Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Kohtukoosseis
Määruse tegemise aeg ja koht
17.09.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-9974
Tsiviilasi
F.V hagi G.U vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2024/165
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.07.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
F.V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja F.V (isikukood XXX) Kostja G.U (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 17.07.2025 määrus muutmata ja F.V määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud F.V kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
1
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
2
mitte sundtäitmise lubamatuks materiaalõiguslikku vaidlust.
tunnistamise
hagi
sissenõudja
vastu,
mis
eeldab
Asjas on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2024/1656. Eelnimetatud hagiga ei saa tõstatada uut vaidlust täiteasjas nr 022/2015/544 läbiviidud täitemenetluse toimingute õiguspärasuse hindamiseks (sh enampakkumise akti kehtivusele jne). Täitemenetluse seadustik näeb ette konkreetsed viisid ja tähtajad kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks. Asjas esitatud materjalide pinnalt ei saa teha järeldust, et omanikukanne kinnisturaamatus on ebaõige. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kohus oleks mõnes kohtumenetluses jõustunud lahendiga tuvastanud, et omanikukanne kinnisturaamatus on ebaõige või et hageja oleks tänasel päeval vaidlusaluse kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa omanik. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, et tal oleks ostueesõiguse teostamise tulemusena müüja vastu täitmisnõue ega ka seda, miks ei ole ta enda väidetavat ostueesõigust mitmete aastate jooksul maksma pannud. Vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le 15 on kinnisasja valduse väljanõudmisel täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Praegusel juhul on hagejale kuulunud 1⁄2 suurune mõtteline osa kinnistust registriosa numbriga XXXXXXXX müüdud 16.11.2023 enampakkumisel kostjale. Seega on olemas täitedokument, mille alusel on täitemenetlus algatatud. Hagist ei selgu, mis võimaldaks hagejal valduse üleandmisest keelduda. Kostja, olles juba eelnevalt kinnisasja kaasomanik, sai enampakkumise tulemusel kogu kinnisasja ainuomanikuks. Sellises olukorras on lubatav ja põhjendatud, et kostja esitab kinnistut valdavate isikute vastu valduse vabastamise nõude. Ei oleks mõistlik ega loogiline, et kaasomandiosa enampakkumiselt omandamise korral, mis kokkuvõttes tähendab kogu kinnistu omandi saamist, saaks esitada valduse vabastamise nõude vaid mingis mõttelises osas. Kuivõrd kostjal on olemas täitedokument ja selle alusel on algatatud täitemenetlus nr 022/2024/1656, siis ei saa läbiviidav täitemenetlus hageja õigusi hageja väidetud viisil rikkuda ning kohtule kostja vastu esitatud hagiga pole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamist saavutada. Määruskaebus
kinnistu ainuomanikuna käsitav kanne ebaõige. Hageja oli juba enne teise mõttelise osa enampakkumist kinnisasja faktiline valdaja. Tal oli kaasomaniku valdus mh AÕS § 35 lg 1 alusel. Täitedokumendi alusel nõutav valdus on sisuliselt juba üle antud, sest hageja ei ole takistanud kostjal kaasvalduse teostamist kinnistu ulatuses. Seega on täitetoiming sisuliselt teostatud ning täitemenetlus tuleb lõpetada. Menetluse edasine käik
ebaõige või et kohtu poolt oleks jõustunud lahendiga tuvastatud, et teise mõttelise osa omanik oleks hoopis hageja. Hageja on hagis märkinud, et nimetatud asjaolu üle on pooleli vaidlus teises tsiviilasjas. Tulenevalt TMS § 2 lg-st 3 ei või sundenampakkumise akti alusel sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Selliseks õiguseks võib olla nt kehtiv üüri- või rendileping (vt nt RKTKm 11.11.2015, 3-2-1122-15, p 20). Hageja ei väida, et ta valdab kostja poolt sundenampakkumiselt omandatud mõttelist osa mõne õiguse alusel, mistõttu sellele TMS § 2 lg 3 ei kohaldu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-4208, p 16; RKTKo 17.03.2021, 2-19-6362, p 11.2). Hageja ei vaidlusta asjaolu, et hagejale kuulunud 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandas kostja. Kuna hageja kinnisasja valdab, on kostjal hageja vastu jätkuvalt täitedokumendist ehk sundenampakkumise aktist tulenev valduse vabastamise nõue. Järelikult ei saa hagis esitatud asjaoludel asuda seisukohale, et kostjal täitedokumendis nimetatud nõue puudub või et nõue oleks hageja poolt täidetud. Eeltoodust tulenevalt puudub sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudel perspektiiv.
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.