Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-3452
Kohtuasi
Maardu linna (Maardu linnavalitsuse kaudu) avaldus täisealise isiku XX kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Maardu linna määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Maardu linn (Maardu linnavalitsuse kaudu), esindaja Neeme Sild
(Maardu
linnavalitsuse
kaudu)
Puudutatud isikud XX (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht AS Hoolekandeteenused Sillamäe Kodu), määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Maarika Mändla Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
Avalduse kohaselt paigutati puudutatud isik Harju Maakohtu 24.05.2019 määrusega tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta, s.o kuni 24.05.2020. Seda tähtaega pikendati esialgse õiguskaitse korras kuni 04.07.2020 ja 15.06.2020 lõpplahendiga kuni 15.06.2021. Puudutatud isik polnud võimeline temal esineva psüühikahäire ning puuduliku haiguskriitika tõttu iseseisvalt toime tulema väljaspool kontrollitud ravikeskkonda. Puudutatud isikule viimane määratud aastane ravi ei täitnud oma eesmärke. Ravimite võtmata jätmisel seaks puudutatud isik ohtu nii enda kui ka teiste elu ja tervise ning tema käitumises tekivad kohe negatiivse iseloomuga kiired muutused. Seega vajab eestkostetav turvalist, range järelevalvega elukeskkonda. Puudutatud isiku raviks on oluline stabiilne keskkond, kus ta igapäevaselt viibib, tema toetamine hoolekandeasutuse personali poolt ja tema üle järelevalve teostamine. Tõenäoline on, et väljaspool ööpäevaringse erihooldusteenusega kinnist hoolekandeasutust ei suudeta tagada eestkostetavale vajalikku stabiilset, pidevat kontrolli ja järelevalvet pakkuvat elukeskkonda ega tagada arsti poolt määratud raviskeemi täitmist. Kuna puudutatud isikul tuvastati raske ja ilmselt mitteravitav vaimupuue ja diagnoositud psühhoos (raskekujuline psüühika talitluse, eriti tajumise ja mõtlemise hälve, mistõttu objektiivne tegelikkus peegeldub moonutatult), mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, on ta ohtlik teistele ja endale. Puudutatud isiku käitumine on ettearvamatu ja ebapiisava järelevalve korral võib ta käituda agressiivselt. Puudutatud isikute seisukohad
nende vastastikuses seoses ja jättis vajalikul määral kohaldamata uurimisprintsiibi. Kohtumäärus oli vastuolus asjas kogutud kirjalike tõenditega. Kohus arvestas lahendi tegemisel SA PERH Psühhiaatriakliiniku psühhiaatri Madis Mandre poolt 22.05.2020 läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga. Kuna ekspertiisi tegemisest möödus aasta, siis oleks kohus pidanud määrama uue ekspertiisi. Kohus vaid nentis, et küsis uut ekspertiisi 20.05.2021 määrusega, kuid seda ei esitatud. Kohus pidas asjas kogutud materjale läbi vaadates ja neid hinnates kohtumääruse järgi puudutatud isiku terviseseisundit muutunuks, arvestamata muude asjas kogutud tõenditega. Kohus nägi muudatusi eelkõige tema ohtlikkuse osas iseendale ja teistele. Seega ei oleks kohus tohtinud ilma asjas kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi tegemata ja selle tulemusi teadmata asjas lahendit teha. Käesoleval juhul ei taganud Viru Maakohtu kohtuniku poolt puudutatud isiku ärakuulamine isikliku ärakuulamise peamist eesmärki - on tagada kohtunikule isikliku ja vahetu mulje loomine puudutatud isikust ja tema psüühikahäire laadist. Isiku teise kohtuniku poolt ärakuulamine käesoleval juhul seda ei taganud. Ärakuulamise protokoll oma sisult kaasa ei aita. Puudutatud isik soovis minna ema juurde elama Maardusse. Ema ei suuda puudutatud isikule tagada tingimusi inimväärseks eluks. Puudutatud isiku ema elab sotsiaalmajas ja tal on endal probleeme hakkamasaamisega, kuna tegemist on parandamatu asotsiaalse eluviisiga inimesega. Asjaolusid reaalselt hinnates on puudutatud isiku naasmine ema juurde ebatõenäoline. Tõenäoliseks ei saa pidada raviplaani täitmist väljaspool kontrollitud keskkonda, sest puudutatud isikul puudub haiguskriitika oma psüühikahäirete osas. Ravimite võtmise katkemisel muutub puudutatud isiku käitumine ettearvamatuks iseendale ja ümbritsevatele. AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu ja sotsiaalkindlustusameti seisukohad on omavahel osaliselt vastuolus. Avaldajale jäi arusaamatuks, miks kohus eelistas tänaseks tegevuse lõpetanud ja teenust osutanud Valkla Kodu seisukohti sotsiaalkindlustusameti seisukohtadele sotsiaalkindlustusamet vastutab erihoolekandega seotud valdkonna eest. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
TsMS § 5391 lg 2 esimene lause näeb ette, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks või isiku korduvaks kinnisesse asutusse paigutamiseks ei ole uus ekspertiis vajalik, kui eelmise eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta ning isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi muutunud. Kohus juhindus mh 25.05.2020 eksperdi arvamusest. Ekspert leidis sellel ajal, et puudutatud isik vajab pidevat ravi ja ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega teenuse pikendamata jätmise korral võib olla ohtlik endale ja teistele. Samas nägi kohus muudatusi puudutatud isiku ohtlikkuse osas iseendale ja teistele, kuid ühelegi tõendile, mis kajastaks puudutatud isiku tervisliku seisundi muutust (ekspertiis või arsti arvamus), kohtutoimikus pole. Lisaks on eeskostja ja sotsiaalkindlustusamet avaldanud kahtlust, et puudutatud isikule määratud ravi pole tegelikkuses oma eesmärke täitnud. Tulevalt TsMS § 5391 lg-st 2 tuli läbi viia uus ekspertiis, kuna kohus leidis, et isiku seisund muutus. Seega ei oleks maakohus tohtinud kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi tegemata ja selle tulemusi teadmata asjas lahendit teha. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt välja selgitamata, kas puudutatud isiku seisund on paranenud sellises määras ja tema ohtlikkus ära langenud sellises ulatuses, mis välistab ta paigutamist hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel. Valkla Kodu, kus puudutatud isik viibis, avaldas, et tema hinnangul tuleks puudutatud isik suunata edaspidi ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Puudutatud isik ise ja tema esindaja ei näinud vajadust puudutatud isikul viibida enam kinnises asutuses. Praegusel juhul ainuüksi sellest ei piisa, et teha järeldusi puudutatud isiku tervisliku seisundi paranemise osas. Asja materjalidest nähtub, et isikul puudub haiguskriitika psüühikahäirete osas (puudutatud isik oli nõustunud võtma HIVi vastu ravi). Puudutatud isiku rahulik, mitteagressiivne ja mitteohustav käitumine võis olla saavutatud vaid selle tulemusel, et ta viibis kontrollitud ja ööpäevaringselt turvatud keskkonnas. Lisaks ei nähtu, et kohus oleks asja lahendamisel analüüsinud, kuidas mõjus puudutatud isikule varasemalt ööpäevaringse erihooldusteenusele paigutamise lõpetamine, kogukonna elamise teenusele suunamine ja elamise võimaldamine sotsiaalmajas arvestusega, et praegusel juhul puudutatud isik eitas probleemide olemasolu agressiivsusega (ka varasemaid probleeme), isikul oli puudulik haiguskriitika ja ta leidis, et ta saab iseseisvalt kõrvalabita hakkama. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus rikkus uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte ning TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-te 5 ja 7 järgi on kohtul asjaolude selgitamise ning tõendite kogumise kohustus (vt nt Riigikohtu 19.12.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11917, p 21). TsMS § 540 lg 1 näeb ette, et kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi. TsMS § 540 on ettenähtud võimalus peatada puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine, võimaldamaks tal tõestada, et ta suudab ettenähtud režiimi järgida ning olla endale ja teistele ohutu. Kohus võib TsMS § 540 lg 1 teise lause järgi seada isikule selleks kohustusi, mh ette näha perioodilise kontrolli või ravimite tarbimise (Riigikohtu 13.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-16, p 16). Puudutatud isik esindaja esitas sellise taotluse. Asjaoludest nähtub, et selles osas pole kohus menetlusosalistega asja arutanud. Arvestades praeguse kohtuasja asjaolusid ja maakohtu rikkumisi võis maakohus asuda ennatlikult seisukohale, et puudutatud isik ei vaja mingisugust abi (sh ööpäevaringset erihooldusteenust SHS § 100 lg 1 mõttes) või saab asjakohast abi piisavalt osutada eeskostja. Puudutatud isik avaldas, et ta tahab emaga koos elada Maardus. Samas nähtub, et puudutatud
isiku ema ei pruugi tegelikkuses olla võimeline tagama puudutatud isiku jaoks vajalikku keskkonda ja toetust. Maakohus pole kõiki asjaolusid ja tõendeid omavahel kooskõlastatult hinnanud ega selgitanud välja, milline elukorraldus vastaks puudutatud isiku tegelikele huvidele. Ringkonnakohus selgitab, et erinõude korras on isiku ärakuulamine võimalik tulenevalt TsMS § 521 lg-st 2 ja § 536 lg-st 1, kuid selline ärakuulamise viis peab tagama seaduses ettenähtud eesmärkide täitmist (Riigikohtu 08.01.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730, p 14.2.2.). Kokkuvõttes jättis maakohus olulised asjaolud tuvastamata. Asja sisuline lahendamine eeldab asjaolude tuvastamist mahus, mida ei saa teha ringkonnakohtumenetluses. Seetõttu tuleb kohtuasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.