Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-10223
Tsiviilasi
Maia Kanna hagi Osaühingu
AADEL
KINDLUSTUSMAAKLERID vastu töövaidlusasjas Maia Kanna apellatsionkaebuselt 97 298,96 eurot Osaühingu
AADEL
KINDLUSTUSMAAKLERID
apellatsioonkaebuselt 32 940 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. veebruari 2021 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuste
Maia Kanna apellatsioonkaebus
liigid
Osaühingu
AADEL
apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
1. juuni 2021
Menetlusosalised ja nende
Apellant I / vastustaja II (hageja): Maia Kanna (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom Apellant II / vastustaja I (kostja): Osaühingu AADEL KINDLUSTUSMAAKLERID (registrikood 10993769), juhatuse liige S. Havamaa ja lepinguline esindaja Reet Rattur
1.Tartu Maakohtu 23. veebruari 2021 otsus tühistada, välja arvatud TLS § 100 lg 5 ja § 107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmata jätmises. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Maia Kanna hagi osaühingu AADEL KINDLUSTUSMAAKLERID vastu tulemustasu 30 238,96 euro nõudes ja jätta ülejäänud osas Maia Kanna hagi osaühingu
AADEL
KINDLUSTUSMAAKLERID vastu rahuldamata.
2.Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt:
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSE VARASEM KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Maia Kanna (hageja/töötaja) esitas 18. jaanuaril 2019 töövaidluskomisjonile avalduse, mida täiendas 10. aprilli 2019 avaldusega Osaühingu AADEL KINDLUSTUSMAAKLERID (kostja/tööandja) vastu töövaidluse läbivaatamiseks. Kostja vaidles avaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja esitas 26. aprillil 2019 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise summas 41 474,33 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 18. mai 2020 otsusega mõlemad avaldused rahuldamata.
2.Hageja esitas 6. juulil 2019 Tartu Maakohtule TvLS § 58 lg 3 alusel hagi ja suurendas haginõuet 27. novembri 2020 avaldusega (II kd lk 85). Hageja nõuded on: 1) tuvastada kostja 19. detsembri 2018 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus ning lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19. detsembril 2018; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi töölepingu ülesütlemistähtaja rikkumise eest TLS § 100 lg 5 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 16 470 eurot (neto) ning TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel 3 kolme kuu keskmine töötasu ulatuses 16 470 eurot (neto) või alternatiivselt vaid TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis hageja nelja kuu keskmise töötasu 16470 eurot (neto) ulatuses;
3) kohustada kostjat välja maksma hagejale saamata jäänud tulemustasu (provisjon) summas 30 238,96 eurot; 4) välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu ja mittevaraline kahju summas 100 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 17. oktoobrist 2008 kindlustusmaaklerina. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 19. detsembril 2018 TLS § § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel. Töölepingu ülesütlemise avalduses heideti hagejale ette järgmist: kostja huvidega vastuolus olevat tegutsemist ning kostja suhtes ebalojaalset käitumist, millega loodi tõsine oht kahju tekkimiseks; hageja ebaviisakat käitumist kaastöötajate ja kostja esindaja suhtes, mille eest on kostja hagejale teinud 4. detsembril 2018 hoiatuse; kostja dokumentide ja andmete käitlemisega seotud kohustuste rikkumist; kostja valdusest ja kontrolli alt suures koguses konfidentsiaalse informatsiooni välja toimetamist. Hageja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on tühine, sest töölepingu ülesütlemiseks puudusid alused. Hageja ei ole asutanud konkureerivat firmat. Hageja ei ole jätnud enda valdusesse kostjalt saadud kliendiandmeid – kliendid, kelle andmed on hageja valduses, olid hageja kliendid juba enne kostja juurde tööle asumist ja neid andmeid kasutas hageja kostja huvides kuni töösuhte lõppemiseni. Hagejal oli kostjaga sõlmitud suuline töölepingu täiendus, mille kohaselt võis töötaja enda omandisse jätta leitud uued kliendiandmed ja tal oli õigus töölepingu lõpetamisel endaga kaasa võtta klientide nimekiri. Klientide andmeid hoiti andmebaasis Insly, mida haldab kostja. Kindlustuspoliisid väljastati klientidele otse Insly programmist, mille andmebaasist andmeid kopeerida ei saa. Hageja ei ole avaldanud kostja andmeid kolmandatele isikutele. Hageja ei ole jätnud enda kasutusse kostja arvutit, kuna kasutas tööülesannete täitmiseks isiklikku sülearvutit. Hageja isiklikus arvutis olnud e-post/info tõsteti üle hagejale kuuluvasse uude sülearvutisse, kuid sellega ei tehtud andmeid kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Hageja valduses ei ole kostjale kuuluvaid kliendiandmeid sisaldavaid dokumente, kuna sellised dokumendid olid kõik alates 2018 suvest programmis Insly. Tulemustasu 30 238,96 euro nõude kohta väitis hageja, et poolte vahel oli suusõnaline kokkulepe töötajale tulemustasu maksmise kohta ka pärast töölepingu lõppemist kuni töötaja vahendusel sõlmitud kindlustuslepingute alusel klientidelt tasu laekumise lõppemiseni. Tulemustasu nõue on esitatud töölepingu lisa nr 1/1 alusel. Töölepingu p-st 4.1 tulenevalt tuli töötajale maksta lisaks töötasule igakuiselt viimase teenindamisel olevate klientide poolt tööandjale laekunud preemiate põhjal arvestatavat tulemustasu. Hageja palus heastada kostja poolt temale tekitatud varaline ja mittevaraline (moraalne) kahju hageja mainet kahjustava info levitamise eest (VÕS § 1045). Kostja on kahjustanud hageja mainet teiste potentsiaalsete tööandjate ees edastades neile infot, millest võib aru saada, et hagejaga on tööleping lõpetatud hageja süülise käitumise tõttu. Hageja ei leia erialast tööd ning tal on tekkinud seetõttu saamata jäänud töötasu nõue. Kostja on levitanud ebaõiget infot ka klientidele. Hageja mittevaraline kahju lepinguvälise kahjuna seisneb kostja õigusvastases tegevuses, millega kostja esitas hageja suhtes teadvalt valeandmed ja kahjustati laimamisega töötaja mainet. Kostja tegevus on toonud kaasa usalduse kaotuse potentsiaalsete tööandjate ja klientide silmis. Tööandja on rikkunud hageja isiklikke õigusi ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 1047 alusel tekitatud kahju 100 000 eurot (saamata jäänud töötasu ja ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahjuna) hüvitamist.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja ütles 19. detsembril 2018 hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles seaduslikult. Ülesütlemise põhjuseks oli hageja poolt vaatamata korduvatele nõudmistele kostja vara (arvuti Ordi ja klientide kindlustuslepingute uuendamisnimekirjad) tagastamata jätmine, samuti on hageja rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust, lojaalsuskohustust ning rikkunud konkurentsipiirangut töölepingu kehtivuse ajal. Töölepingu lisaks oleva ametijuhendi alusel oli hagejal kohustus leida kostjale kliente. Töösuhte eesmärgi ja mõttega ei oleks tasakaalus kokkulepe, mille järgi võib töötaja pärast töölepingu lõppemist võtta (tasuta) enda omandisse töölepingu alusel tööandjale loodud väärtused või tehtud tööd. Kostja vahendusel kindlustuslepinguid sõlminud kliendid on ka kindlustusandjate kliendid ning tulenevalt koostöösuhtest kindlustusandjatega ei ole kindlustusmaakleril lubatud klientide ja nende kindlustuslepingute andmeid avaldada ega üle anda kolmandatele isikutele (sh töötajatele). Juhul, kui hageja kutsus kostja kliendiks enda tuttavad jms isikud, siis muutusid ka need isikud kostjaga maaklerilepingut sõlmides kostja klientideks. Kindlustuslepinguid sai hageja vahendada ainult kostja volitatud esindajana, sest kindlustuslepinguid saab vahendada ainult Finantsinspektsiooni nimekirja kantud kindlustusmaakleri ettevõte. Kostja sai klientide eest kindlustusandjalt vahendustasu ja maksis selle arvel hagejale klientide leidmise ja neile kindlustuslepingute vahendamise eest töötasu. Töötaja poolt leitud ja teenindatud klientide andmebaasi hoiti lisaks kindlustusvahenduse programmile Insly ka iga töötaja arvutis, kuivõrd töötajad esitasid klientidele kindlustuspakkumisi ja saatsid kindlustuspoliise oma tööalaste arvutite kaudu meiliprogrammi vahendusel. Tööandja oli hageja kasutusse andnud arvuti vastavalt ametijuhendi p-le 3.5. Hageja valdusesse olid töölepingu kehtivuse ajal ametijuhendi alusel antud kostja arvutid Ordi Symphony modif i5-3570 Geforce GT640/8GB ja Ordi Enduro, mis sisaldavad teadaolevalt kostja kliendiandmebaasi, kuivõrd hageja teenindas nende arvutitega igapäevaselt kliente ja täitis tööülesandeid. Hageja kasutas klientidega suhtlemiseks nendes arvutites meiliprogrammi, milles sisalduvad ka klientidele saadetud kindlustuspakkumised ja -poliisid. Kostja vara ja selles olevad andmed on hageja poolt senini kostjale tagastamata. Arvuti Ordi kuulus kostjale, mida tõendab töövaidluskomisjonile esitatud 13. juuni 2013 arve nr 213064, mis on esitatud arvuti Ordi eest tasumiseks kostjale (I kd, tl 90) ning Moonika Helgandi 21. veebruari 2018 e-kiri vastuseks kostja arvutispetsialist Kris-Sten Ristimetsa päringule ettevõtte arvutipargi kohta, milles on välja toodud, et sülearvuti Ordi on hageja kasutuses. Kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut oma klientide andmete hoidmiseks oma isiklikes seadmetes, sealhulgas arvutites. Klientide kindlustuslepingute andmed on kostja ärisaladuseks ja hageja ei olnud õiguslikku alust kasutada neid andmeid väljaspool tööruume, andmeid kopeerida, avaldada ja enda või kolmandate isikute huvides ära kasutada.
11.detsembril 2018 andis kostja hagejale korralduse tuua tagasi kõik kostja kontorist pärast töötüli ja ka varem ära viidud dokumendid ja vara, sh hagejale tööalaseks kasutamiseks antud arvuti, kuid hageja seda korraldust ei täitnud. 12. detsembri 2018 e-kirjaga saadetud vastuses kinnitas hageja, et võttis büroost kaasa oma töövahendid, sh uuenduslepingute nimekirjad. Jättes kostjale tema vara tagastamata, rikkus hageja kostja seaduslike korralduste täitmise kohustust (TLS § 15 lg 2 p 3). 19. detsembri 2018 e-kirjas kostjale märkis hageja “kõik kliendid on turvaliselt tema kodus”, millega kinnitas, et kostja kliendiandmebaas on tema valduses. Hageja valmistus alates 2018. aasta kevadest kostja juurest töölt lahkuma, agiteerides sellist sammu tegema ka mitmeid teisi kostja töötajaid, et asuda tööandja kliente teenindama uues tema poolt loodavas kindlustusmaakleri ettevõttes Adele Kindlustusmaakler OÜ.
Novembris ja detsembris 2018 (sisejuurdluse aktis märgitud kuupäevadel) tuvastas kostja IT-alaselt mitmeid intsidente seoses kostja ja teiste töötajate valduses olevate seadmetega, mis sisaldasid kostja kliendiandmebaasi, samuti arvutiprogrammide ning kostja e-posti kontodega. Asjaolude täpsustamiseks algatas kostja 18. detsembril 2018 sisejuurdluse. Kostja klientide kindlustuslepingute andmed on kostja ärisaladus. Hageja käitumist võib pidada raskeks rikkumiseks. Hageja on kostja silmis usalduse kaotanud. Töölepingu jätkumisel oleks jätkunud oht kostja varale. Kostja hinnangul ei saanud töötaja käitumist arvestades kostjalt TLS § 88 lg 1 mõttes mõistlikult oodata hagejaga töölepingu jätkamist ning töölepingu erakorraline ülesütlemine oli seaduslik. Tulemustasu detsembri 2018 eest kuni töölepingu lõppemiseni on hagejale kostja poolt välja makstud. Seega tuleb rahuldamata jätta hageja nõue tulemustasu väljamõistmiseks. Seaduse kohaselt on töötajal õigus tasule vaid tööandja majandustehingutelt, mitte kolmandate osapoolte majandustehingutelt (TLS § 31). Maaklerilepingutelt kostja klientidelt tasu ei saanud ja ei maksnud nende sõlmimise eest töölepingu kehtivuse ajal tasu ka hagejale. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tööleping, mitte agendileping ning kostja maksis hagejale töötasu, mitte agenditasu, hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ka kokkuleppeid hagejale töötasu maksmise kohta pärast töölepingu lõppemist, mistõttu ei ole kostjal pärast töölepingu lõppemist hagejale töötasu maksmise kohustust. Seega tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõuded pärast
19.detsembrit 2018 igakuise tulemustasu arvestuse esitamiseks ning tulemustasu maksmiseks. Mittevaralise kahju tekitamise alusena on hageja välja toonud kostja poolt teadvalt valede andmete esitamise hageja suhtes, mida hageja käsitleb isiklike õiguste rikkumisena, sest see välistas hagejal töö leidmise võimaluse. Lepinguvälise kahju hüvitamiseks peab olema tuvastatud õigusvastane tegu ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja tagajärje vahel ning kahju olemasolu. Käesoleval juhul ei esine ühtegi nendest. Kostja ei nõustu, et ta on edastanud kolmandatele isikutele ebaõiget informatsiooni. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole leidnud tööd kostjast tuleneval põhjusel. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas ja kellele on kostja tema isikuandmeid avaldanud. Hageja töösuhte lõppemise kohta kindlustusandjatele ja kindlustusvahendajatele andmete esitamine on kostja kui tööandja õigustatud huvi, mille eesmärgiks on vältida olukorda, et kindlustusandja töötajad võtavad hageja kui kostja esindajaga pärast töösuhte lõppemist kindlustuslepingute vormistamiseks ühendust.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning tuvastas, et kostja ülesütlemisavaldus hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel on tühine. Maakohus lõpetas hageja ja kostja vahel 17. oktoobril 2008 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates
18.detsembrist 2018. Maakohus kohustas kostjat tegema vastava kande töötamise registrisse. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kuue kuu keskmise töötasu ulatuses 32 940 eurot (bruto). Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude TLS § 100 lg 5 ja § 107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks ja tulemustasu väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus 80% ulatuses hageja kanda ning 20% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3317,77 eurot ning hagejalt kostja kasuks 14 457,60 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 8248,31 eurot koos lisanduva viivisega. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et hageja töötas kostja juures tähtajatu töölepingu nr 24/08 alusel alates 17. oktoobrist 2008 kindlustusmaaklerina ning kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 19. detsembril 2018 TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 7 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas esinesid TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 kohased alused töölepingu
lõpetamiseks, kas hagejal on lisatasuna saamata tulemustasu ja kas hagejal on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tõttu hüvitamisele kuuluv varaline ja mittevaraline kahju. Töölepingu lõpetamine Maakohus ei nõustunud kostja seisukohtadega selles, et hageja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsikeeldu. Pooled ei ole ühel meelel töölepingu p-i 7.1 tõlgendamises Ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada p-s 7.1. kokkulepitud kohustuse sisu. Terminiga „ärisaladus“ tähistatud mõiste sisustamisel saab tugineda KonkS § 63 lg-le 1 ja TRIPS-lepingu sätetele. Kostja on seisukohal, et kliendibaas kuulus kostjale, kliendiandmeid ja klientide kindlustuslepingute pikendamise andmeid saab pidada kostja tegevusega seotud spetsiifiliseks teabeks ning kostja ärisaladuseks. Hageja vande all antud ütlustest (II kd, tl 184-186p) nähtub, et töötamiseks kasutas hageja alates 2018. aastast kindlustusprogrammi Insly ning Outlooki. Kindlustuspoliisid väljastati klientidele otse Insly programmist ja hageja arvutis selliseid andmeid ei olnud. Insly programmist andmeid kopeerida ei saa. Hageja ei eita, et R.R. kopeeris 2018. a novembris hageja korraldusel hageja isiklikust arvutist, mida viimane kasutas tööalaselt, uude ostetud sülearvutisse Lenovo, Outlooki failikaustad, kus olid kindlustustingimused, mõned poliisid, pakkumised ja muu info, mis ei olnud kostja ärisaladus. Maakohus kontrollis teabe konfidentsiaalseks pidamise eelduse olemasolu, st kas see info ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus. Hageja on selgitanud, et potentsiaalsete klientide kohta saab infot LKF-st, äriregistrist, kus on olemas isikute nimed, telefoninumbrid ja meiliaadressid ning ehitisregistrist. Seega on potentsiaalsete klientide, kui ka olemasolevate klientide andmed kättesaadavad erinevatest avalikest andmebaasidest. Andmebaasidest leitud info alusel isikutele (sh klientidele) helistamine ja pakkumise tegemine oligi hageja tööülesandeks. Kuigi hageja on avaldanud, et kostja juurde tööle asumise eelduseks oli maakleril kliendibaasi olemasolu (millisele asjaolule ei ole kostja vastu vaielnud), mille andmeid kasutati tööandjale kasumi teenimiseks ning pooltevahelise kokkuleppe alusel oli hageja kohustatud oma kliendid töölt lahkudes kaasa võtma ja nende lepinguid edasi teenindama, ei ole selline käsitlus põhjendatud. Maakohus nõustus kostjaga selles, et töölepingust ei nähtu kokkulepet, mille kohaselt võib hageja kostja kliendid üle võtta. Klient sõlmib maaklerilepingu kindlustuslepingu vahendamiseks kostjaga (keda esindas hageja), mistõttu on lepingupoolteks klient ja kostja, mitte klient ja hageja. Seega ei saanud hagejal tekkida õigussuhet oma kliendiga. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal õigus käsitleda kliendiandmebaasi enda omandina, vaid see kuulub kostjale. Klientide andmete (nimed, telefoninumbrid, vajadused) meeldejätmine igapäevase töö käigus ei nõua erilist pingutust ning seda ei saa hagejale ette heita. Maakohus leidis, et info klientide kohta on tüüpiliselt kaitstav ärisaladusega, kui see vastab salastatuse ja kaubandusliku väärtuse standarditele. Selliseid asjaolusid ei ole kostja aga esile toonud. Maakohus leidis, et kostja klientide andmed (kliendiandmebaas) ei saa pidada kostja ettevõtlusega seotud spetsiifiliseks teabeks, sh ärisaladuseks, mille avalikustamine võiks kostja huve kahjustada. Arvestades kindlustusmaaklerettevõtte töö eripäraga pidas maakohus ärisaladusega hõlmatud teabeks kliendilepingute pikendamise ja uuendamise infot. Uuendamisnimekiri sisaldab kindlustuslepingute ja nende lõpptähtaegade andmeid, mis on vajalikud lepingute uuendamiseks ning kui sellised andmed satuvad konkurentide kätte, saavad viimased teha ise klientidele lepingute uuendamispakkumisi ja kostja jääb nendest klientidest ning nende kindlustuslepingutelt makstavast vahendustasust ilma. Maakohus ei tuvastanud hageja poolt kostja klientide ja kliendilepingute andmete õigustamatut avaldamist ja kasutamist. Kostja ei ole selles osas oma väiteid põhjendanud ega tõendanud,
milles avaldamine täpsemalt seisnes. Kuna kliendiandmebaas ei ole kostja ärisaladuseks, ei saa hageja poolseks rikkumiseks pidada meiliprogrammis sisalduvate kliendiandmete ühest arvutist teise kopeerimist. Maakohus asus seisukohale, et kostja tõenditest ei nähtu, millal ja milliseid arvuteid tööandja on ostnud ning millised arvutid on konkreetselt hagejale tööülesannete täitmiseks üle antud. Kohtul ei ole tõsikindlaid andmeid, et hageja kasutas tööülesannete täitmiseks kostja poolt antud arvutit ning, et hageja oleks kopeerinud tööandja arvutist andmeid oma isiklikku arvutisse. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et paljud maaklerid kasutasid töötegemiseks isiklikke arvuteid. Hagejapoolseks töökohustuse rikkumiseks ei saa pidada tööandja nõusolekuta andmete ümbertõstmist hagejale kuuluvast arvutist teise arvutisse. Asja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud arvete alusel IT-teenuste eest OÜ-le Simelan ning R.R. on oma ettevõtte kaudu osutanud tarkvaralist teenust kostjale paljude aastate vältel (I kd, tl 123-124). Maakohus ei tuvastanud R.R. poolt kostjale kuuluvate andmete avaldamist ega ka andmete enda otstarbeks kasutamist. Hageja on selgitanud, et ta edastas kindlustuslepingute uuendusnimekirjad abikaasa T. Kannale väljaprintimiseks, kuid kui nimekirjas olevad tööd on tehtud, siis vastav nimekiri hävitatakse, käesoleval juhul tegi seda ka hageja. Kostja on hagejat süüstanud ka selles, et hageja tellis advokaadibüroolt kindlustusmaaklerettevõtte Adele Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 14622416) loomise maaklertegevuse jätkamiseks, kus soovis jätkata ka kostja klientide teenindamist. Äriregistri väljavõtte kohaselt asutati äriühing 7. detsembril 2018, juhatuse liikmeteks on E. Peterson ja M.M., osanikuks Advokaadibüroo LMP OÜ. M.M. andis tunnistajana ütlusi, et ettevõtte loomise soov tuli temalt, ettevõte tegutsema ei hakanud ja hagejal ei ole ettevõtte asutamisega mingit seost. Hageja ei ole tunnistajale edastanud infot lepingute ega ettevõtte tegevusega seotud asjaolude kohta ja e-posti aadressist adelekm.ee ei tea ta midagi. Adele Kindlustusmaakler OÜ registri väljavõtte kohaselt on ühingu sidevahendiks elektronposti aadress: XXXXXXXXXX Hageja seoseid nimetatud äriühinguga asja materjalidest ei nähtu. Kostja viitab selles osas tõendina hageja poolt domeeni adelekm.ee loomisele. Hageja on vande all selgitanud, et ta lõi selle domeeni seetõttu, et kostja ei saaks enam tema isiklikke meile lugeda. Hageja väitel tegi ta oma teadmatusest mitu meiliaadressi, sh T.T. ja J.J. jaoks. J.J. kinnitas kohtuistungil tunnistajana, et tema ei teadnud aadressist adelekm.ee midagi, nägi seda esimest korda siis, kui T. Vilu lükkas tema ette paberi, mis oli välja prinditud hageja meiliboksist (II kd, tl 109p). Tunnistaja T.T. ütluste (II kd, tlk 105) kohaselt saatis hageja talle uue meiliaadressi XXXXXXXXXX ja paroolid., kuid ta ei kavatsenud uut meiliaadressi kasutada. Maakohus ei pidanud tõendatuks, et hageja oleks domeeni adelekm.ee loonud Adele Kindlustusmaakler OÜ jaoks. Tõendatud ei ole ka asjaolu, et hageja oleks otseselt teisi töötajaid survestanud kostja ettevõttest lahkuma, kuna tunnistajad T.T. ja J.J. seda ei kinnita. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad selgitasid, et 2018. aastal oli kostja majanduslik olukord halb ning levisid jutud firma pankrotistumisest. See sundis kõiki töötajaid mõtlema edasistele väljavaadetele. Asjaolu, et osad kliendid lahkusid kostja juurest, ei anna alust arvata, et sellise tegevuse taga olnuks hageja. Tunnistajate T.T. ja J.J. ütlustega on ümber lükatud kostja väited, et hageja kasutas ära kaastöötajaid ja nende teadmata lasi kopeerida nende arvutitest andmeid endale. T.T. ja J.J. andsid ütlusi, et nad suhtlesid isiklikult R.R.ga, kes abistas neid nii andmete kopeerimisel, uue arvuti seadistamisel kui ka kõvaketta rikete korral. Maakohus ei näinud nendes tegevustes ühtegi etteheidetavat tegu hageja suhtes.
Kostja on töölepingu ülesütlemise avalduses hagejale ette heitnud, et hageja on kopeerinud enda valduses olevaid kliendilepingutega seotud andmeid, täpsustamata, millistest konkreetsetest andmetest jutt käib. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõendaksid hageja poolt kostja ärisaladusega kaitstud andmete (kliendilepingute uuendamisnimekirjad ja muud kliendilepingutega seotud andmete) kasutamist või enda valdusesse jätmist. Kostja on viidanud (I kd, tlk 171-182), et hageja ei ole tagastanud kostjale klienditoimikuid, millised ta oli kohustatud Kindlustusvahenduse korra p 14.3 alusel iga kliendi kohta looma, säilitama ja õigustatud isiku nõudel tagastama. Klienditoimikute tagastamist ei ole kostja hagejalt nõudnud ega ka hageja vastavale rikkumisele töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses viidanud. Tunnistajad on kohtuistungil selgitanud, et programmi Insly kasutuselevõtmisega kadus ära vajadus ka erinevate klienditoimikute tegemiseks, mida varasemalt nõudis Finantsinspektsioon. Kohus ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena tuvastatud hageja poolt klienditoimikute kopeerimist enda isiklikku arvutisse. Eeltoodut arvesse võttes, maakohus ei tuvastanud hageja poolt ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumist, konkurentsikeelu rikkumist ega ka hageja poolt tööandja ruumidest tööandja dokumentide ja vara väljaviimine ning nende tagastamisest keeldumist. Tunnistaja K.K. ütlused ega esitatud foto ei tõenda, milliseid kliendilepingutega seotud andmeid töötaja kasutas töötegemisel, millised andmekandjad ta on ära viinud ning milliseid andmeid/andmekandjaid ei ole hageja kostjale tagastanud. Kokkuvõttes ei lugenud maakohus tõendatuks, et tööandjal oleks esinenud seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus tuvastas, et töölepingu 19. detsembri 2018 erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine ning tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Kohus lõpetas TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu hageja poolt avaldatud ajal, s.o
19.detsembril 2018. Kostjal tuleb teha vastav kanne töötajate registrisse. Ülesütlemise hüvitis Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, kuulub TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Maakohus selgitas, et hüvise välja mõistmisel ei kohaldu TLS § 100 lg 5 ning § 109 lg 1 üheaegselt. TLS § 100 lg 5 alusel peaks tööandja maksma hüvitist etteteatamata aja eest üksnes kehtivalt ülesöeldud töölepingu ülesütlemisel. Maakohus jättis hageja nõude TLS § 100 lg 5 ja § 107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohus leidis, et TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitis sisaldab ka hüvitist saamata jäänud töötasu eest. Asjas ei ole tõendatud, et hagejat ei võetud tööle kostja tegevuse tõttu. Seetõttu jättis maakohus rahuldamata hageja nõude varalise kahju 80 000 eurot väljamõistmiseks. Arvestades Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr 2-16-708 TÖS § 109 lg 1 alusel välja mõistetava hüvitise osas, leidis maakohus, et antud juhul on alust kõrvale kalduda seaduses sätestatud eelduslikust hüvitisest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Mittevaralise kahju suuruse määramisel tuleb arvestada ka tööandja poolset töölepingu lõpetamise aluse valikut ning sellekohase info avaldamist töölepinguga mitteseotud osapooltele. Hageja on esitanud kohtule kostja teate hageja töölepingu lõpetamisest, mille kohaselt tööleping lõpetati usalduse kaotuse tõttu seoses andmekaitse nõuete olulise ja ulatusliku rikkumisega ning kostja kaalub pöördumist avaldusega politsei poole. Maakohus leidis, et sellise sisuga teate saatmisel on tegemist ennatlikult edastatud infoga. Kostjale ei saa ette heita teate edastamist, kuid kohtu arvates puudus vajadus avaldada infot hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluse kohta, samuti politsei poole pöördumise kohta. Maakohus tuvastas hagejale mittevaralise kahju tekitamise. Maakohus arvestas hüvitise suuruse
kindlaksmääramisel hageja töötamise perioodi ning asjaolu, et hageja ei ole pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist erialalist tööd leidnud ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kuue kuu töötasu ulatuses 180x 183 eurot (tööpäeva tasu määr), s.o. 32 940 eurot. Tulemustasu Maakohus jättis hageja tulemustasu nõude 30 238,96 eurot rahuldamata. Kindlustuslepingud ei ole TLS § 31 sätestatud kostja majandustehinguks ja kostjal ei ole õigus kindlustuslepingutelt TLS § 31 alusel tasu saada. Maaklerilepingutelt kostja klientidelt tasu ei saanud ja ei maksnud nende sõlmimise eest töölepingu kehtivuse ajal tasu ka hagejale. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ka kokkuleppeid hagejale töötasu maksmise kohta pärast töölepingu lõppemist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada välja mõistetud hüvitise (32 940 eurot) suuruse osas ja suurendada väljamõistetavat hüvitist kohtu diskretsiooniõiguse alusel 100 000 euroni; mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud vahendus(tulemus)tasu 30 238,96 eurot või suurendada nimetatud summa võrra väljamõistetava hüvitise suurust; tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas, jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 20 924,44 eurot. Menetluskulud ringkonnakohus palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõustub, et kostja poolt hagejale tekitatud kahju hüvitamise aluseks on TLS § 109. Hageja soovis mittevaralise ja varalise kahju tekitamise eest hüvist kokku 100 000 eurot, kuid alternatiivnõudena oli ka nõus, et kohus määrab hüvitise suuruse. Hageja ei nõustu kohtu määratud hüvitise suurusega. Maakohus ei ole hüvitise suuruse määramisel arvestanud asja erakorraliste asjaoludega. Hüvitis peaks asetama hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui tema tööleping ei oleks ebaseaduslikult lõpetatud lähtuvalt tema erialasest ettevalmistusest. Hageja ei ole tema suhtes kostja poolt levitatud laimu ja maine hävitamise tõttu leidnud erialast tööd juba 27 kuud. Hageja sai 2017. a töötasu 49 708,10 eurot ja 2018. a 49 194,89 eurot. Kokku oli ja oleks hageja keskmine töötasu kahe aasta jooksul ca 100 000 eurot, kuni kohtulahendi jõustumiseni ilmselt palju suurem. Enne otsuse jõustumist, millega tuvastatakse töölepingu ebaseaduslik lõpetamine, hageja erialast tööd ei leia. Maakohus jättis arvestamata kostja kirjaga, mis saadeti võimalikele tulevastele tööandjatele. Kostja informeeris Finantsinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni hagejast kui ebaseaduslikke tegusid toime pannud isikust, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kostja ei ole siiani teatanud isikutele, kellele ta kirjad saatis või suuliselt laimu levitas, et kriminaalmenetlus on lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Hageja tõendas enda vande all antud ütlustega, millistes kohtades ta käis tööd otsimas ja mis talle öeldi, st tõendatud on asjaolu, et hagejat ei võetud tööle kostja tegevuse tõttu. Hageja ei saanud edasi teenindada neid kliente, kes soovisid või oleksid soovinud kostjat asendada teise maaklerfirmaga. Hageja kaotas oma elutöö ja igasuguse sissetuleku. Tekkinud kahju suuruse arvutamisel tuleks arvesse võtta ka seda asjaolu, et hagejal jääb saamata pensioni suuruse arvutamisel igakuine väljamakse suurust andev tööstaaž. Maakohus ei ole hüvitise suuruse määramisel kaalutlusõigust õigesti teostanud. Maakohus on ebaõigesti jätnud tulemustasu nõude rahuldamata. Kindlustuslepingu sõlmimine on majandustehing. Töölepingu lisas 1/3 on kirjas, et tööandja maksab töötajale tasu vastavalt reaalselt laekunud ja vahendatud kindlustuslepingute preemiatele (vahendustasu). Töölepingu lisas 1/3 on töötajale makstavat tasu nimetatud tulemustasuks ja provisjoniks. Vastavalt kostja ja kindlustusseltside vahel sõlmitud lepingutele jääb kindlustusvõtjatelt kindlustusseltsidele laekunud rahast osa raha kostjale, millest kostja maksab väikese osa töötajatele tulemustasuks
(provisjoniks) lähtuvalt sellest, milliselt töötaja poolt teenindatud kliendilt kostjale raha laekus. TLS § 31 kohaselt on töötajal õigus saada tasu tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult. Maakohus tõlgendas TÖS §-i 31 kitsendavalt. Kostja saab hageja töö tulemusena leitud klientidelt tasu kuni kindlustuslepingute lõppemiseni. Hageja taotles kohtult, et kostja esitaks hagejaga seotud lepingutelt laekunud summade andmeid. Kostja seda ei teinud. Seetõttu esitas hageja arvestused varem laekunud summadest lähtuvalt. Juhul, kui kohus käsitleb saamata tulemustasu (provisjon) hageja töötasuna ja rakendab ka lisatasule TLS § 109 lg-t 3, tuleks väljamõistetava hüvitise hulka arvata ka saamata lisatasu 30 238,96 eurot, ning suurendada selle summa võrra väljamõistetava hüvise suurust (hageja soovi kohaselt 100 000 eurot) töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni.
6.Kostja hageja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
7.Kostja (apellant II) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning jaotati menetluskulud. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Maakohus jättis ebaõigesti asja materjalide juurde võtmata kostja 18. detsembri 2018 sisejuurdluse akti ja selle lisad, millise tõendi esitas kostja maakohtu antud tähtaja jooksul. Sisejuurdluse akt sisaldab ühe osana kostja IT koostööpartneri AS Atea turvaintsidendi teadet. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine. Kostja oli leppinud hagejaga töölepingus kokku, et lepingupartnerite ja klientide info ja lepingud on kostja ärisaladuseks (töölepingu punkt 7.1). Maakohus on sisutanud töölepingu punkti 7.1 valesti, asudes seisukohale, et see ei vasta Konks § 63 lg-s 1 ja TRIPS-lepingu art 39 lg-s 2 sätestatud ärisaladuse mõistele. Maakohus on tõlgendanud ja sisustanud TLS § 6 lg-t 3 ebaõigesti leides, et kostja ei ole määranud kindlaks oma ärisaladuse sisu ega teinud seda hagejale teatavaks. Kostja oli sisemiste regulatsioonidega, mh Kindlustusvahenduse korraga kehtestanud kohustuse hoida kliendiandmeid konfidentsiaalsena. Maakohus on ekslikult pidanud kindlustusmaakleri kliendiinfoks ainult kliendi kontaktandmeid, mis on kättesaadavad avalikest allikatest. Avalikes allikates ei ole avaldatud teavet, mille alusel on sõlmitud konkreetne kindlustusleping, sest selle teabe saab kindlustusmaakleri töötaja igakordse kindlustuslepingu vahendamisel kliendilt ning küsib selle alusel kindlustuspakkumised kindlustusandjatelt ning sõlmib konkreetse kindlustuslepingu. Seega on maakohus sisustanud kostja ärisaladuse mõiste valesti ning leidnud ebaõigesti, et kopeerides Outlooki andmeid ei ole kostja rikkunud kostja ärisaladuse avaldamise keeldu. Hageja on ärisaladuse avaldamise kohustust rikkunud ka siis, kui ta on kopeerinud kostja klientide infot mistahes seadmetesse, mis ei kuulu kostjale ja ilma kostja loata. Lisaks on hageja rikkunud ka ärisaladuse kasutamise kohustust, sest kostja kliendiinfo on kopeeritud kostjale mitte kuuluvatesse arvutitesse ning domeeni adelekm.ee kontodele. Viimati nimetatut kinnitab adelekm.ee kontode ülisuur andmemaht 58 GB. Niivõrd suur andmehulk ei kogune hariliku e-posti kasutuse käigus, sh siis, kui kontot ei kasutata äritegevuseks. Maakohus on rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et asja materjalidest ei nähtu ühtegi viidet hageja seotusele Adele Kindlustusmaakler OÜ-ga ning pole tõendatud, et hageja oleks domeeni adelekm.ee loonud Adele Kindlustusmaakler OÜ jaoks. Adele Kindlustusmaakler OÜ ja domeen adelekm.ee on registreeritud ühel ja samal kuupäeval 7. detsembril 2018. „Adelekm“ on lühend Adele Kindlustusmaaklerist. Hageja edastas kostja töötajale T.T.le domeeniga seotud e-posti aadressi ja parooli. T.T. kinnitus, et ta ei kavatsenud e-posti aadressi kasutada, ei oma asjas tähtsust.
Tähendust omab hageja käitumine e-posti aadressi loomisel. Usutavad ei ole hageja väited, et ta lõi aadressid teadmatusest. See, et hageja ei tahtnud, et kostja tema tööpostkastis olevatele kirjadele ligi pääseks, näitab, et hagejal oli midagi varjata. Hagejal oli isiklik e-posti aadress olemas gmail.com lõpuga. Uue domeeni loomine samal päeval uue ettevõtte registreerimisega, millel on sarnased nimed, näitab hageja seotust Adele Kindlustusmaakler OÜ-ga. Hagejal oli 7. detsembril 2018 kõne M.M.ga. Kostja sisejuurdluse akti ja selle lisadega on ümber lükatud hageja väide, et ta ei ole kallutanud kostja töötajaid lahkuma kostja juurest. Maakohus on õigesti leidnud, et kliendilepingute pikendamise ja uuendamise info kuulub kostja ärisaladuse hulka. Hageja väited selle kohta, et tema valduses ei ole kostja klientide kindlustuslepingute andmeid ja tööarvutit Ordi, mis neid andmeid sisaldab, on vastuolulised. Maakohus on valesti kohaldanud TLS § 109 lg-t 1 ja rikkunud sellega ka TsMS §-s 439 sätestatut. Hageja taotles kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvisena 3 kuu keskmise töötasu väljamõistmist või on alternatiivselt palunud suurendada hüvitist kuni 4 kuu keskmise töötasu suuruseni. Maakohus on aga mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 6 kuu töötasu ulatuses.
8.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kuna kõik maaklerid vahendavad samade kindlustusseltside tooteid ja maaklerfirmad omavahel ei konkureeri, siis ei saa klientide andmeid ja lepinguid nimetada konkurentsieeliseks ehk ärisaladuseks. Kõik maaklerite poolt programmi Insly sisestatud kindlustuspakkumiste algandmed lähevad läbi XML-liidese otse kõikidesse kindlustusseltsidesse. Kostja ei ole tõendanud väidet, et hageja kopeeris klientidega seotud andmeid teistesse arvutitesse või domeeni adelekm.ee. Hageja paigutas domeeni adelekm.ee postkasti aadressiga XXXXXXXXXX ainult enda isikliku kirjavahetuse. Domeeni tegemise asjaolude kohta andis selgitusi ka tunnistaja R.R.. Kui meile on palju, siis need ei mahu tasuta meili teenusepakkuja kontole ära. Tunnistaja M.M. kinnitas, et hagejal ei olnud Adele Kindlustusmaakler OÜ loomisega seost. Hageja selgitas küll kohtuistungil, et tema teenindatavad kliendid oleks võinud temaga töölepingu lõppedes kaasa minna, kuid see asjaolu ei tõenda, et hageja kavatseski koos klientidega kostja juurest lahkuda. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ärgitas kostja töötajaid lahkuma hageja poolt loodavasse konkureerivasse ettevõttesse. Maakohus on täiesti põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul oleksid TLS § 88 lg 1 p 5 rikkumise eeldused täidetud vaid siis, kui hageja oleks rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Tõendatud ei ole hagejapoolne Kindlustusvahenduse korra p 15.7 rikkumine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostja ärisaladust kellelegi edastanud või seda ära kasutanud. Arvuteid soovis kostja tagasi saada peale töösuhte lõppemist. Seega ei ole arvutite tagastamise teema üldse seotud töösuhte ülesütlemisega ja järelikult ei saa arvutis sisalduv info olla töölepingu ülesütlemise aluseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada (välja arvatud TLS § 100 lg 5 ja § 107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmata jätmises) materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise
ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise, sh tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulemustasuna 30 238,96 eurot ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja nõuded rahuldamata. Apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt.
10.Hageja esitas nõude temaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise välja mõistmiseks TLS § 100 lg 5, § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel. Hüvitise koosseisus taotleb hageja kohtu diskretsiooniõiguse alusel varalise ja mittevaralise kahju hüvitist suurusega 100 000 eurot. Hageja taotleb ka saamata jäänud vahendustasu väljamõistmist TLS § 31 alusel 30 238, 96 eurot või vastavas ulatuses TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvise suurendamist. Maakohus leidis, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel on tühine ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena TLS § 109 lg 1 alusel 32 940 eurot (bruto). Ülejäänud osas jättis maakohus hageja nõuded rahuldamata. Maakohtu otsuse on vaidlustanud mõlemad pooled. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1).
11.Hageja vaidlustas töölepingu ülesütlemise kõigepealt töövaidluskomisjonis (TVK). Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 6 kohaselt nõuab kohus töövaidlusasjas TVK-lt välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. TVK edastas töövaidlusasja materjalid maakohtule digitaalselt. Maakohus ei ole neid dokumente tervikuna pabertoimikusse võtnud. TsMS § 56 lg 3 kohaselt kohtule edastatud elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina koos andmetega dokumendi koostaja jms kohta. Ringkonnakohus leiab, et väljatrükkide pabertoimikusse lisamise eesmärk on sünkroniseerida kohtuasja elektroonilist informatsiooni paberkandjana peetava toimikuga, tagamaks pabertoimikus selge ülevaate kõigist kohtuasja materjalideks olevatest dokumentidest ja tõenditest. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on TVK digitaalne toimik koostatud viisil, mis ei võimalda sellega tutvudes leida mõistliku aja jooksul vajalikke tõendeid. Seetõttu on ringkonnakohus teinud TVK toimikust väljatrüki (va TVK menetluslikud dokumendid) ja koondanud need eraldi toimikusse. Samas on osad dokumendid TVK toimikust poolte poolt esitatutena süsteemitult ka pabertoimikus, ilma asjakohase märketa. Maakohus ei ole eelmenetluses pooltega arutanud, millistele tõenditele töövaidlusasja materjalidest soovivad pooled tugineda ning on lubanud neil samade tõendite kordusesitamist, mis on koormanud asjatult kohtutoimikut. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et kostja poolt juba TVK-le esitatud 18. detsembri 2018 kostja sisekontrolli vaheakt koos lisadega (III kd lk 85 jj) tuleb jätta tõendina vastu võtmata. Apellatsioonkaebustes on vaidlustatud maakohtu otsust ka tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohus hindab kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis uuesti, sh nii TVK materjale (va neid, mida maakohus keeldus asja juurde võtmast), kui ka ringkonnakohtus vastu võetud tõendeid (TsMS § 232 ja § 652 lg 3).
12.Ringkonnakohus tuvastab kõigepealt, millised faktilised asjaolud hageja käitumise osas olid kostjale töölepingu ülesütlemise ajaks teada, hindab tõendamiskoormisest lähtuvalt hagejale
esitatud etteheiteid ning võtab seisukoha töölepingu ülesütlemise põhjendatuse, töölepingu ülesütlemise eelse hoiatamise vajalikkuse ja hagejale hüvise maksmise osas. Seejuures tuleb eristada neid etteheiteid, millega kostja põhjendas hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralist ülesütlemist (olid tekkinud enne töölepingu erakorralist ülesütlemist), nendest etteheidetest, mis kostjal on tekkinud hageja suhtes pärast töölepingu ülesütlemist. Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha hageja nõude osas saada vahendustasu (provisjoni) ka pärast töölepingu lõpetamist. Lõpetuseks jaotab ringkonnakohus menetluskulud.
13.Asjas ei ole vaidlust, et hageja töötas kostja juures 17. oktoobril 2008 sõlmitud töölepingu alusel kindlustusmaaklerina ning kostja ütles töölepingu 19. detsembril 2018 erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 7 alusel üles. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (TVK toimik lk 14) kohaselt on tööandjale teatavaks saanud, et töötaja on juba mõnda aega tegutsenud vastuolus tööandja huvidega, on käitunud tööandja suhtes ebalojaalselt, on rikkunud tööandja andmete ja dokumentide käitlemisega seotud kohustusi, toimetades tööandja valdusest ja kontrolli alt välja suures koguses konfidentsiaalset informatsiooni (sh kliendiandmed), on kavandanud ja tellinud Advokaadibüroolt LMP uue kindlustusmaaklerettevõtte Adele Kindlustusmaakler OÜ loomise maaklertegevuse jätkamiseks ning on tööandja ruumidest kaasa viinud tööandja vara (arvutid), mille tagastamisest on keeldunud. Ülesütlemisavalduses heitis kostja hagejale ette ka kaastöötajatega halba suhtlemist, kuid on sellest väitest kohtumenetluses loobunud. Hageja eitab kõiki talle etteheidetavaid tegusid ja on andnud asja kohta omapoolsed selgitused.
14.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et tööandjale teadaolevate faktiliste asjaolude põhistatust ja piisavust töölepingu lõpetamiseks, sh usalduse kaotuse tõttu, hindab töölepingu ülesütlemisel tööandja. Tööandja peab seejuures vaidluse korral tõendama, et ta kontrollis talle teatavaks saanud asjaolusid oma parimate võimete kohaselt ja piisavalt. Kohus peab lepingu ülesütlemise seaduslikkuse kontrollimiseks tuvastama, kas kostjal olid töölepingu ülesütlemise ajal teada sellised ilmsed ja erakorralised asjaolud, mis olid mõjuvaks põhjuseks lepingupoolte huvide kaalumisel, välistamaks hagejaga töösuhte jätkumist ilma hoiatamata (kostja oli hagejale teinud hoiatuse üksnes seoses kaastöötajatega suhtlemisega) ja etteteatamistähtaega järgimata.
15.Maakohus tuvastas, et kostja heidab hagejale ette töölepingu lõpetamise tinginud lepingurikkumistena hageja poolt kostja klientide ja kindlustuslepingute andmete kopeerimist ja hõivamist, millega hageja põhjustas olukorra, kus kolmandad isikud võisid saada juurdepääsu kostja kliendiandmetele; kostja vara (sh 2 arvutit Ordi ja kostja klientide kindlustuslepingute uuendamisnimekirjad) tööruumidest välja viimist ja tagastamisest keeldumist ning konkurentsipiirangu rikkumist töölepingu kehtivuse ajal.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja hinnanguga tõenditele selles, et asjas ei ole tõendatud, et hageja viis tööruumidest välja kostja materiaalset vara (sh arvutid ja dokumendid), mistõttu ei pea hageja ka kostjale midagi tagastama (maakohtu otsuse p 23 ja 25). Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaugtöö oli kostja poolt lubatud ning seega ei ole etteheited hagejale, et ta töötas kodukontoris, põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutuses oli sellist kostja vara, mida ta ei võinud kaugtööle jäädes endaga kaasa võtta. Kui tööandja vara jäi töötaja valdusesse pärast töölepingu ülesülemist, ei saa aga see asjaolu olla töötajale etteheidetav töölepingu ülesütlemise alusena.
Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Tõendatud on kostja väide, et kostja tasus 13. juunil 2013 Simelan OÜ-le arvuti Ordi eest, kuid see dokument ei tõenda kostja väidet, et arvuti oli detsembris 2018 hageja valduses ja kasutuses. M. Helgandi
21.veebruari 2018 e-kirja seadmete andmete kohta (TVK toimik lk 92), millele kostja oma nõudes peamiselt tugineb, ei saa käsitleda usaldusväärse tõendina hagejale üleantud kostja vara kooseisu kohta, sest ringkonnakohtule ei ole teada, milliste allikate alusel kirja koostaja ekirjaga edastatud tabeli koostas. Seega nõustub ringkonnakohus hageja väitega, et ta kasutas töö tegemiseks kostja juures isiklikku sülearvutit, mille kaudu suhtles Outlook programmi kaudu ka klientidega. Nimetatud hageja väited on tõendatud tunnistajate R.R. ja J.J.i ütlustega (II kd lk 106p; 108p-110p). K.K. tunnistajana kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt oli hagejal korraga kasutusel kaks sülearvutit, millest üks oli isiklik ja teine kostja oma. Tunnistaja tugines oma ütlustes 13. juuni 2013 arvuti ostuarvele. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja viidatud arve kohaselt ostis kostja mitte süle- vaid lauaarvuti Ordi Symphony, mida kinnitas kostja ka ringkonnakohtu istungil. Seega ei ole tunnistaja K.K. ütluste alusel ringkonnakohtul samuti võimalik tuvastada, et kostja oli hagejale üle andnud töö tegemiseks sülarvuti Ordi Enduro. Hageja selgituste kohaselt (sh kriminaalmenetluses 4. märtsil 2019) kasutas lauaarvutit Ordi Symphony assistent M. Helgand kuni 2018. aastani, mil assistentidele osteti sülearvutid ning lauaarvutid viidi minema hagejale teadmata kohta. Hageja ütlused kattuvad K.K. ütlustega selles, et 2018. aastal osteti assistentidele sülearvutid. Oluline on märkida, et töölepingu ülesütlemise avalduses ei ole kostja väidetavalt tagastamata vara koosseisule üldse viidanud (TVK toimik lk 14-15). 5. veebruari 2019 varade tagastamise nõudes (TVK toimik lk 91) nõudis kostja hagejalt tagasi üksnes arvutit Ordi Symphony koos kuvariga.
17.Ringkonnakohus leiab, et kostja väited sellest, et hageja valdusesse jäid kliendidokumentide koopiad, on ebamäärased ja ei võimalda teha järeldusi nõude põhjendatuse osas. Käesoleva vaidluse kontekstis omab tähendust üksnes see vara, mille tagastamist võis kostja nõuda töölepingu kehtivuse ajal. Hageja on andnud ütlusi tema valduses olnud dokumentide sisu ja dokumentide hävitamise korraldamise osas 26. märtsil 2019 kriminaalmenetluses, kinnitades, et kaustu firma dokumentidega tema käes ei ole. Kriminaalmenetluses tunnistajana üle kuulatud K.K., kes töötas hagejaga samades ruumides, ütluste kohaselt ei olnud hageja töölaual olevad paberid kaustadesse köidetud ja keegi ei oska enam öelda, mis materjalid seal olid. K.K. ei osanud kindlalt öelda, kas hageja viis kodutööle minnes kostja ruumidest välja ka klientide andmeid. Maakohus asus otsuses seisukohale, et hagejal oli kasutusvajaduse äralangemisel õigus kliendilepingute uuendusnimekirjad hävitada. Seda maakohtu seisukohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja hinnanguga tõenditele selles, et asjas ei ole tõendatud, et hageja rikkus ärisaladust, sh kasutas ja avaldas seda õigustamatult (maakohtu otsuse p 23-24). Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega üksnes selles, et hagejale ei ole etteheidetav kindlustuslepingute uuendusnimekirjade edastamine abikaasa T. Kanna e-posti aadressile palvega need tema jaoks välja trükkida.
19.Kui tööandja soovib, et töötaja hoiaks tootmis- või ärisaladust, siis tuleb tal töötajat kirjalikult teavitada saladuses hoitava teabe sisust (TLS § 6 lg 3). Erinevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest ei eelda saladuse hoidmise kohustus (reguleeritud TLS §-s 22) töötaja ja tööandja kokkulepet, kuna nimetatud kohustus põhineb töösuhtele omasel lojaalsuskohustusel ning
saladusena määratletava teabe üle otsustamise õigus on ainult tööandjal. Tegemist on tööandja ühepoolselt määratava kohustusega, mille tekkimiseks peab tööandja selgelt, äratuntavalt ja üheselt mõistetavalt töötajat kirjalikult teavitama saladuse hoidmise kohustuse sisust. Kuna saladuse hoidmise kohustus ei eelda poolte kokkulepet, võib saladuses hoitav teave olla määratletud näiteks töökorralduse reeglites, millest on töötajat kirjalikult teavitatud. Kui tööandja ei ole töötajat kirjalikult teavitanud, ei ole saladuse hoidmise kohustust töötajale määratud (TLS § 6 lg 9). Pooled on töölepingu p-s 7.1 kokku leppinud ärisaladuse sisus, milleks on mh tööandja äri- ja kliendisaladust, lepingupartnereid ja kliente puudutav info. Hageja kohustus vältima sellise info sattumist kolmandate isikute kätte, selle avaldamist või avalikustamist ükskõik millisel kujul nii töölepingu kehtivuse ajal kui ka pärast seda. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et alates 2018. aastast olid kõik klientide andmed programmis INSLY, mille kaudu tehti klientidele pakkumisi ja väljastati kliendile kindlustuspoliisid. INSLY programmist ei ole andmeid võimalik kopeerida ja seda ei ole kostja hagejale ka ette heitnud. Samuti on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingiksid kostja klientide andmete käsitlemist ärisaladusena (va kindlustuslepingute uuendusnimekirjad). Kostja ei ole maakohtu menetluses isegi mitte selgitanud, milliseid muid kliendiandmeid ta ise ärisaladuseks peab (maakohus on sellele põhjendatult tähelepanu juhtinud otsuse lk 14 viimases lõigus). Maakohus asus põhjendatud seisukohale, et kuigi 25. mail 2016 kehtestatud kindlustusvahendusekorra p 14 (I kd lk 220) kohaselt oli kindlustusmaakleri töötajal kohustus kõik kliendilepingu dokumendid salvestada ja säilitada klienditoimikus, mis peab olema salvestatud püsival andmekandjal (p 14.3) ja mida töötaja pidas oma arvutis, kadus nimetatud vajadus ära programmi INSLY kasutuselevõtuga. Maakohus tugines selle juures tunnistajate seisukohtadele, samuti pole kostja sellele väidetavale rikkumisele (klienditoimiku koostamata jätmine) tuginenud töölepingu ülesütlemisavalduses.
20.Kriminaalmenetluses andis kostja töötaja K.K. tunnistajana ütlusi, et kliendiportfelliga (klientide andmed ja kontaktid) seonduv on „hall ala“, mis on reguleerimata. Kliendi andmed on need kontaktid (telefoninumber, e-postiaadress), mis on intellektuaalne teave ja mis on maakleri peas, mobiiltelefonis ja arvutis. Need andmed võivad olla märgitud ka paberitele. Kostja on apellatsioonkaebuse p-s 2.10 küll tsiteerinud kindlustusvahenduse korra erinevate sätete sisu, kuid ei ole ka kaebuses saladuse sisu, mille avalikustamist ta hagejale ette heidab, konkreetselt ja kooskõlas TLS § 6 lg-ga 3 esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kliendiandmeteks saab pidada kindlustusvahenduskorra p-s 14.2 nimetatud kliendilepingu dokumente, kuid kostja ei ole ei ole sellele sättele tuginenud, mistõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et asjas on jäänud ebaselgeks, milliseid kliendiandmeid (va kliendilepingute uuendusnimekirjad) peab kostja enda ärisaladuseks. Ringkonnakohus märgib, et töölepingu ärisaladuse kokkulepe ei vasta TLS § 6 lg 3 nõuetele, sest kokkuleppest ei ole võimalik mõistlikult aru saada, mis on ärisaladusena määratud teabe sisu.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades kostja kui kindlustusmaakleri töö eripäraga saab ärisaladusega hõlmatud teabeks pidada infot klientide kliendilepingute pikendamise ja uuendamise kohta. Töölepingu p 7.2 kohaselt käsitlesid pooled kolmandate isikutena kõiki isikuid, kes ei ole töölepingu pooleks, seega ei võinud hageja edastada ärisaladusega hõlmatud teavet ka oma pereliikmetele (abikaasale) ükskõik mis eesmärgil. Nõustuda tuleb kostjaga, et sellisel juhul ei ole välistatud ärisaladusega hõlmatud teabe sattumine kostja kontrolli alt välja. Hageja väidab, et välja trükitud nimekirjad on peale
kasutamist hävitatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et välja trükitud nimekirjade hilisem hävitamine kõrvaldab hageja minetuse ja selle võimalikud tagajärjed. Ringkonnakohus leiab, et kindlustuslepingute uuendusnimekirjade edastamisega abikaasa T. Kanna e-posti aadressile rikkus hageja oma töökohustusi.
22.Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui kostja oleks ärisaladusega kaitstud kliendilepingute andmed kooskõlas TLS § 6 lg 3 nõuetega määratlenud, ei ole asjas tõendatud hageja poolt selline kliendiandmete avaldamine kolmandatele isikutele (v.a p-s 21 märgitu), mis saanuks olla aluseks tööandjale kaalumaks sel põhjusel hagejaga töölepingu ülesütlemist. Asjas on leidnud tuvastamist (sh tunnistajate T.T., J.J. ütlustega, hageja vande all antud seletusega), et nii hageja kui ka teised töötajad kasutasid kostja juures töötamiseks pidevalt oma isiklikku sülearvutit, mistõttu on põhjendamatud kostja väited selles, et hagejal puudus kostja nõusolek klientide andmete hoidmiseks isiklikes seadmetes. Kuna asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kostja andis faktiliselt hageja kasutusse töö tegemiseks arvuti, ei oleks hageja muul viisil oma tööd teha saanudki. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kliendiandmete (Outlooki programmis) kopeerimist ühest hageja isiklikust arvutist teise (uude) arvutisse, ei saa pidada hageja poolt ärisaladuse avaldamiseks. Hageja ei ole eitanud, et teda abistas andmete kopeerimisel kostja juures töötaise ajal ühest isiklikust arvutist teise IT spetsialist R.R.. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.R. poolne hageja abistamine ei ole käsitletav andmete avalikustamisena kolmandatele isikutele. R.R. oli isik, kes osutas kostjale OÜ Simelan kaudu IT teenust aastatel 2008-2018 ja kelle teenuste eest on kostja tasunud, mis on tõendatud mh tunnistajate R.R. ütlustega maakohtus ja K.K. ütlustega kriminaalmenetluses. R.R. eitas tunnistajana andmetega tutvumist ja vastupidist ei ole kostja tõendanud. Nii kostja viidatud kindlustusvahenduskorra p 15.7 kui ka Maaklerlepingu Üldtingimuste p 11 reguleerivad kostja kui kindlustusmaakleri kohustusi kliendiandmete töötlemisel, mistõttu ei saa nimetatud regulatsioonidest üksi tuletada etteheiteid hagejale kindlustusmaakleri töötajana.
23.Kostja heidab hagejale ette ka konkurentsikeelu rikkumist. Töölepingu p 8.1 kohaselt kohustus hageja mitte omama teisi töösuhteid (töö- või mistahes muu võlaõigusliku lepingu alusel või eraettevõtluse vormis) ilma kostja sellekohase nõusolekuta. Töölepingu p 8.3 kohaselt kohustus hageja kirjalikult informeerima kostjat olulisest osalusest piiratud vastutusega äriühingus, olulise osaluse omandmaisest ja võõrandamisest, piiramatu vastutusega äriühingu liikmeks olemisest, liikmeks saamisest ja liikme staatuse lõppemisest, äriühingu juhtorgani liikmeks valimisest ja tagasikutsumisest. Maakohus ei ole töölepingus kokkulepitule kui konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivusele hinnangut andnud. Ringkonnakohus leiab, et poolte kokkulepe töölepingu p-s 8 ei vasta konkurentsipiirangu kokkuleppe kohta seaduses sätestatule. Ringkonnakohus möönab, et arvestades hageja tööd kindlustusmaaklerina oli konkurentsipiirangu kokkulepe lubatud, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi (TLS § 23 lg 2), kuid hagejale kohaldatud konkurentsipiirang ei olnud ruumiliselt ja esemeliselt mõistlikult ning hagejale äratuntavalt piiritletud. Töölepingu p-des 8.1 ja 8.3 oli hagejale ilma kostja nõusolekuta keelatud igasugune teise töö tegemine ükskõik mis vormis, sõltumata sellest, kas selline tegevus toimus kostjaga samal tegevusalal ja võis pakkuda kostjale konkurentsi ning oli puutumuses kostja majanduslike huvidega. Seetõttu on poolte konkurentsi piirav kokkulepe töölepingus TLS § 23 sätestatud nõuete rikkumise tõttu tühine.
24.Vaatamata konkurentsipiirangu kokkuleppe tühisusele ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus asjas ei ole tuvastatud ärisaladusega kaitstud kliendiandmete hoidmise kohustuse rikkumine, ei ole hagejale etteheidetav töökohustuste, sh lojaalsuskohustuse (TLS § 16 lg 1) rikkumisena ka ettevalmistavad tegevused uue kindlustusmaakleri ettevõtte loomiseks, sh Advokaadibüroolt LMP uue kindlustusmaaklerettevõtte Adele Kindlustusmaakler OÜ loomise tellimine maaklertegevuse jätkamiseks, domeeni adelekm.ee ja viie domeeniga seotud e-posti aadressi tellimine ja kostja teiste töötajate värbamine loodavasse ettevõttesse. Ringkonnakohus ei nõustu selles osas maakohtu hinnanguga asjas kogutud tõenditele. Täiendavalt hindab ringkonnakohus tõendite kogumis 18. detsembri 2018 sisekontrolli vaheakti (koos lisadega) ja kriminaalasjas tunnistajatena üle kuulatud isikute ütlusi (TsMS § 652 lg 5).
25.Asjas ei ole vaidlust, et 7. detsembril 2018 registreeriti äriregistris Adele Kindlustusmaakler OÜ (reg nr 14622416 asukohaga Soola 3 Tartus). Samal päeval on hageja e-posti aadressile XXXXXXXXXX saadetud e-posti aadressilt XXXXXXXXXX edasi e-kiri, millega Radicenter OÜ teatas, et Maia Kannale on loodud e-posti konto adelekm.ee. Kostja algatas 7. detsembril 2018 sisejuurdluse, mille käigus avastas, et töötajate T.T. ja M. Kanna e-posti aadressitelt lõpuga aadel.ee on kopeeritud suures mahus andmeid isiklikele eposti aadressitele. Hageja ei ole kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamisel 4. märtsil 2019 eitanud, et M.M. LMP Advokaadibüroost tegi talle ettepaneku, panna firma jaoks nimi kinni ja M.M. abiga kindlustusmaaklerifirma nimega „Adele Kindlustusmaakler“ ka registreeriti. Samuti tellis hageja adelekm.ee lõpuga e-posti aadressid lisaks endale veel neljale kostja töötajale (TVK toimik lk 45, lk 144). Asjas tähtsust omavaid ütlusi on andnud hageja kauaaegne kaastöötaja kostja juures tunnistaja T.T.. Kriminaalmenetluses tunnistajana andis ta 26. veebruaril 2019 ütlusi, et 2018 kevadel pakkus hageja talle osalust oma uues firmas ja kutsus ka teisi töötajaid endaga kaasa. Firma nimest algul juttu ei olnud. Hageja lootis, et T.T. ikkagi tuleb tema uude firmasse üle, mistõttu ta tegi ka tunnistajale uue e-posti aadressi. 18. detsembri 2018 seletuskirja kostjale kirjutas T.T. kostja esindajate poolse psühholoogilise surve mõjul. Nimetatud seletuskirjas (sisejuurdluse akti lisa) väitis T.T., et uue loodava ettevõtte juht ja omanik oleks olnud hageja, kuid osanikeks oleks saanud ka kaks advokaati. Hageja lubas T.T.le muretseda uue arvuti ja andis T.T. kontaktid R.R.le, kes palus ligipääsu T.T. arvutile, et andmeid uude arvutisse üle kanda. T.T. ei saanud aru, millisele tegevusele hageja teda kallutas. Tunnistajana ülekuulamisel maakohtus T.T. ei eitanud, et 2018. a alguses pärast T. Laksi summa arutati hagejaga omavahel, kuidas minna edasi ja üks idee oli ka teha oma firma, kuid tunnistaja ei teinud selle mõtte realiseerimiseks toiminguid (II kd lk 104-106). Ringkonnakohus märgib, et kuigi tunnistaja T.T. erinevatel aegadel ja erinevatele isikutele antud ütlused detailides erinevad, nähtub ütlustest selgelt, et hageja tegeles pärast kostja juhatuse liikme T. Laksi surma aktiivselt edasiste tegevusväljundite otsimisega kostja väliselt.
30.novembril 2018 e-kirjas Gjensidige kindlustusseltsi töötaja Liisa Kalmetile teatas hageja, et „ja mina lähen ka järgmisel aastal Aadelitest ära, eks siis jääb uuendamine järgmise firma aegadesse“. Ringkonnakohus ei pea hageja põhjendusi selles, et ta saatis sellise kirja üksnes seetõttu, et kõik kostja töötajad rääkisid 2018. novembris äraminekust, põhjendatuks. Kostja töötaja I. Bachmann on 27. jaanuari 2019 e-kirjas kostja tegevjuht T. Vilule antud seletuses märkinud, et hageja helistas talle 2018. aasta sügisel ja puudutas ka võimalust kostja juurest töölt tema juhtimisel lahkuda nagu paljud maaklerid on talle juba oma nõusolekut kinnitanud.
26.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ega eluliselt usutavaks hageja selgitusi domeeni adelekm.ee loomise põhjuste ja nimevaliku osas (hageja väitel koosneb domeen tema vanaema nimest Adele ja nimede Kanna ja Maia esitähtedest), sest see on vastuolus ka hageja enda ütlustega kriminaalmenetluses 4. märtsil 2019. Ringkonnakohus leiab, et pärast kostja juhatuse liikme T. Laksi surma XXX, kostja majandusraskuste ilmnemist, uue tegevjuhi T. Vilu ja Tartu büroojuhi K.K.ga koostöö mittelaabumist, asus hageja aktiivselt otsima muud väljundit kindlustusmaaklerina edasi tegutsemiseks viisil, et ta saaks oma kliendiportfelli kaasa võtta. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja kaalus koos kaastöötajatega ka kostja osaluse omandmist, kuid selles osas ei saanud ta S. Havamaaga kokkuleppele. Seejärel asus hageja tegutsema koostöös advokaadibürooga LMP ja M.M.ga uue kindlustusmaaklerifirma asutamiseks, soovides kaasata töösse ka teisi kostja töötajaid (T.T., J.J., E. Peterson), millisel eesmärgil tellis uue domeeni adelekm.ee ja uued e-posti aadressid ka nelja kostja töötaja tarbeks. Ringkonnakohus möönab, et mitte kõik nimetatud isikud, ei pruukinud olla andnud nõusolekut asuda koos hagejaga tööle uude kindlustusmaakleri ettevõttesse ega olnud teadlikud ka neile uute e-posti aadressite loomisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatu tõendab hageja püüdlusi luua kostja juures töötamise ajal kostjaga konkureeriv kindlustusmaakleriettevõte, mille kaudu ta saaks talle endale sobival ajal (võimalusel ka mõne kaastöötajaga) hakata tegutsema kostjaga samal tegevusalal, võttes kaasa kliendiportfelli. Hageja valis oma senise tööandjaga äravahetamiseni sarnase ärinime (Aadel Kindlustusmaakler OÜ/Adele Kindlustusmaakler OÜ). Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja avastas hageja planeeritavad tegevused enne, kui Adele Kindlustusmaakler OÜ sai Finantsinspektsioonilt tegutsemisloa ja hakkas reaalselt tegutsema.
27.Töötaja peab täitma oma töösuhtest tulenevaid kohustusi tööandja vastu lojaalselt (TLS § 15 lg 1, § 16 lg 1). Töötaja peab silmas pidama tööandja kasu ning mitte eelistama seda isiklike või kolmandate isikute huvidele. Seega kui ka kehtiv konkurentsipiirang töölepingus puudub, ei või töötaja tööandjale konkurentsi osutada ebaausaid võtteid kasutades. Praegusel juhul on aga hageja kostja suhtes ebaausalt ja -lojaalselt käitunud. Hageja soovis kasutada ära kogu oma siseinfot ja lojaalset klientuuri, kelle osas oli tal ilmselt põhjendatud arvamus, et need järgnevad talle. Vaatamata sellele, et kohtud ei ole käsitlenud hagejale teadaolevaid (sh tema e-postis olevaid) kliendiandmeid kostja ärisaladusena, on tegemist infoga, mille kasutamine samaaegselt kostja juures töötamisega enda või kolmandate isikute huvides tekitab hagejale lojaalsuskonflikti. Lisaks soovis hageja üle võtta kostja töötajaid. Hageja tegevus põhjustas kostjale vähemalt kahju tekkimise ohu.
28.Ringkonnakohus leiab, et otsuse p-des 21, 24-27 tuvastatud asjaoludel oli kostjal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 järgi etteteatamistähtaega järgimata (TLS § 97 lg 3). Hageja käitumine on kvalifitseeritav TLS § 15 lg-s 1 ja § 15 lg 2 p-des 5 ja 9 sätestatud kohustuste rikkumisena, sh lojaalsuskohustuse rikkumisena, mis võib kaasa tuua tööandja usalduse kaotuse.
29.TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja poolt hagejale tehtud hoiatused käsitlesid muid etteheiteid hagejale, mis asjas tõendamist ei leidnud, mistõttu neid ei saa TLS § 88 lg 3 tähenduses hoiatusteks pidada. Riigikohus on selgitanud, et töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-187-15, p 13; 3-
2-1-70-16, p 14, 3-2-1-65-17). Riigikohus on seisukohal, et eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15). TLS § 88 lg 3 teise lause sisustamisel tuleb arvestada TLS § 97 lg-s 3 töölepingu etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise õiguse kohta sätestatut. Kui kohus on tuvastanud asjaolud, mis võimaldavad tööandjal öelda töölepingu kooskõlas TLS § 97 lg-s 3 sätestatuga üles TLS § 97 lg-s 2 ettenähtud tähtaega järgimata, võib tööandjal olla üldjuhul õigus öelda tööleping TLS § 88 lg 3 teise lause järgi üles ka töötajat enne hoiatamata (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16). VÕS § 196 lg 2 kohaselt ei ole tähtaja määramine lepingu erakorralise ülesütlemise puhul vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel, st siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust ka edaspidi. Kostja on seisukohal, et ta ei saanud jätta tööle töötajat, kes valmistas ette konkureeriva kindlustusmaakleri ettevõtte loomist ja kutsus teisi töötajaid töölt lahkuma. Edaspidine vastastikune usalduslik koostöö oleks olnud välistatud. Hoiatamine ei oleks täitnud oma eesmärki. Ringkonnakohus nõustub kostja esitatud põhjendustega, miks ei olnud hagejaga töölepingu lõpetamisele eelnev hoiatamine vajalik ning võimalik. Hageja on rikkunud kohustust (lojaalsuskohustus, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Praeguses olukorras ei kehti nn ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatuse mõju hagejale ei oleks olnud kostja poolt kõikehõlmavalt kontrollitav. Hageja ei saanud kostjalt mõistlikult oodata töösuhte jätkamist.
30.Kuna töölepingu lõpetamine hagejaga oli õiguspärane, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt hüvist töösuhte lõpetamise eest. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas, sh hagejaga sõlmitud töölepingu kostja poolse ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel ja kostjalt hüvise 32940 eurot (bruto) väljamõistmise osas.
31.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga jätta rahuldamata hageja nõue tulemus(vahendus)tasu 30238,96 eurot välja mõistmiseks. Ringkonnakohus rahuldab selles osas hageja nõude. Töölepingu p 4.1 kohaselt makstakse hagejale tulemustasu vastavalt tööandja sisemistele kordadele ja töölepingu lisale. Töölepingu 1. oktoobri 2013 muutmise kokkuleppe kohaselt moodustab hagejale töö eest makstav tasu kokku 260 eurot kuus, lisaks makstakse lisatasu töölepingu lisa 1/3 alusel. Töölepingu lisa nr 1/3 kohaselt maksab tööandja töötajale tulemustasu vastavalt reaalselt laekunud ja vahendatud kindlustuslepingute preemiatele
sõltuvalt vahendatud kindlustusliigist (määrad sätestatud). Provisjonitasu arvestamine toimub ainult reaalset laekunud kindlustusmakse eest, mitte arvestusliku makse eest (TVK toimik lk 10-11). Kindlustustegevuse seaduse § 186 lg 2 alusel 25. mail 2016 kehtestatud Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ juhtide ja töötajate töötasustamise aluste ning tasustamisega seotud võimaliku huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete korra ning kontrolli protseduuri p 3.1 kohaselt määratakse maaklerite töötasud töölepingus kindlaks põhitasuna või protsendina vahendatava kindlustuslepingu kindlustusmaksest (I kd lk 217).
32.Pooled vaidlevad, kas hageja vahendustasu (protsent vahendatava kindlustuslepingu kindlustusmaksest) nõudele kohaldub TLS § 31, mille kohaselt kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679 -682. Hageja leiab, et tulemustasu maksmine pidi jätkuma ka pärast töösuhte lõppu. Hageja selgituste kohaselt on hageja töölepingu kehtivuse ajal teinud kogu töö, et kindlustusvõtjatelt raha laekuks: kindlustuslepingud on sõlmitud, tulu sellest tööst laekus kindlustusmaksetena kostjale peale hagejaga sõlmitud töölepingu lõppemist ja osa sellest laekunud tulust on hagejal õigus saada kuni poliisi perioodi lõpuni. Provisjon ei ole otseselt seotud klientide otsimise, leidmise ja järelteenindamisega. Tulemustasu makstakse selle eest, et maakleri töö lõpptulemusena hakkab klient tasuma poliisi eest perioodilisi makseid. Hageja väitel on selline olnud kostja tavapraktika ning ta on esitanud sellise praktika tõendamiseks O. Otti ja J. Järva e-kirjad (TVK toimik lk 72, 77).
33.TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu lisas 1/3 on pooled kokku leppinud, et provisjonimaksed toimuvad üksnes reaalselt toimunud kliendi makse eest. Kokkuleppest ei nähtu, et makse peab olema tehtud töölepingu kehtivuse ajal. Seega kohustus kostja tasuma hagejale tema poolt saadaoleva töötasu osa ka neil juhtudel, kui klient maksab tasu, millelt kostja hagejale tulemustasu arvestab, pärast töölepingu lõppemist. Ringkonnakohus märgib, et selline on olnud ka kostja praktika. Kostjaga lepingulistes suhetes olnud O. Otti ja J. Järva avaldasid e-kirjades hagejale, et kostja endise juhatuse liikme T. Laksiga lepiti kokku, et nad jätkavad pärast töösuhte lõppu kostjaga oma seniste klientide teenindamist, samas kui klientide lepingud jäid kuni lepingu lõppemiseni kostjale. Kostja maksis neile selle eest provisjoni. Kuigi hageja ei ole kostjaga pärast töösuhte lõppu analoogilist lepingut sõlminud, ei saa sellest asjaolust järeldada, et kostjal on õigus jätta hagejale kokkulepitud töötasu osa välja maksmata. Ringkonnakohus ei välista kindlustusmaakleri töötaja vahendustasu kokkuleppele ka TLS § 31 regulatsiooni kohaldamise võimalikkust, kuid üksnes sellest ei sõltu hageja nõude rahuldamine.
34.TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, ja lõige 4 kohaselt kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Maakohus jättis nimetatud õigusnormi tähelepanuta, kuigi hageja on sellele õigusnormile tuginenud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagejaga sõlmitud tööleping lõppes erakorralise ülesütlemisega 19. detsembril 2018, muutus tema nõue tulemustasu saamiseks protsendina
vahendatud kindlustuslepingu kindlustusmaksest kogu ulatuses sissenõutavaks. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet tulemustasu sissenõutavaks muutumise aja edasi lükkamiseks, kuid arvestades poolte kokkulepet tulemustasu arvestamise aluse osas, kuulus tasu kostja poolt välja arvestamisele ja välja maksmisele alates kliendilt raha laekumisest. Hageja nõuab tulemustasu töölepingu lõppemisest kahe aasta eest, mistõttu on kogu hageja nõue muutunud igaljuhul sissenõutavaks.
35.Hageja nõuab kostjalt tulemustasuna 30 238, 96 eurot, mille arvutuskäigu on hageja kohtule esitanud 28. oktoobri 2019 menetlusdokumendis (I kd lk 67). Hageja on arvestanud provisjoni kahe aasta eest. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, hageja seisukohta, et kostja on kohustatud talle kahe aasta jooksul maksmisele kuuluva tulemustasu välja arvestamata, sest selleks vajalikud andmed on tööandja valduses. Nimetatud tööandja kohustus tuleneb ka TLS §-st 31 koosmõjus VÕS §-ga 682 lg 1. Hageja on taotlenud kostjalt selle kohustuse täitmist töövaidluskomisjonis ja kohtumenetluses, sh 26. mai 2020 eelistungil, kostja ei ole asjakohaseid andmeid esitanud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostja on jätnud kohtumenetluses võimaliku hageja tulemustasu välja arvutamata, on hagejal õigus endal välja arvutada oma nõude suurus. Hageja on oma arvestust põhistanud. See on kooskõlas ka TsMS § 233 lg-s 2 sätestatud põhimõttega. Kostjalt tuleb välja mõista tulemustasuna hageja kasuks 30 238, 96 eurot.
36.Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Seejuures arvestab ringkonnakohus ka asjaoluga, et kuigi hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks jääb rahuldamata, ei leidnud kohtumenetluses tõendamist mitte kõik töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud kostja etteheited hagejale, mis aga mõjutasid poolte menetluskulude suurust.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.