lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-3969/44

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-3969/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2486
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 350 lg 1Menetluskonverentsina peetav kohtuistungTsMS § 414 lg 1, 2Asja sisuline lahendamine poole osavõtutaTsMS § 422 lg 1, 3Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseksTLS § 28 lg 2Tööandja kohustusedTLS § 71Kasutamata puhkuse hüvitamineTLS § 79Töölepingu lõpetamine kokkuleppel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Kasanta11107787(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-3969

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2021, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Aleksandr Paramonovi hagi OÜ Kasanta vastu töösuhte tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu 727 euro 28 sendi, puhkusehüvitise 128 euro 28 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Kasantra apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind

924 eurot 26 senti

Kohtuistungi toimumise aeg

25. mai 2021

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja) Aleksandr Paramonov (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja (apellant) OÜ Kasanta (registrikood 11107787), lepinguline esindaja Julia Vaganova

RESOLUTSIOON:

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. detsembri 2020. a otsus muutmata. 1(7)
2.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud OÜ Kasanta kanda. Aleksandr Paramonovil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 235Põhistamine
TsMS § 329Avalduste esitamise õigeaegsus
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TvLS § 58 lg 4Kohtusse pöördumine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Aleksandr Paramonov (hageja) esitas 15. detsembril 2019 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse OÜ Kasanta (kostja) vastu, mille hilisemat täpsustust arvestades esitas tööandja vastu järgmised nõuded:     

tuvastada töösuhte olemasolu; muuta töötamise registri kanded; mõista välja töötasu 727 eurot 28 senti (bruto); mõista välja puhkusehüvitis 128 eurot 28 senti (bruto); mõista välja viivis ajavahemiku 9. november 2018 kuni 22. detsember 2019 eest

eurot

senti ning alates

23.detsembrist

viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

TVK rahuldas 12. veebruari 2020. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2859/19 hageja avalduse täies ulatuses. Kostja esitas 12. märtsil 2020 Tartu Maakohtule avalduse vaadata hageja TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4).

2.Hageja esitas 6. mail 2020 maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada töösuhte hageja ja kostja vahel, mõista kostjalt välja saamata lõpparve 855 eurot 56 senti, mis koosneb saamata töötasust ajavahemiku alates 8. oktoober 2019 kuni 11. november 2019 eest 727 eurot 28 senti (bruto) ja puhkusehüvitisest 128 eurot 28 senti, ning viivis seadusjärgses määras alates 9. novembrist 2018 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2019. a oktoobris suulise töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle aknapaigaldajana alates 8. oktoobrist 2019. Tööajaks lepiti kokku täistööaeg ning töötasuks X eurot tunnis (neto). Kuna hageja oli töötanud kostja 2(7)

juures ka ajavahemikus 1. oktoobrist 2014 kuni 12. augustini 2016, ei tekkinud tal kahtlusi kostja poolt antud töösuhte vormistamise lubaduse osas. Hageja kirjelduse järgi kogunesid kostja töötajad tööpäeva hommikul enne kella 8.00 kostja aadressil Pikk tn 98, Tartu linn. Kostja esindaja (juhatuse liige) Igor Gaidutšik jagas tööülesanded ja töötajad 2–6 inimese kaupa gruppidesse ning töötajad sõitsid kostja transpordiga kostja esindaja poolt osutatud objektidele. Pärast tööpäeva lõppu (kl 16.30–17.00) koguneti taas kostja juriidilisel aadressil, kus fikseeriti tööaeg ning toimus lühike tööpäeva kokkuvõte. Avaldaja täitis tööülesandeid Tartu linnas ja selle lähiümbruses asunud ehitusobjektidel. Hageja tööülesannete hulka kuulusid akende paigaldamine, uste paigaldamine, töötranspordi juhtimine ning põhitööde teostamiseks materjali tarnimine kostja koostööpartneritelt. Hageja nõudeid tõendavad hageja telefoninumbri kõneeristused ja mobiiltelefoni positsioneerimise andmed. Kostja tasus hagejale sularahas avanssi 350 eurot ning hiljem osaliselt töötasu 200 eurot. Raha üleandmise kohta kirjalikku dokumenti ei vormistatud. Hageja küsis kostjalt saamata jäänud töötasu, tekkinud konflikti tagajärjel leppisid hageja ja kostja kokku töösuhte lõppemises poolte kokkuleppel. Tööandja keeldus lõpparve tasumisest ning hiljem selgus, et kostja jättis märkimata hageja töötamise töötajate registris. Hageja on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist.

3.Kostja kohtu poolt 26. mai 2020. a kirjaga (tl 17) antud tähtaja jooksul ega ka hiljem omapoolseid seisukohti ega vastuväiteid esitanud. Kostja ei esitanud ka TVK-le seisukohti, mida saaks kohtumenetluses käsitleda kostja väidetena. Ülalviidatud 12. märtsi 2020. a avalduses vaadata hageja avaldus läbi hagimenetluse korras hagina taotles kostja asjas istungi pidamist ning tunnistajate ülekuulamist. Kostja ei ilmunud maakohtu menetluses kolmele kohtuistungile. Kostja juhatuse liige ei esitanud kohtule tõendeid oma väidetava takistuse (perearsti külastamine) kohta. Kostja ei ole taotlenud ka konkreetselt mitte ühegi tunnistaja ülekuulamist.

MAAKOHTU LAHEND

4.Maakohus rahuldas 18. detsembri 2020. a otsusega hagi, tuvastas, et poolte vahel oli alates 8. oktoobrist kuni 11. novembrini 2019 sõlmitud tööleping ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 727 eurot 28 senti (bruto) ja puhkusehüvitise 128 eurot 28 senti (bruto), samuti viivise ajavahemiku 12. november 2019 kuni 18. detsember 2020 eest 75 eurot 58 senti ning viivise tasumata põhivõlalt (saamata töötasu ja puhkusehüvitis) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. detsembrist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Hageja poolt esitatud väited faktiliste asjaolude kohta luges kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tõendatuks. Kostja ei ole esitanud avaldusi, millest nähtuks selgelt, et ta vaidlustab hageja esile toodud asjaolusid. Üksnes avalduse esitamine TVK otsuse läbivaatamiseks kohtumenetluses ei ole vastuväidete esitamisel piisav. Kostja peaks vähemalt välja tooma, milliseid hageja esitatud faktilisi asjaolusid ta vaidlustab.

3(7)

Lisaks on hageja väited tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega nende kogumis. Kõneeristusega on tõendatud, et hageja on suhelnud kostja seadusliku esindajaga. Kaudselt tõendab kõneeristus töösuhet, kuna hageja on suhelnud ka oma kostja juures töötanud töökaaslastega. Positsioneerimise kohta esitatud väljavõtted kinnitavad, et hageja viibis korduvalt Tartus aadressil Pikk 98 ning see on kohtule teadaolevalt kostja aadress. Kohus luges hageja esitatud kirjelduste ja tõenditega tõendatuks, et poolte vahel oli alates

8.oktoobrist 2019 töölepinguline suhe. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 teise lause kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Võõrale juriidilisele isikule tema kontrolli ja juhendamise all ehitustööde tegemine on tavapäraselt tasuline tegevus. Asjaolu, kas tööandja on teinud vastava kande töötamise registrisse, ei mõjuta töösuhte tekkimist. Hageja väidete alusel lõppes tööleping poolte kokkuleppel 11. novembril 2019. TLS § 79 järgi võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Kostja ei ole töölepingu lõppemist TLS § 79 alusel vaidlustanud. Kohus luges töösuhte lõppenuks. Kuna töösuhe kestis alates 8. oktoobrist 2019 kuni 11. novembrini 2019, tekkis kostjal TLS § 28 lg 2 p 2 alusel kohustus tasuda hagejale selle aja eest töötasu. Hageja väitel töötas ta ülalviidatud ajavahemikul kokku 192 töötundi ning poolte kokkuleppe kohaselt oli hageja netotunnitasu X eurot. Kostja ei ole nendele hageja väidetele vastu vaielnud. Seega pidi hageja poolte kokkuleppe kohaselt saama töötatud aja eest netotöötasu kokku X eurot (X × 192). Hagejal peaks olema seda arvestades saamata brutopalk 764 eurot, kuid nõude piiridest lähtudes saab kohus mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 727 eurot 28 senti (brutosummana). TLS § 71 kohaselt tuli kostjal hüvitada töölepingu lõppemisel kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas. Hageja on hüvitise summana nimetanud 128 eurot 28 senti (bruto). Kuna kostja sellele arvutuslikult vastu vaielnud ei ole, mõistis kohus selle kostjalt välja hageja näidatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 alusel on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kuivõrd tööleping lõppes
11.novembril 2019, tekkis kostjal sellele järgneval päeval kohustus tasuda hagejale saamata töötasu ning puhkusehüvitis. Seega tekkis hagejal ka viivise nõudmise õigus alates
12.novembrist 2019 (hageja on tõenäoliselt eksimuse tõttu märkinud viivise väljanõudmise alguseks 9. november 2018). Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 alusel kostja kanda, kuid kuna hagejal ole menetluskulusid tekkinud, tuleb jätta need kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Kostja palub 1. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus kohtuotsuse tegemisel oluliselt tsiviilkohtumenetluse ülesandeid. Maakohus jättis kostja võimaluseta osaleda kohtuistungil, kuigi kostja andis 4(7)

kohtule teada, et tema seaduslik esindaja on haiguslehel ja seetõttu ei saa istungist osa võtta. Samuti ei võimaldanud maakohus kostja lepingulisel esindajal osaleda istungil videokonverentsi vormis (TsMS § 350 lg 1). Kohtu selline otsustus oli koroonaviiruse kiire leviku olukorras põhjendamatu. Maakohus oleks saanud korraldada asja lahendamise videokonverentsi teel ja sellisel juhul oleks kostjat saanuks esindada professionaalne õigusnõustaja (ning kostja õigused olnuksid kaitstud). Samuti oleks saanud kostja seaduslik esindaja osaleda videokonverentsi teel istungil haigena. Kohus oleks pidanud asja menetlemisel arvestama olukorraga riigis ning tagama pooltele võrdse võimaluse istungist osa võtta.

6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus ei ole menetlusõiguse norme rikkunud. Kostjalt oli nii TvLS-ist kui ka TsMS-ist tulenev õigus ja kohustus enda seisukoha avaldamiseks juba TVK otsust vaidlustava avalduse esitamisel maakohtule. Kostja ei ole seda õigust ei kasutanud. Maakohus juhtis 26. mai 2020. a kirjas sellele kostja tähelepanu ning andis kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks, kuid kostja jättis enda seisukoha kohtule esitamata. Tsiviilkohtumenetluses lasub tõendamiskoormus menetlusosalistel, kohus aga lähtub asja menetlemisel poolte esitatud asjaoludest. Kostja ei ole oma sisulist seiskohta esitanud ka apellatsioonkaebuses. Lisaks andis maakohus kostjale võimaluse enda seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks kohtuistungil. Kostja põhjendas kohtuistungile ilmumata jätmist korduvalt kostja seadusliku esindaja haigestumisega, kuid pole haigestumise kohta esitanud ühtegi tõendit, neid ei ole esitatud ka koos apellatsioonkaebusega. Seega on kostja väited seadusliku esindaja haigestumise kohta nii 18. novembri 2020. a kui 27. novembri 2020. a istungite ajal paljasõnalised. Kostja seaduslikul esindajal ei olnud kohtuistungilt puudumiseks mõjuvat põhjust ning tema viited menetlusõiguse rikkumisele kohtu poolt on alusetud. Kostja väited, et lepingulise esindaja leidmine, kes nõustuks osalema kontaktistungil, oli raskendatud koroonapandeemia tõttu, ei ole tõsiseltvõetavad. Kohtuistungite toimumise ajal ei olnud Eestis välja kuulutatud eriolukorda ning kohtutes toimusid igapäevaselt kohtuistungid. Kostja rikkus maakohtu menetluses oma tegevuse või tegevusetusega korduvalt TsMS § 329 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ning hoidus põhjendamatult kõrvale asja menetlemises osalemisest, seda vaatamata kohtu pingutustele kostja menetluses osalemise tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 ple 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

5(7)

8.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks maakohus jätnud ta võimaluseta osaleda kohtuistungil. Olukorras, kus üks pool või mõlemad pooled kohtuistungilt puuduvad, võib kohus TsMS § 414 lg 1 järgi lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. TsMS § 414 lg 2 p 2 järgi ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, võib kohus sama paragrahvi lõike 3 alusel lahendada asja poole osavõtuta, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.
8.2.Asja materjalidest nähtuvalt määras maakohus asjas neli kohtuistungit – need toimusid või pidid toimuma 13. oktoobril, 29. oktoobril, 18. novembril ja
27.novembril 2020. 29. oktoobri 2020 istungil tuli asja arutamine edasi lükata põhjusel, et kostja esindaja ei olnud saanud kätte kohtukutset, teisel kahel juhul lükkas kohus arutamise edasi kostja taotlusel (tl-d 66, 71 ja 79). Kostja juhatuse liige taotles korduvalt istungi edasilükkamist põhjusel, et ta on haigestunud või kahtlustab enda koroonaviirusesse haigestumist (tl-d 65, 77, 84 ja 84). TsMS §-st 345 tuleneb, et kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. TsMS § 235 kohaselt on väite kohtule põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. TsMS § 422 lg 1 järgi võib mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks olla poole ootamatu haigestumine, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab nõuded haiguse põhistamiseks esitatavale tõendile. TsMS § 422 lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Käesolevas asjas ei ole kostja juhatuse liige enda haigestumist ega kohtusse ilmumise muid väidetavaid takistusi millegagi põhistanud. Seda ei ole kostja teinud ka apellatsioonimenetluses. Seega on apellatsioonkaebuses esitatud väited, nagu ei oleks kohus tohtinud kostja esindajata asja sisuliselt arutada, põhjendamatud. Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda järeldada, et TsMS § 414 lg 1 eeldused asja sisuliseks lahendamiseks kostja osavõtuta ei olnud täidetud või et esinesid sama paragrahvi lõikest 2 tulenevad piirangud asja sisuliseks lahendamiseks.
8.3.Toimikust nähtuvalt soovis kostja lepinguline esindaja O. Polehhina maakohtu
18.novembri 2020. a istungist osa võtta videokonverentsi teel, kuid kohus seda ei võimaldanud. Seejärel teatas esindaja O. Polehhina 18. novembril 2020 kohtule kostja poolt kliendilepingu ülesütlemisest ja esindaja volituste lõppemisest (tl-d 73 ja 80). Kohus lükkas asja arutamise 18. novembri 2020. a istungil edasi (tl 79). Kohus arutas asja lõpuni
27.novembril 2020 toimunud istungil, millele samuti kostja esindajat ei ilmunud. Eelmärgitut arvestades ei saanud kohtu väidetavad rikkumised 18. novembri 2020. a istungi korraldamisel mõjutada asja lahendust. 6(7)

Ringkonnakohus lisab, et TsMS § 350 lg-st 1 ei tulene kohtule kohustust istungi korraldamiseks videokonverentsina. Kohtule on antud õigus kaaluda igal üksikjuhul istungi videokonverentsina korraldamise vajalikkust ja otstarbekust, arvestades mh TsMS §-s 2 sätestatud eesmärke lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kindlasti ei saa olla ainumäärav poole või tema esindaja soov videokonverentsi korraldamiseks. Kohtu otsustus võib sõltuda mh sellest, kas videokonverentsi korraldamine on tehniliselt võimalik. 2020. a novembris oli koroonaviiruse levik Eestis küll kiire ja ulatuslik, kuid kohtutes (kohtumajades) olid tarvitusele võetud kõik Terviseameti poolt soovitatud meetmed viiruse leviku takistamiseks. Istungid kohtumajades toimusid. Kostja lepinguline esindaja pidi esindama asudes arvestama, et asjas võib toimuda ka n-ö kontaktistungeid.

8.4.Kostjal oli menetluses piisavalt aega oma õiguste kaitsmiseks ning põhjendatud vastuväidete esitamiseks. TvLS § 58 lg 4 kohase avalduse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagina esitas kostja maakohtule juba 12. märtsil 2020 ning 26. mai 2020. a kirjas andis maakohus kostjale tähtaja (20 päeva kirja kättesaamises) enda seisukohtade esitamiseks. Maakohtu antud tähtaja jooksul ega ka hiljem kostja maakohtule omapoolseid seisukohti ega vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei nähtu apellatsioonkaebusest, millised on kostja faktilised ja õiguslikud vastuväited hageja esitatud nõuete ja väidete kohta ning milliste tõenditega soovib kostja oma väiteid tõendada. Asjaolul, et kostja otsustas esindaja O. Polehhinaga 18. novembril 2020 kliendilepingu üles öelda, ei ole eelmärgitut arvestades asja lahendamisel tähtsust.
9.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning kulude kandmine ei nähtu ka asja materjalidest. Seega ei ole vaja menetluskusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja