Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus M.Z psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja tahtest olenematu ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2025 kohaldamise määrus Harju Maakohtu 04.07.2025 pikendamise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
M.Z määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus psühhiaatriakliinik
esialgse
õiguskaitse
esialgse
õiguskaitse
Põhja-Eesti
Regionaalhaigla
Puudutatud isik M.Z (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.07.2025 ja 04.07.2025 määrused muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu
2-25-10476 hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja, psühhiaatriakliinik) valvearst esitas 02.07.2025 Harju Maakohtule taotluse M.Z (puudutatud isik, patsient) psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks.
2.Taotluse kohaselt rakendati psühhiaatriakliinikus alates 01.07.2025 kell 13.56 puudutatud isiku suhtes lähtudes patsiendi ebaadekvaatsest ja ettearvamatust käitumisest tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.1.Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arstide arvamusest nähtuvalt viibis puudutatud isik esmakordselt statsionaarsel ravil Ahtme Haiglas 31.03.2022–04.04.2022. Psüühilised häired tekkisid tal mõni nädal enne hospitaliseerimist, ta muutus abikaasa suhtes paranoiliseks, süüdistades, et mees ei armasta teda, oli pinges ja käitus aeg-ajalt ebaadekvaatselt. Puudutatud isik nimetas mehega kõneldes end teise nimega, ja ütles, et andmed selle kohta, et ta on teine inimene, on karbis, mida näitas ka mehele, kuid karp oli tühi. Puudutatud isikul tekkis unetus. Hospitaliseerimise eelsel päeval sõitis puudutatud isik mehe ja tütrega vanemate juurde Narva. Öösel puudutatud isik ei maganud ja avaldas mõtteid, et mees tahab teda ja tütart tappa ning ta hospitaliseeriti psühhiaatriahaiglasse. Raviarstile avaldas ta, et mees tahab teda ja last tappa seetõttu, et ta murdis truudust ja laps sündis suhtest armukesega, kellega ta kohtus 12 aastat tagasi. Laps sündis 2021. Osakonnas oli puudutatud isik esialgu agressiivne, tõukas personali ja patsiente, haaras nende käest asju. Vormistati tahtest olenematu ravi 4 päevaks, mille vältel patsient rahunes ja luulumõtted mehe suhtes taandusid. Kuna kaalukaid põhjuseid tahtest olenematu ravi jätkamiseks ei olnud, siis lubati puudutatud isik enda soovil ambulatoorsele ravile.
2.2.Teistkordselt viibis puudutatud isik statsionaarsel ravil psühhiaatriakliinikus 13.05.2022– 18.05.2022. Peale eelmist hospitaliseerimist oli tema seisund vaatamata ravile ebastabiilne, ta oli mehe suhtes jätkuvalt paranoiline, verbaalselt agressiivne ning süüdistav ka ema suhtes. Esialgu patsient nõustus haiglaraviga, kuid mõne päeva pärast nõudis taas koju. Kuivõrd tahtest olenematu ravi kriteeriumid ei olnud täidetud, siis ta kirjutati haiglast välja. Puudutatud isik käis paaril korral ambulatoorsel vastuvõtul, kuid seejärel katkestas ravi.
2.3.Seekordselt, s.o 01.07.2025 hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabi ja politsei poolt käeraudades. Puudutatud isikule oli eelmise päeva jooksul tehtud korduvaid kiirabi väljakutseid, kuid patsient oli suutnud end n-ö "kokku võtta" ja rahulikult käituda, mistõttu hospitaliseerimist ei peetud vajalikuks. Kolmandal korral kutsus abikaasa kiirabi, kuna puudutatud isik oli rahutu ja ründas teda. Kiirabi ja politsei saabudes rääkis patsient segast juttu, oli paranoiline ja kahtlustas, et tegemist on libapolitseinikega, kes tahavad teda vägistada. Puudutatud isik lamas liikumatult murul käed ja jalad laiali ning seejärel hakkas valjuhäälselt laulma. Patsient üritas nii politsei kui kiirabi töötajaid jalaga lüüa. Tema jutt oli pidev ja kiire ning teemad vaheldusid pidevalt. Valvetoas oli patsient räsitud välimusega, juuksed sassis, kätel värsked hematoomid. Patsient oli püsimatu, halva kontaktiga, katkendliku ja raskesti jälgitava mõttekäiguga, küsimustele sisukohaseid vastuseid ei andnud ning oli paranoiline ümbritsevate suhtes. Osakonnas oli patsient püsimatu, protesteeris ravi vastu ja ei allunud sisekorra reeglitele. 2
2-25-10476
2.4.Avalduse esitamise seisuga ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isik on jätkuvalt vaenulik ja süüdistav abikaasa suhtes, väites, et mees karjub põhjuseta tema peale, solvab ning sõimab rumalaks ja laisaks. Puudutatud isik on veendunud, et mees tahab last temalt ära võtta, on lapse hüpnotiseerinud, kuna laps käitub kummaliselt. Puudutatud isik väidab, et on märganud, et laps limpsib pidevalt huuli ja vaatab ühte punkti. Mehe eesmärk olevat näidata, et ema mõjub lapsele halvasti. Patsient üritab oma eelmisel päeval murul lebamist igati normaliseerida, süüdistab politseid ja kiirabi imelikus käitumises ning enda põhjusetus vahtimises. Patsiendi mõttekäik on kiirenenud, ta kõneleb monoloogina, jättes küsimustele sisukohaselt vastamata. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – polümorfne psühhootiline häire F23.0, puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Patsiendi seisundist ja eelnevast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel.
3.Psühhiaater KT jäi 02.07.2025 ärakuulamisel esitatud arvamuse juurde, leides, et patsiendi seisund ei ole muutunud võrreldes arsti arvamuse andmise ajaga ning ta kordas psühhiaatri 02.07.2025 arvamuses toodud põhjendusi.
4.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 02.07.2025 SA PERH Psühhiaatriahaiglas tema esindaja vandeadvokaadi Annemarie Kunila ja tõlgi juuresolekul. Puudutatud isik rääkis ärakuulamisel, et ta töötab Advokaadibüroos Laus ja Partnerid juristina. Puudutatud isik selgitas et tal on kodus mehega probleemid, neil on 4,5-aastane laps. Puudutatud isik ütles, et ta ei taha olla haiglas, ta on terve, sööb ja magab, tal ei ole ravimeid vaja. Puudutatud isik väitis, et tema mees on agressiivne. Puudutatud isik kutsus mehele politsei, kes tõi hoopis teda haiglasse. Kui puudutatud isik kodus hommikuti ärkab, siis ta näeb, et sageli on jalgadel sinikad (puudutatud isik näitab enda jalgu, millel on mõningad hematoomid), tema mees tekitab need talle ilmselt öösel, tema mees on lapse ära hüpnotiseerinud.
5.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas tahtevastase ravi kohaldamist. Maakohtu 02.07.2025 määrus
6.Maakohus rahuldas 02.07.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 01.07.2025 kell 13.56. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
6.1.Maakohus asus esialgse õiguskaitse kohaldamisel asja materjalide põhjal seisukohale, et täidetud olid kõik psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 p-des 1–3 nimetatud eeldused. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (polümorfne psühhootiline häire F23.0), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii isikut ennast kui teda ümbritsevaid isikuid. Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et puudutatud isik ei mõelnud sel hetkel selgelt ja võis haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes seada ohtu nii iseennast, kuid ka teisi isikuid (nt enda meest). Enne tahtevastase ravi alustamist oli puudutatud isik käitunud ebaadekvaatselt ja agressiivselt politseinike, kiirabitöötajate ja elukaaslase suhtes. Ärakuulamisel oli isiku kõne paljusõnaline ja kiire. Puudutatud isik oli situatsioonis desorienteeritud ja käitus ettearvamatult ning võis panna iseend ohtlikesse olukordadesse. Samuti võis ta oma haigusest tingitud seisundi tõttu olla ohtlik ka teistele isikutele (nt enda elukaaslasele). Isiku arusaam ümbritsevast oli tegelikkusest oluliselt moonutatud, mistõttu ei reageeri ta tekkivatele olukordadele adekvaatselt. Ravita jäädes on 3
2-25-10476 tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine, kuna vaimse häire tõttu käitub isik ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Maakohtu hinnangul oli isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.
6.2.Maakohtu hinnangul ei olnud muu psühhiaatriline abi küllaldane. Kohtule esitatud arstide arvamuses on välja toodud ja kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks, tal puudub haiguskriitika. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline oma raviks teadvat nõusolekut andma. Isik pole oma vaimse häire tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut. Seega pole ta võimeline oma ravivajaduse üle otsustama. Tahtest olenemata saab ravida üksnes haiglas.
6.3.Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, oli maakohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel. Maakohtu 04.07.2025 määrus
7.Maakohus pikendas 04.07.2025 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates puudutatud isiku 01.07.2025 kell 13.56 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Ühtlasi määras kohus, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 10.08.2025 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Arvestades esitatud tõendeid ja uut arsti 04.07.2025 arvamust, leidis maakohus, et esinesid asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise pikendamiseks. Muus osas kordas kohus 02.07.2025 määruses esitatud seisukohti. Määruskaebus
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrused tühistada ja lõpetada tema suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamine. Alternatiivselt taotleb puudutatud isik kohtuekspertiisi tegemist tema vaimse tervise seisundi kontrollimiseks. Puudutatud isik kirjeldab määruskaebuses perekondlikke suhteid ja sündmusi, mis eelnesid tema hospitaliseerimisele. Puudutatud isik märgib, et tal ei ole vaimse tervisega probleeme ja ta on veendunud, et kinnisesse asutusse paigutamine on abikaasa korraldatud. Menetluse edasine käik
9.Avaldaja palus jätta määruskaebuse mõlema vaidlustatud määruse osas rahuldamata, sest täidetud on kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
11.Avaldaja teatas 01.08.2025, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega on tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus lõpetatud 01.08.2025.
4
2-25-10476
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrused on seaduslikud ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
13.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik praeguseks raskest psüühikahäirest piisavalt paranenud ja ta kirjutati 01.08.2025 haiglast välja. Seega on tahtevastane ravi määruskaebuse lahendamise ajaks lõppenud. Vaatamata eeltoodule annab ringkonnakohus hinnangu puudutatud isiku poolt vaidlustatud maakohtu määruste seaduslikkusele.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus TsMS § 534 lg 1 ja PsAS § 11 lg 1 kohaldamisel, kui rakendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku esmalt kuni neljaks päevaks psühhiaatriakliinikusse ja pikendas seejärel tähtaega kuni 40 päevani. Samuti olid isiku tervislikku seisundit kinnitavad psühhiaatrite arvamused küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja seda pikendada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Puudutatud isiku väited, et ta ei vaja ravi ning tema haiglasse paigutamine on abikaasa poolt provotseeritud ja korraldatud, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Puudutatud isiku hinnang oma tervislikule seisundile ei ole kooskõlas teiste asjas esitatud dokumentide ja tõenditega. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Avaldaja 02.07.2025 arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine oli tema hospitaliseerimise ajal mõjutatud psüühikahäire ägenemisest ning seetõttu ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudus haiguskriitika ja ta ei mõistnud ravivajadust ega suutnud oma käitumist kontrollida. Puudutatud isiku tervislik seisund ei paranenud esimeste päevade jooksul, mida kinnitab 04.07.2025 arsti arvamus. Puudutatud isik ei olnud oma vaimse häire tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvalt informeeritud nõusolekut.
16.Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire (polümorfne psühhootiline häire F23.0), mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses. Haigusest tingituna olid puudutatud isikul paranoilised luulud abikaasa ja lapse suhtes ning ta käitus agressiivselt nii abikaasa kui politsei- ja kiirabitöötajate suhtes. Puudutatud isik oli situatsioonis desorienteeritud ja arusaam ümbritsevast moonutatud, mistõttu ei reageerinud olukordadele adekvaatselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega puudutatud isikul psüühikahäire olemasolu ja ravivajaduse kohta.
17.Maakohus asus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud seisukohale, et ravita jäämisel võis puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka teistele PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 14). Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2153662, p 14.1). Asja materjalidest nähtuvalt kutsus puudutatud isiku abikaasa kiirabi põhjusel, et puudutatud isik oli muutunud rahutuks ja ründas abikaasat füüsiliselt. Avaldaja kirjeldab 12.09.2024 vastuses 5
2-25-10476 kohtunõudele veelkord puudutatud isiku hospitaliseerimise põhjuseid ja isiku ohtlikkust. Vastuse kohaselt käitus puudutatud isik kiirabi ja politsei saabudes ebaadekvaatselt (lebas käed ja jalad laiali liikumatult murul, laulis valjuhäälselt), avaldas paranoilisi luulumõtteid (politsei on mehe poolt palgatud libapolitsei, kes tahab teda vägistada; mees tahab last ära võtta, on lapse ära hüpnotiseerinud ja ässitab teda ema vastu). Puudutatud isik käitus agressiivselt ka politsei- ja kiirabitöötajate suhtes (üritas neid jalaga lüüa). Haiglasse jõudes oli patsient jätkuvalt kuri, protesteeriv, avaldas paranoilisi luulumõtteid (mees on politsei kinni maksnud, tahab last ära võtta) ja keeldus igasugusest ravikoostööst, mistõttu valvepsühhiaater hospitaliseeris puudutatud isiku temale raske psüühikahäire tõttu vajaliku ravi teostamiseks ja tema enda, abikaasa ning nende alaealise lapse ohutuse tagamiseks tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 01.07.2025 kell 13.56. Osakonnas oli patsient jätkuvalt tõrges ja vaenulik personali suhtes, keda süüdistas koostöös enda abikaasaga ning oma tervise kahjustamises. Psühhoosielamustest ajendatuna keeldus ta ravimitest, oli vaenulik ja ründav, püsisid paranoilised luulumõtted mehe suhtes. Puudutatud isikul puudusid haigustaju ja koostöövalmidus raviks, tema käitumine oli täiel määral psühhoosielamustest (ümbritseva luululine taju; paranoidsed luulumõtted) juhitud, millest tulenevalt ta ohustas nii oma abikaasat kui ümbritsevaid (vaenulikkus, füüsiline ja verbaalne agressiivsus nii mehe, kiirabi- ja politseitöötajate kui haiglapersonali suhtes). Arvestades, et puudutatud isik oli juba rünnanud oma abikaasat ning üritas rünnata nii politsei- kui kiirabitöötajaid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud avaldaja puudutatud isiku ohtlikkusele antud hinnang. Seega on puudutatud isik asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt käitunud agressiivselt teiste isikute suhtes, mida saab pidada PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse kriteeriumile vastavaks.
18.Ravikoostöö puudumise tõttu oli puudutatud isikule vajaliku ravi teostamine võimalik vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et puudutatud isikule oleks olnud piisav muu psühhiaatriline abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Puudutatud isikul ei olnud psühhiaatrite 02.07.2025 arvamuse järgi haiguskriitikat, ta ei suutnud mõista oma ravivajadust ning tal ei olnud valmidust ravikoostööks. Puudutatud isiku raviarsti 04.07.2025 arvamusest esialgse õiguskaitse pikendamise kohta, avaldaja vastusest määruskaebusele ja avaldaja 12.09.2025 vastusest kohtunõudele nähtub, et puudutatud isikul puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks. Asjaoludest nähtub, et patsient ei nõustunud talle määratud raviga ja varem on ta korduvalt ravi katkestanud. Määruskaebuses märgib puudutatud isik, et tal puuduvad vaimsed probleemid. Samas viitavad hospitaliseerimise asjaolud tõsiasjale, et puudutatud isik vajas ravi ja muu ravi piisav ei olnud piisav. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.
19.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ka tähtaja pikendamiseks.
20.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
21.TsMS § 543 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.