lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-1344/16

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 02.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-1344/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.09.2021
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
2522
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2023-08-02
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2023-07-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2018-03-01
Väljaminev kiri
Konkurentsiamet · Väljaminev kiri · 2018-03-05

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 43 lg 1TööaegVÕS § 113 lg 1ViivisTLS § 107 lg 1, 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 88 lg 1, 3Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTLS § 109 lg 1Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 97 lg 2Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajadTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-1344/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.12.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Telli toit OÜ12664120(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-21-1344

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. september 2021. a Tartu

Tsiviilasja number

2-21-1344

Tsiviilasi

P. R. hagi Telli toit OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

2025 eurot Hageja P. R. (isikukood XXX; XXX) Esindaja E. J. Kostja Telli toit OÜ (registrikood 12664120) Esindaja advokaat J. K.

Kohtuistungi toimumise aeg

21.06.2021

RESOLUTSIOON

1.Tuvastada, et Telli toit OÜ ülesütlemisavaldus P. R. ga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks on tühine.
2.Lõpetada P. R. ja Telli toit OÜ vahel 01.01.2019 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 29.10.2020.
3.Mõista Telli toit OÜ-lt P. R. kasuks välja hüvitis 1875 eurot (brutosumma).
4.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
Mõista Telli toit OÜ-lt P. R. kasuks välja viivis resolutsiooni punktis 3 nimetatud hüvitiselt alates 23.12.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud Telli toit OÜ kanda.
2.Mõista Telli toit OÜ-lt P. R. kasuks välja menetluskulud 1256,25 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

EELNEV MENETLUS

1.P. R. esitas töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse Telli toit OÜ vastu. TVK menetluses olid töötaja poolt tööandja vastu esitatud järgmised nõuded: 1) tuvastada, et tööandja 29.09.2020 avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tühine; 2) lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 29.10.2020; 3) teha muudatus töötamise registris; 4) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 7500 eurot (bruto); 5) mõista tööandjalt välja viivis.
2.TVK rahuldas 23.12.2020 otsusega P. R. töövaidlusavalduse osaliselt. TVK:
1.rahuldas P. R. nõude Telli Toit OÜ vastu töölepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. TVK tuvastas P. R. ja Telli Toit OÜ vahel 01.01.2019 sõlmitud töölepingu nr XXX tühisuse;
2.luges P. R. ja Telli Toit OÜ vahel sõlmitud töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 29.10.2020.
3.mõistis Telli Toit OÜ-lt välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1875 eurot (bruto).
4.mõistis Telli Toit OÜ-lt välja viivise.
3.Telli Toit OÜ esitas 27.01.2021 taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus rahuldatud osas läbi hagimenetluse korras. Kohus luges P. R. TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks. Kohtu menetluses on hüvitise nõue piiratud summaga 1875 eurot.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4.P. R. esitas hagi, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 29.10.2020, mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 1875 eurot (bruto) ja viivis alates töövaidluskomisjoni otsuse tegemisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.01.2019 töölepingu nr XXX, mille alusel asus töötaja tööandja juures tähtajatult tööle teenindusjuhi ametikohal. Tööandja esitas 29.09.2020 töötajale TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ning luges töölepingu lõppenuks ilma etteteatamiseta alates 29.09.2020. Töötaja sai avalduse kätte samal päeval. Tööandja tugines töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses asjaolule, et töötaja lahkub töölt enne tööpäeva lõppu. Tööandja viitas ka sellele, et on teinud töötajale eelnevalt 2 hoiatust (31.08.2020 selle eest, et töötaja jättis toidukulleriga lepingu muudatuse sõlmimata ning 03.09.2020 selle eest, et töötaja valetas tööandjale toidukulleritega sõlmitavate lepingute kohta). Töötaja väitel on tegelikult töölepingu lõpetamise põhjuseks see, et töötaja ei nõustunud tööandja ettepanekutega töötasu vähendamiseks. Tööandja tegi töötajale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, hageja ei olnud sellega nõus. Töötaja ettepanekuga lõpetada tööleping koondamisega ei nõustunud tööandja. Hoiatuse aluseks olevate kullerite töölepingute ettevalmistamine ning kulleri poolt allkirjastamise korraldamine oli värbamisspetsialisti ülesanne. Hageja ülesanne oli lisada

ettevõtte esindajana allkiri talle allkirjastamiseks jäetud töölepingutele. Kuigi hageja oli teenindusjuht ning värbamisspetsialist oli hageja alluv, ei saa alluva poolt toime pandud rikkumist automaatselt omistada juhile. Töötaja ei ole tööandjale valetanud, vaid selgitas tööandjale tema enda poolt paika seatud ja toimivat töökorraldust ning töökohustuste jagunemist. Seega on töölepingu ülesütlemisele eelnenud kaks hoiatust tehtud põhimõtteliselt sama juhtumi alusel, mis ei olnud seotud töötaja poolt töökohustuste rikkumisega. Tööandja ütles töölepingu üles ilma, et töötaja oleks varasemalt oma töökohustusi rikkunud. Töötaja ei tunnista ka tööajast kinnipidamisega seotud rikkumisi. Hageja tööpäevad ei olnud reaalselt seotud töölepingus kokkulepitud kellaaegadega ning töötaja tegi sageli tööd ka oma vabast ajast. Tööandja teatas 28.05.2020, et ületunde ei või teha ning selle eest enam tasu ei maksta. Kuna töö vajadused ja iseloom ei muutunud, tegi töötaja tööd vabast ajast ilma selle eest tasu saamata. Tööandja ei väida, et töö oleks olnud tegemata. Hageja on kogu töösuhte ajal ise oma tööaega planeerinud, lähtudes töö vajadustest ja tööandja huvidest. Töö vajaduste tõttu alustas hageja enamasti tööpäeva 08:30 – 09:00 vahel. Tegemist oli tavapärase ja välja kujunenud töökorraldusega ning varem ei ole kostja hagejale tööajast kinnipidamise osas etteheiteid esitanud. Kostjal ei olnud õigust töölepingut TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles öelda ning ta ei ole hagejat töölepingu ülesütlemise eest hoiatanud. Hageja taotleb töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel alates 29.10.2020. Hageja nõudis tööandjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist ja viiviseid. Hageja leidis, et TVK poolt välja mõistetud hüvitise brutosumma 1875 eurot ei ole piisav varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja ühe kuu keskmine töötasu oli kostja arvestuse kohaselt 2227,99 eurot (bruto). Hageja sai uue töökoha 23.11.2020. Hageja oli kohtuistungil nõus, et lahkus kostja näidatud päevadel töökohast varem. Viimane kuller alustas kell 17.30. Hageja ootas ära, et viimane kuller tuleb tööle ja et graafikus on kõik korras.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles seoses asjaoluga, et hageja lahkus 2020. aasta augustis kolmel korral ja septembris kaheksal korral töölt umbes 15 min enne tööpäeva lõppu kell 17.30. Nimetatud päevadel oli hageja töökohaks kostja Tartu kontor. Töölepingu p 4.2 kohaselt oli hagejal võimalus omal äranägemisel teha 5 töötundi nädalas väljaspool kokkulepitud tööaega, aga tööaeg kell 9.30 kuni 17.30 oli poolte vahel kokku lepitud. Selle võrra oli poolte vahel kokkulepitud tööaeg normtundidest lühem. Hagejat oli nii 31.08.2020 kui 03.09.2020. a hoiatatud selle eest, et järgneva töökohustuse rikkumise korral on kostjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Hageja teadis 2019. a detsembrist, et kullerite töövõtulepinguid tuleb muuta 1. juuniks 2020. a ning hageja oli töövõtulepinguid allkirjastada. Hageja pidi keskastme juhina korraldama tööd silmas pidades tööandja huve, sh majanduslikke huve. Kostja tegi 31.08.2020 hoiatuse hagejale seetõttu, et hageja jättis sõlmimata toidukulleriga töövõtulepingu muudatuse. 03.09.2020 hoiatus tehti selle eest, et hageja valetas kostjale toidukulleritega töövõtulepingu sõlmimise asjaolude kohta ning jättis kostjale mulje, et ta delegeeris lepingute sõlmimise oma alluvtöötajale (värbamisspetsialistile). Mõlemad hoiatused on kehtivad. Kuna töölepingu lõpetamine oli õiguspärane, ei ole hüvitise välja mõistmiseks alust.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

5.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • P. R. ja Telli toit OÜ sõlmisid 01.01.2019 töölepingu, mille kohaselt P. R. asub tööle teenindusjuhi ametikohale täiskoormusega. Töölepingu p 4.2 kohaselt on töötaja tööaeg teenindusjuhi ametikohal esmaspäevast reedeni kella 09.30 - 17.30. Lisaks tuleb 5 töötundi nädalas teha eelpool nimetatud ajavahemikust väljapoole jääval ajal. Täpsema ajakava paneb töötaja ise paika (dtl 28-37); • tööandja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu 29.09.2020 erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (dtl 38-42).
6.TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles, kuna hageja lahkus 2020. aasta augustis kolmel korral ja septembris kaheksal korral töölt umbes 15 min enne tööpäeva lõppu. Tööpäev lõppeb kell 17.30. TLS § 43 lg 1 järgi on täistööajaga tegemist juhul, kui töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Hageja pidi poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt töötama täiskoormusega, s.o täistööajaga. Tema reguleeritud tööajad oli 9.30-17.30 ning lõunaks oli ette nähtud 60 minutit, mis ei kuulu tööaja hulka. Seega töötas hageja töölepingus reguleeritud aegadel 7 tundi päevas, s.o 35 tundi nädalas. Lisaks lepingus kokku lepitud 7 tunnile päevas pidi töötaja tegema 5 tundi nädalas tööd endale sobival ajal, s.o kokku 40 tundi. Hageja oli nõus kostja väitega, et ta läks kostja viidatud päevadel töölt varem ära. Kohus leiab, et töötaja ei ole tõendanud töölepingust erinevat tööaja kokkulepet. See, et töötaja on lahkunud töölt pikema aja jooksul varem kui lepingus ette nähtud, ei muuda poolte vahel kokku lepitud tööaega. Kui töötaja nägi, et tema tööpäev peaks algama ning võiks lõppeda varem, oleks ta pidanud sellest tööandjat teavitama. Töötaja ühepoolne teatud viisil käitumine töölepingut ei muuda, selleks on vaja mõlema poole kokkulepet. Töölepingu p 4.2 kohaselt on töö tegemise asukoht Eesti Vabariik. Töötaja selgituste kohaselt tähendas see, et tal tuli vajadusel sõita ka Tallinnasse ja Pärnusse ning ta planeeris oma ajakasutuse iseseisvalt. Kohus leiab, et ka see ei muuda töölepingus kokku lepitud tööaega. Töökoht Eesti Vabariik tähendab, et hageja võis teha mingil päeval tööd Pärnus kuni kella 17.30-ni (või jõuda Pärnust tagasi kella 17.30-ks) ning vajadusel kasutada 5 tundi nädalas sõiduaja katteks. See ei tähenda, et Tartus töötades võis ta töökohalt lahkuda ning minna koju enne tööaja lõppu. Hageja ei ole viidanud sellele, et ta oleks olnud kostja näidatud päevadel teises linnas tööl. Hageja enda selgituste kohaselt alustasid viimased kullerid tööd 17.30 ja järelikult oli oluline, et hageja oleks ka nii kaua tööl. Seega on tõendatud, et hageja rikkus töölepingus toodud kohustust teha lepingus nimetatud aegadel tööd.
7.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. See tähendab, et kui tööandja soovib töölepingu üles öelda lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, peab ta üldjuhul andma esmalt töötajale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Töölepingu

seaduse seletuskirja kohaselt tuleb rikkumise esinemisel tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Tagasisideta ei pruugi töötaja puudulikust tööoskusest teadlik olla ega oska arvestada, et tema käitumine võib kaasa tuua tõsised tagajärjed (https://www.sm.ee/sites/default/files/toolepinguseaduse_selgitused_sisu_web.pdf). Riigikohus on selgitanud, et hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus nr 3-2-1-187-15). Seega peavad nii tööandja tehtud hoiatus kui töötaja poolne jätkuv töölepingu rikkumine käima sama olukorra kohta, s.o töötaja rikub töölepingut viisil, mille kohta on tööandja juba hoiatuse teinud. Kui töölepingu lõpetamiseks piisaks ükskõik millise rikkumise kohta tehtud hoiatusest, ei oleks töötajal võimalus oma käitumist korrigeerida vastavalt sellele, mida tööandja temalt töölepingu järgi ootab. Praegusel juhul ei ole tööandja töötajale tööaja rikkumise kohta hoiatust teinud. Kostja viitas sellele, et ta on teinud töötajale kaks hoiatust - 31.08.2020 hoiatus selle eest, et töötaja jättis toidukulleriga lepingu muudatuse sõlmimata (dtl 43-44) ning 03.09.2020 hoiatus selle eest, et töötaja valetas tööandjale toidukulleritega sõlmitavate lepingute kohta (dtl 45-46). Kumbki hoiatustest ei anna töötajale võimalust aru saada, et tööandjale on töölt lahkumise aja järgimine oluline ja seega ei saanud töötaja ka arvestada, et rikkumine võib tuua kaasa töölepingu lõpetamise. Kostja seisukohtadest ei nähtu, et hageja töölt varasem lahkumine oleks tööandjale mingeid probleeme tekitanud ja mingid kohustused oleks jäänud täitmata. Seega ei ole tegemist eriti raske rikkumisega ning tööandja ei saanud töölepingut lõpetada ilma hoiatamata. Kohus leiab eeltoodu alusel, et seadusest tulenevate eelduste täitmata jätmise tõttu on tööandja poolne töölepingu ülesütlemine tühine. Kuivõrd eelnevad hoiatused ei anna alust töölepingu lõpetamiseks, ei analüüsi kohus, kas hoiatused on tehtud õiguspäraselt. Töölepingu seaduses ei ole ette nähtud eraldi hoiatuste vaidlustamist ning töötaja ei ole sellist nõuet ka esitanud.

8.Hageja on esitanud taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus lõikes 1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 88 lõike 1 alusel on tööandjal õigus öelda tähtajatu tööleping üles TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt pidi tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja ütles töölepingu 29.09.2020 erakorraliselt üles. Kui ülesütlemine oleks kehtiv, oleks tööleping lõppenud 29.10.2020. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu alates 29.10.2020. Kohus jätab tähelepanuta hageja viited töölepingu lõpetamise võimalikule põhjusele, kuna see väide ei ole asjakohane.
9.Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, kuulub TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust

muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus on piiratud selle hüvitise summaga, mille mõistis välja töövaidluskomisjon. Kohus ei pea põhjendatuks hüvitise vähendamist võrreldes töövaidluskomisjoni välja mõistetud summaga. Tööandja ei ole tõendanud ja teenindusjuhi ametijuhendist ei nähtu, et hageja tööülesandeks oli kulleritega lepingute sõlmimise korraldamine ja seega ei ole tööandja tõendanud, et töötaja oleks oma kohustused jätnud täitmata. Lisaks on tööandja töötajale ette heitnud ebaõiget väidet, et hageja ei korraldanud kulleritega lepingute sõlmimist, vaid seda tegi värbamisspetsialist. Kohus leiab, et tööandja, kes on kehtestanud erinevad ametijuhendid, peaks ilma töötaja selgituseta teadma, kes milliste tegevuse eest vastutab. Töötaja ei ole toime pannud sellist rikkumist, mis annaks alust hüvitise vähendamiseks alla töövaidluskomisjonis välja mõistetud määra. Tulenevalt hageja taotlusest mõistab kohus välja ka viivised.

10.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskuludena kandnud esindajakulusid 1443,75 eurot (sisaldab käibemaksu). Lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: 29.10.2020 töövaidluskomisjoni avalduse koostamine ja esitamine (2 h), 30.11.2020 töövaidluskomisjonile tööandja vastuse osas kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine (3 h), 09.12.2020 töövaidluskomisjoni istungiks valmistumine (1 h 15 min), 09.12.2020 töövaidluskomisjoni istungil osalemine (2 h), 04.03.2021 vastuse koostamine tööandja poolt kohtusse esitatud avaldusele (6 h), 14.05.2021 kohtu nõudele vastuse koostamine (2 h), 19.06.2021 kohtuistungiks valmistumine (45 min), 21.06.2021 kohtuistungil osalemine (1 h 45 min), menetluskulude nimekirja koostamine (30 min). Kokku on esindaja ajakulu 19 h 15 min. Kostja vaidles vastu õigusabikulude suurusele osaliselt: 04.03.2021 menetlusdokumendi koostamise ajakulu saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks 3,5 h ulatuses, kuna esitatud väited ja põhjendused esitati juba töövaidluskomisjonis. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hagejat esindas sama lepinguline esindaja ka töövaidluskomisjonis. Arvestades 04.03.2021 menetlusdokumendi keerukust, samuti asjaolu, et menetlusdokumendis korduvad ka eelnevad seisukohad, loeb kohus põhjendatud ajakuluks selle koostamise eest 3,5 h. Ülejäänud osas on hageja esindajakulud kohtu arvates põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid loeb hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks käesolevas tsiviilasjas 1256,25 eurot (16 h 45 min x 75 eurot/h). Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kulu 1256,25 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohtuotsust osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 7. detsember 2021 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus