20. juuli 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-17350
Tsiviilasi
H. S.i (S.) hagi Nevadus Group OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise maksmise nõuetes (töövaidlusasi nr 4-1/1810/19)
Hagihind
2700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
H. S. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Kostja
Nevadus Group OÜ (registrikood 14143884, aadress Mere pst 8-61, 10111 Tallinn) Lepinguline esindaja J. K.
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 17.05.2021.a
RESOLUTSIOON
1.Määrata hagihinnaks 2700 (kaks tuhat seitsesada) eurot.
2.Rahuldada osaliselt H. S.i (S., isikukood xxx) hagiavaldus Nevadus Group OÜ (registrikood 14143884) vastu.
3.Tuvastada Nevadus Group OÜ (registrikood 14143884) 08.07.2019.a töölepingu ülesütlemise avalduse, millega öeldi üles Nevadus Group OÜ (registrikood 14143884) ja H. S.i (S., isikukood xxx) vahel sõlmitud tööleping, tühisus.
Lõpetada Nevadus Group OÜ (registrikood 14143884) ja H. S.i (S., isikukood xxx) vahel sõlmitud tööleping alates 08.08.2019.a.
5.Välja mõista Nevadus Group OÜ-lt (registrikood 14143884) H. S.i (S., isikukood xxx) kasuks töölepinguseaduse § 109 lõikes 1 nimetatud hüvitis 2094,42 (kaks tuhat üheksakümmend neli koma nelikümmend kaks) eurot, millest peetakse kinni seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed.
6.Välja mõista Nevadus Group OÜ-lt (registrikood 14143884) H. S.i (S., isikukood xxx) kasuks viivis põhinõude 2094,42 (kaks tuhat üheksakümmend neli koma nelikümmend kaks) eurot, millest on kinni peetud seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed, tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. 1 (9)
7.Jätta rahuldamata H. S.i (S., isikukood xxx) hagiavaldus Nevadus Group OÜ (registrikood 14143884) vastu 405,58 (neljasaja viie koma viiekümne kaheksa) euro tasumise nõudes.
8.Jätta otsuse täitmist tagava abinõuna jõusse Harju Maakohtu 02.03.2020.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
10.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.H. S. (hageja) esitas 06.08.2019 töövaidluskomisjonile avalduse Nevadus Group OÜ (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise tasumise nõuetes. Töövaidluskomisjon rahuldas 08.10.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1810/19 hageja avalduse. Kostja esitas 06.11.2019 taotluse hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras (I kd, tl-d 1-4). Kohus võttis taotluse 02.12.2019 menetlusse ja määras avalduse läbivaatamise hagimenetluses (I kd, tl 126). Pooled põhjendasid menetluses täiendavalt oma seisukohti ja esitasid tõendeid. Kohus vaatas asja läbi eelistungil (II kd, tl-d 102-106) ja arutas asjas kohtuistungil (II kd, tl-d 61-86).
2.Hageja esitas kostja vastu nõuded tuvastada kostja 08.07.2019 töölepingu ülesütlemise avaldus, välja mõista TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitis 2500 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg 2 ls 2 sätestatud määras. Hageja põhjendab nõudeid järgmiste asjaoludega. Kostja ütles 08.07.2019 erakorraliselt üles hagejaga sõlmitud töölepingu usalduse kaotuse tõttu. Kostja ei ole eelnevalt hagejale edastanud ühtegi hoiatust, viidet ega muud teavitust, mille alusel peaks hagejaga töösuhte lõpetatama. Töölepingu ülesütlemiseks puudus seega alus. Kostja heidab Hagejale ette 10 euro suuruse parkimistasu omastamist. Selle raha saamise õigus oli korteriühistul, kelle maal parkla asub ja kelle kassasse hageja selle raha ka pani oma järgmisel graafikujärgsel tööpäeval pärast asjaolude selgitamist osapooltele. Probleem sai lahendatud. Sündmus toimus 04.06.2019, süüdistuseks muutus kogu intsident alles 08.07.2019. Usalduse kaotust põhjendab kostja ka korteriühistu juhatuse liikme I. K. 03.01.2018 e-kirjaga, kus korteriühistu kostjale ette tema korterite võtmete ära kaotamist. Hageja arvates ei tõenda see olulist põhjust töölepingu ülesütlemiseks 2019. aasta juulis. Täiesti põhjendamata on kostja väidetav hageja põhjustatud kolmandate isikute usalduse kaotus kostja vastu. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemisavalduses ülesütlemiseni viinud asjaolusid tõendanud, tagantjärele leitud põhjendused ei ole adekvaatsed ning kostja hilinenud reageering ei ole proportsionaalne aset leidnud juhtumi(te) raskusega. Poolte töökeskkonnas on olemas kaamerad, iga vahetuse ajal täidetakse parkimislehed ja antakse nn „töistes tegevustes“ märkmetena teada olulistest sündmustest. Ka on igapäevaselt seotud hotelli omanikud, kelle tubade ja parkimiskohtade 2 (9)
väljaandmisega administraator tegeleb. Seega ei ole võimalik, et kostjal ei ole tõendeid tema poolt esitatud üldsõnaliste, pahatahtlike ja väljamõeldud süüdistuste kohta. Hageja peab enda töölt vabastamise tegelikuks motiiviks kostjalt pidevalt palgalehtede nõudmist, et veenduda töötasu arvutamises kokkulepitud tingimustel. Palgalehti ei ole kostja siiani esitanud (I kd, tl 131).
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja on asutatud eesmärgiga teenindada Mere pst 8 korteriühistu liikmeid. Kuna kõik korteriühistu liikmed ehk operaatorid üürivad lühiajaliselt välja oma kortereid, kasutatakse kogu elamut asukohaga Mere pst 8, Tallinn kui majutamiskohta. Kostja osutab operaatoritele ööpäevaringset administraator-korrapidaja teenust. 14.11.2017 sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle administraator-korrapidaja ametikohale täistööajaga. Vastavalt töölepingu punktile 1.5. „Töötaja töökoht asub Mere pst .8,Tallinnas“ ja punktile 3.4 „Töötaja töötab 12-tunniliste vahetustega päevasel ja öisel ajal töögraafiku alusel“. Hageja peamised tööülesanded olid: operaatorite külaliste vastuvõtmine, korterite võtmete väljastamine ning vajadusel tasu võtmine vastavalt operaatorilt saadud juhistele, KÜ territooriumil parkimise korraldamine ja parkimis tasu võtmine, puhtuse tagamine üldkasutatavates ruumides. Parklas pargitud sõiduki pidi hageja fikseerima parkimisvihikus, parkimise eest saadud tasu märkima kassaaruandes ning kulaliste käest saadud parkimisraha panema hageja kassase. Tasu sõidukite parkimise eest kuulus operaatoritele. Hageja töötamise perioodil on korduvalt aset leidnud olukorrad, mil hageja töövahetuste ajal olid parklasse pargitud sõidukid, aga parkimisvihikus ja kassaaruandes polnud nende sõidukite parkimine kajastatud ning parkimise eest polnud raha kassase laekunud. Kostja on sellisel juhul palunud hagejalt selgitusi. Üks kord hageja selgitas, et kogemata oli jätnud külaliselt parkimistasu küsimata. Mõnel korral sai hageja teada otse külaliselt, et ta on parkimise eest maksnud hageja kätte ning hageja mingil põhjusel ei ole parkimisvihikusse ega kassaaruandesse seda märkinud ega pannud raha kassase. Iga kord, kui selline juhtum aset leidis, vabandas hageja end välja ja kinnitas, et raha oli kogemata tema kätte ununenud. Peale seda tagastas hageja parkimisraha kassase. Aprillis-mais 2019.a selgitas hageja mitmel korral kostjale, et süstemaatiline parkimistasu oma kätte jätmine ning kassase mitte panemine on oluline rikkumine, mis põhjustab kostja usaldamatust hageja vastu. Samuti põhjustab usaldamatust kostja vastu KÜ liikmete poolt (kolmandad isikud), mis võib omakorda tuua olulisi negatiivseid tagajärgi kostjale. Seetõttu on kostja hagejat suuliselt hoiatanud, et juhul, kui analoogiline kordub, on kostja sunnitud töölepingu üles ütlema. Hageja oma poolt kinnitas, et muudab oma käitumist ja parkimistasu oma taskusse jätmine enam ei kordu. 04.06.2019 leidis taas aset juhtum, kui hageja korraldas külaliste parkimist KÜ parklas, sai neilt parkimistasu ning jättis raha endale ja ei märkinud midagi parkimisvihikusse ega kassaaruandesse. Sellel päeval saabusid operaator X külalised mootorratastega ning soovisid parkida KÜ territooriumil. Hageja lasi külalistel oma mootorrattaid parkida. Turvakaamera fikseeris, et hageja võttis külastajalt parkimistasu 10 eurot. Samas parkimisvihikusse ega kassaaruandesse ei ole hageja midagi märkinud ning jättis raha endale. Peale juhtumist teadasaamist võttis kostja koheselt telefoni teel ühendust hagejaga ning palus selgitusi juhtunu kohta. Hageja kinnitas, et võttis parkimistasu endale. Oma käitumise kohta andis hageja ebamõistlikke selgitusi, kuid lubas järgmisel tööpäeval asja ära klaarida, raha tagastada ja vabandas, et raha ununes tema kätte. Omastatud parkimistasu oli hageja sunnitud tagastama hageja kassase. Hiljem vestluses kostja esindajaga M. S. ütles hageja, et ta ei saa aru, „miks siis X administraator E. L. üldse sellest loost kinni hakkas, on tal siis kahju või sellest rahast?“ Sellest küsimusest tegi kostja järelduse, et kostja on tahtlikult parkimistasu endale võtnud. 08.07.2019 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 6, märkides töösuhte viimaseks päevaks 08.08.2019, s.o. töölepingu ülesütlemisest oli 1 kuu ette teatatud. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus süstemaatiliselt töölepingut, mis seisnes tasu pargitud sõidukite parkimisvihikus ja kassaaruandes fikseerimata jätmises ja saadud parkimistasude omastamises, on oluline töölepingu rikkumine. Hageja on mitu korda petnud kostjat ja omastanud parkimistasu, millega põhjustas kostja usalduse kaotamise enda vastu. Samuti on hageja oma tegudega suure tõenäolisega põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu. Aprillis-mais 2019.a. mitu korda selgitanud kostjale, et parkimistasu süstemaatiline oma kätte jätmine on oluline rikkumine, mis põhjustab kostja usalduse kaotuse kostja vastu ja põhjustab kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu. Seetõttu on kostja hagejat suuliselt hoiatanud, et juhul kui selline rikkumine veel kord kordub, on kostja sunnitud 3 (9)
töölepingu üles ütlema. Seetõttu 08.07.2019 töölepingu ülesütlemine põhjendatud ja vastab TLS §88 lg 3 nõuetele. Peale 04.06.2019 toimunud juhtumit, arvestades varem hageja poolt sooritatud sarnaseid tegusid, ei saanud kostja enam usaldada hagejat, töösuhte jätkamine hagejaga, kes tahtlikult petab kostjat ja tema tööpartnereid, ei olnud võimalik. Samuti kostja usaldamatuse põhjustanud hageja töökohustuste jämeda rikkumise tõttu hea usu põhimõtte järgi ei saa kostjalt oodata töösuhte jätkamist. Kuna peale 04.06.2019 hageja poolt sooritatud ja mõne aja pärast kindlaks tehtud töökohustuse jämedat rikkumist oli töösuhte jätkamine poolte poolt võimatu, ei olnud mõistlik ja vajalik enne töölepingu ülesütlemist hoiatada sellest hagejat. Toodu alusel tuleb hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 2500 eurot (I kd, tl-d 2-3). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Kohus ei määranud hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbi vaatama asumisel hagihinda. Kohus leiab, et hagihinna määramata jätmisega on rikutud menetlusõigust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus leiab, et kohus saab tulenevalt TsMS § 136 lõikest 4 kõrvaldada hagihinna määramata jätmisest tuleneva rikkumise hagihinna määramisega asja lahendavas kohtulahendis. Hageja esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude. Nõude hagihind on 3500 eurot, sest tegemist on tuvastushagiga, mis ei ole suunatud üksnes rahaliselt hinnatava hüve saamisele (TsMS § 125 lg 1 ja 132 lg 1). Nõude hagihind on 3500 eurot, sest tegemist on tuvastushagiga, mis ei ole suunatud üksnes rahaliselt hinnatava hüve saamisele (TsMS § 125 lg 1 ja 132 lg 1). Hageja esitas töölepinguseaduse (TLS) § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitise 2500 eurot tasumise nõude ja hüvitiselt protsendina viivise tasumise nõude, milliste nõuete hagihinnaks on 2700 eurot (TsMS § 124 lg 1, 134 lg 1, 133 lg 2, 134 lg-d 1 ja 3). Kohus määrab hagihinnaks 2700 eurot.
5.Töölepinguseaduse (TLS) § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 105 lg 1 sätestab, et kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 sätestab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 08.11.2016 tööleping, mille alusel tegi hageja kostjale tööd (I kd, tl-d 29-35). Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
6.Hageja palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine järgmistel põhjustel: kostjal ei olnud töölepingu ülesütlemiseks seadusest tulenevat alust (TLS § 88 lg 1 p 5 ja 6 ja § 104 lg 1); kostja ei olnud hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud (TLS § 88 lg 3 ja § 104 lg 1). Kostja on ülesütlemist põhjendanud sellega, et hageja rikkus oma kohustusi, kui jättis 04.06.2019 enda kätte külastajatelt parkimise eest saadud 10 eurot (nn mootorratturite juhtum). Kostja tugineb sellele, et ta on hagejat eelnevalt hoiatanud kohustuste rikkumise eest.
7.Kostja on tuginenud töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 6, mis sätestavad, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: [---] 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. 4 (9)
Kohus on seisukohal, et tööandja saab TLS § 88 lg 1 punktides 5 ja 6 sätestatud alustel töölepingu öelda üles siis, kui töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5) või põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (p 6). Pooltevahelises töölepingus ei sisaldu töötaja tööülesannete kirjeldust seoses parkimise korraldamise ja selle eest raha vastuvõtmisega (I kd, tl-d 29-34). Töötaja tööülesannete kirjeldust seoses parkimise korraldamise ja selle eest raha vastuvõtmisega ei sisaldu ka administraator/ korrapidaja ametikirjelduses (I kd, tl 35). Kohtu hinnangul saavad tööülesanded tuleneda ka töösuhte olemusest (VÕS § 23 lg 1 p 1, § 29 lg 6). Pooled on kirjeldanud töösuhet ja töökorraldust ning sellest nähtuvalt ei jätnud administraatorid külalistelt saadud raha enda kätte. Parkimistasu laekumine registreeriti kassaaruandes ning raha pandi sularahakassasse. Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et administraatori töökohustuste hulka kuulus külastajatelt saadud raha kassasse panemine. Kohtu hinnangul puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et 04.06.2019 jättis hageja enda kätte külastajatelt parkimise eest saadud 10 eurot, kuid andis selle järgmisel päeval üle kassasse. Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust panna külastajatelt saadud raha (parkimistasu) kassasse. Hageja põhjendused raha enda jätmise osas on olnud vastuolulised, kuid neist ei nähtu rikkumist vabandavad asjaolud. Rahasumma, mille hageja jättis kassasse panemata, on väike. Pooled ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub raha omastamine hageja poolt karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 mõistes. Hageja andis raha järgmisel päeval üle kassasse. Kolmanda isiku X esindajal I. K., kelle huve mootorratturite juhtum puudutas, sest külastajad olid X kliendid, on kinnitanud oma pretensioonide puudumist (I kd, tl-d 107, 132). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hageja rikkumine ei ole oluline lepingurikkumine, mis õigustab töölepingu ülesütlemist ilma eelneva hoiatuseta. Kohus leiab ühtlasi ka seda, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub kolmanda isiku usalduse kaotus kostja vastu seoses mootorratturite juhtumiga.
8.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus leiab, et hoiatamise tõendamine on kostja koormus, kuivõrd tegemist on negatiivse asjaoluga, mis on aluseks tavapärase tõendamiskoormuse ümberjaotamiseks. Kostja on soovinud hoiatamist tõendada enda vande all antud seletustega ja tunnistaja K. L. ütlustega. Hageja avaldas vande all, et tööandja ei ole temale ühtegi hoiatust teinud (II kd, tl 66). Kostja seaduslik esindaja avaldas vande all, et ta hoiatas hagejat 2019.a maikuu alguses, sest hageja oli lasknud parkida auto parkimiskohale 20 ilma parkimiskoha omaniku teadmata, võttis parkimistasu. Kostja seaduslik esindaja arutas asjaolusid suuliselt töö juures ning kostja seaduslik esindaja hoiatas, et on sunnitud hagejaga töösuhte lõpetama, kui juhtumid seoses parkimisega korduvad. Räägiti administraatori laua juures ning juures oli K. L. (II kd, tl 70-71). Tunnistaja K. L. andis ütlused, mille kohaselt oli ta juures hageja ja kostja seadusliku esindaja M. S. vestlusel mai alguses 2019.a. Tunnistaja ütluste kohaselt „M. ütles, et kui sa ei lõpeta seda omavolitsemist ära või susserdamist parklas, siis oleme sunnitud sinuga töölepingu lõpetama“ (II kd, tl 83). Hageja vande all antud seletused on vastuolus kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuste ning tunnistaja K. L. ütlustega. Hageja vande all antud seletused välistavad mistahes hoiatamise kostja seadusliku esindaja poolt. Kostja seadusliku esindaja seletused ja tunnistaja ütlused kirjeldavad sarnaselt hageja hoiatamist 2019.a mai alguses. Vastuolu kõrvaldamiseks tuleb hinnata tõendeid kogumis. Kõik tõendid, mis sisaldavad teavet hageja hoiatamise kohta enne mootorratturite juhtumist, pärinevad ajast pärast töölepingu ülesütlemist (v.a 06.07.2019 allkirjastatud töölepingu ülesütlemise 5 (9)
avaldus ja kostja seadusliku esindaja 08.07.2019 e-kiri hagejale). Pärast 06.08.2019 koostatud tõendid, sh poolte vande all antud seletused ning tunnistaja ütlused pärinevad töövaidluskomisjoni menetluse ja kohtumenetluse toimumise ajast ning on koostatud eesmärgiga esitada töövaidlust lahendavale asutusele. Kohus peab nimetatud asjaolusid tõendite hindamisel arvesse võtma. Kostja seadusliku esindaja 08.07.2019 e-kirjas ei ole kostja esindaja viidanud hageja hoiatamisele kohustuste rikkumise eest, mis seonduvad külastajatelt saadud raha kassasse panemisega. E-kiri sisaldab viiteid sellele, et hagejat on korduvalt palutud ja hagejat on korduvalt hoiatatud ettevõttesisese informatsiooni kolmandate isikutega arutamise eest (I kd, tl 38). Tunnistaja K. L. 14.09.2019 kirjas töövaidluskomisjonile on kirjeldatud hageja väidetavaid rikkumisi, kuid selles ei sisaldu teavet kostja poolt hageja hoiatamise kohta (I kd, tl 112). Pooled ei ole esitanud ühtegi täiendavat dokumentaalset tõendit, milles sisalduvad teabe kohaselt on hagejat hoiatatud. Seega on ainsaks tõendiks hoiatamise kohta kostja seadusliku esindaja vande all antud seletused ning tunnistaja K. L. ütlused. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt oli hageja reageering töölepingu ülesütlemisele vahetu ja äge ning väljendus mitmes 09.07.2019 saadetud ekirjas (I kd, tl-d 38, 40). Hilisem e-kirjavahetus ei ole enam sarnase iseloomuga ning on vaospeetum (vt nt I kd, tl 66 – hageja 04.08.2019 e-kiri). Kohtu hinnangul ei ole hageja reageeringu iseloomu arvestades usutav, et töölepingu ülesütlemisega hoiatamise korral jäänuks sarnane reageering 2019.a mais olemata. 2019.a mais peetud hageja ja kostja seadusliku esindaja vahelisest e-kirjavahetusest sellist reageeringut ei nähtu (I kd, tl 71). Samuti ei ole hageja reageeringut mingil viisil kirjeldanud ka kostja ise vande all. Kostja seadusliku esindaja sõnul peeti e-kirjavahetust tihedalt, mistõttu ei ole usutav hoiatamise käsitlemata jätmine hageja poolt e-kirja teel. Tunnistaja K. L. 14.09.2019 töövaidluskomisjonile saadetud kiri sisaldab väga üldise detailsusastmega kirjeldust hageja väidetavatest rikkumistest (I kd, tl 112). Tunnistaja ülekuulamisel on tunnistaja andnud detailseid ütlusi hageja väidetavate rikkumiste kohta, millised ka kostja on välja toonud. Muude juhtumite kohta on tunnistaja avaldanud, et rohkem konkreetseid juhtumeid ei mäleta, aga neid on olnud (II kd, tl 84). Kohtu hinnangul muudavad sellised vastuolud tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks. Kohtu hinnangul tavapärane isiku mälestuste üldiseks muutumine aja möödudes, mitte detailsemaks muutumine. Tavapärane ei ole osade sarnase iseloomuga juhtumite detailne mäletamine ning teiste sarnaste sündmuste unustamine. Tunnistaja põhjendas küll sündmuste mäletamist sellega, et juhtumid olid siis, kui hageja lasti lahti, kuid kohtu hinnangul ei ole selline selgitus usutav. Tunnistaja ei saanud sündmuste toimumise ajal teada, et hagejaga võidakse tööleping lõpetada, mistõttu ei ole usutav, et tunnistajale jäid meelde just need konkreetsed sündmused, mille on välja toonud ka kostja, kuid teised konkreetsed sündmused on ununenud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tunnistaja K. L. ütlused ei ole usaldusväärsed ning need ei kõrvalda hageja ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuste vastuolu konkreetse faktiväite osas. Sellist vastuolu kõrvaldavat tõendamisteavet ei sisaldu ka muudes asjas esitatud tõenditest. Seetõttu ei ole tõendite põhjal võimalik veenduda kostja faktiväite õigsuses. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja hoiatamist TLS § 88 lg 3 mõistes.
9.TLS § 88 lg 4 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Selles sättes nimetatud töölepingu erakorralise ülesütlemise mõistliku aja hindamine on diskretsiooniotsus, mille kohus teeb konkreetse juhtumi asjaolusid kaaludes (Riigikohtu 06.07.2012 määrus tsiviilasjas nr 32-1-60-12, p 12). Töölepingu rikkumine (nn mootorratturite juhtum) toimus 04.06.2019. Kostja seaduslik esindaja sai sellest teada 05.06.2019. Pooled selle üle ei vaidle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja seaduslik esindaja saatis 08.07.2019 e-kirjaga töölepingu ülesütlemise hagejale (I kd, tl 38, 124-125). Kostja seaduslik esindaja avaldas vande all, et sai mootorratturite juhtumist teada 05.06.2019 ning asjaolude selgitamine toimus nädala või pooleteise jooksul (II kd, tl 73). Eeltoodut arvestades olid kostja seadusliku esindaja avaldatu kohaselt asjaolud välja selgitatud hiljemalt 15.06.2019. 6 (9)
Kohtu hinnangul ütles kostja töölepingu üles pärast ühe kuu möödumist töölepingu ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul töölepingu ülesütlemisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks kuluvaks mõistlikuks ajaks pidada maksimaalselt kahte nädalat. Selline tähtaeg on piisav, et asjaolud välja selgitada, koostada põhjendatud avaldus töölepingu ülesütlemiseks ning edastada see töötajale. Kui tööandja ei ütle töölepingut üles viivitamata pärast asjaolude väljaselgitamist, on tegemist vastuolulise käitumisega, mille põhjal võib tekkida töötajal ootus töösuhte jätkumisele. Üllatuslik töölepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. TLS § 88 lg 4 eesmärk on muuhulgas välistada õiguste kuritarvitamine. Kostja ütles töölepingu üles rohkem kui ühe kuu möödumisel lepingu ülesütlemise alusest teadasaamisest. Seetõttu ei ole töölepingu ülesütlemine toimunud mõistliku aja jooksul ning on seetõttu tühine. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 08.07.2019 oli hageja puhkusel. Asjaolu nähtub ka poolte ekirjavahetusest (I kd, tl 50). Kostja on oodanud töölepingu ülesütlemisega kuni hageja puhkuse alguseni. Pooled ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvad kostja sellise käitumise põhjused, mistõttu ei saa sellist käitumist iseenesest pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Sellele vaatamata on kostja välistanud töölepingu ülesütlemise mõistliku aja jooksul sellega, et on oodanud töölepingu ülesütlemisega kuni hageja puhkuseni.
10.Hageja on raha üleandmisega rikkumise viivituseta heastanud VÕS § 107 lg 1 mõistes. Kostja ei ole heastamisest VÕS § 107 lg 2 järgi keeldunud. Seetõttu välistas VÕS § 107 lg 3 kostja poolt õiguskaitsevahendina lepingu ülesütlemise.
11.Kohus leidis eelnevalt, et hageja töölepingu rikkumine ei olnud oluline, kostja ei hoiatanud hagejat TLS § 88 lg 3 mõistes, töölepingu ülesütlemine on toimunud pärast TLS § 88 lg 4 mõistes mõistliku aja möödumist ning hageja on rikkumise heastanud. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et töölepingu ülesütlemine toimus aluseta ning seaduse nõuetele mittevastavalt. Seetõttu tuvastab kohus kostja töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse.
12.TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist alates 08.08.2019. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise kehtivuse korral oleks tööleping lõppenud alates 08.08.2019. Seetõttu on hageja taotlus põhjendatud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja lõpetab töölepingu alates 08.08.2019.
13.TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus tuvastas eelnevalt töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse ja lõpetas töölepingu alates 08.08.2019. Hageja on taotlenud TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitisena 2500 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on avaldanud oma ühe kuu keskmise töötasu suuruseks 698,14 eurot (II kd, tl 1). Kostja ei ole vaielnud vastu hageja arvestuse aluseks olevatele veebruar 2019 kuni juuli 2019 töötasu suurustele ega hageja arvestuskäigule. Kostja on esitanud enda arvestuse, mille kohaselt on hageja ühe kuu keskmise töötasu suurus 618,97 eurot (II kd, tl 21). Kostja on võtnud aluseks hageja töötasud vahemikust jaanuar 2019 kuni juuni 2019 (II kd, tl 21). Kohus leiab, et kostja on keskmise töötasu arvutamisel ebaõigesti lähtunud ajavahemikus jaanuar 2019 kuni juuni 2019 teenitud hageja 7 (9)
töötasust, sest tööleping öeldi üles alates 08.08.2019. Seega tekkis arvutamise vajadus augustis ning arvutamisel lähtutakse vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu, milleks on veebruar 2019 kuni juuli 2019, jooksul töötaja teenitud töötasust. Eeltooduta arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud hageja välja toodud keskmise töötasu arvestusest. Hageja kolme kuu keskmine töötasu on seega 2094,42 eurot (3x698,14=2094,42). Kohtu hinnangul ei pooled välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist vähendada. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt hüvitisena saada 2094,42 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt hüvitise saamist suuremas summas, kui kolme kuu keskmine töötasu. Kohus selgitas hagejale 03.03.2021 istungil, et hagejal on koormis tõendada asjaolud, millest nähtuvalt on hageja saanud täiendavalt kahju, milleks võib olla näiteks varaline kahju, saamata jäänud tulu või tulevikus tekkiv kahju; tulevikus saamata jäänud tulu või siis mittevaraline kahju (II kd, tl 103). Hageja ei toonud välja ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldavad kohtul TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitist suurendada. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse hüvitise nõudes osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2094,42 eurot. Kohus jätab hagiavalduse hüvitise 405,58 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
14.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotles hüvitiselt viivise protsendina väljamõistmist. Hüvitise tasumise nõue tekib alates otsuse jõustumisest. Seetõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude selliselt, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 2094,42 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
15.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
16.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus kohaldas 02.03.2020 määrusega hagi tagamise abinõudena kostja arvelduskontode arestimisel krediidiasutustes (I kd, tl 185). Kohus jätab hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
17.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte kanda. 8 (9)
18.Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.