähtaegne.
15.Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus mõista kostjalt välja välislähetuse päevaraha 184 päeva eest summas 4116,08 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja päevaraha 98 päeva eest summas 2192,26 eurot. Hageja nõuab Harju Maakohtule esitatud avalduses välislähetuse päevaraha kostjalt väljamõistmist samas ulatuses, milles töövaidluskomisjon tema nõude rahuldas. Kohus kontrollib seega hageja nõuet kostjalt päevaraha väljamõistmiseks 98 lähetuse päeva eest summas 2192,26 eurot.
16.TLS § 40 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 (Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord) § 2 kohaselt on töötajal välislähetuse korral õigus nõuda välislähetuse päevaraha. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja töökoht asus Eestis või Soomes, s.t kas tegemist oli välislähetusega.
17.TLS § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö tegemise koht. TLS § 21 lg 1 ja 2 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks
väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikkuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.
18.Hageja ja kostja sõlmisid 08.04.2019 töölepingu nr 080419-3 (tl 179 – 185), mille p 1.1 leppisid kokku, et töötaja asub alates 22.04.2019 tööle üldehitaja ametikohale ja punkti 1.3, et töötaja täidab töökohustusi lähetatud töötajana kasutajaettevõttes, mille kohta on täpsem info töölepingu lisas 1. Töölepingu p 2.1 kohaselt on töö tegemise kohaks Eesti Vabariik. Lepingu p 9.1 kohaselt kohaldatakse lepingule Eesti Vabariigi õigust. Lepingu punktis 2.1 kinnitasid pooled ka järgmist: „Pooled kinnitavad, et nende ühine tahe on määrata töö tegemise kohana Eesti Vabariik ning see vastab töö tegelikule iseloomule. Igasugune töötamine väljaspool Eestit on käsitletav töölähetusena. Töölähetuse puhul ei kohaldata töötajale vastuvõtva riigi töötasu regulatsiooni, kuna töötaja töötab vastuvõtvas riigis tööandja korraldusel ajutiselt.“. Lepingu p 2.3 kohaselt on tööandjal õigus saata töötajat töölähetusse välismaale.
19.Töölepinguga samal päeval sõlmisid pooled töölepingu lisa 1, kokkulepe töötaja lähetamise kohta (tl 186 – 187). Lisast 1 nähtub, et hageja lähetati alates 22.04.2019 Soome, Helsinkisse. Sihtkoha asutus oli xxx ja lähetuse lõpuna märgiti „Töö tellimuse lõpp“. Lisa 1 punktis 7 kinnitasid pooled, et käsitlevad kokkulepet töölähetuse kokkuleppena TLS § 21 lg 2 tähenduses.
20.Töölepingust ja selle lisast nähtub seega, et kuigi pooled leppisid kokku, et töö tegemise koht on Eesti Vabariik, asus hageja tegelikult 22.04.2019 tööle Soomes, Helsinkis. Seda, et hageja töötas Soomes, kinnitavad ka tunnilehed, millele hageja on päevaraha nõude esitamisel tugineb (tl 53 – 56; 61 – 62; 64 – 65; 70 – 72; 74 – 76 ja 78 – 86). Tunnilehtede kohaselt tegi hageja tööd järgmistes kohtades: xxx (xxx), xxx, xxx, xxx, xxx, xxx (xxx). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks töötanud Eestis. Töölepingu Lisa 1 kohaselt pidi hageja lähetus Soome lõppema töö tellimuse lõppemisel. Samuti sätestas töölepingu p 1.6, et tööleping sõlmiti määratud tähtajaks objekti valmimise või kasutajaettevõtja tellimuse lõppemiseni. Kostja selgitas, et tööleping lõpetatigi põhjusel, et tellimus Soomes lõppes. 31.12.2019 töölepingu lõpetamise teate kohaselt lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 80 lg 1 alusel alates 03.01.2020 (tl 16). TLS § 80 lg 1 kohaselt lõpeb tööleping tähtaja möödumisel.
21.Eeltoodud asjaoludest ja tõenditest järeldub, et hageja töötas alates töölepingu sõlmimisest kuni selle lõppemiseni Soomes. Hageja ei ole sellele ka vastu vaielnud, kuigi kohus kostja sellele väitele eraldi tähelepanu pööras ja selle kohta hagejalt seisukohta küsis.
22.Riigikohus on varem selgitanud, et kui töötaja harilik töötamise koht on välisriigis, ei saa tegemist olla töölähetusega TLS § 21 tähenduses (vt Riigikohtu 13.02.2019 otsus nr 2-17458 p 13). Töötaja viibib TLS § 21 järgi töölähetuses, kui ta saadetakse tööülesannete täitmiseks oma tavapärasest töö tegemise kohast erinevasse kohta (sh nt välisriiki). Kuna hageja töötas aga terve lepingu kehtivuse aja Soomes, mitte ei lähetatud teda sinna Eesti töökohast, oli tema harilik töötamise koht välisriigis ja tegemist ei saanud olla töölähetusega TLS § 21 tähenduses, sõltumata sellest, milliseid kinnitusi pooled töölepingus ja selle lisas andsid.
23.Kohus leiab, et asjaolu, et töölepingus on märgitud töötamise kohana Eesti Vabariik ja lepingu lisa 1 kohaselt oli hageja Soome üksnes lähetatud, ei muuda seda, et hageja tavapärane töö tegemise koht oli Soomes. Hageja ei tõendanud, et ta oleks Eestis kunagi tööd teinud ja ta oleks lähetatud Soome oma tavapärasest töö tegemise kohast. Hageja tugineb nõude esitamisel ekslikult üksnes töölepingu tekstile ja jätab arvestamata töösuhte tegeliku sisu.
24.Kuna tegemist ei olnud töölähetusega TLS § 21 tähenduses, ei pidanud kostja maksma hagejale TLS § 40 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 alusel välislähetuse päevara. Hageja nõue välislähetuse päevara väljamõistmiseks jääb seetõttu rahuldamata.
25.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostjal ei ole hageja ees rahalist kohustust, jääb rahuldamata ka hageja nõue rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks.
26.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.3).
29.Kostja 13.08.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt seisnevad kostja kulud temale osutatud õigusabis kokku 2618 eurot.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
31.Kostjat esindasid menetluses kaks advokaati. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindajate tasumäär 140 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 321-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni, leiab kohus, et esindajate ühe tööühiku hind on põhjendatud.
32.Kostja esindajate 19.06.2020 ajaaruande kohaselt on esindajad teinud menetluses järgmisi toiminguid: 23.03.2020 töövaidluse asjaoludega tutvumine 0,5 tundi; 23.03.2020
33.13.08.2021 ajaaruande kohaselt on esindajad teinud veel järgmisi toiminduid. 06.05.2020 töötaja e-kirjaga tutvumine 0,2 tundi (Alt); 10.05.2020 kohtu e-kirjaga tutvumine 0,1 tundi (Alt); 17.06.2020 menetluskulude nimekirja koostamine 0,9 tundi (Alt); 27.07.2020 töötaja vastuse analüüsimine 0,3 tundi (Ergma) ja 0,3 tundi (Alt); 05.11.2020 määrusega tutvumine 0,2 tundi (Alt); 16.07.2021 määrusega tutvumine 0,3 tundi (Alt); 19.07.2021 toimikuga tutvumine 0,5 tundi (Alt); 26.07.2021 seisukoha koostamine 0,7 tundi (Alt); 10.08.2021 töötaja vastusega tutvumine 0,3 tundi (Alt); 13.08.2021 seisukoha koostamine 0,3 tundi (Alt) ja 13.08.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 0,4 tundi (Alt).
34.Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kostja õigusabikulude hagejalt välja mõistmine ei ole taotletud mahus põhjendatud.
35.TvLS § 16 lg 2 kohaselt on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS seadustiku § 144 p 4 tähenduses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajatel kohtueelses menetluses töövaidluskomisjonis kokku 7,9 tundi (asjaoludega tutvumine, suhtlus komisjoniga, kliendisuhtlus, materjalidega tutvumine, täiendava info küsimine, vastuse koostamine, asjaolude analüüsimine, määruse ja otsusega tutvumine, otsuse analüüsimine). Kuigi kohus peab kõiki kulukirjeid kostja huvide kaitsmise seisukohalt põhjendatuks, ei ole põhjendatud neile kulunud aeg. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega, mis vajaks spetsiifilisi eriteadmisi. Kostja esitas kohtueelses menetluses ühe vastuse, mis ei ole mahukas. Ka töövaidluskomisjonile esitatud hageja avaldus ja komisjoni lahendid ei olnud mahukad ega keeruka sisuga. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus esindajate kohtueelses menetluses tehtud toimingutele kulunud aega 4 tunnile.
36.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajatel lühikesed taotluse koostamisele kokku 1,5 tundi (taotluse koostamine töövaidluse edasikaebamiseks, kohtule avalduse koostamine, avalduse täiendamine ja edastamine). Arvestades menetlusdokumendi mahtu ja asjaolu, et õiguslikud põhjendused seisnevad väljavõttes TvLS sätetest, ei kulu professionaalsel esindajal menetlusdokumendi koostamisele ja esitamisele rohkem kui 45 minutit, s.o 0,75 tundi.
37.Kohus selgitab, et kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja asja keerukust, leiab kohus, et mitme esindaja kulude
hüvitamine ei ole põhjendatud. Kohus arvestab seetõttu kostja esindajate tehtud menetlustoiminguid ühtse tervikuna ja jätab esindajate dubleerivad toimingud arvesse võtmata. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus esindajate 27.07.2020 töötaja vastuse analüüsimisele kulunud aega ühekordselt.
38.Samuti vähendab kohus esindaja ajakulu 0,9 tundi 19.06.2020 menetluskulude nimekirja koostamisele. Kohus leiab, arvestades menetluse seisu ja menetluses tehtud toimingute hulka, samuti taotluse sisu, et menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu on mitte enam kui 0,5 tundi. Muud lepinguliste esindajate kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Toimingud on olnud kliendi õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii tsiviilasja mahu, keerukuse kui esindajate kvalifikatsiooniga. Kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses on seega kokku 11,55 tundi (4 tundi + 0,75 tundi + 0,5 tundi + 0,2 tundi + 1,3 tundi + 1 tund + 0,5 tundi + 0,3 tundi + 0,2 tundi + 0,2 tundi + 0,1 tundi + 0,3 tundi + 0,5 tundi + 0,7 tundi + 0,3 tundi + 0,3 tundi + 0,4 tundi). Arvestades kostja lepinguliste esindajate tunnihinda, on tema õigusabikulu kokku 1617 eurot (11,55 tundi × 140 eurot), millele lisandub käibemaks.
39.Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 1940,40 eurot (1617 + 20%), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.