lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-15368/20

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-15368/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1405
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Mallory Auto10483979(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.juunil 2021 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Kohtuasi Hagihind Menetlusosalised ja esindajad

2-20-15368 O Si hagi OÜ Mallory Auto vastu 3221,28 euro väljamõistmiseks 3221,28 eurot Hageja: O S (isikukood xxx; elukoht xxx) lepinguline esindaja R M Kostja: OÜ Mallory Auto (registrikood 10483979, asukoht Liimi tn 1, 10621 Tallinn) lepinguline esindaja A K

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.O Si hagi OÜ Mallory Auto vastu 3221,28 euro väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista OÜ-lt Mallory Auto O Si kasuks 3221,28 eurot (kolm tuhat kakssada kakskümmend üks eurot ja 28 senti)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1.Jätta hagimenetluse kulud OÜ Mallory Auto kanda
2.Määrata kindlaks ja välja mõista OÜ-lt Mallory Auto O Si kasuks menetluskulu 495 (nelisada üheksakümmend viis) eurot (käibemaksuta)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Menetluskäik Töövaidluskomisjonis

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.O S (edaspidi hageja või töötaja) esitas 07.06.2020 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) töövaidlusavalduse OÜ Mallory Auto (edaspidi kostja või tööandja) vastu saamata jäänud välislähetuse päevaraha nõudes summas 8640 eurot, mida ta menetluse ajal vähendas summani 3221,28 eurot. TVK rahuldas 23.09.2020 otsusega hageja avalduse täies ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja välislähetuse päevaraha 3221,28 eurot. Kostja

ei nõustunud TVK otsusega ja taotles asja läbivaatamist kohtus. Hageja nõuded

2.Vastavalt 15.12.2020 kohtumäärusele esitas hageja kohtule kostja vastu hagi sama töövaidluse läbivaatamiseks ja palus kostjalt välja mõista tema kasuks päevaraha seoses välislähetustega 3221,28 eurot. Hagiavalduse asjaolud
3.18.09.2019 anti hagejale Eesti tööluba. Hageja sõlmis töölepingu kostjaga 20.12.2019 katseajaga 4 kuud ja ta võeti kostja juurde tööle rahvusvaheliste kaubavedude autojuhi ametikohale. Töölepingu kohaselt oli hageja töökohaks märgitud Tallinn ning ta pidi teostama kaubavedusid Eestis, Euroopa Liidu riikides ja Venemaal. Hageja brutotöötasu oli 1310 eurot kuus. Kuna lepingus oli märgitud, et töötaja peab teostama vedusid ka Euroliidu riikidesse ja Venemaale, siis järelikult määras kostja, et töötaja töö on seotud välislähetustega. Töölepingu allkirjastamisel lubas kostja hagejale suuliselt, et maksab välislähetuste tasu arvestusega 60 eurot ööpäevas, kuid töölepingu tekstis töötaja lähetustasu suurust kostja teadlikult ei märkinud. Välislähetuse tasustamise näeb ette ka Töölepingu seaduse (TLS) § 40. Kostja juures töötatud aja jooksul seisuga 15.05.2020 oli hageja viibinud väljaspool Eestit töölähetustes 144 ööpäeva. Vastuses TVK-le kinnitas kostja, et hageja oli töötanud 144 ööpäeva. Seega pooltel puudub vaidlus hageja poolt töötatud aja - 144 ööpäeva osas. TLS § 21 lg 1 järgi tuleb hageja töökohaks lugeda Tallinn ja seega peab kostja tasuma hagejale lähetuskulud. Töölepingus ei ole märgitud hageja konkreetset asukohta Euroliidus või Venemaal, kuid on märgitud, et hageja hakkab täitma oma töökohustusi Eestis ja leping on alla kirjutatud kostja asukohas Tallinnas. Töölähetuse lõppemisel tuli hageja tagasi Tallinna ja sai uuesti ülesande kostjalt järgmiseks lähetuseks. Kuna kostja tööandjana asub Tallinnas ja muud alalist asukohta kostjal välismaal ei olnud, siis oli hageja töökohaks kostja asukoht Tallinnas. Seega tulenevalt TLS § 21 lg-st 1 suunas kostja hageja töölähetusse. Hagejal puudus välismaal alaline asukoht. Kuna kostja ei tunnista, et ta nõustus tasuma hagejale lähetuskulusid 60 eurot ööpäevas ja selline kokkulepe oli hageja kinnitusel suuline, siis tuleb juhinduda 25.06.2009 Vabariigi Valitsuse määrusest „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 110), mille kohaselt päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Seega kostja jättis hagejale maksmata päevaraha 3221.28 (144х22.37) eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta. Kostja võtab omaks, et vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule töötas hageja tema juures alates 20.12.2019 kuni 15.05.2020. Hageja ei ole tööd teinud välislähetuses ning on esitanud ebaõige faktiväite, mille kohaselt leppisid pooled kokku selles, et kostja tööandjana kohustub maksma hagejale välislähetuses oldud aja eest päevaraha. Pooltel puudub vastavasisuline kokkulepe. Samuti ei vastata tõele hageja väide, mille kohaselt oleks kostja lubanud maksta hagejale päevaraha 60 eurot iga välislähetuses olnud päeva eest. Kostjal puudub kohustus maksta hagejale päevaraha. Määrus nr 110 reguleerib tööandja ja töötaja kohustusi olukorras, kus töötaja teeb tööd välislähetuses ehk siis väljaspool kokkulepitud töö tegemise piirkonda. Hageja

töökohaks oli töölepinguga kokkulepitud Euroopa riigid, sh Venemaa. Hageja töötaski ainult kokkulepitud piirkonnas ning sellest tulenevalt ei olnud tema töö tegemise näol tegemist töötamisega välislähetuses ehk Määrus nr 110 ei kohaldu. Hageja ei teostanud kaubavedusid Eesti ega ka Eestist välja. Kaubad võttis ta peale Euroopas ning toimetas need samuti Euroopas asuvatesse sihtpunktidesse, mis tuleneb ka hagist. Antud asjas ei oma mingit tähtsust, et kostja juriidiline aadress on Tallinnas. Hageja arvab ekslikult, et tema töö tegemine väljaspool Tallinna on käsitatav töö tegemisena välislähetuses. Kohtuotsuse põhjendused

5.Pooltel ei ole vaidlust, et 18.09.2019 väljastati hagejale luba Eestis töötamiseks ning, et vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule töötas hageja kostja juures alates 20.12.2019 kuni 15.05.2020 rahvusvaheliste kaubavedude autojuhina brutotöötasuga 1310 eurot kuus.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja viibis välislähetustes ja kas kostjal on kohustus välislähetuste eest päevaraha maksta.
7.Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö tegemise koht. Töökoha määratlemisel peab lähtuma töötaja töö iseloomust ja tööülesannetest. Töö tegemise kohana peab olema fikseeritud tegelik töötamise koht, mis ei ole liiga kitsalt ega liiga laialt määratletud. TLS § 20 sätestab, et töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.
8.Töölepingu punktist 1 ja 23 nähtuvalt oli tööandja majandustegevuseks autoveod ja asukohaks Liimi 1 Tallinn. Töölepingus ei ole pooled kokku leppinud töötaja töö tegemise täpses kohas, vaid lepingu punktist 9 nähtuvalt oli märgitud hageja töö tegemise kohaks Euroopa Liit ja Venemaa. Vaidlus puudub, et hageja töötas kogu töölepingu kehtivuse aja väljaspool Eestit. Kuna töölepingus on jäetud töötamise koht kindlaks määramata, siis tuleb töötaja töökoha kindlaksmääramisel aluseks võtta TLS § 20 ja lähtudes töölepingu punktist 1 lugeda töötaja töö tegemise kohaks tööandja asukoht, milleks on Tallinn, Harjumaa. Seega tuleb lugeda avaldaja töö tegemist väljaspool Tallinna ja Harjumaad töölähetusena.
9.TLS § 21 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.
10.TLS § 40 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Määruse nr 110 §-i 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas.
11.Hageja on kohtule esitatud hagis lähtunud päevaraha suurusest 22,37 eurot. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas poolte vahel oli kokkulepitud 60 euro suurune päevaraha. Poolte vahel puudub vaidlus välislähetuses viibitud päevade osas. Järelikult kuulub hagi

rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista välilähetuse päevaraha 3221,28 eurot (144kp x 22,37eur). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lõike 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
14.Hageja menetluskulud käesolevas vaidluses koosnevad kliendi konsulteerimisest 1 tund - 90 eurot, hagiavalduse koostamisest 2,5 tundi - 225 eurot, kostja vastusele seisukoha esitamisest 1,5 tundi - 135 eurot, menetluskulude nimekirja koostamisest 0,5 tundi - 45 eurot, kokku 495 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et temaesindaja ei ole käibemaksukohuslane ja menetluskulud on tehtud tsiviilasjas 2-20-15368. Kohus peab antud asja mahtu, asja keerukust ning koostatud dokumentide hulka ja osutatud õigusabi tunnihinda arvestades vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks kokku 495 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hageja menetluskuluks määrata ja kostjalt hageja kasuks täies ulatuses välja mõista 495 eurot (käibemaksuta).
15.Kostja menetluskulud, mis kohtule esitatud nimekirja kohaselt on 320 eurot (käibemaksuta), millele lisandub viivis, tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu tema enda kanda.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja