Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-15315
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.07.2026 määrus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta (kuni 40 päeva)
Kaebuse esitaja ja liik
X-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 18.07.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib siinse määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 17.07.2026 Harju Maakohtule taotluse X-i (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ning selle pikendamiseks 40 päevani.
1.1.Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik alates 15.07.2026 avaldaja psühhiaatriakliinikus ning tema suhtes rakendati 15.07.2026 kell 16.26 tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi.
1.2.Taotlusele lisatud psühhiaatri CR ja arst-resident psühhiaatria erialal AK 17.07.2026 arvamuse kohaselt on puudutatud isik psühhiaatriakliiniku korduv patsient. Puudutatud isik on olnud avaldaja kliinikus jälgimisel aastatel 2011–2020 ning viibinud kahel korral statsionaarsel ravil aktiivsus- ja tähelepanuhäire (F90.0) diagnoosiga. Käesolevalt pöördus puudutatud isik 15.07.2026 koos emaga avaldaja psühhiaatriakliiniku erakorralisse vastuvõttu. Ema sõnul magas puudutatud isik viimased kolm päeva väga vähe, käis öösiti ringi ning viimase ööpäeva jooksul muutus puudutatud isiku käitumine ja jutt järjest arusaamatumaks. Puudutatud isik avaldas emale, et ta tarvitas amfetamiini. Kodus võttis puudutatud isik noa ja rääkis, et ta peab ühe kassi ära tapma, et tasakaalu saavutada. Haiglasse tulles võttis puudutatud isik rongijaama WC-s end alasti ning kui ema palus tal end riidesse panna, muutus puudutatud isik ähvardavaks ja rääkis, et ema tahab teda tappa ning et nad peavad üksteist vastastikku tapma. Valvepsühhiaatri vastuvõtul avaldas puudutatud isik kuulmismeelepetteid, kirjeldas varasemaid nägemismeelepetteid ning luulumõtteid deemonitest, musta kassi tapmise vajadusest ja telepaatilisest suhtlemisest. Puudutatud isiku käitumine oli psühhootilistest elamustest mõjutatud. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku raskest psüühikahäirest tuleneva teda ennast ja teisi ohustava, ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise ja muu ravi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi korras 15.07.2026 kell
1.3.Avalduse esitamise ajaks ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isik proovis öösel haiglast põgenemiseks aknaraami ära võtta ning ründas füüsiliselt hooldustöötajat. Puudutatud isik avaldab jätkuvalt psühhootilisi elamusi ja luululisi tõlgendusi: räägib universumist, elust teistel planeetidel, telepaatiast emaga, tehisintellektiga prillidega politseinikest, televisiooni ja Wikipedia kaudu saadavast erilisest informatsioonist ning sellest, et teised patsiendid osakonnas on surnud. Puudutatud isiku mõttekäik on raskesti jälgitav, sihipäratu, hüplik ja laialivalguv.
1.4.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – äge psühhootiline häire (F23.9). Puudutatud isik ei suuda ägedast psühhootilisest seisundist tulenevalt adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega oma käitumise võimalikke tagajärgi. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Puudutatud isiku käitumine on ettearvamatu ja mõjutatud psühhootilistest elamustest, mistõttu ohustab ta nii ennast kui ka teisi. Puudutatud isik on võtnud noa ja tahtnud tappa kassi, ähvardanud tappa ema, käitunud agressiivselt personali suhtes ning on ennast vigastanud.
2-26-15315
1.5.Puudutatud isiku seisundi paranemist nelja ööpäeva jooksul ei olnud alust prognoosida. Seetõttu taotles avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamist neljaks päevaks ning selle pikendamist 40 päevani, sealhulgas luba puudutatud isikule psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva, rahustava, und soodustava ja kehalisi funktsioone toetava ravi manustamiseks ja vajadusel elekterkrampravi osutamiseks. Menetluse edasine käik
2.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 17.07.2026. Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et televiisorist tuli jutt tema elust ja ta ei tahtnud seda vaadata. Puudutatud isikul oli kodus 2 kassi, üks oli halb ja teine kiilakas. Puudutatud isik ei tahtnud neid tappa, sest ta ei ole selline inimene. Puudutatud isik lasi kassi välja ning arvas, et trepikoda on põrgu.
3.Kohus kuulas ära puudutatud isiku raviarsti, kes jäi esitatud avalduse juurde.
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.
5.Harju Maakohtu 17.07.2026 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutati puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 15.07.2026 kell 16.26 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest kuni 19.07.2026 kell 16.26. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
6.Puudutatud isiku raviarsti 18.07.2026 esitatud arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohtu 18.07.2026 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päevani alates tema 15.07.2026 kell 16.26 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest kuni 24.08.2026 kell 16.26 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esinevad praegusel juhul asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks 40 päevani. Maakohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5. Ärakuulamisel veendus kohus, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Haiglaravita jäädes on puudutatud isik ebaadekvaatse (käitub meelepetete ajel ning tundis vajadust kassi tappa, hiljem aga eitas seda; võttis avalikus kohas riided seljast) ja agressiivsusele kalduva käitumise tõttu olla jätkuvalt ohtlik enesele ja ümbritsevatele. Ebaadekvaatse ja sekeldava käitumise tõttu võib
2-26-15315 puudutatud isik sattuda enese vastaste rünnakute või ärakasutamise ohvriks. Puudutatud isiku ohtlikkus enese ja ümbritsevate elule ja tervisele lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isik ei ole jätkuvalt võimeline mõistma ravivajadust. Puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud. Määruskaebus
8.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta puudutatud isik endal psüühikahäire olemasolu ega seda, et enne hospitaliseerimist oli tema käitumine küsitav. Puudutatud isiku hinnangul ei ole ravi pikendamine 40 päevaks põhjendatud, sest puudutatud isik on valmis jätkama ravi kodus. Maakohus ei kaalunud piisavalt võimalust ravi jätkamiseks kodustes tingimustes. Menetlusosaliste seisukohad
9.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (äge psühhootiline häire, F23.9). Haiguse ägenemisel on puudutatud isiku käitumine täielikult psühhoosielamustest juhinduv ning väljendunult agressiivne ja ohtlik, seades korduvalt ohtu nii puudutatud isiku enda kui ka teiste turvalisuse. Ägedast psühhootilisest seisundist tulenevalt ei suuda puudutatud isik adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega oma käitumise võimalikke tagajärgi, tal puudub täiel määral haiguskriitika ning ta ei mõista oma seisundi raskust ega haiglaravi vajadust. Puudutatud isikule vajaliku psühhoosivastase ravi tagamine on teostatav vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 21 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab siiski osaliselt maakohtu määruse põhjendusi osas, mis puudutab isiku ohtlikkuse hindamist.
13.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja
2-26-15315 kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
14.Asja materjalidest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – äge psühhootiline häire (F23.9), mis avaldub temal kuulmis- ja nägemismeelepetetes ning luulumõtetes. Raske psüühikahäire tõttu on puudutatud isiku käitumine täiel määral psühhoosielamustest juhitud, mille tõttu on puudutatud isiku käitumine ebaadekvaatne ja ettearvamatu. Arvestades eeltoodut, on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt täidetud PsAS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
15.Teise eeldusena tuleb tuvastada, kas haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga. Isiku ohtlikkus peab olema lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline (RKTKm 20.03.2019, 2-1610435, p 18; 14.02.2018, 2-15-3662, p 14; 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2). Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 14). Kohtul tuleb oma seisukohti põhjendada, sidudes need konkreetsete asjaoludega, ning kirjeldada, milles isiku ohtlikkus väljendub, s.t tuleb eristada, kas inimene on ohtlik endale ja/või teistele, ning selgitada, milles ohtlikkuse prognoos seisneb (nt kas ja miks esineb reaalne oht õigusvastaste tegude toimepanemiseks, enesevigastamiseks vm) (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.3).
15.1.Maakohus on märkinud, et haiglaravita jäädes võib puudutatud isik ebaadekvaatse (käitub meelepetete ajel ning tundis vajadust kassi tappa, hiljem aga eitas seda; võttis avalikus kohas riided seljast) ja agressiivsusele kalduva käitumise tõttu olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Lisaks leidis maakohus, et ebaadekvaatse ja sekeldava käitumise tõttu võib puudutatud isik sattuda enese vastaste rünnakute või ärakasutamise ohvriks. Maakohtu hinnangul on puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.
15.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib isik olla ohtlik teiste inimeste elule ja tervisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu aga asja materjalidest isiku ohtlikkust iseendale. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa isiku ohtlikkust iseendale PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses järeldada sellest, et puudutatud isik võib ebaadekvaatse ja sekeldava käitumise tõttu sattuda enese vastaste rünnakute või ärakasutamise ohvriks. Oht sattuda rünnakute või ärakasutamise ohvriks ei ole faktiliste väidetega sisustatud, mistõttu ei ole võimalik ohtude realiseerumise tõenäosust hinnata (vt ka TlnRnKm 17.11.2025, 2-25-16101, p 14.2; TlnRnKm 07.07.2026, 2-26-8160, p 20). Seega muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi.
2-26-15315 Ringkonnakohtu hinnangul väljendub isiku ohtlikkus teiste inimeste elule ja tervisele praegusel juhul selles, et isik võib luulumõtete ning kuulmis- ja nägemismeelepetetes ajel käituda ettearvamatult, ebaadekvaatselt ja agressiivselt, pannes selliselt ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Nimelt on puudutatud isik enne hospitaliseerimist võtnud kodus noa ja avaldanud vajadust kass ära tappa, et tasakaalu saavutada. Samuti on puudutatud isik enne hospitaliseerimist väljendanud emale luululist veendumust, et ema soovib teda tappa ning et nad peavad üksteist vastastikku tapma. Haiglas viibides on puudutatud isik rünnanud füüsiliselt hooldustöötajat. Eelnevatel asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud kriteerium.
16.Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ning ta ei suuda ägedast psühhootilisest seisundist tulenevalt adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit ega ravivajadust. Arvestades ka puudutatud isiku ohtlikkust teiste isikute suhtes, ei ole muu psühhiaatriline abi ringkonnakohtu hinnangul küllaldane ega võimalik ning täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud kolmas eeldus. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks ravi jätkamist kodustes tingimustes.
17.Maakohus on puudutatud isiku ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks ta teiste isikute ärakuulamist vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 2 1 p 3). Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535). Seega ei saa menetlusnormide rikkumist maakohtule ette heita.
18.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja puudutatud isiku võis paigutada kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt on muudetud maakohtu määruse põhjendusi.
19.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.