2-21-7901/5 - TSÜS - Isiku paigutamine haiglasse - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Osaühing INDIKT esitas kohtule 17.05.2021 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal pankrotiavalduse esitamise seisuga nõudeid võlausaldajate ees 28 639,32 euro ulatuses, vara bilansiline väärtus on 21 568,94 eurot. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seoses viiruse COVID-19 tulenevate piirangutega ja inimeste tarbimiskäitumise muutumisega langes OÜ Indikt käive drastiliselt. Sellest omakorda tulenevalt tekkisid ühingul makseraskused üüri tasumisel. 22.04.2021 võttis üürileandja oma otsesesse valdusse üüritud kaubanduspinna, kus teostati alkohoolsete jookide jaemüüki. Ühing lõpetas 30.04.2021 tegevuse ka teisel üüripinnal, millel teostati kiiresti rikneva toidukauba müüki (piima- ja lihatooted). Seega tuleneb võlgniku püsiv maksejõuetus ka üürileandja O. A. omavolil põhinevast tegevusest. Võlgnikul on kehtivad töösuhted viie töötajaga. Tartu Maakohus nimetas 27.05.2021 määrusega Osaühing INDIKT ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Osaühing INDIKT on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Võlgnik kanti äriregistrisse 17.02.1997. Asutamisel oli osakapitali suurus 10 000 krooni, mille asutaja tasus rahas. Ainuosanik oli V. K. 15.09.1997 suurendati osakapitali 100 000 krooni võrra, mis tasuti rahas. V. K. kuulus osa nimiväärtusega 60 000 krooni ning I. B. kuulus osa nimiväärtusega 50 000 krooni. Alates 18.06.2002 on taas ainuosanik V. K., kes on võlgniku asutamisest alates olnud võlgniku ainus juhatuse liige. Viimasel ajal oli juhatajal XXX, väidetavalt juhtis võlgnikku sel ajal sisuliselt I. B. Ei V. K. ega I. B. ei ole ega ole olnud osaniku või juhtorgani liikmena seotud ühegi muu äriühinguga. Majandustegevus Võlgnik on koostanud ning äriregistrile esitanud aastate 1997 – 2020 tegevust kajastavad majandusaasta aruanded. Võlgniku raamatupidamisarvestust on alates võlgniku asutamisest koostanud I. B. (telefon XXX), kasutades selleks raamatupidamisprogrammi 1C. Raamatupidamisarvestus võimaldab saada ülevaate sellest, mida võlgnik on pidanud vajalikuks oma raamatupidamisarvestuses kajastada. Võlgnik on kogu aeg tegelenud kaubandusega XXX linnas. Algul tegeles nii hulgi- kui jaemüügiga, hiljem vaid jaemüügiga üüritud kaubanduspinnal XXX. Alates 2020 kevadest tegutses peamiselt XXX, osaühingule A. kuuluval kinnisasjal paiknevas kaubanduskeskuses üüritud umbes 80 m2 suurusel üüripinnal. Lisaks üüris samalt üürileandjalt kauplemisletti Sillamäe turul. Nii võlgniku kui üürileandja esindaja väitel sõlmiti üürileping suuliselt. O. A. on esitanud võlgnikule üüriarveid ning võlgnik on osa nendest tasunud. Kuna võlg üürileandja ees suurenes pidevalt, ütles üürileandja lepingu üles ning võttis 22.04.2021 kaupluse ruumi koos selles paiknenud asjadega oma otsesesse

4.Võlgniku kaup paiknes võlgniku poolt varem üüritud ruumis. Kaupluse sisustuse hulka kuuluvad esemed paiknevad seniajani võlgniku poolt varem üüritud ruumis. Kuna võlgniku võlg üürileandja ees oli 2020. aasta lõpuks 10 446,05 eurot ja jätkas 2021. aastal suurenemist (aprilli alguseks 12 917,15 eurot), ütles üürileandja üürilepingu üles ning teostas üüritud ruumides paiknenud kauba suhtes üürileandja pandiõigust. Nii nagu pooltevahelisele suhtele tavaks, ei pruugitud selle juures kirjalikku vormi ega fikseeritud ruumides paiknenud vara täpset koosseisu. Kuigi asjaajamine ei toimunud korrektselt, puudub esialgu alus arvata, et üürileandja oleks teostanud pandiõigust vara suhtes, mille väärtus oluliselt ületab üürileandja nõuet. Vaidlust ei ole ei üürisuhte olemasolu ega võla suuruse üle. VÕS § 305 lg 1 näeb ette, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 307 lg 1 näeb ette, et kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi. Praegusel juhul on võlgniku kauba väidetav väärtus (14 644 eurot) ja põhivõlg üürileandja ees (12 917,15 eurot, mis ei sisalda üüri ja kõrvalkulusid 2021 aprilli eest) enamvähem ühesuurused. Praegu võlgniku endises tegevuskohas oleva kauba väärtus on ilmselt väga palju väiksem võlgniku raamatupidamises kajastatud kauba maksumusest (14 644 eurot). Võlgniku ja üürileandja seletused kauba saatuse osas ei ühti. Võlgniku väitel olid kaupluse riiulid kaupluseruumi otsese valduse üürileandja poolt ülevõtmise ajal kaupa täis. Võlgniku väitel on kauba võlgnikule müünud isikud nõudnud üürileandjalt kauba tagastamist ning ongi kaupa tagasi saanud. Üürileandja esindajana esinenud isikud on ajutisele haldurile suuliselt väitnud, et kauba realiseerimist ega kauba väidetavatele omanikele tagastamist ei ole toimunud. Üürileandja ja võlgniku suhted on ilmselt ebasõbralikud. Senise menetluse jooksul ei ole õnnestunud täpselt tuvastada üüritud ruumis tegelikult toimunut. Ebatõenäoline, et tegutsevas kaupluses võiks olla nii vähe kaupa nagu kaupluseruumis praegu on. Kaupluseruumi temperatuur oli ajutise halduri poolt läbi viidud ülevaatuse ajal märkimisväärselt kõrge. Arvestades viimase aja pikka kuumaperioodi võib oletada, et väljaspool külmikut paiknevatel toiduainetel ei ole praegu mingitki realiseerimisväärtust. Puudub alus väita, et üürileandja poolt kinni peetud kauba realiseerimisest on võimalik teenida summa, mille arvel saaks rahuldada muude võlausaldajate nõudeid. Kohustused Seisuga 27.05.2021 kajastab võlgnik oma raamatupidamisarvestuses järgmisi kohustusi: Võlausaldaja nimi:

3.Ruumi üürileandja OÜ Aragats nõuet tagab üürileandja pandiõigus üüritud ruumides paiknenud kauba ja sisseseade suhtes. Menetluse raugemine Võlgnikul on kohustusi vähemalt 37 640,86 euro ulatuses. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks katta menetluse läbiviimise kulusid ning rahuldada pandiga tagamata nõudeid. Võlgniku tegevus on lõppenud ja selle varasemal viisil taastumine on ebatõenäoline. Miski ei viita sellele, et võlgnikul on eeldusi tulevikus kasumlikult tegutseda ning seeläbi lahendada praeguseks tekkinud probleemid. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik tegeles alkoholi, tubakatoodete ning toiduainete jaemüügiga Sillamäe linnas üüritud kaupluseruumis. Võlgnik on pankrotiavalduses oma maksejõuetuse tekkimist põhjendanud COVID-19 levikust tingitud käibe langusega ja kaupluseruumi üürileandja omavoliga. Võlgniku raamatupidamisarvestusest nähtub, et 2021. aasta nelja kuu keskmine kuukäive (13 469 eurot) on märksa väiksem 2020. aasta keskmisest kuukäibest (20 721 eurot) ja 2019. aasta keskmisest kuukäibest (23 806 eurot). Ei ole selge, kui suures ulatuses on käibe langus tingitud COVID-19 levikust ning kui palju mõnest muust asjaolust. Võlgniku tegevus ei olnud kunagi märkimisväärselt kasumlik, mitmel aastal teenis ta kahjumit. Võlgniku käive hakkas langema enne COVID-19 levimist, kuid viimaste tegevusaastate käibe langus ja kahjum on varasemast suurem. Võlgniku juhataja väitel oli tal viimastel aastatel terviseprobleeme ning ta ei osalenud ettevõtte tegevuses nii nagu varasematel aastatel. Võlgnik tegutses samas asulas samal tegevusalal 24 aastat ehk palju kauem kui tegutseb tüüpiline maksejõuetuks muutunud isik. Kahtlemata on võlgniku juhatajal piisav ettekujutus asula klientuurist ja tarbimisharjumustest, ent sellele vaatamata jääb mulje, et 2020. aastal toimunud tegevuskoha vahetus ei õigustanud end. Puudub alus väita, et võlgnik muutus maksejõuetuks raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo tulemusena. Maksejõuetuse

põhjus on tõenäoliselt nii ärikeskkonna halvenemine kui viimastel tegevusaastatel tehtud ebaõnnestunud valikud. Võlgniku väited üürileandja omavolist ei ole täiesti õigustatud. Üürileandja saanuks käituda korrektsemalt, ent pooltevaheline suhe põhines suulistel kokkulepetel ning võlgnevus ajas suurenes, mitte ei vähenenud. Üürileandjalt ei saanuks nõuda, et ta talunuks taolise olukorra edasi kestmist. Seadus annab üürileandjale teiste võlausaldajatega võrreldes parema positsiooni ning ei ole põhjendatud üürileandjale ette heita seadusest tuleneva võimaluse kasutamist. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2020. aastal. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmiseks või muid olulises mahus selgeid nõudeõigusi. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 26.07.2021 ning teatanud 05.07.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Osaühing INDIKT pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Osaühing INDIKT dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme V. K. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 18 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning kutseoskusi, tuleb Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vajalikeks väljamakseteks vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu 12 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik