Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xx xxxxxxxx xx, xx. xxx, xxxxx xxxxx, e-post: x Kostja: OÜ Y, registrikood xxxxxxxx asukoht xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Saks, e-post: x
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXi hagi OÜ Y vastu töövaidlusasjas nr 4-1/2226/20.
MENETLUSKULUD
Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Käesolevas asjas on ühendatud tsiviilasjad nr 2-20-18201 ja 2-20-19317 XXi ja OÜ Y vahelises töövaidlusasjas nr 4-1/2226/20. XX on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse tema nõudeid puudutavas osas, milliseid töövaidluskomisjon ei rahuldanud (tsiviilasi nr 2-20-xxxxx). Kostja OÜ Y on palunud oma 09.12.2020 esitatud avalduses vaadata XXi töövaidluskomisjonile esitatud nõue läbi
2-20-18201 hagimenetluses ning jätta XXi nõue täies ulatuses rahuldamata (tsiviilasi nr 2-20-18201). Töövaidluskomisjoni 02.12.2020 otsuse kohaselt rahuldas töövaidluskomisjon osaliselt hageja XXi avalduse, mh hageja töötasu nõue 2814 eurot kuulub viivitamatu täitmisele ning jättis rahuldamata OÜ Y kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõude XXi vastu. Praeguse asja menetluses on üksnes töötaja XXi poolt esitatud nõuded tööandja Y OÜ vastu, kuna tööandja Y OÜ oma nõudeid hagimenetlusse ei ole esitanud. Kuna töövaidluskomisjon jättis rahuldamata XX nõude OÜ Y vastu 1) hüvitise saamiseks töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest; 2) XXi ületunnitasu nõude OÜ Y vastu, 3) osaliselt töötasu nõude juuni- ja juulikuu 2020 eest summas (4242,31-2462,25) ehk 1780,06 eurot; 4) osaliselt puhkusetasu nõude ning 5) osaliselt TLS § 109 lg 1 alusel makstava hüvitise nõude, siis antud osas vaidlustas töötaja Töövaidluskomisjoni otsuse ja esitas kohtule hagiavalduse.
2.Töötaja on Ukraina kodanik, kes võeti tööle töölepinguga (töövaidluskomisjonile esitatud tööandja 28.09.2020 vastuse lisa 8), mille kohaselt pidi ta töötama täistööajaga ehk töölepingu seaduse (TLS) § 43 lg 1 kohaselt 40 töötundi seitsmepäevase vahemiku jooksul. Põhipalk oli kokku lepitud 1407 eurot (bruto) kuus, töölepingu (TL) p 3.1. Töötaja asus tööle 08.06.2020. Töötaja on esitanud enda poolt kirjutatud arvestuse oma töötatud aja kohta, väites, et tema töötas juunis 214 töötundi ja 43 tööminutit ning juulis 312 töötundi ja 33 minutit. Töötaja palub juunikuu eest välja mõista töötasu summas 1760,67 eurot (bruto) ja juulikuu eest 2481,64 eurot (bruto). Töötaja on teinud ka ületunnitööd juunis 43 töötundi (214,43 – 171,42), summas 176,30 eurot ja juulis 135 töötundi (312,33 - 177,14) summas 535,95 eurot. TLS § 44 lg 7 kohaselt ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Kokku palub töötaja välja mõista ületunnitöö eest tasu summas 712,25 (176,30 +535,95) eurot. Lisaks viibis töötaja alati veosõidukis ning komandeeringus. Lepingu punkti 4.3. kohaselt tööandja on kohustatud tasuma töötajale päevaraha. Vabariigi Valitsuse määruse “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 2 lg 1 järgi on töötajal õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses. Päevaraha alammäär on 22,37 eurot, kuid tööandjaga oli kokkulepe, et ta tasub 50 eurot päevaraha. Töötaja nõuab päevaraha 54 välislähetuses oldud päeva eest (juunis 23 päeva + juulis 31 päeva) kokku summas 2700 eurot. Töötaja palub välja mõista puhkusetasu lõpparve summas 1027,80 eurot. Puhkusehüvitis ja nn lõpparve moodustavad 1027,80 eurot (arvestatud summalt 5210,40 eurot, töötatud päevade arv 54 päeva, päevatasu 248,11 eurot). Lisaks palub töötaja välja mõista tööandjalt töötasu kuni lepingu ülesütlemiseni perioodil 01.08.2020 kuni 11.08.2020 summas 499,25 eurot. Veel palub töötaja tuvastada, et töölepingu ülesütlemine OÜ Y poolt 11.08.2020 on tühine, tuvastada, et tööleping XX ja OÜ Y vahel sõlmiti 08.06.2020. Lõpetada tööleping XX ja OÜ Y vahel § 107 lg 2 alusel alates 26.08.2020. Välja mõista OÜ-lt Y XX kasuks TLS § 109 lg 1 hüvitis summas 7815, 60 eurot (bruto). Hageja märgib 17.03.2021 seisukohas, et olulise tähtsusega on muuhulgas DDD fail ehk sõidumeerik, mis näitas nii ületunnitöö tegemist kui ka asjaolu, et Y OÜ poolt soovitud ajal ei olnud töötundide ületamise tõttu töö tegemine enam ka võimalik (DDD fail ehk sõidumeeriku fail, mis kajastab kõiki töötunde). Sõidumeeriku avamine on olulise tähtsusega, kuna see lükkab ümber muuhulgas ka
2-20-18201 tööandja väited sellest, et töötaja seisis nädalavahetusel omal initsiatiivil. Kuna tööandja pidevalt nõudis ka laadimiste ajal ja muu töö tegemise ajal kasutada tahhograafil puhkeaega, siis on ka veerus tööaeg kokku (DDD failis ebaõigesti) märgitud. Õige aja saab nii, kui vaadata töö algusaega ja seejärgsel lõplikku magamaminekut. Probleemiks oli ka see, et ka iga auto peatus, ummikus seismine ja kõik muu oli häälestatud viisil, et auto arvestab puhkeaega. Vaatamata sellele on tegelikku töö alguse ja selle lõppu võimalik antud dokumendist tuvastada. Seda on võimalik võrrelda ka töötaja märkmetega ja tuvastada, et töötaja räägib tõtt. Kostja seisukoht
3.Kostja palub jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Kostja märgib, et pooltevahelise kokkuleppe järgi kohaldus hagejale summeeritud tööaja arvestus. Hageja on esitanud enda poolt kirjutatud tabeli oma töötatud aja kohta väites, et tema töötas juunis 214 tundi ja juulis 312 tundi, kuid see ei vasta tegelikkusele. Kostja esitas hageja kasutuses olnud veoki töötundide aruande, mis genereeritakse autole paigaldatud arvuti poolt – sellest nähtub, et perioodil 08.juuni kuni 30.juuni 2020 töötas auto 146 tundi ja 38 minutit – sõidu tunde seejuures 125 h 20 min (05.oktoobri 2020 kostja vastuse lisa 1); juulis 2020 töötas hageja 204 h ja 53 minutit, sh sõidutunde 167 h 02 min (05.oktoobri 2020 kostja vastuse lisa 2 – aruanne kahel lehel). Hageja on juunikuu palga kätte saanud. Hageja esitas ise oma panga väljavõtte (töövaidluskomisjoni 19.augusti 2020 kaebuse lisa „konto_VV_2226-20“) ning kirjutas töövaidluskomisjonile, et talle maksti töötasu QOÜ poolt mitte 10. juuli vaid 24.juuli. Hagejal ei olnud selles osas kostjale ka mingeid pretensioone ja kogu töötamise kestel ta aktsepteeris neid summasid oma töötasuna QOÜ-lt. Kostja palub kohtul hinnata hageja vastuolulist käitumist ja nõudeid. Kostja arvates tuleb hageja nõuded jätta ainuüksi seetõttu rahuldamata, et need on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja leiab, et hageja ei ole kusagil välja toonud, kust nähtub kostja antud korraldus töötada riigipühade ajal või pühade eelsel ajal enam, kui seadus ette näeb. Kostja ei ole sellist kohustust hagejale pannud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et pooltel ei olnud kokkulepet tasuda lähetuses oldud päevade eest 50 eurot. Kostja leiab, et töölepingu viimaseks päevaks tuleb lugeda 31.juulit 2020 kui kostja teavitas, et võtab sõiduki hagejalt üle, kui viimane liikuma ei hakka. Kostja on selgitanud lepingu lõpetamise asjaolusid oma 05.oktoobri 2020 avalduses ning ei pea käesolevas vajalikuks neid kõik üle korrata Töölepingu seadus ei sätesta töölepingu kokkuleppel lõpetamisele kohustuslikku vormi. VÕS § 13 lg 3 sätestab, et lepingu lõpetamine võib toimuda mistahes vormis, kui teine lepingupool saab üheselt aru lepingupoole soovist leping lõpetada. Praegusel juhul on selge, et mõlemad pooled said üheselt aru ja arvestasid sellega, et tööleping lõpeb kohe, kui hageja jõuab Tallinnasse – siis annab ta auto üle ja kostja maksab talle välja kõik lepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad summad. Lisaks keeldus hageja töötamast alates neljapäevast 31.juulist 2020 ning esitas seejuures kostjale ebaseaduslikke nõudeid saada juuli palk ettemaksuna. Kohtu seisukoht
4.TvLS § 58 lg 1 on sätestatud, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. TvLS § 58 lg 3 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon
2-20-18201 avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Käesoleval juhul on mõlemad pooled vaidlustanud töövaidluskomisjoni 02.12.2020 otsuse, töötaja rahuldamata nõuete osas ning tööandja on palunud vaadata töövaidluskomisjoni otsuse uuesti läbi hagimenetluses, kuna ta ei nõustunud sellega. Tööandja ei olnud nõus, et komisjon rahuldas enamuse töötaja nõuetest ega ka sellega, et tema tasaarvestusavaldus jäeti täielikult tähelepanuta.
5.Vaidlust ei ole selles, poolte vahel sõlmiti 08.06.2020 tööleping ning XX töötas OÜ Y juures ametikohaga autojuht-ekspediitor põhipalgaga 1407 eurot kuus ega ka selles, et töötaja asus tööle 08.06.2021. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et poolte vahel sõlmiti 08.06.2020 tööleping, loeb kohus nimetatud kuupäevast töölepingu XX ja OÜ Y vahel sõlmituks. Töötaja on Ukraina kodanik ning töölepingu (töövaidluskomisjonile esitatud tööandja 28.09.2020 vastuse lisa 8) p 3.1 kohaselt pidi ta töötama täistööajaga, summeeritud tööaja (3 kuud) arvestusega. Hageja viitab töölepingu seaduse (TLS) § 43 lg-le 1, mille kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). Samas tööandja viitab asjaolule, et pooltevahelise kokkuleppe järgi kohaldus hagejale summeeritud tööaja arvestus ning summeeritud tööajaarvestuse perioodiks on kolm kuud, mis tähendab, et hagejale pidi kompenseeritama enam töötatud tunnid vaba aja andmisega augustis. Antud asjas on töötaja esitanud omapoolse tööaja arvestuse väites, et tema töötas juunis 214 töötundi ja 43 tööminutit ning juulis 312 töötundi ja 33 minutit (TVK esitatud 30.09.2020 dok, lisa 1, lisa 2-1 ja lisa 2-2) paludes selle eest välja mõista töötasu juunikuu eest summas 1760,67 eurot (bruto) ja juulikuu eest 2481,64 eurot (bruto). Sealjuures on hageja teinud ületunnitööd juunis 43 töötundi summa 176,30 euro eest ja juulis 135 töötunni eest summas 535,95 eurot ning nõudes selle eest ka kokku 712,25 eurot tasu, kuivõrd töötaja arvestuse järgi töötas ta mõlemal tööl olnud kuus oluliselt rohkem aega kui pidanuks. Töötaja märgib, et alates 01.06.2020 oleks ta pidanud töötasu summas 1407 eurot saamiseks töötama 4x40 töötundi + 11,42 tundi ehk 171,42 (tunnitasu juunis 8,20 eurot) töötundi kui töötakse terve kuu. Juulis oleks töötaja pidanud tegema 177,14 normtundi ning töötasu tunnis oleks juulis moodustanud 7,94 eurot. Alates 08.06.2020 oli juunis 3 nädalat ja 2 päeva, seega pidi isik töötama juunis töölepingu alusel maksimaalselt 120 töötundi ning saama ka puhkepäevi. Seega oleks töötaja töötasu pidanud olema juuni eest (ehk 214 töötundi ja 43 tööminutit x 8,20) 1760,67 eurot ja juuli eest (ehk 312 töötundi ja 33 minutit x 7,94) 2481,64 eurot. Kostja vaidleb hageja arvestusele vastu väites, et hageja poolt arvestatud töötunnid juunis ja juulis ei vasta tegelikkusele. Lisaks märgib kostja, et esitas hageja kasutuses olnud veoki töötundide aruande, mis genereeritakse autole paigaldatud arvuti poolt, millest nähtub, et perioodil 08.juuni 2020 kuni 30.juuni töötas auto 146 tundi ja 38 minutit, sõidu tunde seejuures 125 h 20 min (05. oktoobri 2020 kostja vastuse lisa 1). Praegusel juhul ei ole aga kostja oma 03.05.2021 vastuses viidatud lisa (05. oktoobri 2020 kostja vastuse lisa 1) esitanud, kuna viidatud lisa ei nähtu ei töövaidlusasja materjalidest ega ei ole esitatud ka kohtuasja juurde. Lisaks on TVK otsuse punktis 12 viidatud, et tööandja ei ole vaidluses esitanud avaldaja tööaja arvestust (tl 5 pöördel). TLS § 28 lg 2 p 4 järgi peab tööandja pidama tööaja arvestust, tagama töö- ja puhkeaja. Ka ei ole antud juhul arusaadav hageja poolt 07.04.2021 esitatud DDD fail (07.04.2021 juhikaart pdf vormingus). Kohus on oma 19.03.2021 ja 12.04.2021 määrustega töötajale tõendite esitamise kohustust selgitanud. Ometi ei ole töötaja esitanud selget ja arusaadavat eestikeelset juhikaarti, millelt oleks väljaloetav üheselt arusaadav hageja tööaeg. Töötaja on menetluses esitanud vaid eelpool nimetatud omapoolse tööaja arvestuse.
2-20-18201 Eeltoodust tulenevalt tuleb töötajale töötasu arvestamisel juuni- ja juulikuus lähtuda töötatud normaaltundest ehk töötasu perioodil 08.06.2020-31.07.2020 kuulub rahuldamisele vaid summas 1055,25 eurot (juuni) ja juulis 1407 eurot (bruto), kokku juuni- ja juulikuu eest 2462,25 eurot.
6.Kuigi TLS § 44 lg 1 järgi tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö), puudub poolte vahel vastav kokkulepe. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Töötaja on viidanud ületunnitöö eest 1,5-kordse tasu saamiseks TLS § 44 lg-le 7. Üldjuhul täidab töötaja tööülesandeid kokkulepitud tööajal, kuid TLS § 44 lg 1 võimaldab pooltel leppida kokku, et töötaja kohustub tegema ületunnitööd, st töötama üle kokkulepitud tööaja (RK lahend nr 3-2-1-69-17, p 13). Samas ei ole praegusel juhul tuvastamist leidnud, et pooled oleksid ületunni eest tasu saamises kokku leppinud. Toodu põhjal jätab kohus rahuldamata töötaja nõude ületunnitöö eest tasu saamiseks.
7.Veel leiab kostja, et hageja on juunikuu palga kätte saanud ning palub kohtul hinnata hageja vastuolulist käitumist ja nõudeid. Kostja arvates tuleb hageja nõuded jätta ainuüksi seetõttu rahuldamata, et need on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kinnitades alul, et ta on saanud juuni eest raha kätte ning seejärel hakata väitma, et ta ei ole raha saanud, on äärmiselt pahatahtlik. Hageja esitas ise oma panga väljavõtte (töövaidluskomisjoni 19. augusti 2020 kaebuse lisa „konto_VV_2226-20“) ning kirjutas töövaidluskomisjonile, et talle maksti töötasu QOÜ poolt mitte
10.juulil vaid 24.juulil. Kostja selgitas, et hageja tuli Eestisse võõrtööjõuna QOÜ kaudu, mistõttu toimus esimene arveldamine ka selle ettevõtte kaudu (kostja 27. septembri 2020.a vastuse lisa 3). TVK toimiku materjalidest nähtub, et 27.09.2020 täpsustatud töövaidlusavalduse lisa (pangaväljavõte ekraanikoopia) kohaselt on töötajale QOÜ poolt 10.07.2020 üle kantud 788,37 eurot ja 24.07.2020.a. 456,63 eurot, kokku 1245 eurot. Arvestades eeltoodut, sh kostja selgitust arveldamise osas QOÜ kaudu, samuti asjaolu, et töötaja aktsepteeris töötasu maksmist QOÜ kaudu, asub kohus seisukohale, et töötajale on makstud töötasu juunikuu eest 1245 eurot.
8.Kostja ei ole nõus hagejale hüvitama riigipühadel töötatud topelt tasustatud aega, kuna hageja ei ole välja toonud, kust nähtub kostja antud korraldus töötada riigipühade ajal või pühade eelsel ajal enam, kui seadus ette näeb. Hageja väitel töötas ta riigipühadel täispika päeva ja nõuab töötasu riigipühadel ja riigipühale eelneval päeval töötamise eest kokku summas 255,84 eurot (bruto). 23.06.2020 ja 24.06.2020 töötamise eest ning 22.06.2020 oleks pidanud olema lühendatud tööpäev. TL punkt 2.2 järgi "töötaja töö sisuks on: kaupade vedu ja ekspedeerimine Eesti piirkonnas" loeb kohus tuvastatuks, et töötaja töö tegemise koht oli Eesti. TL punktis 4.3 on pooled kokku leppinud, et "Iga komandeeringus viibinud päeva eest töötaja saab päevaraha Eesti Vabariigi kehtivates õigusaktides sätestatud ulatuses ning TL punktis 11.1, et "Käesolevas Lepingus sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi kehtivatest õigusaktidest". Seega on pooled kokku leppinud töösuhtele kohalduvas õiguses. TLS § 45 lg 2 järgi tuleb riigipühal maksta töötajale kahekordset töötasu ning TLS § 53 järgi tuleb võidupühale eelnevat tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. Tööandja ei ole avaldajale tööajakava teatavaks teinud. Eeltoodud põhjendustele tuginedes kuulub rahuldamisele töötaja töötasu nõue riigipühadel ja riigipühale eelneval päeval töötamise eest avaldaja esitatud summas, so 255,84 eurot.
9.Hageja nõude osas lähetusrahade hüvitamises 50 eurot päeva eest leiab kostja jätkuvalt, et hageja nõue on tõendamata, kuna pooltel ei olnud kokkulepet tasuda lähetuses oldud päevade eest 50 eurot päevaraha. TL punktis 1.3 on pooled kokku leppinud, et töötaja nõustub minema töölähetusse. TLS § 40 lg 2 järgi on töötajal õigus nõuda välislähetuse korral lähetustasu. Kui pooled ei ole tasus kokku leppinud, makstakse tasu Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud alammääras. Määruse "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise
2-20-18201 tingimused ja kord" § 3 järgi on alammäär 22,37 eurot päevas. TLS § 21 lg 1 järgi võib tööandja saata töötaja töölähetusse ning pooled on selles kokku leppinud töölepingu sõlmimisel. Hageja nõuab 54 päeva eest päevarahaga 50 eurot 2700 eurot. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid lähetusrahade hüvitamises 50 eurot päeva eest kokku leppinud, mistõttu kuulub rahuldamisele välislähetuse päevaraha nõue summas 1207,98 (54 x 22,37) eurot.
10.Töötaja palub, et kohus tuvastaks, et kui töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, siis loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Töötaja palub välja mõista kolme kuu töötasu TLS § 109 lg 1 alusel summas 7815, 60 eurot (2605,20 x 3), välja mõista tööandjalt sotsiaalmaks ning muud kohustuslikud maksed tasumiseks riigile. TLS § 96 kohaselt töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Kuna tööandja ei ole etteteatamise tähtaega järginud, siis palub töötaja välja mõista töötasu 15 kalendripäeva eest summas 703,50 eurot (pool lepinguga sätestatud töötasust). Kostja leiab, et töölepingu viimaseks päevaks tuleb lugeda 31.juulit 2020 kui kostja teavitas, et võtab sõiduki hagejalt üle, kui viimane liikuma ei hakka. Kostja leiab, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta hageja Tallinnasse jõudmisel. Hageja pidi jõudma eeldatavalt 05.augustil 2020 (kostja 27.augusti 2020 vastuse lisa 7, millest nähtuvalt pidi koorma mahalaadimine toimuma 05.augustil 2020 Keilas). Tööandja on esitanud sõnumivahetuse (TVK toimik, kostja 27.septembri 2020 vastuse lisa 5, WhatsApp-i vestlus lk 3), millest võib aru saada, et pooltel oli soov tööleping lõpetada. Nii kirjutab hageja 18.juulil 2020 „ /.../ pane minu Tallinna saabumiseks valmis kogu rahasumma, mille sa oled mulle juba võlgu jäänud minu töötamise ajal. Kõik algusest kuni viimase päevani. Töölt lahkumise päeva loetakse lõpparve viimaseks päevaks“. Tööandja „30.juuli 2020, kl 16:22 : „Jõuad koju, saad täieliku arvestuse. Nagu ka kokkulepitud oli; Kostja esindaja kl 16:39: „Meil oli kokkulepe,X. Et täis arvestus ja maksmine kui jõuad koju Eestisse. Kas pole nii?“; Hageja kell 17.34: „jah muidugi, e!“/.../ Hageja 30.juuli 2020 kell 20.01 „Valik on meie oma, minu valik on see, et meie sinuga lõpetame“. Töölepingu seadus ei sätesta töölepingu kokkuleppel lõpetamisele kohustuslikku vormi. VÕS § 13 lg 3 sätestab, et lepingu lõpetamine võib toimuda mistahes vormis, kui teine lepingupool saab üheselt aru lepingupoole soovist leping lõpetada. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et töötaja ja tööandja said üheselt aru, et mõlemal poolel on soov antud tööleping lõpetada, kuivõrd tööleping lõpeb kohe, kui hageja jõuab Tallinnasse, annab auto üle kostjale ja kostja maksab talle välja kõik lepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad summad. Samuti ei nähtu, et kumbki oleks sellele vastu vaielnud või väitnud vastupidist. Nii lepiti kokku töölepingu lõpetamine TLS § 79 tähenduses, mille kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Alates 31.juulist 2020 keeldus aga hageja töötamast, mh esitas kostjale nõudeid saada juuli palk ettemaksuna. Hageja 30.juuli 2020 kell 16.18: „Muide, sinul on võimalus maksta mulle selle kuu ees ettemaksu“ (kostja 29. septembri 2020.a vastuse lisa 5, SMS väljavõtte lk 4 esimene sõnum). Hageja 31.juuli kell 07:52 (sama lisa lk 1): „/.../ Alustasin tööd, kontrollisin ja kinnitasin koorma uuesti. Nüüd olen pausi peal, ootan (et ei näe mingeid ettemakse) ja oma raha, mis teenitud vere ja higiga. Minu palk. Ja mitte 50%, see oli eile! Aga nüüd tahan vähemalt 75% rahast ja ootan seda praegu, mille olete mulle juba võlgu. 50% oli eile/.../“. Asjaolu, et alates 31.juulist 2020 kuni 03.augustini 2020 on kõne all olev sõiduk seisnud, on tõendatud sõiduki GPS raportiga (kostja 27.septembri 2020 vastuse lisa 11). Samast aruandest nähtub, et veokiga ei sõitnud 03.augustil 2020 edasi mitte hageja, vaid A Ž – kostja asendusautojuht. Veel on sama lisaga
2-20-18201 tõendatud, et kostja pidi teise autojuhiga Saksamaale veokile järgi sõitma, et täita klientide ees võetud kohustused ja saada oma veok tagasi. Lisaks pidi hageja sellise tegevuse tõttu kostja tasuma nii teisele autojuhile kui juhatuse liikmele nii komandeeringu kui lisatundide eest, et tagada ettevõtte varade säilimine ja korraldada pooleliolevate tööde lõpetamine. TLS § 88 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib tööandja lepingu üles öelda, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usalduse kaotuse tööandja suhtes. Kostja on selgitanud oma vastustes, et töö tegemisest keeldumise tõttu jäid kostjal lepingulised kohustused oma partnerite ees täitmata ning ta oli sunnitud hageja tegemata jätmise tõttu leppetrahvi maksma. TLS § 88 lg 1 p-st 5 tulenevalt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on pannud toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 97 lg 3 sätestab, et töölepingu võib üles öelda erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus nõustub tööandjaga selles, et keset lähetust, olles mitu tuhat kilomeetrit Eestist eemal, töö tegemisest keeldumise ja töötasu ettemaksu nõuetega kaotas hageja igasuguse usalduse kostja ees. Seega oli kostjal täidetud eeldus lepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 ja TLS § 97 lg 3 tähenduses. Liiatigi oli töötaja põhjustanud tööandjale kulusid seonduvalt veokile järgi minemisega tulenevalt kohustuse täitmisest teiste partnerite ees ning ei oleks käesoleval juhul ka mõistlik eeldada antud olukorras töötajale veel täiendava tähtaja andmist või uuesti veokiga järgmisse välisriiki sõitmist. Kostja ei soovinud enam hagejaga töösuhet jätkata. Mis puudutab hageja väidet, nagu oleks kostja esitanud töölepingu ülesütlemisavalduse tasaarvestuse vormis, nõustub kohus tööandjaga, et tasaarvestusavaldusega selgitas kostja ülesütlemise asjaolusid, kuid ei öelnud uuesti lepingut üles. Kostja teatas, et töösuhe lõpetati hageja pahatahtliku käitumise pärast 31.juulil 2020. Hageja ei töötanud faktiliselt peale temalt veoki äravõtmist enam kostja juures, sest pooled olid mõlemad saanud aru, et töösuhe on lõppenud. Eeltoodu põhjal loeb kohus tuvastatuks, et poolte töösuhe pidi lõppema kokkuleppel hageja Tallinnasse jõudmisel, eeldatavalt 05.august 2020. Kuna hageja keeldus töö tegemisest alates 31.juulist 2020, siis ütles kostja hagejaga lepingu ilma etteteatamistähtaega andmata üles 31.juulil 2020, hageja viimane tööpäev oli seega 30.juulil 2020.
11.Töötaja palub välja mõista puhkusetasu lõpparve summas 1027,80 eurot. Puhkusehüvitis ja nn lõpparve moodustavad 1027,80 eurot (arvestatud summalt 5210,40 eurot, töötatud päevade arv 54 päeva, päevatasu 248,11 eurot). TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, sama on kirjas töölepingu p-s 5.1. TLS § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 70 lg 3 alusel on kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal tühine. Seega on õigus nõuda puhkusehüvitist juhul, kui töösuhe on lõppenud. TLS § 84 lg 1 alusel muutuvad töölepingu lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Töötaja töötasud olid summades 2462,25 + 255,84 = 2718,09 eurot. Kalendripäevi, mil töötaja oleks pidanud tööd tegema juunis ja juulis oli 23+31=54 päeva. Puhkusepäevade jääk 4,01. Puhkusehüvitise suurus seega on 201,84 eurot. Toodu põhjal kuulub rahuldamisele töötaja puhkusehüvitise nõue summas 201,84 eurot.
2-20-18201
12.Kostja esitas 11.08.2020 hageja nõudele vastuväite koos tasaarvestusavaldusega (kostja 27.septembri vastuse lisa 9), et hageja nõue on 11.augusti 2020 tasaarvestusavaldusega lõppenud. Esitatud tasaarvestusavaldusest nähtub, et töötaja on tööandjale põhjustanud otsese kahju tekkimise, mis seisneb eelkõige tööandja esindaja ja asendusautojuhtide transpordi kuludes: 1.Lennuk TAL-FRA (Kaks veoki juhti) - 425,96 eurot; 2.Taxi FRA-veok kohani (~190km) – 275,86 eurot; 3.Taxi Veoki parkla-FRA (~190km) – 241,38 eurot; 4. Lennuk FRA-VIL (XX) - 425,96 euro; 5.Kahe autojuhi töö (2 päeva) – 300 eurot, 6. Ühe autojuhi töö (lisa 3 päeva – vedu otse kliendile) – 225 eurot; 7.Katkestatud kolmas laadimine – 150 eurot; 8.Lisa kallim veok (Kuna pole laadinud) – 200 eurot; 9.Lisa peatus BTG.LV – 50 euro; 10.Riga Terminal sisse lisa kulud – 25 eurot; 11.Lisa mahalaadimine Kaunast Riiani teise veokiga – 100 eurot; 12.Riga Terminal välja lisa kulud – 50 eurot; 13.Laev Tallinnast Helsinkisse – 358 eurot; 14.Laev Helsinkist Tallinnasse – 270 eurot; 15.Veokile xxxxxx tehtud kahju laevast väljasõidus 25.07.2020 kokkulepitud summaga – 139 eurot, kokku 3236,16 (kohtu poolt tehtud arvestuse järgi, tööandja on märkinud summaks 3086,16 eurot) eurot. Tasaarvestus on kujundusõigus, mille realiseerimine toimub avalduse esitamisega (VÕS 198), mitte nõudega. Ka Riigikohus on oma 05.04.2016 kohtulahendi nr 2-16-16481 p-s 15 leidnud, et nõuete tasaarvestamiseks ei ole vajalik esitada kohtusse vastuhagi, vaid see toimub teisele poolele avalduse esitamisega. Praegusel juhul on kostja hagejale 11.08.2020 esitatud kahjunõue koos tasaarvestusavaldusega, mille kättesaamist ei ole hageja kunagi eitanud. Töötaja on töövaidluskomisjonis küll palunud jätta tööandja tasaarveldusavaldus täies ulatuses rahuldamata märkides, et selles avalduses toodud summad ei ole seotud väidetava kahjuga. Töötaja lisab, et tegemist on tasudega, mida tööandja oleks pidanud niikuinii kandma veo korraldamisel leides, et avaldus tööandja poolt on esitatud üksnes eesmärgil mitte tasuda töötasu ning on pahatahtlik. Veel puudutab töötaja poolt viidatud sõnumivestlus varasemat ajaperioodi (22.07.2020 ja 24.04.2020). Praegusel juhul keeldus töötaja töötamast aga alates 31.07.2020 ning kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte töösuhe pidi lõppema kokkuleppel hageja Tallinnasse jõudmisel, eeldatavalt 05. august 2020, kuid kostja ütles hagejaga lepingu ilma etteteatamistähtaega andmata üles 31.juulil 2020, mistõttu ei ole töötaja vastuväited tasaarvestusele asjakohased. Muuhulgas viimatisel juhul ei oleks tööandja pidanud kandma ka veo korraldamise kulusid. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-129-11, p 9 tulenevalt tähendab VÕS § 200 lg 4 seda, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele selliseid vastuväiteid, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Tasaarvestuse õiguse tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra esmaseks eelduseks on, et kahe isiku ehk tasaarvestuse poolte vahel on vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded. Tasaarvestuse üheks eelduseks on ka see, et tasaarvestuse teostamiseks peab üks pooltest tegema tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198), tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt. Tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Ka VÕS § 186 p 2 sätestab, et võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Praegusel juhul on poolte vahel vastastikused rahalised nõuded, 11.augusti 2020 tasaarvestusavalduse kättesaamist ei ole hageja kunagi eitanud ning kohtu hinnangul ei ole töötaja
2-20-18201 esitanud tasaarvestava poole nõudele selliseid vastuväiteid, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku.
13.Eeltoodust nähtub, et kohus on rahuldanud töötaja nõuded juuni- ja juulikuu eest summas 2462,25 eurot, töötasu nõude riigipühadel ja riigipühale eelneval päeval töötamise eest summas 255,84 eurot, välislähetuse päevaraha nõude summas 1207,98 eurot ja puhkuse hüvitise nõude summas 201,84 eurot, kokku 4127,91 eurot. Arvestades, et juunikuu eest on töötaja saanud 1245 eurot, loeb kohus hageja saamata jäänud nõuded kostja tasaarvestusavalduses esitatud nõuetega kattuvas ulatuses tasaarvestatuks, ning hageja nõue on lõppenud. Toodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata töötaja nõude TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise saamiseks summas 7815,60 eurot, hüvitise saamiseks töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest summas 703,50 eurot ja töötaja töötasu nõue OÜ Y vastu perioodi 01.08-11.08.2020 eest summas 499,25 eurot, samuti viivise nõude. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 15. juuni 2021 kohtumäärusega määras kohus lahendada tsiviilasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (TsMS § 403) ning ühtlasi andis tähtaja 20 päeva sama määruse p-s 3, et pooltel on õigus esitada kohtule mh oma menetluskulu nimekiri. Pooled on viidatud määruse kätte saanud, kuid oma menetluskulude nimekirja kumbki pool ei ole esitanud. Seega puuduvad antud menetluses menetluskulud. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.