Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-8695/36
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.06.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3916

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

DMB Paint OÜ12919441(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

21. juuni 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8695

Tsiviilasi

A. K. hagi DMB Paint OÜ vastu töötasu maksmise nõudes / DMB Paint OÜ taotlus vaadata A. K. töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr xxxx esitatud avaldus läbi hagimenetluses

Tsiviilasja hind

3630 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

A. K. (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari

Kostja

DMB Paint OÜ (registrikood 12919441, aadress Järveotsa tee 13-13, 13520 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

14.05.2021.a kohtuistung

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2.Välja mõista DMB Paint OÜ-lt (registrikood 12919441) A. K. (isikukood xxxx) kasuks netotöötasu 2720 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend) eurot.

3.Jätta rahuldamata A. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus DMB Paint OÜ (registrikood 12919441) vastu töötasu 910 (üheksasada kümme) eurot tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Tööõigus

2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja töötas kostja juures ajavahemikus 2017.a juuli kuni 2018.a oktoobri lõpp. Hageja töötas täistööajaga ja pooled leppisid kokku hageja töötasus suurusega 10 eurot tunnis netosummana. Hageja pöördus korduvalt kostja juhatuse liikme D. B.i poole sooviga töölepingu kirjalikuks vormistamiseks, kuid hagejale öeldi kogu aeg, et „oota“, „hiljem“, „pärast“. Hageja tegi tööd kostja renditud territooriumil kostja töövahendite ja materjalidega. Töötajal on osaliselt saamata 2017.a detsembri töötasu, 2018.a aprilli töötasu ja 2018.a mai töötasu. Hageja tegi kostjale 2017.a detsembris ajavahemikus 01.12.2017 kuni 28.12.2017 tööd 185,5 tundi, mille eest kuulus maksmisele töötasu 1855 eurot, millest kostja on tasunud hagejale 665 eurot. Hageja tegi kostjale 2018.a aprillis ajavavahemikus 05.04.2018 kuni 28.04.2018 tööd 151,5 tundi, mille eest kuulus maksmisele töötasu 1515 eurot, millest kostja on hagejale tasunud 795 eurot. Hageja tegi mais 2018.a ajavahemikus 02.05.2018 kuni 31.05.2018 kostjale tööd 207 tundi, mille eest kuulus maksmisele töötasu 2070 eurot, millest kostja on hagejale tasunud 350 eurot (I kd, tl-d 53-56, 71-73, 78 pöördel). Puudub vaidlus, et poolte vahel oli lepinguline suhe ja nimetatud lepingulisest suhtest tulenevalt lasus kostjal kohustus hagejale tema poolt tehtud töö eest tasuda. Tuleb eeldada, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tööleping ja kostja kohustus on tõendada vastupidist. Töölepingut teistest teenuse osutamise lepingutest eristab muuhulgas see, et töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja ruume, töövahendeid, materjale ja seadmeid. Kostja seaduslik esindaja on töövaidluskomisjonile kinnitanud, et tööandja poolt oli hagejale antud ruumid, kus ta võiks riided vahetada, töövahendid ja materjalid võimalusega osutada teenust DMB Paint OÜ renditud territooriumil. Kostja väited on vastuolulised. Kostja väidab, et kostja ei ole hagejale teinud ühtki makset ja arveldamine on toimunud hageja ja D. B.i vahel. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses on kostja aga väitnud, et on tasunud hagejale perioodi 07.2017 kuni 08.2018 18 915 eurot. Kostja on väitnud, et hageja ja kostja on sõlminud töövõtulepingu. Kostja on sisuliselt omaks võtnud, et hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe. Kostjal oli hagejale sularahas töötasu maksta ainult kostja esindaja kaudu, kelleks oli käesoleval juhul juhatuse liige. Kostja ei ole täitnud oma kohustust registreerida töötajate töötamine töötamise registris. Kostja versioon töötajate puudumise kohta ei ole eluliselt usutav, sest vaatamata D. B.i väidetavale mujal töötamisele on kostjal õnnestunud 2017.a saada müügitulu 64 223 eurot. D. B.i tööandja P OÜ asukoht xxxx asub kostja remonditöökoja kõrval. Hageja on edastanud kostja juhatuse liikmele V.’i suhtlusprogrammi kaudu 08.08.2018 sõnumina aruande tehtud töötundidest. Hageja teostas tööd tööandja vahendite ja materjali arvel (I kd, tl-d 127-128).

õigussuhet. Pooltevahelisel õigussuhtel puudusid töösuhtele iseloomulikud jooned. Kostja ei ole teinud hagejale ühtki makset. Pooled leppisid kokku, et kui hageja asutab oma äriühingu, hakkab toimuma arveldamine kostja ja hageja loodava ettevõtte vahel. Kuni hageja äriühingu loomiseni toimus arveldamine füüsiliste isikute, s.o hageja ja D. B.i vahel. Hageja ei allunud juhtimisele ja kontrollile. Kostja juhatuse liige D. B. töötas nimetatud perioodil mujal ja seetõttu ei olnud hageja kontrollimine ja juhtimine füüsiliselt võimalik. Hageja pidi saavutama teatud tulemuse kindlaks tähtpäevaks. Hageja oli iseseisev osas, kuidas ja mil moel soovitud eesmärke saavutada. Puudus alluvussuhe. Tasu ei makstud vähemalt kord kuus kokkulepitud ajal. Kostja juhatuse liige ei võtnud 2018.a septembris hagejal vastu osaliselt valminud puudustega tööd ja jättis selle eest tasu maksmata. Hageja ei olnud majanduslikult sõltuv. Hagejal olid teised töökohad, kus ta pidevalt käis. Hageja viibis vahepeal lapsehoolduspuhkusel ja sai vanemahüvitist. Hageja tööaeg ei olnud kindlaks määratud ja ta oli oma tööaja valikus vaba. Hageja ei sidunud ennast pikaajaliselt, töötegemine ei olnud kestev ja jätkuv. Kostja sai tellimusi juhuslikult, mistõttu ei ole ta saanud garanteerida järjepidevat tööd hagejale. Hageja on ise nimetanud oma tööd „projektiliseks“. Hageja väited on vastuolulised ja hageja on faktilisi asjaolusid menetluse kestel muutnud. Hageja väidab, et töötas ajavahemikus 01.12.2017 kuni 28.12.2017 185,5 töötundi, mille eest sai tasu 66,5 töötunni eest ja saamata jäi tasu 119 töötunni eest. Hageja väidab, et hageja töötas ajavahemikus 05.04.2018 kuni 28.04.2018 151,5 töötundi, mille eest sai tasu 79,5 töötunni eest ja saamata jäi tasu 72 töötunni eest. Hageja väidab, et hageja töötas ajavahemikus 02.05.2018 kuni 31.05.2018 207 töötundi, mille eest sai tasu 35 töötunni eest ja saamata jäi 172 töötunni eest. Puhkusetasu arvestuses on hageja väitnud, et töötas eri kuudel erinevalt, ühes kuus 151,5 kuni 208 töötundi. Seega ei töötanud hageja viis päeva nädalas kaheksa töötundi päevas. Töötatud ajavahemikud olid kaootilised nii tööpäevade kui ka töötundide lõikes. Töövaidlusasja menetluses töövaidluskomisjonis väitis hageja, et töötas iga päev ajavahemikul 14:00 kuni 24:00, kuid pühapäeviti ta ei töötanud, vaid tegi seda vastavalt vajadusele. 2017.a detsembris vastab sellele 240 töötundi, 2018.a aprillis vastab sellele 210 töötundi, 2018.a mais vastab sellele 260 töötundi. Hageja väitis töövaidluskomisjoni istungil, et ta sai maksimaalselt 900 eurot kuus. Samuti avaldas hageja, et ta ei tea, palju on raha kätte saanud. 2018.a juulis saadud 1500 eurot peaks vastama hageja töötasule 150 tunni eest netos. See ei lange hageja töövaidlusasja menetluses avaldatud töötundide arvuga kokku. Hageja väited on vastuolus, hagejale endale on teadmata tema tööaeg, töötunnid ja tööpäevad, millal ta väidetavalt tööd tegi ning palju tasu sai. Hageja ei ole kostja vastu enne töövaidluskomisjoni pöördumist kordagi ühtegi nõuet (I kd, tl-d 108110). Hageja ei teinud tööd kostjale. Kostjal puudusid hageja nimetatud perioodil töötajad. Kostja ei ole teinud hagejale mistahes makseid mistahes lepingute alusel tehtud tööde eest. Hagejale ei ole tehtud kostja kassast sularaha väljamakseid. Kostjale on ajavahemikus 2017-2018 osutatud teenuseid töövõtulepingute alusel, mille eest esitati kostjale töö eest tasu saamiseks arve. Hagejal ja D. B.il oli kokkulepe, et kostja sõlmib hagejaga töövõtulepingu, kui hageja ennast FIE-ks registreerib või osutab teenust juriidilise isiku nimelt. Hageja tegi tööd töövõtulepingu alusel. Hageja ei allunud kellegi juhtimisele ega kontrollile. Kostja juhatuse liige D. B. töötas nimetatud perioodil OÜ-s P, mistõttu ei olnud hageja kontrollimine ja juhtimine füüsiliselt võimalik. Lisaks polnud hageja kontrollimine vajalik, sest hageja pidi saavutama teatud tulemuse kindlaks tähtajaks. Hageja on ise väitnud, et tegi „projektilist“ tööd, mida oli mõnes kuus teinekord rohkem. Selles osas, kuidas ja mil moel soovitud eesmärke saavutada, oli hageja iseseisev. Osa P OÜ ruumidest on D. B.i kasutuses. Lisaks on ühiskasutuses riietus- ja duširuum, mida on kasutanud teistega koos hageja. Hageja tööaeg ei olnud kindlaks määratud ning ta oli vaba oma tööaja valikus. Hageja tööl käimise režiim viitab tema iseseisvusele sellisel määral, et tegemist ei olnud töölepinguga. Hageja tegi tööd omal äranägemisel, ebaregulaarselt, õhtustel aegadel või hoopis nädalavahetustel. Hageja ei olnud kostjast majanduslikult sõltuv. Hagejal olid teised töökohad. Hageja on hagi rajanud valeväitele, et töötas täistööajaga. Hageja tegi käsikirjalisi märkmeid oma töötundide kohta, mille arvestust ta pidas ja mille alusel hiljem raha küsis. Hageja tegi tööd suvalistel päevadel, mis kinnitab, et hageja oli oma tööaja valikus vaba. Hageja on kinnitanud, et hageja sai 2017.a detsembri eest tasu 665 eurot netos, 2018.a aprilli eest tasu 795 eurot netos ja 2018.a mai eest tasu 350 eurot netos. Hageja töö sisuks oli sõidukite 3 (7)

ühine tahe kokkuleppe osas. Kohus leiab, et A. B.i ja E. S.i allkirjastatud dokumendid ei võimalda kohtul tuvastada, kelle vahel oli leping sõlmitud. Samuti ei kõrvalda tõendid hageja ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuste vastuolu. Hageja on nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus olnud seisukohal, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping. Kostja on töövaidluskomisjonile kirjalikult avaldanud järgmist: „DMB Paint OÜ tellis A. K.lt teenuseid vajadusel, mitte regulaarselt, nagu tema oma avalduses kirjutas.“ [---] „Kuna A. K. ei olnud vormistanud ennast nagu juriidiline isik oli DMB Paint OÜ sunnitud loobuma tema teenustest [---].“ „Peale 08.2018 DMB Paint OÜ ei ole teenuseid A. K.lt tellinud ja ei ole talle võlgu, viimane summa oli tasunud 09.2018.“ (I kd, tl-d 43-44). Hiljem on kostja töövaidluskomisjonis ja kohtus avaldanud, et kostja ei ole hagejaga lepinguid sõlminud. Kohus võtab arvesse, et kostja juhatuse liikme seisukohad on olnud menetluses vastuolulised: alguses on kostja olnud seisukohal, et leping on olnud sõlmitud kostja ja hageja vahel. Hiljem on kostja asunud seisukohale, et leping oli sõlmitud hageja ja D. B.i vahel. D. B. on töövaidluskomisjonis pidanud hagejat ja kostjat lepingupoolteks. D. B.i subjektiivne hinnang selle kohta, kes on lepingupoolteks, on faktiline asjaolu. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul kostja seisukoha muutumine põhjendatav kostja juhatuse liikme õigusalaste teadmiste puudumisega. Kostja juhatuse liikme käitumine on olnud vastuoluline ning ilmselt kantud eesmärgist omandada menetluslikult parem positsioon õigusvaidluses. Eeltoodut arvestades on kohtul alust lugeda kostja juhatuse liikme vande all antud seletused ebausaldusväärseks osas, milles kostja juhatuse liige väidab lepingu sõlmimist hageja ja D. B.i vahel ning eitab lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Kohus loeb usaldusväärseks hageja vande all antud seletuse ning leiab, et hageja vande all antud seletustega on tõendatud lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel.

7.TLS § 1 lg 2 järgi eeldatakse töölepingu sõlmimist, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. Töölepingu peamiseks tunnuseks on töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Ainuüksi töötegija mõnetine iseseisvus töö tegemisel ei välista töölepingut. Seetõttu on õigussuhte kindlaksmääramiseks oluline ka töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral oli ta seotud väidetava tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (vt nr 3-2-1-3-05, p 15; nr 3-2-1-9-05, p 15; nr 3-2-1-41-11, p 14). TLS § 1 lg 4 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt tööd tegema kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega peab väidetav tööandja TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töötajal on omakorda võimalik tõendada asjaolud, millest nähtub töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile ning olulise iseseisvuse puudumine töö tegemise viisi, aja ja koha valikul. Poolte avaldatud asjaoludest nähtuvalt täitis kostja kolmandate isikute tellimusi oma remonditöökojas. Asjaolu on vande all kinnitanud kostja juhatuse liige (II kd, tl 9). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ülesandeks oli valmistada ette sõidukid värvimiseks. Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja on tuginenud sellele, et ta tegi tööd ajavahemikus 2017.a juulist kuni 2018.a oktoobrini. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja on tööd teinud üle ühe aasta. Kostja juhatuse liige kinnitas vande all, et hageja töötas pikalt tema juures ja ära ei läinud (II kd, tl 8). Hageja on avaldanud, et kostja on talle tehtud töö eest tasunud. Töövaidluskomisjonile on kostja avaldanud, et on tasunud hagejale igakuiselt alates 2017.a juulist kuni 2018.a augustini tehtud töö eest (I kd, tl 44). Hiljem on kostja vastu vaielnud väitele, et töö eest on tasunud kostja, kuid ei ole vaielnud vastu väitele, et hageja on töö eest raha saanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas D. B.ile tehtud töötundide arvu, mille alusel maksti talle tasu (II kd, tl 9 – D. B.i vande all antud seletus). Töötundide kohta aru andmine nähtub ka hageja ja D. B.i sõnumivahetusest (I kd, tl-d 8-29, 131). Kohtu hinnangul nähtub samasisuliste ülesannete täitmisest pika aja jooksul ning selle eest regulaarselt tasu maksmisest, et 5 (7)

sõlmitud leping ei olnud töövõtuleping. Leping ei olnud suunatud konkreetse eesmärgi saavutamisele, vaid töö tegemisele, mida näitab üheselt tööajaarvestuse pidamine ning tasu maksmine töötundide eest. Sellised tunnused on omased käsunduslepingule või töölepingule. Kohus leiab, et pooled ei ole sõlminud töövõtulepingut. Kostja juhatuse liige on vande all avaldanud, et kui oli mingi tööobjekt, andis ta hagejale ülesande, mida teha (II kd, tl 9). D. B.i poolt ülesande andmist kinnitab kaudselt ka A. B.i kiri, milles räägitakse sellest, et A. B.i kohaloleku ajal tegi A. K. neid töid, milles leppis kokku D. B.iga (I kd, tl 176). Kohtu hinnangul on ülesande andmine omane töölepingulisele suhtele. Seejuures arvestab kohus, et sõiduki värvimiseks ettevalmistamine on sellise iseloomuga töö, mida vastavate oskustega asjatundja saab teostada ilma pideva juhtimiseta tööandja või tellija poolt. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli õigus jätta D. B.i antud ülesanne täitmata, st otsustada ise selle täitmise vajalikkuse üle. Kohus leiab, et töölepingulisele suhtele on omane ka selline juhtimine, kus tööandja annab töötajale ülesande, mida töötaja täidab seejärel vastavalt oma oskustele ilma edasise pideva kontrollita. Kohus leiab, et tööajaarvestuse pidamine ja D. B.ile esitamine hageja poolt tõendab hageja allumist kostja kontrollile. Tööandja teavitamine tehtud töötundide kohta on omane töölepingutele, kus pooled on kokku leppinud tunnitasus. Tööajaarvestuse pidamine on tõendatud sõnumivahetusega (I kd, tl-d 8-29, 131) ja fotodega (I kd, tl-d 186-189). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejal oleks olnud võimalik kostjale tööd teha mõnes muus kohas. Pooled ei vaidle selle üle, et töötamise kohaks oli kostja kasutuses olevad ruumid. Hageja ei teinud tööd enda vahenditega. Kostja ei ole hageja töötamist enda töövahendite ja materjalidega tõendanud. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja palunud D. B.il hankida materjale (I kd, tl 194). Kohtu hinnangul on töövõtulepingule omane, et pooled lepivad kokku töö tegemise tähtaja. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt sai hageja ise määrata, millal tuleb töö valmis saada, st töö tegemise aja. Samas ei ole kostja tõendanud ka seda, et pooled leppisid igakordselt kokku, milliseks ajaks ning millise sisuga töö tuleb valmis saada. Töölepingulisele suhtele ei ole omane hageja tööaeg. Poolte vande all avaldatust nähtuvalt oli hagejal võimalik valida endale töö tegemiseks sobivat aega. Kui töökorraldus ei eelda töö tegemist kindlal ajal, siis ei ole kohtu hinnangul niinimetatud „vaba töögraafik“ asjaoluks, mille esinemisel ei ole pooled sõlminud töölepingut. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et pooltevahelist lepingut iseloomustavad töölepingule omased tunnused. Kostja ei ole tõendanud muu lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et hageja ja kostja on sõlminud töölepingu.

sätestatust erinev kokkulepe. TLS § 43 lg 2 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Pooled ei ole tõendanud, et pooltel oli päevase tööaja kohta TLS § 43 lg-s 2 sätestatust erinev kokkulepe. Hageja ei ole tõendanud, mitu tundi ta tegi 2017.a detsembris, 2018.a aprillis ja 2018.a mais tööd. Seetõttu tuleb asja lahendamisel lähtuda TLS § 43 lg-des 1 ja 2 sätestatud eeldustest. Samuti ei ole kostja tõendanud hageja tegelikku töötatud aega nimetatud kuudes. Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et ta töötas 01.12.2017 kuni 28.12.2017 185,5 tundi. Hageja on avaldanud, et kostja on tasunud 665 eurot (I kd, tl-d 54-55, 71-73, 78 pöördel). Kostja on töövaidluskomisjoni menetluses avaldanud, et on tasunud 1790 eurot (I kd, tl 43). Hageja ei ole esitanud 2017.a detsembris tegelikult töötatud tundide kohta tõendeid. Seetõttu tuleb lähtuda täistööajaga töötamisest ajavahemikus 01.12.2017 kuni 28.12.2017, millele vastab täistööaeg 141 tundi. Eeltoodust tulevalt pidi hageja saama 2017.a detsembris töötasu vähemalt 1410 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töötasu sellises ulatuses hagejale tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal saada kostja käest saamatajäänud töötasu 745 eurot (1410-665=745). Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et ta töötas 05.04.2018 kuni 28.04.2018 151,5 tundi. Hageja on avaldanud, et kostja on tasunud 795 eurot (I kd, tl-d 54-55, 71-73, 78 pöördel). Kostja on töövaidluskomisjoni menetluses avaldanud, et on tasunud 1200 eurot (I kd, tl 43). Hageja ei ole esitanud 2018.a aprillis tegelikult töötatud tundide kohta tõendeid. Seetõttu tuleb lähtuda täistööajaga töötamisest ajavahemikus 05.04.2018 kuni 28.04.2018, millele vastab täistööaeg 136 tundi. Eeltoodust tulevalt pidi hageja saama 2018.a aprilli töötasu vähemalt 1360 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töötasu sellises ulatuses hagejale tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal saada kostja käest saamatajäänud töötasu 565 eurot (1360-795=565). Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et ta töötas 02.05.2018 kuni 31.05.2018 151,5 tundi. Hageja on avaldanud, et kostja on tasunud 350 eurot (I kd, tl-d 54-55, 71-73, 78 pöördel). Kostja on töövaidluskomisjoni menetluses avaldanud, et on tasunud 1200 eurot (I kd, tl 43). Hageja ei ole esitanud 2018.a mais tegelikult töötatud tundide kohta tõendeid. Seetõttu tuleb lähtuda täistööajaga töötamisest ajavahemikus 02.05.2018 kuni 31.05.2018, millele vastab täistööaeg 176 tundi. Eeltoodust tulevalt pidi hageja saama 2018.a mais töötasu vähemalt 1760 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta on töötasu sellises ulatuses hagejale tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal saada kostja käest saamatajäänud töötasu 1410 eurot (1760-350=1410). Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse töötasu 2720 eurot maksmise nõudes ja mõistab töötasu kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata töötasu 910 eurot tasumise nõudes (3630-2720=910).