Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-10267
Kohtuasi
RRi, EE ja KK väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.02.2021 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja liik
AAi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I: RR (isikukood xxxxxxxxxx)
hagi
AAi
vastu
võlgnevuse
Hageja II: EE (isikukood xxxxxxxxxx) Hageja III: KK (isikukood xxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja: AA (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tuulikki Laesson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.02.2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-19-10267 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.RR (hageja I), EE (hageja II) ja KK (hageja III) esitasid 08.07.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse AAi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtu 02.12.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. 18.12.2020 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2020 otsus jõustus 19.01.2021.
3.Hagejad esitasid 13.11.2019 ja 02.12.2020 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad hagejate menetluskulud riigilõivust apellatsioonimenetluses summas 225 eurot ja õigusabikuludest kokku summas 1809,60 eurot. 13.11.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate esindajal kulunud nõupidamiseks kliendiga ja kliendi poolt esitatud materjalidega ja analüüsiks 1 h, hagiavalduse koostamiseks 2 h, kostja vastuse analüüsimiseks ja hagejate seisukoha koostamiseks 4 h, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks 1 h. 02.12.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate esindajal kulunud 17.12.2019 Harju Maakohtu otsuse ja toimikumaterjalide analüüsiks 1,2 h, 02.01.2020 apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks kohtule 3,5 h, 02.12.2020 vastustaja vastuse sisuliseks analüüsiks, lõppseisukoha koostamiseks ja edastamiseks kohtule 1,2 h.
4.Kostja esitas seisukoha hagejate menetluskulude osas. Kostja hinnangul on hagejate maakohtus kantud menetluskulude nimekiri esitatud pärast kohtuistungit ehk TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Hagejate poolt on menetluskulude nimekiri osas, mis ei seondu kohtuistungil osalemisega, esitatud hilinenult, mistõttu palub kostja kohtuistungile eelnevad hagejate menetluskulud jätta hagejate endi kanda. Kostja palub kohtul hinnata hagejate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 08.02.2021 määrusega rahuldati hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks, mõisteti kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud 703,20 eurot, hageja II kasuks välja menetluskulud 703,20 eurot ja hageja II kasuks välja menetluskulud 703,20 eurot.
6.Hagejad on käesolevas kohtumenetluses tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 05.07.2019 summas 75 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel 02.01.2020 summas 75 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel täiendavat riigilõivu 08.01.2020 summas 150 eurot. Hagejad on tõendanud riigilõivu tasumist 300 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
7.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 1809,60 eurot. Hagejate esindajate 13.11.2019 ja 02.12.2020 menetluskulude nimekirjades välja toodud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kohtu hinnangul on hagejate esindajate esitatud dokumendid olnud argumenteeritud ja asjakohased ning nende koostamise ajaline kulu vastab hagejate esindajate poolt märgitule. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hagejate esindajate toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 13,9 tunni ulatuses.
2-19-10267
8.Kostja on esitanud vastuväite, et hagejate poolt maakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekiri on esitatud hilinemisega, mistõttu tuleks kohtuistungile eelnenud õigusabikulud jätta hagejate endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul menetluskulud kindlaks määrata menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide alusel ka olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on esitatud hilinemisega.
9.Hagejate esindajad nõuavad menetluskulude väljamõistmist osaliselt koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt hagejate esindaja kinnitusest, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
10.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Hagejate esindajate tunnitasud 120 eurot (ilma käibemaksuta) ja 144 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlikud ja jäävad turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hagejate esindajate töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) on 8 tundi ja tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga) on 5,9 tundi, on hagejate esindajate õigusabiteenuse kulud 1 809,60 eurot (koos käibemaksuga).
11.Hagejad on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 2109,60 eurot, millest 1809,60 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 300 eurot riigilõiv.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-13 p-s 11 asunud seisukohale, et kui kohus ei ole menetluskulude osas menetluses osalevate isikute osa kindlaks määranud, tuleb lugeda, et nende panus menetluskulude kandmisel oli võrdne. Seega asub kohus seisukohale, et hagejate menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud võrdsetes osades ning kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista 703,20 eurot (2109,60/3). Määruskaebus
13.Kostja esitas 23.02.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
14.Hagiavalduse koostamise mahuna on hagejate esindaja näidanud kokku 2 tundi. Hagiavalduse pikkuseks on ca 3,5 lk sisulist mahtu. Hagejate 16.09.2019 menetlusdokumendi sisuliseks mahuks on ca 2 lk, seega ei ole selle menetlusdokumendi koostamise mahuks põhjendatud lugeda 4 h.
15.Samuti on põhjendamatu menetluskulu välja mõista osaliselt koos käibemaksuga. Hagejad on 13.11.2019 menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskulu välja mõistmist ilma käibemaksuta. 02.12.2020 menetluskulude nimekirjas on hagejad taotlenud menetluskulu väljamõistmist koos käibemaksuga, kuid vastav menetlusdokument ei sisalda kinnitust, et hagejad ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei vasta tõele maakohtu järeldus, nagu oleks hagejate esindaja kinnitanud, et hagejad ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetlusdokumendis, milles hagejad on taotlenud menetluskulude välja mõistmist koos käibemaksuga, selline kinnitus puudub.
2-19-10267
16.Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli 323,75 eurot. Antud juhul on kohus kostjalt hagejate kasuks välja mõistnud ligi 6 korda suuremas mahus menetluskulu, mis on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
17.Kohus oleks pidanud hagejate menetluskulud jätma osaliselt hagejate endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Menetlusosaliste seisukohad
18.Hagejad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p-i 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
21.Hagejad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad 13.11.2019 (dtl 145-146) ja 02.12.2020 (dtl 228-229).
22.02.12.2020 menetluskulude nimekirja (lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus) järgi on hagejatele osutatud õigusabi 5,9 h ulatuses summas 849,60 eurot koos käibemaksuga. Hagejate esindaja tunnitasu suuruseks on 144 eurot tunnis koos käibemaksuga. Hagejate menetluskuluks on lisaks riigilõiv 225 eurot.
23.13.11.2019 menetluskulude nimekirja (lepinguline esindaja Olga Väina) järgi on hagejatele osutatud õigusabi 8 h ulatuses summas 960 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et hagejate esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot ilma käibemaksuta. Hagejad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohuslased ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad on 11.06.2021 esitanud ringkonnakohtule 13.11.2019 menetluskulude nimekirja aluseks olevad arved (dtl 286, 287, 289). Nimetatud arvetest nähtuvalt sisaldab 13.11.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud summa 960 eurot käibemaksu. Seega on hagejate lepinguline esindaja 13.11.2019 menetluskulude nimekirjas ekslikult märkinud, et hagejate menetluskulud käibemaksu ei sisalda ning hagejate esindaja tunnitasu määraks on tegelikkuses olnud 120 eurot koos käibemaksuga, mitte 120 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades, et hagejad taotlesid menetluskulude kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist summas 960 eurot (s.o taotletava menetluskulu suurus ei muutu), ei anna asjaolu, et hagejate lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjas ekslikult märkinud, et menetluskulude suurus on esitatud ilma käibemaksuta, alust maakohtu määruse tühistamiseks ja menetluskulude vähendamiseks käibemaksu osas. Hagejad ei ole 13.11.2019 menetluskulude nimekirjas välja toonud, et nad ei taotle käibemaksu hüvitamist menetluskuludelt.
24.Maakohus on määruse põhjendavas osas (p 14) märkinud, et hagejate esindajate tunnitasud on 120 eurot (ilma käibemaksuta) ja 144 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus muudab
2-19-10267 vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi ja märgib, et hagejate esindajate tunnitasud on 120 eurot (koos käibemaksuga) ja 144 eurot (koos käibemaksuga).
25.Kostja leiab, et kuna hagejad ei ole 02.12.2020 menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et nad ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hagejad esitasid TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse 13.11.2019 menetluskulude nimekirjas. TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on selgitanud, et kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm nr 3-2-1-65-13, p 16).
26.Käesolevas asjas esitasid hagejad kui kaasomanikud kostja kui teise kaasomaniku vastu hagi, milles leidsid, et kostja peab neile hüvitama nende kaasomandis oleva kinnisasja valdamise ja kasutamisega seotud kulutused, mis hagejad on teinud suuremas osas, kui seda näevad ette nende kaasomandiosa suurused. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et hagejate puhul on tegemist füüsiliste isikutega ning vaidluse sisust tulenevalt puudub alus eeldada, et vaidlus oleks seotud hagejate ettevõtlustegevusega (s.o et hagejad oleksid füüsilisest isikust ettevõtjad), siis tuleb pidada piisavaks 13.11.2019 menetluskulude nimekirjas antud kinnitust selle kohta, et hagejad ei ole käibemaksukohuslased ja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ringkonnakohus märgib, et käibemaksu arvestamine menetluskulude kindlaksmääramisel sõltub eelkõige sellest, kas menetlusosaline on käibemaksukohuslane. Kui menetlusosaline on käibemaksukohuslane, saab ta käibemaksuseaduse kohaselt menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning ei pea reaalselt käibemaksu tasuma (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 833). Seega on maakohus põhjendatult mõistnud menetluskulud välja koos käibemaksuga.
27.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejatele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hagejate esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on analüüsinud hagejate esindajate toimingutele kulunud aega ning põhjendanud, miks ta loeb menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu põhjendatuks. Maakohtu määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 13,9 h) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Ringkonnakohus ei pea menetluskulude vähendamist põhjendatuks. Maakohus ei hinnanud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aega üksnes lehekülgede arvu järgi, vaid hindas ka dokumendi sisu. Ajakulu vähendamist ei pruugi õigustada dokumendi lühidus, küll aga selle vähene põhjalikkus ning õigusliku argumentatsiooni pealiskaudsus. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi
2-19-10267 osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. See, et kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
28.Kostja hinnangul on maakohus mõistnud ebaõigesti menetluskulud välja suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on 14.04.2021 määrusega asjas nr 2-19-10324 muutnud tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15 ja nr 3-2-1-143-11 väljendatud seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Riigikohtu arvates ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Riigikohtu hinnangul tuleb menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (RKTKm nr 2-1910324, p 19).
29.Seega pidi maakohus hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 (RKTKm nr 2-19-10324, p 20). Ringkonnakohus on eelnevalt põhjendanud, et käesoleval juhul on maakohus seda ka teinud.
30.Kostja leiab, et kohus oleks pidanud hagejate menetluskulud jätma osaliselt hagejate endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Käesoleval juhul määrati menetluskulude jaotus kindlaks ringkonnakohtu 18.12.2020 otsustega. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui kostja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oli mingis osas ebaõiglane, siis pidi ta sellekohased vastuväited esitama menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kostja vastavaid vastuväiteid enam esitada ei saa.
31.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.