Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-17610
Kohtuasi
Täisealise isiku R.Y üle eestkoste seadmine ja talle eestkostja määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.06.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
N.B määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (eestkostetava ema) N.B (isikukood XXX) Puudutatud isik (eestkostetav) R.Y (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Puudutatud isik Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Margus Sardis
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta N.B määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 11.06.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud R.Y-le määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.N.B (avaldaja, eestkostetava ema) esitas 21.11.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus seada R.Y (puudutatud isik I, eestkostetav) üle eestkoste ja määrata avaldaja puudutatud isiku I eestkostjaks. Avalduse kohaselt vajab puudutatud isik I eestkostet dokumentide vormistamisel, esindamisel ametiasutustes ja pangatehingutel. Puudutatud isikul I on lapsest saati raske puue, avaldaja on määratud oma tütre hooldajaks ning soovib saada ka tema eestkostjaks. Telefoni teel täpsustas avaldaja, et puudutatud isik I ei käi üksinda poes, kuid riietub, sööb ja teeb hügieenitoiminguid iseseisvalt, ei mõista volituse tähendust ning ärritub kergesti. Avaldaja ei oska dokumente esitada ega arvutit kasutada ning avaldajal ei ole arvutit, mistõttu palus avaldaja saata kõik dokumendid talle postiga.
2.Harju Maakohus võttis 24.01.2025 määrusega avalduse menetlusse ja määras 24.01.2025 määrusega puudutatud isiku I eestkostevajaduse väljaselgitamiseks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiis tehti 17.02.2025.
3.Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis 03.02.2025 seisukohas, et oma tervisliku seisundi tõttu on puudutatud isiku I toimetulek keeruline ning ta vajab eestkostet. Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr P26O-2022-67986 on puudutatud isikule I määratud raske vaimne puue ning puuduv töövõime. Kohtumisel puudutatud isikuga I selgus, et tema iseseisev toimetulek on raskendatud ning ta vajab kõigis igapäevatoimingutes abi. Avaldaja sõnul on puudutatud isikul I seitse klassi haridust, kuna tema närvikava ei pidanud vastu koolis käimisele. Avaldaja sõnul sai puudutatud isik I nelja aastaselt diabeedi diagnoosi ning toimus arengus mahajäämus. Puudutatud isikule I meeldib mängida arvutis erinevaid mänge, mis hoiab teda avaldaja sõnul rahulikuna ning aitab vältida ärritumist ja sellega kaasnevaid probleeme (röökimine, kätega seina tagumine). Võõraste inimestega suhtlemine vajab suurt pingutust ja eeltööd. Toidu valmistamisel, ametiasutustes käimisel ja hügieenitoimingute tegemisel vajab ta abi. Puudutatud isik I ei tule majanduslikult toime. Tal ei ole teadmist kaupade rahalise väärtuse kohta – oskab üksnes hinnata, kas on odav või kallis. Oma veresuhkru mõõtmisega tuleb puudutatud isik I toime, kuid ravimite kogused ja süstid määrab avaldaja. Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaaltöötaja oli avaldaja, puudutatud isikuga I ning nende elukohaks oleva XXX korteriühistu esimehe suhtlemise ja kohtumise järel seisukohal, et avaldaja väga hoolib oma tütrest, kuid ei ole seni suutnud pakkuda talle arenguks piisavalt võimalusi ning ei tule temaga alati toime. Näiteks ei ole avaldaja puudutatud isiku I koolikohustuse täitmisel olnud järjepidev, samuti ostab ta puudutatud isiku I rahustamiseks seda, mida puudutatud isik I soovib, kõike tehakse vastavalt puudutatud isiku I tahtmistele. Puudutatud isikul I puudub kokkupuude teiste inimestega. Avaldajal puuduvad oskused, kuidas enda erivajadusega last hüsteeriahoogude ajal rahustada. Sotsiaaltöötaja palus avaldajal abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda ja omandada vajalikud oskused, kuidas toimida olukordades, kui puudutatud isikul I tulevad vihahood või kuidas toetada oma last tema arengul ja elus.
4.Puudutatud isikule I määratud esindaja oli 03.03.2025 seisukohas arvamusel, et täidetud on kõik eeldused eestkostja määramiseks ning avaldaja on võimeline kaitsma oma tütre huve ja täitma eestkostega seotud ülesandeid. Esindaja kohtus ja vestles 28.02.2025 avaldaja ja puudutatud isikuga I. Esialgu ei soovinud puudutatud isik I eriti suhelda, kuid hiljem ta liitus vestlusega ja vastas hea meelega oma võimete piires küsimustele. Avaldaja valmistas tütart
2-24-17610 mitu päeva kohtumiseks ette, kuna puudutatud isikule I ei meeldi võõraste inimestega suhelda, see tekitab temas ärritust ja stressi. Mitu aastat tagasi oli tal negatiivne kogemus IDkaardi taotlemisel. Avaldaja sõnul haigestus puudutatud isik I lapsepõlves diabeeti, mis on mõjutanud tema vaimset seisundit. Tal on raske puue. Sel õppeaastal ei käi ta koolis, kuna psühhiaater on tema koolikohustuse tühistanud. Koolis põhjustas talle palju stressi see, et klassis olid ainult poisid, kes teda kiusasid. Puudutatud isiku I meeleolu muutub pidevalt ning ta ärritub kiiresti. Nad elavad kolmekesi koos vanaemaga viimasele kuuluvas korteris. Avaldaja soovib olla oma tütre eestkostjaks, et ta saaks tema eest asjaajamistes osaleda. Esindajale oli vestluse käigus arusaadav, et puudutatud isik I ei ole võimeline igapäevase eluga iseseisvalt toime tulema, ei suuda oma õigusi kaitsta ja oma tegudest täies ulatuses aru saada, vajab juhendamist ja järelevalvet ning seetõttu vajab eestkoste seadmist ja eestkostja määramist. Eestkostja ülesandeks on eeskostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine, hoolduse, ravi ja järelevalve tagamine. Avaldaja kinnitas oma nõusolekut olla puudutatud isiku I eeskostjaks. Määratud esindaja täpsustas 10.06.2025 telefoni teel, et jääb selle juurde, et puudutatud isik I vajab eestkostjat, aga avaldaja ei ole eestkostjaks sobiv isik, lähtudes menetluses esitatud täiendavast teabest.
5.Harju Maakohus kuulas 13.05.2025 avaldaja ja puudutatud isiku I ära nende elukohaks oleva maja ees. Ärakuulamisel rääkis põhiliselt avaldaja, kes pidas korduvalt vajalikuks kommenteerida ka puudutatud isiku I poolt öeldut, vastas kohati ka puudutatud isikule I esitatud küsimustele ning esitas seisukohti mõlema nimel. Puudutatud isik I liitus kohe vestlusega ning avaldas kohati ka oma seisukohti (tehes seda enamasti emotsionaalselt). Avaldaja selgitas, et puudutatud isiku I närvid on viimasel ajal läbi. Oli üks vanaproua, kellega puudutatud isik I suhtles ja kes liiklusõnnetuses surma sai, see on neid palju mõjutanud. Puudutatud isik I selgitas, et tal on diabeet alates 4-aastaseks saamisest. Tal ei ole insuliinipumpa, on süstid ja suhkru mõõtmiseks mõeldud aparaat. Seda, kui palju ja millal on vaja süstida, ütleb ema. Puudutatud isik I ei osanud öelda, mida tähendab eestkoste. Ta ei ole suuteline üksinda enda asju ajama, kardab suhelda. Puudutatud isiku I kinnitusel ei käi ta üksi poes, käivad vaid koos emaga. Puudutatud isik I lisas, et tal ununevad vahel asjad ära, näiteks ta ei mäleta, mis peatuses ta peab maha tulema. Ema selgitas selle peale, et puudutatud isik I mingil hetkel kukkus ja pea sai viga ning mäluga on probleemid tekkinud pärast seda. Ärakuulamisel oli aru saada, et ema ja tütar on omavahel väga lähedased ning ema on võtnud tütre ja enda suhtes tugevalt kaitsva positsiooni. Kohtunik selgitas, et eestkostjaks määratakse kas mõni lähedane isik või linnaosavalitsus. Avaldajale see variant, et kõne alla võiks tulla ka linna määramine, ei meeldinud. Puudutatud isik I kinnitas, et eestkostjaks peaks kindlasti olema ema. Kohus uuris mõlemalt menetlusosaliselt, kas kõne all on olnud tugiisiku määramine, kes oleks puudutatud isikule I toeks asjade ajamisel. Küsimusele vastas avaldaja resoluutselt, et mingit tugiisikut ei ole neile vaja, et sellega ei ole nemad nõus. Ärakuulamise lõpupoole uuris avaldaja, et mis saab eestkoste puhul töövõimetoetusest, mis praegu laekub tema kontole. Hiljem helistas avaldaja veel selleks, et kinnitada puudutatud isiku I öeldut, et kui eestkostjaks saab mõni võõras inimene, siis soovivad nad selle avalduse tagasi võtta.
6.Maakohus kuulas 10.06.2025 telefoni teel ära puudutatud isiku I õe X.R ja õe isa T.Z. X.R arvas puudutatud isiku I abivajaduse kohta, et puudutatud isikul I puudub vajadus ja soov iseseisvalt hakkama saada, sest tema eest on kõik ära tehtud. Emal on endal psühhiaatrilised
2-24-17610 probleemid, mis mõjutasid negatiivselt ka X.R lapsepõlve. Ema oli negatiivselt meelestatud ka puudutatud isiku I kooli suhtes – nii kui õpetaja midagi soovitas, käsitles ema soovitust negatiivsena ja oli vastu. Puudutatud isik I saab emalt kõik, mida tahab, kuigi perel on suured järelmaksud. Puudutatud isikul I on ka depressiivsed hood, mille käigus on juttu olnud enda ära tapmisest. Peres teeb otsuseid vanaema ning ei ole teada, mis saab puudutatud isikust I ja avaldajast siis, kui vanaema peaks ära surema. Ilmselt elab pere puudutatud isiku I rahadest ja vanaema pensionist. Hetkel tullakse võlgadega toime. Teadaolevalt ema praegu ei tööta. Puudutatud isik I ei ole kunagi käinud Tallinnast väljaspool. Ema ei adu, et ta ei saa olla alati olemas. X.R ise ei avaldanud soovi eestkostjaks hakata ning selgitas, et ta kui peab toimetama rahadega, siis on tal endal hetkel täitemenetlused pooleli. Täiendavat teavet oskab anda ka X.R isa T.Z, kes ei ole küll puudutatud isiku I isa, ent on perega palju kokku puutunud. T.Z selgitas ärakuulamisel, et peres otsustab asju vanaema. Kui vanaema peaks surema, jäävad avaldaja ja puudutatud isik I ilmselt väga hätta. Kui puudutatud isik I midagi tahab, siis hakkab ta suhteliselt kiiresti lärmama ja nõudma ning ema ja vanaema teevad kõike, mida ta tahab. Puudutatud isik I oskab neid hästi ära kasutada ning probleemide vältimiseks annab ema alla. Avaldaja arusaam eestkostest on ilmselt puudulik. Ilmselt leiab ta, et see on miski, mille pärast makstakse sotsiaalosakonnast raha juurde. Ise ta vist praegu tööl ei käi. Puudutatud isik I on väga ema, kuid rohkem isegi vanaema mõjutuste all. Kui X.R hakkas isaga suhtlema, siis tuli ta nagu ca 17.–18. sajandist ning T.Z ja tema abikaasa pidid hakkama õpetama talle elementaarseid asju. Võib arvata, et puudutatud isik I on veelgi sügavamas isoleerituses.
7.Avaldaja võttis 14.05.2025 avalduse tagasi, märkides, et tütrel ei ole eestkostevajadust. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 11.06.2025 määrusega avaldaja avalduse läbi vaatamata, algatas ise menetluse puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks ning määras puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks. Maakohus määras, et puudutatud isikul I on õigus teha iseseisvalt pisitehinguid 200 euro ulatuses igas kuus, milline õigus ei laiene laenu võtmisele ja andmisele. Maakohus luges puudutatud isiku I valimisõiguse ja perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimeliseks. Kohus määras kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused, määrates muu hulgas, et eestkostja on kohustatud korraldama puudutatud isiku I elukohta, hooldust ja ravi puudutavat. Samuti määras kohus, et otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 11.06.2030. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
8.1.Maakohus jättis avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata ning alustas perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 ja TsMS § 476 lg 1 alusel omal algatusel menetluse puudutatud isiku I üle eestkoste seadmiseks ja talle eestkostja määramiseks.
8.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vajab puudutatud isik eestkostet ning esinevad PKS § 203 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Puudutatud isiku I võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning oma elu iseseisvalt korraldada on temal esinevate psühhiaatriliste häirete tõttu oluliselt piiratud, st tal on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõime.
2-24-17610 Ekspert XX sedastas 18.02.2025 ekspertiisiaktis nr 7.1-3/85, et puudutatud isik I oli ekspertiisil jutukas ja rääkis meeleldi, ema püüdis igal võimalusel sekkuda. Ekspert jõudis järeldusele, et puudutatud isikul I esineb kerge vaimne alaareng (F70.0), luululine (paranoidne) häire (F22.0) ja kohanemishäire segatüüpi reaktsioon (F43.22). Puudutatud isik I ei saa kestvalt aru oma tegude tähendusest ega oska neid juhtida. Haigused on kroonilise kestva iseloomuga. Uuritav ei ole võimeline hoolitsema iseenda ja oma varaliste õiguste eest tulenevalt oma haigusest. Ta vajab eestkostet eeldusliku kestusega 5 aastat oma tervise, majanduslike, õiguslike huvide kaitseks, vajadusel nende probleemide lahendamisel (stressi maandamise ravi, ravirežiimi täitmine). Isik ei saa aru eestkoste tähendusest.
8.3.Puudutatud isikule I tuleb määrata eestkostja, sest tema õigusi ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu PKS § 203 lg 2 tähenduses. Puudutatud isiku I vaimne seisund ei võimalda anda kehtivat volikirja, sest ta ei saa aru volikirja tähendusest. Puudutatud isiku I elu on seni korraldatud lähedaste abiga, kuid selline korraldus ei ole tema arenguvajadusi ja tervist toetav ning turvaline. Esitatud teabe kohaselt esineb oht puudutatud isiku I varaliste huvide riiveks. Puudutatud isik I ei ole suuteline ise tegema enda tervisega seotud otsuseid, korraldama endale elukohta ning võtma vastu pakutud sotsiaalteenuseid. Praeguse elukorralduse jätkumine vaid süvendab sotsiaalset isoleeritust ning võtab puudutatud isikult I ära võimaluse arendada välja oma vaimseid võimeid ning toetada iseseisva hakkamasaamise suutlikkust.
8.4.Puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb määrata Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu). Kuigi avaldaja soovis algselt saada eestkostjaks ning puudutatud isik I avaldas, et soovib eestkostjaks avaldajat, ei ole avaldaja PKS § 204 lg 1 tähenduses eestkostjaks sobiv isik, mistõttu oleks tema eestkostjaks määramine vastuolus puudutatud isiku I huvidega. Ühtlasi ei ole võimalik veenduda, et avaldatu on puudutatud isiku I iseseisvalt kujunenud seisukoht, sest puudutatud isikuga I ei olnud võimalik vestelda ilma avaldaja juuresolekuta. Avaldaja ei sobi eestkostjaks, sest ta ei adu puudutatud isikut I toetavate tegevuste ja teenuste vajalikkust ega soovi sellega tegeleda. Puudutatud isiku I iseseisvumist ohustab tema sotsiaalne isoleeritus. Avaldaja esitatud haigusjuhu kokkuvõtte kohaselt on puudutatud isikule I vaja leida koostöös Sotsiaalkindlustusametiga sobiv sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalus, et saavutada võime toetatud elamiseks ja töötamiseks. Avaldaja avaldas nii kohtule kui ka Tallinna linna esindajale, et ta ei kavatse teenuseid kasutada ning tugiisiku määramine on välistatud. Avaldaja ei suuna puudutatud isikut I suurema iseseisvuse saavutamisele, vaid toetab puudutatud isiku I isoleerituse süvenemist. Näiteks avaldas ta heameelt, kui lõppes puudutatud isiku I koolikohustuslik iga ja ei olnud vaja enam koolis käia. Samuti avaldas ta selget vastuseisu kõigile teenustele, mida sotsiaaltöötaja temaga arutas, ning käsitas erinevate teenuste tutvustamist vägivalla kasutamisena pere suhtes. Avaldaja püüab vältida kõike, mis võib vähendada tema mõjuvõimu puudutatud isiku I üle. Esitatud teabe alusel jääb mulje, et avaldaja püüab näidata puudutatud isiku I abivajadust suuremana, kui see tegelikult on. Avaldaja kinnitas korduvalt, et puudutatud isik I ei soovi suhelda võõraste inimeste ja ametnikega, aga kohtumisel eksperdi, kohtuniku, sotsiaaltöötaja ja määratud esindajaga oli
2-24-17610 puudutatud isik I valmis vestluses osalema ja seisukohta avaldama. Avaldaja sekkus korduvalt vestlusesse ja vastas puudutatud isiku I eest, veendumata eelnevalt kas viimane soovib ehk ise antud küsimusele vastata. See annab alust arvata, et avaldaja ei ole suuteline toetama puudutatud isiku I arengut iseseisvumise suunas. Igal isikul on õigus saada sotsiaalabi ja kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid ning ka puuetega isikul on õigus elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonnaelust, sõltumata vanusest ning puude põhjusest ja laadist (Euroopa Sotsiaalharta artiklid 13, 14, 15). Eestkostja ülesandeks on ka selliste tegevuste planeerimine ja korraldamine (koostöös sotsiaalhoolekande valdkonna spetsialistidega), mis toetab puudutatud isiku I suutlikkust elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust, mitte üksnes varaliste küsimuste korraldamine ja ametiasutustes esindamine. Selleks tuleb eestkostjal korraldada vajadusel puudutatud isiku I nõustamist, koolitust ja kutsealaselt väljaõpet, korraldada tööhõiveks vajalikke tugiteenuseid ning edendada puudutatud isiku I sotsiaalset integreerumist ja osavõttu ühiskondlikust elust. Esitatud teabe kohaselt ei ole avaldajal soovi taolisteks tegevusteks ning ta ei adu tegevuste vajalikkust puudutatud isiku I jaoks. Seega ei saa kohus teda eestkostjaks määrata. Kuna kohtule ei ole teada muid füüsilisi isikuid, kes oleks avaldanud soovi saada eestkostjaks, tuleb PKS § 205 lg 3 alusel eestkostjaks määrata puudutatud isiku I elukohajärgne kohalik omavalitsus.
8.5.Eestkoste tuleb seada kõigi asjade ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks pisitehinguid ületavas ulatuses. Puudutatud isikule I tuleb TsMS § 526 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi jätta pisitehingute tegemise võimalus 200 euro ulatuses. Puudutatud isikul I ei ole perekonnaõiguslike tehingute osas piiratud teovõimet ning tema valimisõiguse piiramine ei ole põhjendatud.
8.6.TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 ning PKS § 203 lg 4 alusel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 11.06.2029.
8.7.TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta eestkoste seadmata või tühistada maakohtu määruse osas, millega määrati puudutatud isiku I eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus ning määrata eestkostjaks avaldaja. Menetluskulud palus avaldaja jätta Tallinna Linnavalitsuse kanda.
9.1.Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt, et puudutatud isik I vajab eestkostet. Puudutatud isiku I huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Tänase päevani on puudutatud isiku I huvid olnud kaitstud avaldaja volitamise ja abiga. Asjaajamised ametiasutustes on toimunud selliselt, et puudutatud isik I läheb koos emaga ametiasutusse kohale, kus ta teeb ema abiga vajalikud toimingud. Ema abiga on puudutatud isik I hoolitsenud ka oma tervise eest ning võtab ema abiga ka vajalikke ravimeid. Avaldaja on suutnud ja suudab tütre eest vajalikul määral hoolt kanda.
2-24-17610 Eksitav on maakohtu märkus, et puudutatud isik I ei ole suuteline ise tegema enda tervisega seotud otsuseid, korraldama enda elukohta ega võtma vastu pakutud abi sotsiaalteenuste näol. Puudutatud isik I saab teha kõik need otsused avaldaja abiga.
9.2.Samuti asus maakohus vääralt seisukohale, et avaldaja ei ole eestkostjaks sobiv isik. Avaldaja ei ole sotsiaalteenuste vastu, kuid tugiisiku teenus pole tema arvates vajalik, kuna tugiisikuna saab avaldaja ise tegutseda. Kui avaldajale näidatakse ära, et kohaliku omavalitsuse tugiisiku tegevuse kaudu võiks puudutatud isikule I tekkida täiendavat lisaväärtust, siis ei saa avaldajal olla midagi tugiisiku teenuse rakendamise vastu. Muud asjakohased sotsiaalteenused on avaldaja hinnangul vajalikud, küll aga tuleb nende rakendamise puhul silmas pidada, et puudutatud isikule I tuleb eelnevalt üsna pikalt teenuste vajalikkust selgitada, teda veenda ning valmistada teda ette teenuste vastuvõtmiseks. Avaldajal on sellise veenmise ja ettevalmistamise oskus olemas ning ta rakendab seda päevast-päeva, sest ilma selleta ei oleks saanud toimuda ka puudutatud isiku kohtumised ega vestlused kohtuniku ega puudutatud isikule I määratud esindajaga. Eksitav on kohtu seisukoht, et praeguse elukorralduse jätkumine vaid süvendab puudutatud isiku I sotsiaalset isoleeritust ning võtab talt võimaluse arendada välja oma vaimseid võimeid ning toetada iseseisva hakkamasaamise suutlikkust. Avaldaja on soosinud ja soosib igati puudutatud isiku I aktiivsust ja suhteid ning toetab tema arengut. Vastuoluline ja eksitav on ka kohtu järeldus, et puudutatud isiku I tegelik abivajadus ei ole sedavõrd suur kui ema püüab välja näidata. Kui kohtu arvates on puudutatud isiku I abivajadus väiksem kui avaldaja arvates, siis miks pidas kohus vajalikuks puudutatud isiku I suhtes eestkoste seadmist. Kõigi kohtu nimetatud isikutega kohtumiseks pidi avaldaja puudutatud isikut I eelnevalt pikalt veenma ja ette valmistama. Ka kohtu 13.06.2024 ärakuulamise protokollis on märgitud, et puudutatud isik I oli eelnevalt kohtunikuga suhtlemise osas eitavalt vastanud ning kuidas kohtunik kuulis avaldajaga telefonikõne ajal, kuidas ema meelitas puudutatud isikut I õue koeraga jalutama (et saaks kohtunikuga siis õues kohtuda). Kuna puudutatud isikuga I vestelnud isikud ei ole avaldanud soovi puudutatud isikuga I nelja silma all vestlemiseks, on asjakohatud kohtu etteheited seoses avaldaja sekkumisega vestlusesse ja puudutatud isiku I eest vastamisega. Kui vestlus puudutatud isikuga I oli häiritud, oli ärakuulamine puudulik ega saanud anda ärakuulajale piisavat teavet sellest, kas puudutatud isik I vajab eestkostet ja kes peaks olema eestkostjaks. Eestkostetava sisuliselt ära kuulamata jätmine on oluline menetlusviga, mis toob TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel kaasa vajaduse kohtulahendi tühistamiseks. Ebaõige on kohtu seisukoht, et avaldajal endal puudub igasugune sissetulek ja vara ning on suures ulatuses täitmata igakuiseid kohustusi. Tähtaegselt täitmata kohustused avaldajal puuduvad. Perekonna sissetulekuteks on avaldaja töövõimetoetus 370 eurot kuus, avaldaja ema pension 800 eurot kuus ja puudutatud isiku I töövõimetoetus ligikaudu 600 eurot kuus.
9.3.Maakohus jättis olulised asjaolud välja selgitamata, tõlgendas asjaolusid ekslikult ja rikkus kohtulahendi põhjendamise kohustust.
10.Tallinna Linnavalitsus märkis 11.08.2025 seisukohas, et pärast eestkoste seadmist kontakteerus Tallinna Linnavalitsuse eestkoste esindaja avaldajaga telefoni teel, ent pärast eestkoste spetsialisti enesetutvustust kõne katkestati. Eestkoste spetsialist saavutas avaldajaga kontakti 11.08.2025. Avaldaja peamised murekohad olid seotud puudutatud isiku I rahadega.
2-24-17610 02.09.2025 seisukohas määruskaebusele teatas Tallinna Linnavalitsus, et eestkoste esindaja on saavutanud puudutatud isikuga I ja tema leibkonnaga kontakti ning teostanud ka kodukülastuse, mille käigus ei tuvastatud puudutatud isiku I vaimsele või füüsilisele tervisele ohtlikku keskkonda. Eestkostja hinnangul on koostöös perekonnaga võimalik osaliselt eestkostet teostada puudutatud isiku I ja tema ema soovide ja tahte piires. Eestkostjal ei ole võimalik sunniviisiliselt suunata puudutatud isikut I sotsiaalteenuseid ja muid abimeetmeid vastu võtma, kui perekond on harjunud perekonnasiseselt toimetama ja üksteisele toetuma. Tulenevalt eeltoodust võib sotsiaalteenuste vaatest järeldada, et puudutatud isiku I heaolu perekonnale omasel viisil on tagatud, kuid tutvunud perekonna asjaajamisega seoses rahaliste kulutuste, järelmaksude ja kuise eelarvega, jääb küsimus, kas ilma eestkoste seadmiseta või füüsilisest isikust eestkostja määramisega oleks puudutatud isiku I heaolu tagatud.
11.Puudutatud isikule I määratud esindaja oli ekspertiisimäärusest ja asja materjalidest lähtudes seisukohal, et eestkostevajadus on olemas ning maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Esindaja hinnangul ei saa puudutatud isik I iseseisvalt hakkama. Tema elu on seni korraldatud lähedaste abiga, kuid see piirab oluliselt tema iseseisvust ja sõltumatust ning katab vaid esmased vajadused. Määratud esindaja tegi 14.08.2025 kodukülastuse puudutatud isiku I elukohta ja vestles puudutatud isikuga I eraldi. Puudutatud isik I avaldas, et kui eestkoste jääb, on ta nõus, et eestkostjaks oleks ema, eestkoste olemusest ta eriti aru ei saa. Avaldaja ja tema ema olid tekkinud olukorraga väga rahulolematud. Kõige suurem mure on seotud puudutatud isiku I rahaga, mida nad enam kasutada ei saa. Menetluse edasine käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
14.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus asjas esitatud tõendite alusel põhjendatult seisukohtale, et puudutatud isik I vajab eestkostet ning tema senine lähedaste abil toimunud elukorraldus ei taga piisavalt tema õiguste ja huvide kaitset.
14.1.Kohus määrab PKS 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st kui tal on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 teise lause mõttes. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20 ja 21).
2-24-17610 Siinses asjas on puudutatud isikul I ekspertiisiakti (dtl 50–54) kohaselt kerge vaimne alaareng (F70.0), luululine (paranoidne) häire (F22.0) ja kohanemishäire segatüüpi reaktsioon (F43.22) ning haigusseisunditest tingituna ei saa puudutatud isik I kestvalt aru oma tegude tähendusest ega oska neid juhtida, seejuures on tegemist krooniliste ja kestva iseloomuga haigustega. Eksperdi hinnangul vajab puudutatud isik I abi sisuliselt kõigis eluvaldkondades. Seda, et puudutatud isik I vajab abi, kinnitavad ka ülejäänud asja materjalid ning seda ei ole vaidlustanud ka avaldaja.
14.2.Kuigi üldjuhul määrab kohus PKS § 203 lg 1 järgi abivajavale isikule eestkostja, tuleb PKS § 203 lg 2 teise lause järgi isikule eestkostja määramisel arvestada ka seda, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule eelistada võimaluse korral muid abinõusid (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 21). Ringkonnakohtul puudub asja materjalide põhjal alus arvata, et eestkostetava arusaamisvõime võimaldab tal täna anda enda esindamiseks volitusi. Kohtule ei ole teada, et puudutatud isik I oleks andnud varem kehtivaid volitusi. Seda, et puudutatud isik I ei mõista volitust anda, on ka avaldaja telefoni teel 15.01.2025 kohtule kinnitanud (telefonogramm, dtl 12). Seega vajab puudutatud isik I eestkostjat, kes teda õigussuhetes esindab. Samuti vajab puudutatud isik I oma elu korraldamiseks eestkostjat. See, et seni on puudutatud isiku I elu korraldanud ja teda füüsiliselt abistanud avaldaja, ei anna alust jätta puudutatud isikule I eestkostjat määramata. Puudutatud isiku I igapäevase toimetuleku tagamiseks otsustas Tallinna linn 22.11.2024 määrata avaldaja puudutatud isiku I hooldajaks, et aidata puudutatud isikut I poes ja apteegis käimisel, arstiabi korraldamisel, toidu valmistamisel, hügieenitoimingutel, liikumisel, koristamisel ning ühekordsetel asjaajamistel väljaspool kodu (dtl 18–20). Selle sotsiaalteenuse abil oli tagatud puudutatud isiku I igapäevane füüsiline abistamine ja tugi, kuid see ei taga puudutatud isikule I kui piiratud teovõimega isikule asjakohast tuge ja abi iseseisva elu korraldamisel. Lisaks on nii Tallinna linn (06.06.2025 seisukoht, dtl 71–73), puudutatud isikule I määratud esindaja (18.08.2025 seisukoht, dtl 209– 211) kui ka maakohtu menetluses ärakuulatud puudutatud isiku I õde X.R ja viimase isa T.Z (10.06.2025 ärakuulamise protokoll, dtl 75–76) osutanud tähelepanu sellele, et puudutatud isiku I elu senisel korraldamisel esineb puudujääke.
15.Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtul alus jätta avaldaja eestkostjaks määramata ning määrata eestkostjaks kohalik omavalitsus.
15.1.Ringkonnakohus märgib, et PKS § 204 lg 1 esimese lause järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma ning on PKS § 204 lg 4 järgi nõus enda eestkostjaks määramisega. Lisaks tuleb PKS § 204 lg 1 teise lause järgi arvestada ka selle isiku ja eestkostetava vahelisi suhteid ning täisealise isiku enda ettepanekut eestkostja isiku kohta, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Seejuures on füüsilise isiku kui eestkostja sobivuse hindamisel oluline, et füüsiline isik otsustab vabatahtlikult (kas tasu eest või tasuta) hakata eestkostetava eestkostjaks, soovib ja ka suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi (vt RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865, p 12.2).
2-24-17610 Üksnes juhul, kui sobivat füüsilist isikut ei leita, võib PKS § 205 lg 1 järgi eestkostjaks määrata juriidilise isiku, ning kui ka juriidilist isikut ei ole võimalik eestkostjaks määrata, määratakse PKS § 205 lg 3 esimese lause järgi eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega isik on kõige tugevamalt seotud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi eestkostjat määrates eelistada füüsilist isikut juriidilisele isikule ning neid mõlemaid omakorda valla- või linnavalitsusele (vt RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865, p 12.1). Seejuures peab eestkostjaks määratud valla- või linnavalitsus PKS § 198 lg-te 1 ja 2 järgi koosmõjus PKS §-ga 202 vähemalt kord aastas kontrollima, kas leidub mõni eestkostjaks sobiv füüsiline isik, kes on valmis eestkostja ülesandeid täitma, ning teavitama sellest kohut ja taotlema enda eestkostja ülesannetest vabastamist. Seega tuleneb perekonnaseadusest, et sobiva füüsilise isiku olemasolu korral tuleb eestkostet vajava isiku eestkostjaks määrata füüsiline isik, mitte kohalik omavalitsus.
15.2.Siinsel juhul kinnitavad asja materjalid seda, et avaldajal ja puudutatud isikul I on lähedane usalduslik suhe ning avaldaja on oma võimete piires puudutatud isikut I täisealiseks saamise järel toetanud, sh taotlenud puudutatud isikule igapäevaste toimingutega hakkama saamiseks sotsiaalteenust (hooldaja määramist SHS § 26 tähenduses), abistanud hooldajana puudutatud isikut I ning pöördunud puudutatud isikule I eestkostja määramiseks kohtu poole. Samuti on avaldaja aidanud taotleda puudutatud isikule I töövõime- ja sotsiaaltoetust.
15.3.Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda ka selles, et puudutatud isik I soovib, et edaspidi korraldaks tema elu tema ema, mitte mõni võõras isik. Vastavat soovi avaldas puudutatud isik I ka määruskaebemenetluse ajal toimud kodukülastusel talle määratud esindajale, kus kohtumise juures ei viibinud avaldaja (esindaja 18.08.2025 seisukoht, dtl 209–211).
15.4.Samas ei ole ringkonnakohus, sarnaselt maakohtuga, asja materjalide valguses veendunud, et avaldaja suudab eestkostetava huve kaitsta, lähtub oma tegevuses üksnes eestkostetava huvidest ning mõistab eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et avaldaja ei mõista puudutatud isiku I kui puudega piiratud töövõimega isiku rehabilitatsioonivajadust. Puudutatud isiku I raviarst hindas juba 21.11.2024 puudutatud isiku I toimetuleku taset ja tuvastas testi alusel puudutatud isikul I mõõdukad toimetulekuraskused ning leidis, et puudutatud isikule I on vaja koostöös Sotsiaalkindlustusametiga leida sobiv rehabilitatsiooni võimalus, et saavutada võime toetatud elamiseks ja töötamiseks (dtl 25–26). Sellest hoolimata ei ole avaldaja asunud puudutatud isiku I huvide kaitseks rehabilitatsiooniteenuseid otsima. Ilmselt ei mõista avaldaja, et puudutatud isik I vajab asjatundlikku abi ja toetust, et õppida oma võimete piires iseseisvalt hakkama saama. Seetõttu keeldub avaldaja, vastuolus puudutatud isiku I huvidega, viimasele pakutud abist ja koostööst kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga. Seega ei mõista avaldaja puudutatud isiku I vajadusi ega suuda nende kaitsmisel teha koostööd. Seda ilmestab mh asjaolu, et ka eestkostja määramise järel keeldus avaldaja Tallinna Linnavalitsuse töötajaga suhtlemast, sh katkestas telefonikõne pärast viimase enesetutvustust ning temaga ei olnud võimalik ka hiljem korduval kontakti saada. Alles pärast seda, kui puudutatud isiku I töövõimetoetus suunati avaldaja pangakonto asemel puudutatud isiku I pangakontole, võttis avaldaja telefoni teel ühendust eestkoste spetsialistiga ning oli valmis kohtuma (eestkostja 11.08.2025 seisukoht, dtl 203). Seega esineb avaldaja eestkostjaks määramise korral oht, et puudutatud isik I ei saa talle puude ja piiratud töövõimega toimetulekuks vajaliku abi ja tuge. Lisaks eeltoodule ei mõista avaldaja täiel määral eestkostjaks hakkamisega kaasnevaid kohustusi ja tagajärgi. Avaldaja ei ole täielikult mõistnud eestkostja kohustusi puudutatud
2-24-17610 isiku I raha kasutamise osas, mis nähtub mh 13.05.2025 ärakuulamisel avaldatust (dtl 66–67). Nimelt soovis avaldaja ärakuulamisel infot, et mis saab hetkel avaldaja kontole laekuvast puudutatud isiku I töövõimetoetusest juhul, kui eestkostjaks määratakse keegi teine, avaldades seejärel ühtlasi soovi võtta avaldus sellisel juhul tagasi, mida ta ka tegi. Lisaks nähtub Tallinna Linnavalitsuse arvamusest, et avaldaja muutus murelikuks ja oli valmis kohtuma alles siis, kui puudutatud isiku I töövõime- ja sotsiaaltoetus ei laekunud enam tema pangakontole (dtl 203). See viitab avaldaja motiivile hoida puudutatud isikule I laekuvad toetused enda kontrolli all, mis koosmõjus asjaoluga, et avaldaja ei tööta ega teeni sissetulekut, viitab puudutatud isiku I raha kuritarvitamise ohule. Seejuures kahtles Tallinna Linnavalitsus avaldaja võimes tulla toime perekonna eelarve ja rahaasjadega (dtl 228). Ka avaldaja ise nentis puudutatud isikule I määratud esindajaga vesteldes, et ta ei saanud lõpuni aru, mida eestkoste tähendab (esindaja 18.08.2025 seisukoht dtl 209–211). Eelnevat arvestades esineks avaldaja eestkostjaks määramise korral oht, et puudutatud isiku I varalised huvid ei ole piisavalt kaitstud.
16.Maakohus ei ole eksinud puudutatud isikut I ära kuulates menetlusõiguse normide vastu. Maakohus kuulas TsMS § 524 lg 1 kohaselt puudutatud isiku I isiklikult vahetult ära, seejuures oli maakohtul TsMS § 524 lg 2 järgi õigus kuulata puudutatud isik I ära avaldaja juuresolekul. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu kohtumise järel maakohtul kujunenud siseveendumusega, ei anna alust heita maakohtule ette menetlusõiguse normide rikkumist ega maakohtu määrust tühistada.
17.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
18.Kohtuasja olemust ja asjaolusid arvestades on õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a eestkostetavale määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda.
19.Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS §-ga 532 lg 1 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.