Muud › Muud hagiasjad

3) keelata T. L. linnasekretär J. M., T.L. vanemjuristil A. Ö. ja T. L. õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes A. A. osaleda tsiviilasja nr 2-19-15949 menetluses; 4) keelata T. L. linnasekretär J. M., T. L. vanemjuristil A. Ö. ja T. L. õigusteenistuse juhatajal linnasekretäri ülesannetes A. A. XXX eluruumi munitsipaalüürnik M. S. ebavõrdne kohtlemine üürilepingu küsimustes võrreldes teiste T. L. a munitsipaalüürnikega. Kui Tartu Maakohus keeldub käesolevat hagiavaldust menetlusse võtmast ja läbi vaatamast pädevuse puudumise tõttu, siis palub hageja esitada taotlus Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule TsMS § 425 lg 4 alusel. Hagiavalduse kohaselt oli Tartu Maakohtu menetluses M. S. hagi T.L. vastu üürilepingu eluruumi XXX korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks, tsiviilasi nr 2-18-582. Eluasemekomisjoni põhimääruse järgi on ainult eluasemekomisjonil õigus otsustada üürnikuga üürilepingu lõpetamist ning temalt nõuda eluruumi vabastamist. T.L. eluasemekomisjon ei ole kunagi hagejaga üürilepingu lõpetamist arutanud. Hageja sai alles pärast tsiviilasja nr 2-18-582 menetluse lõppemist teada, et T. L. eluasemekomisjon ei olegi 05.12.2017 teinud otsust temaga üürileping lõpetada. Eeltoodust tulenevalt puudus T.L õiguslik alus hagejaga üürilepingu lõpetamiseks ning tsiviilasjas nr 2-18-582 T. L. a nimel kohtus esinenud ja dokumente koostanud isikutel ei olnud selleks volitust. Kui M. S. sai teada, et T. L. avalitsuse eluasemekomisjon ei ole teinud otsust temaga üürilepingu lõpetamiseks, siis esitas ta 13.08.2019 kaebuse halduskohtule. Tartu Halduskohus oma 14.08.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-1543 tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tsiviilasjas nr 2-18-582 ei saanud aga M. S. vaidlustada oma õiguste rikkumist, kuna sai teada sellest alles pärast tsiviilmenetluse lõppemist. Tartu Maakohtu menetluses on T. L. a hagi M. S. ja H. S. vastu eluruumi vabastamise ja eluruumist väljatõstmise nõudes, tsiviilasi nr 2-19-15949. T. L. avalitsuse eluasemekomisjoni ettepanekuta ei ole linnasekretär J. M. ja teistel T. L. a juristidel pädevust T. L. a tsiviilasjas nr 2-19-15949 esindada. Kuna eelnimetatud tsiviilmenetluses kavatsetakse tugineda tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsusele, kus hageja ei saanud tõstatada selles menetluses T. L. a esindanud ametiisikute volitusi ja pädevust, sest tal puudusid tõendid vaidlustamiseks, siis peaks kohus käesolevas asjas tuvastama ka asjaolu, kas T. L. a nimel tsiviilasjas nr 2-18-582 kohtus esinenud ja dokumente koostanud isikutel oli üldse T. L. a volitus selleks. Kui kohus tuvastab T. L. a ametnike esindusõiguse puudumise, siis on hageja arvates kogu tsiviilasja nr 2-18-582 menetlus tühine. Kui ei tsiviilkohus ega ka halduskohus M. S. taotlusi ei menetle, siis ei saa ta realiseerida oma põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Tsiviilasjas nr 2-1915949 ei kavatse kohus kontrollida, kas T. L. a nimel kohtusse pöördunud isikutel on olemas T. L. a pädeva haldusorgani T. L. avalitsuse eluasemekomisjoni volitus, mistõttu on see hageja arvates kohtu pädevuses käesolevas tsiviilasjas. Kuna kohus kavatseb tsiviilasjas nr 2-19-15949 lähtuda tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsustest, siis on hageja arvates kohtu pädevuses kontrollida ka seda, kas tsiviilasjas nr 2-18-582 T. L. a esindanud isikutel oli olemas T. L. avalitsuse eluasemekomisjoni volitus T. L. a esindamiseks. T. L. a poolt tsiviilasjas nr 2-19-15949 kohtule esitatud vastusest ilmneb, et T. L. ei pea üldse vajalikuks M. S. üürilepingu lõpetamise asjas T. L. avalitsuse eluasemekomisjonis viia läbi menetlust. Seetõttu on T. L. hagejat ebavõrdselt halvemini kohelnud. Eluasemekomisjonis haldusmenetluse läbi viimata jätmine jättis M. S. ilma õigusest selgitada komisjonile asjaolusid, et ta ei ole olnud üürivõlglane. Tartu Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-18-582, et T. L. ei

olnud õigust hooldustasu nõuda ning et M. S. ei olnud üürivõlgnevust. Seega puudus ka alus M. S. üürilepingu erakorraliseks lõpetamiseks eluasemekomisjoni poolt. Kuna mitte ükski kohus ei ole oma otsuse resolutsioonis tuvastanud, et M. S. XXXX.a sõlmitud üürileping oleks muutunud tähtajatuks, siis on T. L. a ja M. S. vaheline üürileping seniajani tähtajaline üürileping, mida saab lõpetada erakorraliselt ainult T. L. avalitsuse eluasemekomisjon.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lõige 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib M. S. , et kohus tuvastaks T. L. a esindanud ametnike esindusõiguse puudumise tsiviilasjades nr 2-18-582 ja 2-19-15949. Hageja märkis hagis, et üürilepingu ülesütlemist oleks tulnud arutada T. L. avalitsuse eluasemekomisjonis, mistõttu ei olnud linnasekretäril tsiviilasjas nr 2-18-582 T. L. a nimel kohtusse pöördumiseks volitust. Samuti puudub käimasolevas tsiviilasjas nr 2-19-15949 T. L. a ametnikel kohtus esindamise õigus. Kui kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-18-582 T. L. a esindanud ametnikel ei olnud T. L. a volitust, siis on kogu tsiviilasja nr 2-18-582 menetlus hageja arvates tühine. Seega saab hagis esitatud asjaoludest järeldada, et tegelikult on hageja eesmärgiks ja hagi esemeks vaidlustada üürilepingu lõpetamine, saavutada üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine ning seega ka üürisuhte edasikestmine. M. S. sõlmitud üürilepingu ülesütlemise kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 25.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 jäeti rahuldamata M. S. hagi T. L. a vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus leidis muuhulgas, et M. S. ja T. L. a vahel 16.12.1998 sõlmitud üürileping eluruumi XXX kasutamiseks muutus alates XXX VÕS § 310 lg 2 alusel tähtajatuks. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustus 19.06.2019 Riigikohtu lahendiga. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et M. S. ja T. L. a vahel 16.12.1998 sõlmitud üürileping eluruumi XXX kasutamiseks on lõppenud korralise ülesütlemisega. Ülesütlemine on kehtiv. Üürileping lõppes XXX. Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 4 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Lisaks on kohus seisukohal, et hageja ei saa oma õigusi kaitsta tuvastushagi esitamisega hagis märgitud viisil ning seetõttu puudub hagejal tuvastusnõude esitamiseks õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Hagejal ei saa olla iseseisvat tuvastushuvi, et kohus tuvastaks menetlusosalise esindaja esindusõiguse puudumise teises tsiviilasjas. Esindajaks olemise lubatavust ei saa kontrollida eraldi menetluses esitatava hagiga. Kohtul puudub pädevus eraldi menetluses kontrollida teises tsiviilasjas menetlusosalist esindanud esindaja esindusõigust või keelata esindajal osaleda teises kohtuasjas. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus kontrollida esindaja esindusõigust kogu tsiviilmenetluse vältel. Hagejal on õigus esitada vastuväited esindusõiguse puudumise kohta

pooleliolevas tsiviilasjas nr 2-19-15949. Kui kohus jätab tsiviilasjas nr 2-19-15949 vastuväited tähelepanuta, saab need esitada apellatsioonkaebuses. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 on juba tuvastatud vaidlusaluse üürilepingu ülesütlemise kehtivus ning hagejal puudub tuvastusnõude esitamiseks õiguslik huvi, jätab kohus M. S. hagi (hagi resolutsiooni p-d 1-3) menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja palus hagis muu hulgas keelata T. L. a ametnikel J. m. , A. Ö. ja A. A. hageja ebavõrdne kohtlemine XXX eluruumi üürilepingu küsimustes võrreldes teiste T. L. a munitsipaalüürnikega (hagi resolutsiooni p 4). Kohus märgib, et ei saa teha lahendit, mille resolutsioonis keelatakse kostjatel hageja ebavõrdne kohtlemine. Hagejal tuleks hagi esitada kohustamisnõudena. Samas asub kohus seisukohale, et hagiavalduse resolutsiooni p-s 4 esitatud nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja märkis hagis, et T. L. on teda ebavõrdselt kohelnud üürilepingu küsimustes võrreldes teiste T. L. a munitsipaalüürnikega. Hagejaga üürilepingu lõpetamise probleemi T. L. avalitsuse eluasemekomisjonis enne kohtusse pöördumist ei arutatud. Eluasemekomisjonis haldusmenetluse läbi viimata jätmine jättis hageja ilma õigusest selgitada komisjonile asjaolusid, et ta ei ole olnud üürivõlglane. Hageja hinnangul puudus seega alus temaga üürilepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Seega soovib hageja, et teda koheldakse võrdselt teiste munitsipaalüürnikega üürilepingu lõpetamise küsimuses eesmärgil, et tagada üürisuhte edasikestmine. Arvestades, et jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 on juba tuvastatud üürilepingu ülesütlemise kehtivus, ei ole kohtu hinnangul hagejal esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Asjas puuduvad menetluskulud, mida hagejal tuleks hüvitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.