lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-495/51

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-495/51
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
824
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2023, Tallinn

Haldusasja number Haldusasi

3-22-495 X. X. kaebus õigusemõistmisel tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X. X. Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Eneli Kivi

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X. X. esitas Tallinna Halduskohtule 25.02.2022 kaebuse (täpsustatud 19.10.2022, 28.10.2022 ja 17.11.2022) õigusemõistmisel kohtuasjades nr 3-18-1779, 3-18-2163, 3-19-67, 3-19-1114, 3-19-1543, 3-21-772, 3-21-926, 2-18-582, 2-19-3720, 2-19-15949, 2-21-8641 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 4120,10 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot ning X. X.i ja Y. Y.i munitsipaaleluruumist väljatõstmise keelamiseks.
2.Kohus võttis 20.12.2022 kaebuse menetlusse õigusemõistmisel kohtuasjades nr 3-18-1779, 3-18-2163, 3-19-67, 3-19-1114, 3-19-1543, 3-21-772, 3-21-926, 2-18-582, 2-19-3720, 21915949, 2-21-8641 tekitatud varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning määras vastustajaks Justiitsministeeriumi (JM). Muus osas kohus tagastas kaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.Kaebuse põhjendus Kohtud levitasid X. X.i kohta laimu. Tartu Halduskohus oma 07.11.2018 määruses haldusasjas nr 3-18-1779 laimas X. X.it, väites kindlas kõneviisis, et Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 otsus on olemas. Tartu Ringkonnakohus 08.01.2019 määruses haldusasjas nr 3-18-1779 jätkas laimu levitamist. Ka haldusasjas nr 3-18-2163 tehtud 22.11.2018 määruses Tartu Halduskohus jätkas laimu levitamist ja Tartu Ringkonnakohus 18.12.2019 määruses haldusasjas nr 3-18-2163 kordas laimu. X. X. on kohtule esitanud koopiad Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 protokollilise otsuse nr 40 tekstist, milles esinevad tõele mittevastavad ja X. X.it laimavad väited, nagu X. X.i üürileping Xxxxxxx pst 124 munitsipaaleluruumi üürimiseks oleks muutunud tähtajatuks ja et X. X.il olevat üürivõlgnevus Tartu linna ees. Eluasemekomisjon tegi otsuse lõpetada X. X.iga üürileping võlgnevuse tõttu. X. X. ei ole üürilepingut rikkunud ja maakohus oma otsuses lihtsalt laimas hagejat. Mittevaraline kahju tekkis X. X.ile stressi tekitamisega. Toiming, mis kõige rohkem X. X.i õigusi rikkus oli kohtute nõue, et üürilepingu ülesütlemise vaidlust (tsiviilasi nr 2-18582) ja eluruumist väljatõstmise vaidlust (tsiviilasi nr 2-19-15948) menetlesid tsiviilkohtud, mitte halduskohtud. Halduskohtud on põhjendamatult ja õigusvastaselt keeldunud X. X.i kaebusi menetlusse võtmast. Kohtud polnud erapooletud.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Ei ole täidetud eeldused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et õigusemõistmisel oleksid kohtunikud toime pandud kuriteo ja seetõttu on välistatud kaebuse rahuldamine RVastS § 15 lg 1 alusel. Juhuks, kui kohus siiski leiab, et kaebust ei ole võimalik lahendada RVastS § 15 lg 1 alusel ja tuleks kohaldada RVastS 3. peatüki üldsätteid, märgib vastustaja, et kohtute tegevus on olnud õiguspärane. X. X.il ei ole võimalik esitada kaebust menetlusega seotud kulude hüvitamiseks RVastS alusel. Jääb arusaamatuks, kuidas on kohtud kahjustanud X. X.i mainet. Väär ei saa olla väide, et üürilepingu ülesütlemise aluseks oli võlgnevus, kuna Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15.12.2017 avaldus nr 4-7.1/08418 üürilepingu ülesütlemiseks sisaldas taolist alust. Stress ei ole iseenesest käsitatav mittevaralise kahjuna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (vt RKHKo 26.09.2022, 3-20-1449, p 30.4). Kaebaja on omaalgatuslikult ja järjepidevalt esitanud halduskohtule kaebusi ja taotlusi hoolimata sellest, et kohtud on talle

korduvalt selgitanud taoliste kaebuste perspektiivi ning halduskohtu pädevust. Kaebusest ei tulene ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võib järeldada, et esinevad RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Kaebaja nõuab kohtumenetluse käigus ja kohtulahenditega kohtuasjades nr 3-18-1779, 3-18-2163, 3-19-67, 3-19-1114, 3-19-1543, 3-21-772, 3-21-926, 2-18-582, 2-19-3720, 2-1915949 või 2-21-8641 tekitatud kahju hüvitamist ning seetõttu kohaldub käesoleval juhul erinormina RVastS § 15 lg 1. RVastS § 15 lg 1 kohaselt isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Käesoleval juhul pole tuvastatud, et ükski eelnimetatud kohtuasju lahendanud kohtunik oleks toime pannud kuriteo. Seega nõustub kohus vastustajaga, et pole täidetud eeldused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 15 lg 1 põhiseaduspärasust on kohtupraktikas analüüsitud ja see säte on leitud olevat põhiseadusega kooskõlas (nt TlnRKm 19.08.2021, nr 3-20-1389, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid).
6.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium