TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 01. juunist 2021 ja alates kella 01:57 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida nelja ööpäeva vältel. Arvestades eeltoodut taotles avaldaja rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani ning lubada kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Taotlusele lisatud psühhiaatri arvamuse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik kodust politsei ja kiirabi saatel. Ema andmetel oli puudutatud isik haiglaravi järgselt neli päeva heas seisundis, kuid seejärel muutus kinniseks; oli rahutu ja pinges, vaatas korduvalt poole tunni kaupa ühte punkti; hakkas vähem sööma ja viimased paar päeva polevat üldse söönud; mängis pehmete mänguasjadega ja pani neid magama. Haiglasse sattumise ööl oli tulnud ema voodisse ja ema palvetele ära minna ei reageerinud. Ema ja noorem vend hakkasid puudutatud isikut kartma, ema helistas häirekeskusesse. Käesolevaks ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud, tema selgitused enda käitumise osas on lakoonilised ja rigiidsed, isik normaliseerib kõike, jääb tugev kahtlus dissimulatsioonile. Puudutatud isik keeldub haiglaravist, haiguskriitika puudub, ravimite tarvitamise vajadust kodus eitab. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda psühhoosi näol, isikul puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Tema seisundit ja häire iseloomu arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine adekvaatse toimetulekuni järgnevate päevade jooksul. Varasemate hospitaliseerimiste kohta on arvamuses välja toodud järgmised asjaolud. Viimased 1 aasta ja 8 kuud enne esmakordset hospitaliseerimist puudutatud isik tööl ei käinud, oli kodus ja kellegagi ei suhelnud. Lõpuks muutus ärrituvaks, sõimas, ropendas, ründas põhjuseta oma ema, mistõttu toimetasid kiirabi ja politsei ta haiglaravile. Talle vormistati tahtest olenematu ravi otsus, osakonda toimetamisel ta põgenes ja kättesaamisel käitus agressiivselt, ründas personali. Raviga isiku seisund paranes minimaalselt, ta lahkus haiglast omavoliliselt jalutuskäigu ajal ning osakonda tagasi ei pöördunud. Peale haiglast lahkumist isik psühhiaatrite vaatevälja ei sattunud. Teistkordselt hospitaliseeriti isik tahtest olenematu ravi alustel 15.04.–21.05.2021. Puudutatud isik toodi haiglasse kiirabi ja politsei poolt, ema andmetel muutus poeg kodus kinniseks, ei suhelnud, sõi vähe. Paar kuud varem muutus mitmel korral isa vastu agressiivseks, peksis teda. Kaks päeva enne hospitaliseerimist läks puudutatud isik ema töökohta lasteaias ja hakkas kõikide kabinettide ustele koputama ning tahtis kõigile rääkida kuidas isa teda peksis. Kuna ta veenmisele ei kuuletunud ja lasteaiast ei lahkunud, siis oli ema sunnitud kutsuma politsei, kes ta lasteaiast ära toimetas. Päev enne hospitaliseerimist järgnes patsient emale tööle ja tahtis koos temaga lasteaias viibida. Lõpuks hoidis ta ema trammipeatuses kinni, laskmata tal tööle minna. Haiglaravi vältel avaldas puudutatud isik isa suhtes paranoilisi luulumõtteid, proovis kahel korral haiglast põgeneda, ründas kaaspatsienti ja turvameest. Haiglaravil olles haiguskriitikat ei tekkinud, väljakirjutamise järgselt toetusravi tarvitama ei hakanud.

Puudutatud isikule määratud esindaja on isiku ära kuulanud.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

luulumõtetest tulenevat vägivaldset käitumist ümbritsevate suhtes (ähvardused ja rünnakud enda vanemate, haigla personali ja teiste patsientide suunal), tema varasemat riskikäitumist (autoga kihutamine) ja haiglasse sattumisele eelnevatel päevadel söögist keeldumist, on tõenäoline haigusest tuleneva ohtlikkuse suurenemine. Isikul puudus hospitaliseerimisel haiguskriitika, ta keeldus nii saabumisel kui järgnevalt ravikoostööst eitades endal psüühikahäire olemasolu. Tulenevalt koostöövalmiduse puudumisest nii haiglaravi eelselt kui selle alustamisel polnud muu psühhiaatriline abi küllaldane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Kolleegium selgitab, et üksnes ravimite tarvitamisest keeldumine ei näita isiku ohtlikkust endale ja teistele. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus isiku enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Kollegiumi hinnangul on puudutatud isik ohtlik eelkõige teistele, sest puudutatud isik on muutunud teiste suhtes vägivaldseks – avaldaja tõi välja, et puudutatud isik ründas kaaspatsienti ja turvameest. Samuti on puudutatud isik rünnanud oma isa ja hoidnud ema trammipeatuses kinni, laskmata tal tööle minna. Puudutatud isik läks ema töökohta lasteaias ja hakkas kõikide kabinettide ustele koputama ning tahtis kõigile rääkida, kuidas isa teda peksis. Puudutatud isikule kutsuti lasteaeda politsei, kuna ta ei olnud nõus ära minema. Puudutatud isik on avaldanud soovi koos emaga lasteaeda kaasa minna. Kolleegium leiab, et puudutatud isik võib lasteaias selliselt käitudes ka lastes hirmu tekitada ja nende julgeolekut ohustada. Lastele peab olema igasugune oht välistatud. Puudutatud isiku ettearvamatu käitumise tõttu ei ole oht lastele välistatud, kui puudutatud isik ilma loata lasteaeda läheb ja seal kohatult käitub ega nõudmisel lahku. Eeltoodust tulenevalt on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.