2-20-18766/19 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1.T. P. (hageja) esitas 20.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse S AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tallinna Linnakohus tsiviilasjas 2-04-2331 hageja füüsilise isiku pankroti välja 01.03.2005. Harju Maakohus lõpetas samas tsiviilasjas pankrotimenetluse 05.11.2009. Antud pankrotimenetluses kuulus tunnustamisele pankrotimenetluses tähtaegselt esitatud, kuid rahuldamata jäänud nõue- 379 700,75 krooni ehk 24 267,54 eurot võlausaldajale S AS. Kohtutäitur E. V. alustas 31.01.2010 sissenõudja avalduse ja täitedokumendi Harju Maakohtu pankrotimenetluse lõpetamise määruse tsiviilasjas nr 2-04-2331 alusel täitemenetlust nr xxxx, nõude summaks 17 876,14 eurot. Antud täitemenetluses toimus esimene ja viimane laekumine aresti tulemusena 18.03.2020 summas 233,46 eurot. Võlgnik esitas 14.05.2020 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Sissenõundja vastavat nõusolekut ei andnud. Seega jättis kohtutäitur avalduse rahuldamata ja jätkas täitemenetlust. Võlgnik on seisukohal, et pankrotimenetluses tunnustatud nõue on seisuga 01.02.2020 aegunud. Aegumistähtaja jooksul ei toimunud nõude tasumist või muul moel tunnustamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Märgitud sättes toodud loetelu pole ammendav ega suletud. Antud sätte alla kvalifitseerub ka nõude aegumine peale täitedokumendi jõustumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega aegumistähtaja katkestamist ei toimunud. Kohtutäituri vahendusel toimus üksainus kinnipidamine 18.03.2020, kuid see ei saa tagasiulatuvalt katkestada aegumistähtaega. Seega on nõue aegunud, aegumistähtaega pole katkestatud selle kulgemisel. Aegunud nõude täitmine on lubamatu, kuid kohtutäitur ei saa omal algatusel täitemenetlust lõpetada tsiviilasjas. Seega tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kuna see on aegunud. Kohtuotsuse alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse. Hageja palub hagi rahuldada ja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxxx. Hageja palub jätta täitekulud täiteasjas xxxx kõik kostja kanda ning jätta menetluskulud kõik kostja kanda. Samuti palub hageja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord: kostjalt välja mõistetud menetluskulud kohustada kostjal kanda hageja esindaja Mirotex Consult OÜ pangakontole nr xxxx. Kostja vastuväited

16.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus selgitab, et võlgnikul on õigus esitada sissenõudja vastu TMS § 221 lg 1 järgne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, milles ta saab mh toetuda nõude aegumisele (vt nt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus täitemenetluses (täiteasi nr xxxx) sundtäidetavale nõudele aegumise kohaldamises. Tegemist on tsiviilasjas nr 2-04-2331 pankrotimenetluses tunnustatud ja 15.01.2010 võlausaldaja avalduse alusel 31.01.2010 algatatud 17 876,14 euro sundtäitmisega. Kohus märgib, et kuna tegemist on pankrotimenetluses tunnustatud nõudega, kohaldub sellele TsÜS § 157 lg 3, mis sätestab, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Seega nõue pankrotivõlgniku vastu, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, aegub TsÜS § 157 lg 3 alusel kümne aastaga pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Täiendavalt selgitab kohus, et kuna TsÜS § 157 lg 3 on erisäte, siis pankrotimenetluses tunnustatud nõuete aegumisele TsMS § 157 lg 1 ei kohaldu. Kohus märgib, et nõude täitmise aegumisele kohaldub TsÜS 10. ptk 5. jao järgi aegumise peatumise ja katkemise regulatsioon. Juhindudes kehtinud redaktsiooni TsÜS § 159 lg-st 1 katkes ja algas aegumine uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kuna kostja esitas 15.01.2010 täitmisavaldusega täitedokumendi täitmiseks, katkes kostja nõude aegumine 15. jaanuaril 2010. Tulenevalt TsÜS § 158 lg-st 1 hakkas aegumine uuesti kulgema ja seda katkemise päevale järgneval päeval, s.o 16. jaanuaril 2010 (TsÜS § 135 lg 1). Kuna pärast aegumise katkemist hakkas aegumistähtaeg TsÜS § 135 lg 1 alusel kulgema uuesti järgmisest päevast (alates 16. jaanuarist 2010), siis kümneaastane tähtaeg möödus TsÜS § 136 lg 2 alusel 15. jaanuaril 2020. Hageja on täiendavalt hagis esile toonud, et antud täitemenetluses toimus esimene ja viimane laekumine aresti tulemusena 18.03.2020 summas 233,46 eurot (tl 5, 6). 07.04.2021 kohtunõudes palus kohus hagejal selgitada 18.03.2020 kohtutäiturile sooritatud makse asjaolusid. 14.04.2021 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kohtutäitur oli teinud „näpuvea“, märkides esialgses kirjas laekumise ajaks 18.03.2010 asemel, et ülekanne toimus 18.03.2020 (tl 51, 57). Juhindudes kehtinud redaktsiooni TsÜS § 159 lg-st 1 katkes ja algas aegumine uuesti täitedokumendi täitmiseks

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kohtus kokku 5 tunni (1,5 + 1,5 + 1 + 0,5 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati kohtus tunnihinnaga 125 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks kohtus 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks kujuneb 500 eurot (5 h x 100 eurot/h). Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 300 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks kohtus 800 eurot (500 + 300). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 125 eurot (925 – 800).