X hagi Y (Y) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja Y vastuhagi
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja): X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson, esindajad Advokaadibüroo Kasak & Lepikson, e-post [email protected] Kostja (vastuhagis hageja): Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx),
1.Rahuldada hagi. Lõpetada X ja Y (Y) kaasomand ja ühisomand XXX asuva XXX kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX) suhtes.
2.Otsustada, et kohtulahend, millega kaasomand ja ühisomand lõpetatakse asendab kaasomanike ja ühisomanike kokkulepet kaasomandi ja ühisomandi lõpetamise kohta ning asendada Y tahteavaldus kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kohtuotsusega.
3.Lõpetada kaasomand ja ühisomand XXX asuva XXX kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. XXXXXX) suhtes ning jagada XXX kinnistu X ja Y vahel reaalosadeks järgmisel viisil:
3.1.Otsustada, et XXX kinnistu katastriüksus XXXX jääb olemasolevates piirides Y ainuomandisse ning sellest moodustatakse eraldi kinnistu nimetusega “XXX 1“.
3.2.Otsustada, et XXX kinnistu katastriüksus CCCC jääb olemasolevates piirides X ainuomandisse ning sellest moodustatakse eraldi kinnistu nimetusega “XXX 2”.
4.Asendada kohtuotsusega Y tahteavaldus, mis on vajalik XXX kinnistu reaalosadeks jagamiseks ning jagamise teel tekkivate reaalosadest uute kinnistute moodustamiseks ja hageja ning kostja ainuomandisse andmiseks, sealhulgas:
4.1.Y tahteavaldus XXX kinnistu reaalosadeks jagamiseks vastavalt käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 määratletud reaalosade piiridele.
4.2.Y nõusolek kanda XXX 1 kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y.
4.3.Y nõusolek kanda XXX 2 kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse X. 4.4. Y tahteavaldused XXX kinnistu reaalosadeks jagamise teel tekkivate uute kinnistute moodustamiseks ja sissekandmiseks kinnistusraamatusse, sealhulgas asjassepuutuvate asjaõiguslepingute sõlmimiseks ja kandeavalduste esitamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, mis on vajalikud Y sissekandmiseks XXX kinnistu katastriüksuse nr XXXX jagamise teel moodustatava XXX 1 kinnistu omanikuna ja X sissekandmiseks XXX kinnistu katastriüksuse nr CCCC jagamise teel moodustatava XXX 2 kinnistu omanikuna.
5.Jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta X menetluskulud Y kanda.
2.Välja mõista Ylt X kasuks menetluskulud 4 575.- eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 3487,50 eurot on õigusabikulu.
3.Välja mõista Ylt X kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates kohtotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas 04.02.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kohus võttis hagi 11.02.2021 menetlusse ning andis kostjale võimaluse esitada oma vastuväited. Kohus selgitas 14.04.2021 ja 19.05.2021 kirjas pooltele võimalust sõlmida kompromiss ja tegi ka kompromissiettepaneku. Kostja esitas vastuhagi ning kohus võttis selle 02.06.2021 menetlusse. Kohus andis 16.06.2021 poolte tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks ja teatas kohtuotsuse tegemise aja. Kohus lahendas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
2.Hageja ja kostja on vend ja õde. Ning nende ühises omandis on XXX kinnisasi (registriosa nr. XXXXXX), mis asub XXX. Ühine omand jaguneb hageja ja kostja vahel alljärgnevalt:
Hagejale kuulub 1/3 kaasomandist; Kostjale kuulub 1/3 kaasomandist; Hageja ja kostja ühisomandis on 1/3 kaasomandist. Kokkuvõtlikult; eeldusel, et ühisomandi osa jaguneb võrdselt, kuulub hagejale 1⁄2 kinnistust ja kostjale 1⁄2 kinnistust. Pooled said kaasomandi osa oma vanematelt, pärimise teel, mille kohta on koostatud 16.01.2013 pärimistunnistus. Kinnistul asuvad kaks eluhoonet, milles ühes elab hageja ja teises kostja. Pooled otsustasid lõpetada kinnistu kaasomandi ja jagada kinnistu kaheks. Seetõttu moodustasid pooled kaks katastriüksust: Katastriüksus tunnusega XXXX, pindalaga 4457 m2, aadressiga RRR, millel asub kostja elumaja; Katastriüksus tunnusega CCCC, pindalaga 4518 m2 , aadressiga AAA, millel asub hageja elumaja. Eeltoodust nähtuvalt kuulub kinnistu hagejale ja kostjale võrdsetes osades, samuti on pooled kinnistule moodustanud katastriüksused ligikaudu võrdsete osades. Hageja kasutuses olev maa on siiski 61 m2 ehk 1,37% suurem kostja maast, sest kostja loobus temale mõõdistatud maast osaliselt naaberkinnistu (KKK) omaniku kasuks, kuivõrd viimane oli rajanud enda ja kostja vahelise metallist piirdeaia kostja kinnistule. Piiriprotokolliga muudeti piir, võttes arvesse KKK ja RRR piirdeaeda, ning hageja ja kostja kinnitasid piiriprotokolli 09.06.2020. a. Detailplaneeringu põhijoonisest nähtuvalt teenib hageja maa kostja maal asuva elamu tarbeks vee-, kanalisatsiooni ja sidekanalisatsioonitrassi. Samuti nähtub põhijooniselt, et planeeritav servituudiala kostja kasuks moodustab 54,5 m2 hageja kinnistust ehk on pindalalt samaväärne võrreldes erinevusega hageja ja kostja maa vahel. Hageja on seisukohal, et erinevus maa suurustes on piisavalt kompenseeritud kostja kasuks koormava hakkava servituudiga. Hageja ja kostja olid broneerinud notarisse aja ühise omandi lõpetamiseks ning uute kinnistute moodustamiseks, kuid kostja notarisse ei ilmunud. Hageja on kostjale saatnud kohtueelse pöördumise, milles avaldas jätkuvat soovi kaasomandi lõpetamiseks. Hageja märkis, et ta ei soovi alustada kohtuvaidlust ja tegi kostjale ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks. Ühtlasi küsis hageja, kas kostjal on omapoolseid ettepanekuid kinnistu jagamise osas, kostja kirjalikku vastust ei esitanud. Hoolimata läbirääkimistest ei ole hageja saavutanud käesoleva hetkeni kostjaga kokkulepet kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja hinnangul oleks mõistlik lõpetada kinnistu kaasomand selliselt, et katastriüksus XXXX jääks täies ulatuses kostjale ning katastriüksus CCCC jääks täies ulatuses hagejale. Selliselt oleks mõlemal menetlusosalisel võimalik endale saad nende endi kodu ümbritsev maa-ala. Samuti on selline jaotus maakorralduslikult mõistlik, kuna vastavad katastriüksused on juba moodustatud. Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 76 lg 1, mille kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ja AÕS § 77 lg 2, mis sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab selle kohus. Hageja palub lõpetada X ja Y’i ühine omand (kaasomand ja ühisomand) XXX asuva XXX kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX) suhtes jagades kinnistu reaalosadeks, kohustada kostjat tegema vastavad tahteavaldused kinnistusraamatu kande tegemiseks ning jätta kõik menetluskulud Y kanda. Kostja vastuväited ja vastuhagi
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Vastuväidete kohaselt said hageja ja kostja pärast isa surma koos nende emaga kaasomanikeks – ehk kaasomandist 1/3 kuulus Yle (sünd. xx.xx.xxxx), Xle (sünd. xx.xx.xxxx) kuulus 1/3 kaasomandist ning nende emale E (sünd. xx.xx.xxxx) kuulus samuti 1/3 kaasomandist. Alates 2013. a. kuulub Ele kuulunud osa pärijate ühisomandise, mistõttu on vastav osa kantud kinnistusraamatusse ühisomandina. Tänase päeva
seisuga on pärandvara jagamata, mistõttu on vastav kanne ka kinnistusraamatus jätkuvalt ühisomandi kohta. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud hagiavaldus sellisel kujul on ebakorrektne, sest kaasomandit ei saa lõpetada pärandvara jagamata. Kostja leiab, et kõigepealt tuleb jagada pärandavara ning alles seejärel saab kinnisasja osas tervikuna kaasomandi lõpetada. Kostja märgib oma vastuväidetes, et iseenesest nõustub sellise kaasomandi lõpetamise viisiga, nagu hageja on välja toonud, kuid vaidleb vastu menetluskulude jaotusele, sest kaasomandi lõpetamine teenib mõlema kaasomaniku huve. Vastuhagi
4.Kostja esitas vastuhagi pärandvara ühisuse ja kaasomandi lõpetamise nõudes, milles taotleb pärandvara jagamist ja kaasomandi lõpetamist avalikul enampakkumisel. Kostjale ei ole võimalik omandit peale suruda, kui ta seda ei soovi. Kostja hinnangul tuleb kohtul kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem. Kaasomanikule tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Kostja soovib pärandvara ehk ühisomandi ja kaasomandi lõpetada asja müümisel avalikul enampakkumisel, sest pärast kohtuvaidlust ei saa rääkida enam headest suhetest õe ja venna vahel, kui pooled vaidlevad kohtus vanematelt saadud kinnisasja üle. Kostja tugineb oma nõudes AÕS § 77 lg 2 ja PärS § 152 lg 3 ja 159 lg 1, 2, 3 ja 4. Hageja vastuväited vastuhagile
5.Hageja on seisukohal, et kostja poolt nõutud kaasomandi lõpetamise viis on ebamõistlik ning kostja soovitud eesmärki on võimalik saavutada ka muul, pooli vähem koormaval viisil. Hageja ei nõustu kostja käsitlusega PärS § 159 sisust. Asja võõrandamine avalikul enampakkumisel oleks ebamõistlik ning riivaks ülemääraselt hageja õigusi, kusjuures kostjal on võimalik kinnistu realiseerida ja saada selle eest raha ka hageja poolt esitatud hagiavalduse rahuldamise korral. Kinnistu müügi korral jääks mõlemad kaasomanikud ilma oma kodudest, mh. jääks hageja ilma kodust, milles tema perekond (vanemad, hageja ise, hageja lapsed ja lapselapsed) on elanud juba üle 100 aasta ja mis on poolte 4ünnikodu. Poolte õiguste riive kinnistu reaalosadeks jagamise korral on oluliselt väiksem – hageja saaks säilitada oma kodu ning kostja saaks müüa oma kaasomandi osale vastava reaalosa. Alternatiivselt, kui kostja seda soovib, on võimalik kaasomand lõpetada erinevaid kaasomandi lõpetamise viise kombineerides. Näiteks on võimalik jagada asi reaalosadeks ning kostjale jääv reaalosa võõrandada avalikul enampakkumisel, mille tulem antakse üle kostjale. Sellisel viisil oleks kostjal võimalik aega säästa ning käimasolev kohtuvaidlus viiks tervikliku lahenduseni – hageja säilitaks oma kodu ning kostja saaks oma kodu müüdud. Hageja on seisukohal, et kostja nõue kinnistu võõrandamiseks ei ole kantud heast usust, vaid soovist põhjustada hagejale ebamugavusi ning jätta hageja ilma tema kodust. Kostja ei ole oma vastuhagis selgitanud, põhistanud ega tõendanud, milles seisneb kostja spetsiifiline huvi kinnisasja kui terviku võõrandamiseks. Kostjal ei ole ühelgi juhul, ka kinnisasja jagamisel reaalosadeks, kohustust kinnistut endale jätta ega seal edasi elada. Menetluse käik
6.Kohus menetles asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus tegi pooltele korduvalt kompromissettepanekuid, milles soovitas jagada kinnistu reaalosadeks vastavalt olemasolevatele katastriüksustele. Kostja kohtu pakutud kompromissiga ei nõustunud. Kohtu põhjendused
7.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi
lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on esitanud nõude jagada kinnisasi reaalosadeks või alternatiivselt erinevaid jagamise viise kombineerides. Kostja on esitanud nõude müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Seega on kohtul asja lahendamiseks vaja kaaluda kahe kaasomandi lõpetamise viisi vahel. Kohtu kaalutlusõigus peab lähtuma sellest, et kaasomandi lõpetamine koormaks kaasomanikke kõige vähem ja tagatud oleks rahaline hüvitis omandi kaotuselt. Kohus võib arvestada ka muude poolte jaoks olulist tähtsust olevate asjaoludega. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (tl 5) nähtub, et hageja ja kostja omandis on XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) sellist, et hageja kaasomandis on 1/3 kinnistust, kostja kaasomandis on 1/3 kinnistust ja hageja ja kostja ühisomandis on 1/3 kinnistust.
9.Pärandavara jagamine toimub PärS § 152 lg 3 ja lg 4 järgi kaasomandi lõpetamise sätete alusel, kui pärimisseadusest ei tulene teisi ning kokkuleppe mittesaavutamisel teeb seda kohus. Pärandvara hulka kuuluvate esemete jaotamist reguleerib PärS § 159 lg 1, mille kohaselt arvestatakse pärandvara jagamisel kaaspärijate huve ja enamiku soove. Pärandvara jagamise piirangud ja erisused võrreldes asjaõigusseadusega on sätestatud PärS § 159 lg 2 ja 3, mis sätestavad, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale ning kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega.
10.Kohtu hinnangul ei piira nimetatud sätted kohtu võimalust jagada kinnistut reaalosadeks, sest piirangud puudutavad vaid olukorda, kus pärandvara hulka kuuluvat eset ei ole võimalik reaalosadeks jagada. Sellisteks esemeteks on näiteks teatud piiratud asjaõigused, korteriomand, kunstiteosed, tootmisprotsessiga seotud seadmed vms esemed, mida ei ole võimalik üksikuna kasutada või eseme väärtust kahjustamata reaalosadeks jagada. Käesolevas vaidluses on ilmselgelt võimalik kinnistu reaalosadeks jagada, sest sellekohased maakorralduslikud tegevused on juba läbi viidud ning eraldi katastriüksused moodustatud. Kohtu hinnangul on vajalik reaalosadeks jagamisel nii kaasomandi jagamine kui ka pärimise teel saadud ühise omandi jagamine, samas on see võimalik ühe nõude esitamisega, sest pärimise puhul on tegemist ühisomandiga ning see jagatakse kaasomandi sätete järgi. Kõige mõistlikum ja pooli vähem koormavam viis selleks on reaalosadeks jagamine. Kohus märgib vastuseks kostja väitele, et talle ei tohi sunniviisiliselt omandit peale suruda, järgmist. Kostjapoolne seadusetõlgendus välistaks täielikult kaasomandi lõpetamise reaalosadeks jagamise viisil ja piirakse selliselt nii kohtu kaalutlusõigust kui ka kaasomaniku õigust valida kaasomandi lõpetamise viis. Kostjal juba on kaasomand ja ühisomand kinnistule, seega ei teki see kohtu tegevuse tagajärjel. Hagejal on võrdne õigus omandit mitte kaotada, kui kostjal on õigus omandit mitte saada. Kostja soov kaasomandi jagamise viisi osas olukorras, kus talle on teada hageja emotsionaalne seotus kinnistuga, on kohtu hinnangul hea usu põhimõtte vastane TsÜS § 138 lg 1 ja 2 järgi, sest see võib tekitada hingelist valu ja mittevaralist kahju.
11.Hageja on oma erihuvina välja toonus, et kinnistu on olnud tema perekonna omandis ja valduses üle 100 aasta, tal ja tema perel on kinnistuga emotsionaalne side, tegemist on tema koduga ja ta ei soovi oma kodu kaotada. Kostja on välja toonud oma erihuvina, et ei soovi pärast
kohtuvaidlust hagejaga kõrvuti kinnistutel elada, poolte suhtled on konfliktsed ning ta soovib kinnistu võõrandamist.
12.Kohtu hinnangul on kaalukas argument hageja soov säilitada oma kodu ning tema perekonna pikaajaline seotus kinnistuga. Põlvkondlik järjepidevus, seotus paikkonnaga on olulised emotsionaalsed argumendid. Ilmselgelt on kinnistu hagejale rohkem kui lihtsalt varaliselt hinnatav ese, seega ei ole kohtu hinnangul õigustatud sundida hagejalt oma kodukohast loobuma. Kohtule on mõistetav ka kostja soov kinnistu võõrandada, sest pooltevahelised konfliktsed suhted ei võimalda tal enam reaalosadeks jaotamisel kinnistul elada, kuid see eesmärk on tal saavutatav ka pärast reaalosadeks jagamist. On tõsi, et kohtupraktikas on kaalutluses arvestatud ka heanaaberlike suhetega, kuid käesoleval juhul kaalub hageja erihuvi kostja erihuvi üle. Kostja ja hageja omavaheline läbisaamine ei mõjuta kinnistu hinda müügiprotsessis. Heanaaberlikud suhtes oleksid olulised näiteks olukorras, kus naabrite omavaheline läbisaamine on kiuslik olenemata sellest, kes on naaberkinnistu omanik ja konflikt võiks üle kanduda uutele omanikele. Käesoleval juhul ei ole ohtu, et konflikt võiks üle kanduda uutele omanikele, sest see on poolte vaheline isiklik olukord. Kohtule esitatud piiriprotokollist (6-10) nähtub, et katastriüksuste suurus on omavahel võrreldav ning kostja on vabatahtlikult loobunud kinnistu mõõdistamisel oma kaasomandi osast. Kostja on oma vastuväidetes välja toonud, et ei soovi kinnistut omada. Kohtu hinnangul on kostja esitanud vastuolulisi seisukohti. Oma vastuväidetes on ta reaalosadeks jagamisega nõus, kuid vastuhagis soovib kaasomandi lõpetamist enampakkumisel. Kohtu hinnangul tuleb tsiviilõiguseid teostada heas usus. Olukorras, kus hageja soovib säilitada omandiõiguse kinnistule, mis on ajalooliselt olnud tema perekonna valduses, peab kohus selle müümist enampakkumisel hea usu põhimõtte vastaseks.
13.Poolte pärandvara ühisus ning kaasomand kinnistule tuleb lõpetada selliselt, et kinnistu jagada olemasolevate katastriüksuste pinnalt reaalosadeks. Pooled on kohustatud andma ka vastavasisulised tahteavaldused kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Tsiviilasja hinna määramine
14.TsMS § 132 lg 1 ja § 132 lg 4 p 4 järgi on kaasomandi lõpetamise nõue mittevaraline nõue, mille hinnaks on 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Hageja on kandnud menetluskulusid õigusabikulude näol summas 3487,50 eurot ja tasunud riigilõivu 300 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 4 575.- eurot ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja leiab, et nii hageja kui ka kostja on taotlenud kaasomandi lõpetamist ja rahalise hüvitise maksmist, mis toimub eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Kohtupraktikas on leitud, et sellises olukorras on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
16.TsMS § 163 lg 2 järgi võib kohus jätta menetluskulud poole kanda kes ei ole nõustutud kohtu poolt pakutud kompromissiga. Kohus on asjas teinud pooltele korduvalt kompromissettepanekuid, millega hageja nõustus, kuid kostja mitte. Kohus on hagi rahuldanud sarnaselt kohtu poolt pakutud kompromissettepanekule. Kohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud seetõttu kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus ära menetluskulude jaotuse ja § 175 lg 1 järgi mõistab kohus välja põhjendatud õigusabikulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud
õigusabiteenust 23,75 tunni eest, tunnitasuga 150 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabiteenuse maht põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega, kuid kirjalikus menetluses seisukohtade kujundamine, kompromissettepanekute läbitöötamine ja kliendisuhtlus on vastavuses kohtuasja materjalidele. Kohtu hinnangul on tunnitasu hind tavapärane õigusteenuse hind.
17.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud, riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulude 3487,50 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates kohtotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2022. a otsusega nr 2-211685.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.