Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 5. august 2021
Tsiviilasja number
2-20-14526
Tsiviilasi
Indrek Valtna avaldus kohtualluvuse kontrollimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. mai 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Indrek Valtna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Indrek (isikukood XXXXXXXXXXX)
esindajad
Valtna
Vastustajad (puudutatud isikud):
Edasikaebamise kord
TsMS § 172 lg-st 1 tuleneb kohtule ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus menetluskulude jaotamisel. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kaalutlusõigust praegusel juhul kohaselt teostanud ega muu hulgas põhjendanud, kas kohaldamisele kuulub TsMS § 172 lg 1 esimene või teine lause. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 172 lg-t 1 kohaldades jätnud põhjendamata, miks jäävad mitme menetlusosalisega menetluses kulud avaldaja kanda, rikkudes sellega TsMS § 465 lg 2 p-i 8. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et menetluskulude jaotamisel tuleb praegusel juhul kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Sellest sättest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates õiglane jätta menetluskulusid täielikult avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja teostas TsMS § 75 lg 3 järgi avalduse esitamisel enda menetluslikke õigusi. Avaldaja ei esitanud avaldust põhjendamatult ning saavutas maakohtu menetluses enda soovitud eesmärgi tuvastada hagi allumine Tartu Maakohtule. Samas ei ole ringkonnakohtu arvates õiglane jätta menetluskulusid täielikult ka puudutatud isiku II kanda. Õige on avaldaja viide, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Käesolevas asjas aga ei ole võimalik asuda seisukohale, et asi lahendati puudutatud isiku II kahjuks. TsMS § 75 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus küsida eeldatava kostja seisukohta taotluse lahendamise kohta, mida maakohus ka tegi. Küsides Soomes elavalt eeldatavalt kostjalt, kas hagi tema vastu tuleks esitada Eesti või Soome kohtusse, on loomulik, et argumentatsioon on kantud soovist lahendada asi lähemas kohtus. Kuivõrd peamiseks lähtekohaks kulude jaotamisel peaks olema just õigluse põhimõte ning ringkonnakohus leidis eelnevalt, et ühegi menetlusosalise suhtes pole õiglane jätta menetluskulusid täielikult tema kanda, jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd puudutatud isikul I, kes nõustus asja lahendamisega Tartu Maakohtus, esindajat polnud ning seega menetluskulusid ei tekkinud, pole selline lahendus ka tema suhtes ebaõiglane. Täiendavalt märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebuses toodud seisukohale, et kui avaldaja pöördub hagiga kohtusse, lahendatakse hagi eraldi menetluses ja seega lahendatakse eraldi ka hagiga seonduvate menetluskulude küsimus. Käesoleva menetluse kulud ei ole hagimenetluse kulude osa.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.