Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus kuulutas 15.09.2014 määrusega välja A.A. (uus nimi A.A.) (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Martin Krupi. 10.10.2016 määrusega lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks Monica Meristo-Dmitrijevi. Maakohtu 05.10.2018 määrusega vabastati M. Meristo-Dmitrijev usaldusisiku ülesannetest ja kohustati võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik on 31.10.2017, 26.09.2018 ja 06.01.2020 esitanud kohtule aruanded kohustustest vabastamise menetluses perioodide 01.11.2016–01.10.2017, 01.10.2017–01.10.2018 ja 01.10.2018–01.01.2020 osas.
3.12.03.2020 esitas võlgnik kohtule taotluse tema kohustustest vabastamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 11 alusel. Taotluse kohaselt on võlgnik täitnud kohtumäärusest ja pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Algne võlg oli 7257,12 eurot, taotluse esitamise ajal on jääk 4273,05 eurot, st võlgnik on tasunud võlgadest ca 42%. Võlgniku vaimne tervis on halvenenud ja tal on tuvastatud osaline töövõime. Seetõttu ei suuda ta võrdselt teistega tööturul konkureerida.
4.Maakohus küsis 11.06.2020 kirjaga võlausaldajatelt seisukohta võlgniku taotluse osas. Telia Eesti AS teatas, et nõustub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu palus jätta taotluse rahuldamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud kolme aasta jooksul on võlgnik teinud Maksuja Tolliametile makseid võla katteks väga väikeses ulatuses. Poole tasutust moodustab FIDEK19 tagastus. Võlausaldajad Bigbank AS ja Osaühing ProInkasso kohtule oma seisukohti ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis 12. märtsi 2021 määrusega A.A. taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata ja jätkas A.A. kohustustest vabastamise menetlust. Määruse kohaselt puudub võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastamiseks PankrS § 175 lg-s 11 sätestatud alus. Kohustustest vabastamise menetlus algatati maakohtu 10.10.2016 määrusega, seega on menetlus kestnud üle nelja aasta ja tegemist on PankrS § 175 lg-s 11 reguleeritud olukorraga, kus kohtul on kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohtul tuleb seejuures hinnata, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud
ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks ca 60% nõuetest ja ringkonnakohus on leidnud, et vähem kui 30–40% ulatuses nõude rahuldamine ei ole PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatav (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Võlgniku 06.01.2020 aruandest nähtuvalt oli 01.01.2020 võlgnevuse jääk 4273,05 eurot, sellest Maksu- ja Tolliameti nõude jääk 543 eurot, Osaühingu ProInkasso nõude jääk 1849,20 eurot ja Bigbank AS nõude jääk 1880,85 eurot. Võlgnik on tasunud menetluse ajal Riigi Tugiteenuste Keskusele 1940,97 eurot ja Telia Eesti AS-le 399,40 eurot. Lisaks on võlgnik teinud makseid Maksu- ja Tolliametile, Bigbank AS-le ja Osaühingule ProInkasso. Seega on võlgnik menetluse kestel esialgsest võlgnevusest, s.o 7257,12 eurost, tasunud 2984,07 eurot ehk ca 41%. Kuigi võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal võimaluste piires täitnud ca 41% ulatuses, ei ole põhjendatud võlgniku vabastamine täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist. Võlgniku kohustustest vabastamine võib olulisel määral kahjustada võlausaldajate huve. Selleks peavad esinema erandlikud asjaolud, nt töövõimetus. Töötukassa 09.10.2018 otsusega on võlgnikul tuvastatud osaline töövõime perioodil 26.09.2018–25.09.2021. Võlgniku tervislik seisund võib küll mõnevõrra piirata võlgniku võimalusi tööturul, kuid võlgniku töötamine on takistatud vaid osaliselt. Võlgnik on selgitanud, et perioodil 01.10.2018–01.01.2020 on ta olnud osalise ajaga tööl XXX OÜ-s, XXX OÜ-s, ehitusvaldkonnas, tegelenud ettevõtlusega. Taotluse esitamise hetkel on ta FIE ning teeb vastavalt tervislikule seisundile väiksemaid ehitus- ja remonditöid. Seega on võlgnikul võimalik ka osalise töövõime korral tegeleda tulutoova tegevusega PankrS § 173 lg 1 mõttes ja täita võlausaldajate nõudeid kuni PankrS § 175 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumiseni.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.A.A. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. märtsi 2021 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võlgniku taotlus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldada ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on määruse arvutus vale. Võlgnik on tasunud Telia Eesti AS-le võlgnevuse 339,40 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskuse võlast 1940,97 eurot on tasumata 1287,10 eurot. Seega algsest võlast, 7257,12 eurost, on tasumata 3219,68 eurot ehk tasutud on ca 56% võlgnevusest; 2) on võlgnik alates 01.01.2020 FIE, kuid tulu ta sellest ei saa. Võlgniku ainuke sissetulek on osalise töövõime toetus, millel on peal elatisenõue, võlgnikule jääb ca 175 eurot kuus, millest on võimatu midagi tasuda. Võlgniku tervislik seisund on halvenenud, 10.10.2018 tuvastati tal osaline töövõime (paanikahood, ärevushäire). Uus majanduslik allakäik algas 26.11.2015 seoses kriminaalasjaga nr 1-19-2585. 07.05.2019 sõlmis võlgnik kriminaalasjas kokkuleppe, kuna ei pidanud survele vastu, ja mõisteti süüdi. Võlgnik on esitanud teistmisavalduse. Kriminaalasja kajastati meedias enne jõustunud kohtuotsust ning asjaoludel, millel puutus võlgnikuga puutumus, kuid selle tulemusena ei soovi keegi võlgnikuga koostööd teha. Võlgnik on andnud endast parima, tasudes kirjeldatud tingimustes väga suure osa võlgadest.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
7.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jäid pankrotimenetluses rahuldamata Eesti Vabariigi nõuded summas 2647,66 eurot, sh Maksu- ja Tolliameti kaudu 706,69 eurot ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1940,97 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude võlahaldus liikus 2020. aastal Maksuja Tolliameti koosseisu. Enam kui neli aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku nõue Maksu- ja Tolliameti ees vähenenud 163,30 eurot, tasumata on 543,39 eurot.
Seega on võlgnik tasunud 23,1% Maksu- ja Tolliameti nõudest. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue on tasumata summas 1287,10 eurot. Nõude katteks on laekunud 133,75 eurot (21.12.2017) ja 40,12 eurot (17.10.2018), mis moodustab 8,96% nõudest. Lisaks on Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue vähenenud põhjusel, et kohus asendas rahalised karistused summas 480 eurot üldkasuliku tööga. Viimase kahe ja poole aasta kestel ei ole võlgnik nõuete katteks teinud ühtegi makset. PankrS § 175 lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus on nõude täitmine arvestatavas ulatuses. Võlgnik on tasunud marginaalse osa Eesti Vabariigi nõuetest.
8.Bigbank AS nõustub kohtu põhjendustega, millega jäeti võlgnik kohustustest vabastamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
10.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse põhjendustele järgmist.
10.1.Kohus otsustab pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (PankrS § 175 lg 1). PankrS § 175 lg 11 lubab vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest asjaolusid arvestades ka enne viie aasta (kuid mitte enne kolme aasta) möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 12). Viru Maakohtu 10.10.2016 määruse, millega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohaselt moodustavad võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses nad ei ole raha saanud, kokku 7257,12 eurot, sh Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1940,97 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 706,69 eurot, Bigbank AS 2138,16 eurot, AS Eesti Telekom 399,40 eurot ja Osaühing ProInkasso 2071,90 eurot. See, millises ulatuses on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid rahuldanud, on võlgniku kohustus välja tuua. Võlgniku 06.01.2020 esitatud aruandes on kirjas võlgnevuse jääk järgmiselt: Eesti Vabariik 543 eurot, Bigbank AS 1880,85 eurot, Telia AS 0 eurot, Osaühing ProInkasso 1849,20 eurot, Tugiteenuste Keskus 0 eurot. Samas määruskaebusele lisatud tõendist (II kd, tl 103–104) nähtub, et Riigi Tugiteenuste Keskuse pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõudest 1940,97 eurot on 26.03.2021 seisuga tasumata 1287,10 eurot, st selles osas on võlgnik aruandes esitanud valeandmed. Ringkonnakohus saab eeltoodu põhjal tasumata võlgnevuse suuruseks 5560,15 eurot (võlgniku 06.01.2020 aruande järgi on tasumata Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Bigbank AS-le ja Osaühingule ProInkasso kokku 4273,05 eurot, sellele lisandub Eesti Vabariigile (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) tasumata 1287,10 eurot). Maakohus on vaidlustatud määruses võlgniku esitatud eksliku aruande alusel ebaõigesti leidnud, et Riigi Tugiteenuste Keskusele on tasutud 1940,97 eurot. Sellest tulenevalt on ebaõige ka maakohtu leitud võlgnevuse tasumise protsent 41. Arvestades määruskaebemenetluses täiendavalt esitatud tõendit, on tasutud veidi üle 23% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest (7257,12 eurost). Võlgniku väide määruskaebuses, et tasumata on vaid 3219,68 eurot ehk
tasutud on 56% võlgnevusest, ei ole tõendatud ning on vastuolus võlgniku enda esitatud aruannete ja määruskaebusele lisatud tõenditega. Enam kui nelja aasta jooksul võlausaldajate nõuete täitmist 23% ulatuses ei saa pidada PankrS § 175 lg 11 tähenduses nõuete täitmiseks arvestatavas ulatuses. Maakohus on õigesti viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks ca 60% nõuetest ja samuti leitud, et vähem kui 30–40% ulatuses nõuete rahuldamine ei ole PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatav. Ülaltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et PankrS § 175 lg-s 11 sätestatud alused võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest puuduvad.
10.2.Maakohus on määruses õigesti märkinud, et PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks tuleb kohtul hinnata, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kuna nõude täitmine arvestatavas ulatuses kui PankrS § 175 lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus puudub, ei oma võlgniku taotluse lahendamisel tähtsust muud võlgniku poolt esiletoodud asjaolud, sh võlgniku osaline töövõime jms. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et võlgniku kohustustest vabastamine enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib oluliselt kahjustada võlausaldajate huve ja seetõttu peavad selleks esinema erandlikud asjaolud, mis antud juhul puuduvad.
10.3.Määruskaebuse väited seonduvalt taotluse menetlemise ajaga ei ole samuti aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Väide määruskaebuse esitaja isikuandmete avalikustamise reeglite rikkumisest on määruskaebuse lahendamisel asjakohatu, kuivõrd see ei ole praeguse menetluse esemeks. Asja materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja oma isikuandmete avaldamisega seonduvalt esitanud 22.03.2021 kaebuse Viru Maakohtu esimehele.
11.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.