A.A. hagi B.B. a (B.B. ) vastu euro 76 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Maakohtu 5. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.B. a määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
16 172
nende Hageja (vastustaja): A.A. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls Kostja (määruskaebuse esitaja): B.B. (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 5. märtsi 2021. a määrus, millega maakohus rahuldas A.A. hagi tagamise taotluse, ja teha uus määrus, millega jätta A.A. 1. märtsi 2021. a hagi tagamise taotlus rahuldamata.
Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 390 lg 1).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.A.A. (hageja) esitas 1. märtsil 2021 Tartu Maakohtule hagi B.B. a (B.B. ; kostja) vastu 16 172 euro 76 sendi ja viivise saamiseks. Hageja palus kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et käesolevas asjas kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summa tasaarvestatakse kostja nõudega hageja vastu, mis tuleneb Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2020. a otsusest tsiviilasjas nr 2-17-18177 (ringkonnakohtu 29. juuni 2020. a otsus). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-17-18177 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 9000 eurot, viivis 1849 eurot 33 senti ja viivis alates 30. juunist 2020 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kuivõrd kohtud tuvastasid viidatud tsiviilasjas, et kinnisasi aadressil XXX (registriosa nr XXX , kinnisasi) kuulub hagejale ning kostjal puudus alus kinnisasja valdamiseks, nõuab hageja kostjalt kinnisasja ebaseadusliku valdamise eest kasutuseeliseid ajavahemikul 4. veebruarist 2018 kuni 21. jaanuarini 2021, s.o alates ajast, mis hageja esitas kostja vastu tsiviilasjas nr 2-17-18177 vastuhagi ning kuni päevani, mil kostja kinnisasjalt välja kolis (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1). Juhul kui kostja ei oleks kinnisasja vallanud, oleks hageja saanud kinnisasja või selle osa üürile anda. Kinnisvaraportaali www.city24.ee andmetel on hagi koostamise seisuga Tartumaal majaosa üür 500 eurot kuus. Kuivõrd hageja elas ka ise kinnisasjal, nõuab ta kostjalt hüvitist 50% ulatuses, s.o 9000 eurot (500 eurot × 36 kuud ÷ 2). Alternatiivse õigusliku alusena palub hageja mõista kostjalt välja 9000 eurot VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel. Hageja on maksnud kostja sõiduki Volkswagen Bora (registrimärk XXX , sõiduk) eest liisingu- ja rendimakseid kokku 7172 eurot 16 senti. Kuivõrd seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise eeldused on täidetud, nõuab hageja kostjalt sõidukisse tehtud rahaliste kulutuste hüvitamist (VÕS §-d 600 jj). Sõiduki maksimaalne müügihind portaali www.auto24.ee kohaselt on 1000 eurot. Kuna sõiduki turuväärtus on oluliselt väiksem, kui hageja poolt tehtud panused, tuleb kostjal hagejale panuse väärtuse vähenemine hüvitada. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus TsMS § 378 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel arestida (sh keelata nõude käsutamine, sh selle loovutamine ja pantimine) kostja nõue hageja vastu, mis tuleneb ringkonnakohtu 29. juuni 2020. a otsusest kuni käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumiseni. Samuti palus hageja TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada eelnimetatud nõude alusel hageja suhtes mistahes hagi tagamise määruse tegemise hetkeks käimasolevad täitemenetlused kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Taotluse kohaselt ei ole kostjal peale ringkonnakohtu 29. juuni 2020. a otsusest tuleneva nõude muud märkimisväärset vara, mille arvelt oleks käesolevas asjas tehtavat otsust võimalik täita. Arvestades kostja vanust (68 a) ning ebastabiilset töökäiku, on tõenäoline, et hagi tagamata jätmise korral ei ole kostja võimeline hagejale hüvitama temalt nõutud summasid. Nõude arestimine ei ole kostjat liigselt koormav, kuna kostja igapäevaelus midagi ei muutu. Hageja huvid on ülekaalukad, kuna hageja on otsuse täitmise viisina palunud määrata, et hageja kasuks välja mõistetav nõue täidetakse kostja nõude arvelt.
Hagejale ei ole teada, kas kostja on nõude alusel esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Kuna aga kostja on hagejale teatanud, et ta pöördub kohtutäituri poole, peab hageja tõenäoliseks, et kostja on seda teinud. Selline hagi tagamise abinõu ei koorma samuti kostjat liigselt, kuna ei muuda kostja igapäevaelus midagi. Hageja suhtes täitemenetluse läbiviimine oleks ebamõistlikult koormav, kuna kostja saaks nõuda oma ainsa vara (nõue) sundtäitmist hageja vara arvelt, samal ajal kaotaks hageja võimaluse tehtava kohtulahendi täitmiseks. Arvestades kostja senist käitumist hageja suhtes, peab hageja tõenäoliseks, et kostja annab raha sugulasele ega hoia seda enda kontol.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus rahuldas 5. märtsi 2021. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse osaliselt ning arestis kostja nõude hageja vastu, mis tuleneb ringkonnakohtu 29. juuni 2020. a otsuse resolutsiooni p-st 2.2, hageja kasuks 16 172 euro 76 sendi ulatuses kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ülejäänud osas jättis maakohus hageja taotluse rahuldamata. Maakohus määras 16 172 eurot 76 senti rahasummaks, mille maksmisel kohtu tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (TsMS § 385). Määruse kohaselt on hageja kasutuseelise 9000 euro hüvitamise nõuet piisavalt põhistanud. Hageja on teinud usutavaks, et tal võib olla VÕS § 1037 lg 1 ja TsÜS § 62 lg 1 alusel kostja vastu nõue alates 4. veebruarist 2018 kuni 21. jaanuarini 2021 kinnisasja valdamisest tulenevate kasutuseeliste hüvitamiseks 9000 eurot. Hageja on kinnisasja omanik. Kostja kasutas hageja kinnisasja õigusliku aluseta. Kui kostja ei oleks kinnisasja õigusliku aluseta vallanud, oleks kostja pidanud tegema eluaseme saamiseks kulutusi, eelkõige kandma üürikulu. Hagejal oleks olnud võimalus kinnisasi või selle osa välja üürida. Kinnisasja ja sellel asuva maja üürihind oli portaali www.city24.ee andmetel vähemalt 500 eurot kuus. Hageja seltsingusse tehtud panuste tagastamise nõue on samuti piisavalt põhistanud. Hagejal võib VÕS § 600 lg 1 ja § 601 lg 1 alusel olla kostja vastu nõue panuse 7172 euro 76 sendi tagastamiseks. Tsiviilasjas nr 2-17-18177 on tuvastatud, et hageja ja kostja vahel oli seltsingulaadne võlasuhe. Hageja panustas aastatel 2001–2003 kostja poolt kasutatavasse ja kostjale kuuluvasse sõidukisse kokku 7172 eurot 76 senti, mida ei ole kostja hagejale hüvitanud. Hageja on hagi tagamise eelduseid piisavalt põhistanud. Kostja on 68-aastane, kellel hageja väitel puudub peale ringkonnakohtu 29. juuni 2020. a otsusest tuleneva nõude märkimisväärne muu vara, mille arvelt oleks hagi rahuldavat kohtuotsust võimalik täita. Kinnistusraamatu järgi kuulub kostjale 3/20 suurune kaasomandi osa kinnisasjast asukohas XXX (registriosa nr XXX ) ja 3/160 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Arvestades kinnisasjade asukohta, pindala ning asjaolu, et kostjale kuulub nendest üksnes väike kaasomandi osa, ei ole kinnisasjade kaasomandi osade arvel ilmselt võimalik hagi rahuldavat kohtuotsust tervikuna täita. Lisaks on kostjal kohustus hüvitada hagejale ringkonnakohtu 29. juuni 2020. a otsusega välja mõistetud menetluskulud. Arvestades hageja nõude suurust, oleks hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine ainuüksi kostja pensioni ja võimaliku töötasu arvel ilmselt raskendatud. Hagi tagamata jätmisel korral on oht, et nõue on
hagi rahuldava kohtuotsuse tegemise ajaks võõrandatud või sisse nõutud ning saadud raha ära kulutatud. Hagi tagamise eeldused on TsMS § 377 lg 1 järgi seega täidetud. Kostjale kuuluva nõude arestimine on TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi lubatud hagi tagamise abinõu. Nõude arestimisel tekib TsMS § 389 lg 1 kohaselt lisaks käsutamiskeelule ka arestipandiõigus. Nõude arestimisega koos ei ole vaja nõude käsutamist, sh selle loovutamist ja pantimist keelata, kuna nõude arestimisega kaasnebki keeld nõuet võõrandada, s.o käsutada, ning koormata. Hagi tagamisel tuleb TsMS § 378 lg 4 järgi arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja ei ole täpsustanud, kui suures ulatuses tuleks nõue arestida. Hageja maksis TsMS § 383 lg 11 järgi tagatist 5% oma põhinõudelt (808 eurot 64 senti). Seda arvestades kohus leidis, et nõue tuleb arestida hageja põhinõude, s.o 16 172 euro ja 76 sendi ulatuses. Kohtu hinnangul ei kaalu kostja huvi oma nõude kohese täitmise vastu üles hageja huvi hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise vastu. Hagi tagamise korras nõude arestimine koormab kostjat üksnes ulatuses, mida võib pidada hageja õigustatud huvisid arvestades põhjendatuks. Maakohus jättis hageja hagi tagamise taotluse täitemenetluse peatamise osas rahuldamata. Täitemenetluse peatamine TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel on võimalik üksnes juhul, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja ei ole eelkirjeldatud nõuet esitanud. Hageja soovib hagi tagamist üksnes selleks, et tagada oma rahalise nõude täitmist. Sellise nõude tagamiseks ei ole TsMS § 378 lg 1 p-st 6 tulenevalt võimalik hageja suhtes algatatavat või algatatud täitemenetlust peatada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Kostja palub 29. märtsil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole hagi tagamise eeldused täidetud. Hageja nõuded on õiguslikult perspektiivitud. Hageja on kasutuseeliste hüvitise nõude esitamisel lähtunud eeldusest, et talle kuuluva kinnisasja ja sellel asuva maja üürihind oli 500 eurot kuus. Hageja on summa kujunemisel tuginenud portaali www.city24.ee kuulutusele, mis ei ole enam kättesaadav. Seega ei ole teada, millise suuruse, omadustega ja asukohaga on majaosa, mille väidetav üür on 500 eurot. Hageja ei ole ka kirjeldanud kinnisasja ja sellel asuvat maja. Ehitisregistri andmetel on hageja kinnisasjal asuva maja ehitise alune pind 83 m2 ja eluruumide pind 62 m2. Maja on 3-toaline, seal on kuivkäimla ning pesemisvõimalused puuduvad. Vaidlusalusel perioodil puudus majas töötav kanalisatsioon. Tuba, mida hageja kasutas, küttis pliit. Talvel oli sooja maksimaalselt 15°C. Kostja kasutas ühte tuba (10–11 m2). Kahte tuba kasutas hageja. Kööki sai kostja kasutada piiratud ulatuses. Vett tõi kostja kanistritega. Ei ole usutav, et eelkirjeldatud tingimustel ning olukorras, kus majas elas ka hageja, oleks saanud toa välja üürida 250 euro eest kuus. Kostja on konsulteerinud kinnisvarabürooga, kelle hinnangul on maksimaalne üürihind 50 eurot kuus. Isegi kui hagejal
on kostja vastu kasutuseelise nõue, siis on see kordades väiksem kui hagiavalduses esitatud nõue 9000 eurot. Kasutuseelise nõue ei saa olla suurem kui 1800 eurot (36 × 50 eurot). Sõidukit ei saa pidada suurema väärtusega esemeks, mida soetades või parendades oli pooltel ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Sõiduk on tarbeeseme, mille väärtus kasutades pidevalt väheneb ning mis muutub kasutamise tulemusena lõpuks väärtusetuks. Kui kostja omandas lepingu alusel sõiduki ja üksnes kostja on seda kasutanud, ei esine pooltel ka ühist eesmärki sõiduki omandamiseks. Isegi kui sõiduk oleks seltsinguvara ning kohaldada tuleb seltsingu sätted, on hageja nõue piiratud tema panuse proportsioonile vastava osaga seltsinguvara väärtusest, s.o pool seltsinguvara väärtusest ehk maksimaalselt 500 eurot. Isegi juhul kui hagejal on kostja vastu nõue 2300 euro ulatuses, puudub alus arvata, et sellise summa välja mõistmise korral on kohtuotsuse täitmine raskendatud. Kostja on 1. märtsil 2021 tasunud hagejale ringkonnakohtu 29. juuni 2020. a otsusega välja mõistetud menetluskulud (koos VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määraga). Kostja poolt kinnisasjale tehtud panused on tõstnud kinnisasja väärtust. Kostja poolt loodud hüve kasutab hageja. Kostja jaoks on ebamõistlikult koormav, kui ta saab hagejalt tema kasuks välja mõistetud summa siis, kui menetlus käesolevas asjas lõpeb. Lisaks olukorras, kus on ilmne, et hagejal ei saa olla kostja vastu nõuet hageja poolt esile toodud suuruses, ei ole hageja vastu oleva nõude arestimine 16 172 euro ja 76 sendi ulatuses põhjendatud. See on ebaproportsionaalne.
4.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kostja on määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid hagile, mis ei ole hagi tagamise vaidlustamisel relevantsed. Hagi ei saaks tagada üksnes siis, kui hagis märgitud nõuet ei oleks võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kostja ei ole seda väitnud (ega saagi väita). Hageja on esitanud hagis mitu alternatiivset õiguslikku alust, millele ta tugineb ning mida hinnatakse hagimenetluses. Seega ei ole hagi täielikult perspektiivitu. See, kas ja millises summas rahuldatakse hageja nõue kostja vastu, selgub hagi sisulise menetlemise käigus. Hagi tagamise üle otsustamisel ja määruskaebusmenetluses ei saa kohus hinnata tõendeid, sh nõude suuruse kohta. Järelikult ei ole kostja sisulised vastuväited hagile, sh selle nõude suurusele asjakohased ega anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Kostja ei ole väitnud, et kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud ei oleks asjakohased rahalise nõude tagamiseks ega seonduks hagi nõuetega. Lisaks on hageja põhistanud, et kostjal puudub muu märkimisväärne vara ja selline sissetulek, mille arvelt oleks võimalik hagi rahuldamise korral kohtuotsust täita. Kostja ei ole selle kohta esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid. Samuti ei ole tõsiseltvõetav kostja väide, et hagi tagamise abinõud on teda liigselt koormavad, kuna kui ta peab oma raha kättesaamist mitu aastat ootama. Kostja igapäevaelu hagi tagamise abinõude kohaldamisel ei halvene. Hageja huvid saaksid hagi tagamata jäämise korral oluliselt ja pöördumatult kahjustatud, kuna hagejal ei oleks võimalik hagi rahuldamise korral seda millegi arvelt täita. Ei saa jääda lootma kostja aususele, et ta raha oma kontol kuni käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumiseni hoiustab.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Kostja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas. Määruse peale, millega maakohus jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata, ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 390 lg 1). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas ja mis on määruskaebuses vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).
8.Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole praegusel juhul kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega jätab hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata.
9.Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas TsMS §-s 377 sätestatud eeldused on täidetud – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele (TsMS § 381 lg 1 ja § 363 lg 1 p-d 1–3), hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 ja § 235 kohaselt põhistatud (vt nt Riigikohtu 13. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889, p 12; 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 15–18).
10.Kohus võib TsMS § 377 lg 1 esimese lause alusel hagi tagada juhul, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamine on lubatud üksnes juhul, kui esinevad tagamist õigustavad asjaolud ehk hagi tagamise alus. Hagi tagamise alust tuleb hinnata tõenäolisuse ja usutavuse alusel ning seejuures võtta aluseks hagi tagamise taotluse ja nõude põhistatus. Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses (vt Riigikohtu 13. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 11). Samas hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16).
11.Hageja on hagi tagamise taotluses tuginenud eelkõige sellele, et tagamisabinõusid rakendamata ei ole võimalik kohtuotsust täita, kuna kostjal puudub peale ringkonnakohtu 29. juuni 2020. a otsusest tuleneva nõude muu märkimisväärne vara ja sissetulek. Hageja väitel võib kostja senise käitumise põhjal arvata, et ta annab eelnimetatud nõude rahuldamise korral raha sugulaste hoiule ega hoia seda enda kontol. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
hageja põhistanud väiteid, mille kohaselt on kostja käitumisest ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist, st esineb hagi tagamise alus (TsMS § 377 lg 1). Piisav ei ole üksnes hageja subjektiivne arvamus võimalike raskuste kohta lahendi täitmisel, vaid oht kohtuotsuse hilisemale täidetavusele peab objektiivselt eksisteerima. Hageja peab suutma sellise ohu kohtule usutavaks teha, vastavaid asjaolusid TsMS § 381 lg 2 järgi põhistades. Hageja ei ole taotluses välja toonud, millist kostja varasemat käitumist arvesse võttes on alust eeldada, et kostja asub pahatahtlikult enda majanduslikku olukorda halvendama või võõrandab ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsusest tuleneva nõude, mis võib hagi rahuldamise korral raskendada otsuse täitmist. Ringkonnakohus märgib, et ka asja materjalidest ei nähtu sellist kostja käitumist. Samuti ei ole hageja veenvalt põhistanud kostja kehva majanduslikku olukorda (muu vara ja sissetulekute osas) ning et hagi rahuldamise korral ei oleks nõude rahuldamine muul viisil (muu vara või sissetuleku arvelt) võimalik. Vastupidi, kostja on 1. märtsil 2021 (s.o hagi esitamise päeval) tasunud hagejale ringkonnakohtu 29. juuni 2020. a otsusega välja mõistetud menetluskulud 2556 eurot 73 senti (tl 180). Lisaks on maakohus tuvastanud, et kostjale kuulub 3/20 suurune kaasomandi osa X kinnisasjast ja 3/160 suurune kaasomandi osa X kinnisasjast (tl-d 156–159).
12.Lisaks on põhjendatud ka määruskaebuses esitatud etteheited hageja kasutuseeliste nõude põhistamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja teinud usutavaks hagis esitatud kasutuseeliste nõuet 9000 euro ulatuses. Nõude põhistamiseks ei piisa üksnes hageja väitest, et ta oleks talle kuuluval kinnisasjal asuva maja või selle osa andnud üürile ajavahemikul alates 4. veebruarist 2018 kuni 21. jaanuarini 2021, s.o ajal, kui kostjal puudus alus kinnisasja valdamiseks. Samuti ei ole kohtul võimalik kontrollida, et maja või selle osa üürileandmise korral oleks üür olnud 250 eurot. Üüri kujunemisel on hageja väidetavalt lähtunud kinnisvaraportaalis olevast kuulutusest, kuid hageja ei ole seda taotluse juurde lisanud.
13.Ringkonnakohus lisab, et hageja esitatud rahalised nõuded ei ole täielikult perspektiivitud, kuna hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral on võimalik nõuded materiaalõiguslikult rahuldada. Hageja nõuded oleks õiguslikult perspektiivitud juhul, kui neid ei oleks võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu
3.märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Kostja seisukohale, kas ja millises ulatuses hageja nõuded rahuldatakse ning kas sõiduk kuulub seltsinguvara hulka, antakse vastus asja sisulisel lahendamisel.
14.Eelmärgitust tulenevalt ei olnud maakohtul ringkonnakohtu arvates alust hageja
1.märtsi 2021. a taotluse alusel hagi tagada. Hageja ei ole vajalikul määral põhistanud TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise aluseid. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus määruskaebuse muudele väidetele.
15.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.
17.TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul ei ületa tagatava hagi hind 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.