CC hagi XX vastu võlgnevuse 99.42 väljamõistmiseks QQ hagi XX vastu võlgnevuse 125.23 väljamõistmiseks ZZ hagi XX vastu võlgnevuse 99.10 väljamõistmiseks
euro euro euro
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. detsembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
CC, QQ ja ZZ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
CC osas 99.42 eurot QQ osas 125.23 eurot ZZ osas 99.10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja 1 (apellant 1) CC (isikukood XXXXXXXXXXX); Hageja 2 (apellant 2) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX); Hageja 3 (apellant 3) ZZ (isikukood XXXXXXXXXXX); Hagejate esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Tuulikki Laesson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 2. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-10267 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi.
2.XX-lt mõista CC kasuks välja 99 eurot 42 senti, QQ kasuks välja 125 eurot 23 senti ja ZZ kasuks välja 99 eurot 10 senti.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.CC (hageja I), QQ (hageja II), ZZ (hageja III) esitasid 08. juulil 2019 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt hageja I kasuks võlg summas 99,42 eurot, hageja II kasuks võlg summas 125,23 eurot ja hageja III kasuks võlg summas 99.10 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejate ja kostja kaasomandis kinnisvara aadressil XXX (edaspidi kinnisasi). Kinnisasja omand jaguneb järgmiselt: hagejale I kuulub 1059/2118 kaasomandist, hagejale II kuulub 333/2118 kaasomandist, hagejale III kuulub 446/2118 kaasomandist ja kostjale 280/2118 kaasomandist. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) on algatanud kinnisasja suhtes menetluse. Menetluse algatamise alus on asjaolu, et kinnistul paikneval elamul on teostatud ümberehitustöid ning elamut on laiendatud. TLPA on seisukohal, elamul tehtud ümberehitustööd ja laiendus on teostatud õigusliku aluseta. TLPA 07.11.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00459 kohaselt kohustati kinnistu kaasomanikke esitama ametile nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusteatisega hiljemalt 06. märtsil 2018. Ettekirjutuse alusel tellisid kaasomanikud vajaliku ehitusprojekti DIA Project Management OÜ-lt. Projekti tegemise eest väljastas DIA Project Management OÜ kolm arvet. Esimese arve nr 2018/049 eest kostja tasus, kuid keeldus teise kahe arve (nr 2019/6 ja nr 2019/24) tasumisest. Arve nr 2019/6 summas 1200 eurot ja arve nr 2019/24 on summas 1248.94 eurot.
3.Projekti tellimise kulu korteriomanike ühine kulu elamu majandamisel, mis tuleb kanda ühiselt kõigil korteriomanikel, sh kostjal. Projekti tellimine on vajalik toiming asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 mõttes, mida võib teha iga kaasomanik. Hagejad jagasid maksmisele kuuluvad summad (1200 eurot + 1248.94 eurot) vastavalt oma kaasomandi mõtteliste osade suurustele. Hageja hageja I tasus 600 + 624.47 eurot, hageja II tasus 188.67 + 196.36 eurot, hageja III tasus 252.69 + 263 eurot ja kostja pidi tasuma 158.64 + 165.11 eurot (kokku 323,75 eurot). Kuna kostja ei olnud nõus projekti eest tasuma, maksid hagejad kostja tasumata osa: hageja I tasus 99.42 eurot, hageja II tasus 125.23 eurot, hageja III tasus 99.10 eurot. Kostja võlgneb seetõttu hagejatele kokku 323.75 eurot.
Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2-19-10267
5.Kinnistul asuva elamu osas on TLPA teinud kinnistu omanikele ettekirjutuse. Hageja III pöördus kõigi kaasomanike poole 18. detsembril 2018 kirjaga, milles ütles, et ettekirjutuse täitmise tähtaeg on saabumas 3 kuu pärast ning DIA Project Management OÜ on ainus, kes oli nõus töö etteantud tähtaja jooksul ära tegema. Samuti oli kirjas välja toodud hinnapakkumine geodeetiliste tööde tellimiseks (krundi ja elamu mõõdistusprojekt, mis on vajalik ehitusprojekti koostamiseks). Geodeetiliste tööde eest on kostja oma osa vastavalt talle esitatud arvele tasunud.
6.Projekteerija väljavalimiseks ei toimunud kaasomanike koosolekut ning varasemalt ei olnud kaasomanike vahel sõlmitud kokkuleppeid, et ehitusprojekti asuks koostama just hageja III poolt valitud projekteerija. Sellele vaatamata asus hageja III poolt valitud projekteerija ehitusprojekti koostama. Hageja III on avaldanud soovi saada enda kasutusse oluliselt rohkem pinda kui hageja III mõtteline osa seda eeldab. Kuna korrektse ja nõuetele vastava ehitusprojekti koostamine oli kõigi kaasomanike huvides, tasus ka kostja oma osa projekteerimise eest esitatud ettemaksu arvest.
7.Ehitusprojekti koostamise käigus selgus kostjale, et projekteerija ei kajastanud ehitusprojektis reaalset tegelikku olukorda, sh ruumide paigutust ning elamu tegelikke faktilisi andmeid. Projekteerija lähtus varasematest ehitusprojektidest, sh 1968. aastal koostatud ehitusprojektist. Vaidlusalune elamu ei vasta enam kui 50 aastat vanale ehitusprojektile. Kostja on korduvalt palunud projekteerijal parandada ehitusprojektis sisalduvad ilmsed ebatäpsused ja viia ehitusprojekt nõuetega vastavusse, sh kostja ainukasutuses olevaid ruume ning õueala puudutavas osas. Ehitusprojekti koostamise tellimine ning ehitusprojekti koostamine ei ole asja säilimiseks vajalik kulutus AÕS § 72 lg 4 mõttes. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 2. detsembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
9.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejad toonud kohtu ette asjaolusid või tõendeid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et DIA Project Management OÜ ehitusprojekti koostamine oleks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 ja AÕS § 72 lg 4 mõttes kulu, mis oli vajalik kaasomandisse kuuluva elamu säilitamiseks. Kohus on hagejatele
01.oktoobri 2019 e-kirjas selgitanud, et AÕS 72 lg 4 kohaldamiseks tuleb hagejatel tõendada, et hagejad on teinud kulutusi, mis olid vajalikud kaasomandisse kuuluva eseme säilitamiseks. Hagejad pole esitanud ühtegi tõendit, mis vastavat asjaolu kinnitaks. Hagejad on väitnud, et DIA Project Management OÜ ehitusprojekt telliti selleks, et vältida TLPA ettekirjutuse järgimata jätmise eest trahvi saamist. Selline põhjendus ei anna alust hagejate nõudeid AÕS § 72 lg 4 alusel rahuldada.
10.Kohtu hinnangul ei saa hagejate nõudeid rahuldada ka AÕS § 75 lg 1 alusel, sest hagejad ei ole tõendanud, et neil oli ehitusprojektiga seotud kulutuste kandmiseks olemas kostja nõusolek AÕS § 74 mõttes. Kohus ei nõustunud hagejate arvamusega, et kostja nõusolek ehitusprojekti tellimiseks oli olemas, kuna kostja tasus esimese DIA Project Management OÜ poolt esitatud arve. See, et kostja tasus esimese osa DIA Project Management OÜ arvetest, mis hõlmasid geodeetilisi töid, ei tõenda, et kostja oleks andnud tervikuna enda nõusoleku DIA Project Management OÜ ehitusprojektiga kaasnevate kulude kandmiseks AÕS § 74 mõttes. Kostja 01. veebruari 2019 ja 21. juuni 2019 e-kirjadest nähtub, et kostja on nõus projekti eest tasuma juhul, kui sellesse viiakse sisse kostja nõutud parandused.
2-19-10267
11.Hagejate nõuet ei saa rahuldada ka võlaõigusseaduse § 1018 lg 1 alusel. Hagejad pole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, millest ilmneks, et kostja on DIA Project Management OÜ koostatud ehitusprojekti heaks kiitnud, projekt vastaks kostja tegelikule või eeldatavale tahtele või õigeaegselt oleks jäänud täitamata kostja kohustus kolmandat isikut üleval pidada või oleks asjaajamine olnud avalikes huvides oluline. Nimelt on kostja seoses ehitusprojektiga rõhutanud, et kostja ei ole seda heaks kiitnud, selles esineb olulisi vigu ning projektis ei arvestata kostja huvidega. Apellatsioonkaebus
12.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
13.Maakohus rikkus eelmenetluses selgitamiskohustust. Maakohus selgitas pooltele 01. oktoobril 2019.a. edastatud kirjas menetluslikku olukorda, s.h. õiguslikku kvalifikatsiooni ning tõendamiskoormise jaotust. Kohus selgitas, et hagejate nõude kohaseks aluseks on AÕS § 75 lg 1. Vaidlustatavas otsuses on kohus aga ootamatult asunud seisukohale, et AÕS § 75 lg 1 kohaldamise eelduseks on kõigi kaasomanike eelnev nõusolek. Kohtu selgitavas kirjas antud hinnang nõude kvalifikatsioonile oli seega esitatud kujul eksitav.
14.Maakohus on otsuses andnud hinnangu ka alternatiivsele kvalifikatsioonile (käsundita asjaajamine). Sealjuures on kohus asunud seisukohale, et hagejad ei ole kohtu ette toonud tõendeid selle kohta, et kostja on võimaliku käsundita asjaajamise raames teostatud tööd heaks kiitnud või et need olid teostatud kostja huvidest lähtuvalt. Kohus pole eelmenetluses selgitamiskohustust täites andnud hagejatele teavet selle kohta, et nõude saaks esitada ka alternatiivsel alusel. Kohtul tuleb üldjuhul selgitamiskohustuse raames menetlusosalist alternatiivse aluse esinemisest teavitada.
15.Maakohus eksis AÕS § 75 lg 1 kohaldamisel. Kohtu seisukoht, et AÕS §-s 75 sätestatud kulutuste kandmise kohustuse eelduseks on, et vastav kulutus on heaks kiidetud kõigi kaasomanike poolt on vastuolus senise kohtupraktikaga. Kulutuste hüvitamisel tuleb analoogia korras lähtuda korteriomandiseaduse (KOS) § 13 regulatsioonist. Kuni 31. detsembrini 2019 kehtinud KOS § 13 ei eeldanud kulutuste kandmisel tekkiva nõude alusena kõigi omanike vahel sõlmitud eelnevat kokkulepet, vaid otsuste tegemiseks piisas enamuse otsusest. Samasisulise põhimõtte sätestab ka praegu kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 35 lg-st 1, mis asendab alates 01. jaanuarist 2019 KOS regulatsiooni.
16.Ekslik on kohtu seisukoht, mille kohaselt puudus kaasomanike vahel kokkulepe projekteerimisega seonduvate kulutuste tegemiseks. Asjas esitatud andmetest nähtub üheselt ja selgelt, et projekteerimistöid asuti teostama kõigi kaasomanike kokkuleppe alusel. Emerlin OÜlt telliti geodeetilised tööd, mille eest tasusid kõik kaasomanikud proportsionaalselt oma kaasomandi osale. Seejärel telliti DIA Project Management OÜ-lt projekteerimistööd ning ka siin tasusid kõik kaasomanikud projekti esimese osa eest proportsionaalses osas tasu, k.a. kostja.
17.Maakohus märkis, et kostja pole andnud tervikuna enda nõusolekut DIA Project Management OÜ poolt teostatava ehitusprojektiga kaasnevate kulude kandmiseks. Kohus on siin sisuliselt asunud seisukohale, et kaasomanike vahel peab olema tööde tellimiseks kokkulepe nii enne kulutuste tegemist kui ka tegelike kulutuste kandmise kohta pärast seda, kui kulutuste ulatus on lõplikult selgunud. Selline seisukoht on väär. Olukorras, kus üks kaasomanikest ei nõustu kulutuste lõpliku ulatusega või kulutuste esemeks olnud tööde sisu,
2-19-10267 mahu või kvaliteediga, on sellel kaasomanikul kui tellijal võimalik sellega seonduvad nõuded esitada tööde teostajale. Kostja ongi oma etteheited tööde teostamise ajal esitanud otse DIA Project Management OÜ-le. Projekteerijal ei olnud aga võimalik kostja poolt esitatud nõudeid järgida, sest need olid vastuolus Tallinna linna poolt esitatud nõuetega. Asjaolu, et kostja on enda kasutuses oleva ehitise osal teinud ebaseaduslikke ümberehitustöid, ei saa olla põhjendatud aluseks projekteerimisele tehtud kulutuste hüvitamisest keeldumisele Vastustaja seisukoht
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejatele hüvitama nende kaasomandis oleva kinnisasja valdamise ja kasutamisega seotud kulutused, mis viimased on teinud suuremas osas, kui seda näevad ette nende kaasomandiosa suurused.
21.Kolleegiumi arvates ei ole maakohus eksinud, kui leidis, et DIA Project Management OÜ ehitusprojekti koostamise maksumuse näol ei ole tegemist TsÜS § 63 p 1 ja AÕS § 72 lg 4 tähenduses kuluga, mis oli vajalik kaasomandisse kuuluval kinnisasjal asetseva elamu säilitamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et kaasomanikel ei olnud DIA Project Management OÜ-lt ehitusprojekti tellimisega seotud kulutuste tegemises kokku lepitud. Maakohus eksis kolleegiumi arvates osade asjaolude tuvastamisel ja tegi tuvastatud asjaoludest ebaõiged järeldused. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused parandada.
22.Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: - pooltele kuulub kaasomandina kinnisasi aadressil XXX järgmistes osades: hagejale I 1059/2118 kaasomandist; hagejale II 333/2118 kaasomandist; hagejale III 446/2118 kaasomandist; kostjale 280/2118 kaasomandist. - Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) alustas järelevalvemenetlust ja tegi kaasomanikele 07.11.2017 ettekirjutuse, sest nende kinnisasjal oli teostatud ümberehitustöid ja sellel asetsevat hoonet laiendatud õigusliku aluseta (vt ka tl 6-7). - 07.11.2017 ettekirjutusega pandi kinnisasja omanikele sunniraha hoiatusel kohustus esitada ametile nõuetekohane projekt koos ehitusteatisega. - 18.12.2018 saatis hageja III kõigile kaasomanikele kirja ettepanekuga tellida DIA Project Management OÜ-lt elamu ehitusprojekt (vt ka tl 49 ja sama tl 86) - 07.11.2017 ettekirjutusega seoses telliti DIA Project Management OÜ-lt kaasomandis oleval kinnisasjal asetseva hoone ehitusprojekt. - DIA Project Management OÜ esitas ehitusprojekti teostamise eest kolm arvet: 19.12.2018 arve nr 2018/049 summas 1200 eurot (tl 55) 31.01.2019 arve nr 2019/6 summas 1200 eurot (tl 8)
2-19-10267
-
27.05.2019 arve nr 2019/24 summas 1248.94 eurot (tl 9). 19.12.2018 arvest nr 2018/049 maksis kostja talle langeva osa ära (tl 1p ja 43p).
23.Kostja viitab õigesti sellele, et kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamisega seotud koormised ja kulutused on ühise asja valdamise ja kasutamise küsimused, mille kohta käib AÕS § 72 lg 1 tulenev üldreegel – kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel või kaasomanike otsuse kohaselt. Kui kulutuste tegemises on kokku lepitud või tuleb see enamuse otsusest, ei pea alati eraldi otsustama kaasomanike osalemist kulutuste kandmises, see kohustus on seadusest tulenev (AÕS § 75). Kolleegiumi hinnangul kvalifitseeris maakohus hagejate nõude kostja vastu õigesti kaasomanike vaheliseks kulutuste hüvitamise nõudeks AÕS § 72 lg 1 koosmõjus AÕS § 75 lg-ga 1. Hagejate nõude eeldusi kontrollides asus maakohus aga ebaõigesti tuvastatud asjaolude alusel seisukohale, et hagejad ei tõendanud, et neil oli ehitusprojektiga seotud kulutuste kandmiseks olemas kostja nõusolek AÕS § 74 mõttes.
24.Asjas on tuvastatud, et TLPA 07.11.2017 ettekirjutusega pandi pooltele kui kinnisasja omanikele sunniraha hoiatusel kohustus esitada ametile kinnisasjal asetseva hoone nõuetekohane projekt koos ehitusteatisega. Samuti on tuvastatud, et 18.12.2018 saatis hageja III kõigile kaasomanikele sh kostjale kirja ettepanekuga tellida DIA Project Management OÜlt elamu ehitusprojekt. Osundatud kirjast nähtub, et DIA Project Management OÜ tegi pakkumuse vaidlusaluse projekti eeltööde ning nii hoone kui abihoone projekti tegemiseks, mis on vajalikud ehitusteatise taotlemiseks. Tuvastatud on, et 07.11.2017 ettekirjutusega seoses telliti poolte kaasomandis oleval kinnisasjal asetseva hoone ehitusprojekt DIA Project Management OÜ-lt, mille eest esitas viimane kolm arvet. Vaidlustamata asjaoluna tuvastati, et esimesest s.o 19.12.2018 arvest nr 2018/049 maksis kostja talle langeva osa (AÕS §-is 75 lg 1). Kostja ise märgib, et tegemist oli ettemaksu arvega (tl 43 p).
25.Kolleegium selgitab, et tahteavaldus on õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahte väljendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). Konkludentne on seega selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg. Arvestades, et kostjale edastati DIA Project Management OÜ pakkumus vaidlusaluse projekti tegemiseks, on ettemaksu tegemine käsitatav kolleegiumi arvates TsÜS § 68 lg 3 mõttes kostja konkludentse tahteavaldusena, mis on suunatud projekti tellimisele. Praegusel juhul on kostja ka oma hagivastuses kinnitanud, et kuna nõuetekohase ehitusprojekti koostamine oli kõigi kaasomanike huvides, maksis ta DIA Project Management OÜ 19.12.2019 arvest nr 2018/049 oma osa (tl 49p). Kolleegiumi hinnangul ei vaidle kostja seega sisuliselt vastu sellele, et ta oli projekti tellimisega nõus. Asjaolu, et projekteerimistöö jagunes etappidesse, mille eest vastavalt ka tasuti, ei võimalda teha järeldust, et kostja nõusolek projekti tellimiseks puudus. Põhjendamata on maakohtu järeldus, et esimene osa DIA Project Management OÜ arvetest hõlmas geodeetilisi töid. Esimese makse tegemiseks on esitatud arve nr 2018/049 tasumiseks QQ, XX, ZZ ja CC poolt ja arve selgituses on toote/teenusena nimetatud korterelamu projekti koostamine muudatuste seadustamiseks ning hoone vastavusse viimiseks TLPA poolt esitatud nõuetega (ettekirjutus 1712899/00459 [tl 55]). Kuigi see ei oma määravat tähtsust, ei ole võimalik antud tõendist teha järeldust, et arve oli esitatud geodeetiliste tööde eest. Samuti ei võimalda asjaolud, et kostja arvates ei ole DIA Project Management OÜ koostatud projekt nõuetekohane või osutus töö tulemus kostjale muul põhjusel sobimatuks, teha järeldust, et kostja nõusolek projekti tellimiseks algselt puudus või olnuks kuidagi tingimuslik. Kolleegiumi arvates tuleb kostjal kaasomanike kokkuleppel tehtud oma kaasomandi osa kulu hüvitada ka juhul, kui tal on tööle, millele kulutus tehti, vastuväiteid. Kui kostjal on tekkinud kaasomanik(e) tegevusest või tegevusetusest seoses projekti tellimisega kahju, võib tal olla
2-19-10267 kaasomanik(e) vastu nõue, mille saanuks maksma panna ka menetlusliku tasaarvestusega. Arvestades, et vaidlusaluse ehitusprojekti tellimise eesmärgiks oli täita TLPA ettekirjutus ja hagejate kinnitusel TLPA aktsepteeris ehitusteatise 24.05.2019 (tl 76p), saab ka järeldada, et projektil ei olnud vähemalt ehitusteatise väljastamist takistavaid puudusi.
26.Eeltoodud põhjendustel tuleb hagejate nõuded AÕS § 72 lg 1 koosmõjus AÕS § 75 lg-ga 1 alusel rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb hagi rahuldamisel jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul alates otsuse jõustumisest (vt ka Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus nr 32-1-142-15, p 21).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.