A.K. hagi M.R. vastu elatise vähendamiseks A.K. hagi M.R.-i täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks
sundtäitmise
Menetlustoiming
hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A.K. (isikukood XXX) Kostja M.R. (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja J.R. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Kirsimaa (Advokaadibüroo LMP OÜ)
RESOLUTSIOON
1.Keelduda A.K. hagi M.R. vastu elatise vähendamiseks menetlusse võtmisest.
2.Keelduda A.K. hagi M.R.-i vastu täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
1.A.K. (hageja) esitas kohtule hagi M.R.-i (kostja) vastu elatise vähendamiseks (nõue I) ja täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (nõue II). I
1
2-25-12853
2.Hageja toob esile, et Tartu Maakohtu 24. oktoobril 2024. a otsusega välja mõistetud elatise suurust tuleb muuta, kuna muutunud on tollase otsuse ajal olnud elulised asjaolud ning hagejalt välja mõistetud elatis tuleb vähendada nullini. Elatise tagasiulatuva väljamõistmise puhul ei ole arvestatud hageja sissetulekut ega seda, et hageja hooldab tegelikult kostjat, sest pärast Tartu 24. oktoobri 2024. a kohtuotsust hakkas kostja viibima olulises osas hageja juures ja hageja vahetul ülalpidamisel. 2.1 Hageja ostab kostjale riideid ja vajalikke tarvikuid, mis seejärel jäävad kostja isa juurde Elvasse ja mida kostja isa kostjale tagasi ei anna. Kostja isa kummalise käitumise tõttu peab hageja pidevalt ostma kostjale uued riided ja esmatarbeasju. Seega kannab hageja kostja igapäevase hoolduse ja vajaduste katmise koormust valdavalt üksi. Hageja märgib, et kostja tegelik viibimine tema juures ületab märkimisväärselt kohtumääruses ette nähtud suhtluskorda. Kostja soovib elada koos hagejaga ja sellest tulenevalt on kostja viibimine hageja juures ka märkimisväärne. Kehtiv suhtluskord ei vasta seega tegelikkusele ja vajab muutmist. Hageja palub kohtul hinnata kostja tegelikult hageja juures veedetud aega ja tema vajadusi, mitte piirduda üksnes määruses või kokkuleppes toodud suhtluskorraga. 2.2 Hageja esitas tabeli kostja viibimispäevade kohta hageja juures perioodil 2025. aasta veebruarist augustini, mis kokku arvutatuna tähendab, et keskmiselt on kostja hageja hoole all 13,9 ööpäeva kuus. Kostja elab sisuliselt hageja juures 1/2 ajast. Kostjal puudub muutunud asjaolude valguses alus saada hagejalt elatist rahas ning hagejal ei eksisteeri kostjale elatise maksmise kohustust. Hageja suhtes kehtiv elatise maksmise kohustus kostjale vajab seega muutmist.
3.Kohus küsis seisukohta kostjalt, kes esitas selgituse lapse viibimispäevade kohta. Hageja on kirjeldanud lapse tema juures viibimisi, kui olulisi lisandusi kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorrale, kuid kostja kinnitusel ei ole see nii. 4. juunil 2024 jõustus otsus tsiviilasjas nr 2-21-13717, millega vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetati ning anti lapse viibimiskoha osas üle lapse isale. Ühtlasi määrati kindlaks M.R. ning lahus elava vanema suhtlemiskord. 3.1 Hageja on rikkunud suhtluskorra kohtumäärust, kui on omaalgatuslikult otsustanud, et last koju tagasi ei vii. Kostja hinnangul ei saa elatist vähendada sellises olukorras, kus lapse ema rikub suhtlemist korraldavat kohtumäärust ning jätab lapse isa koju tagasi viimata ning seejärel taotleb sellel argumendil elatise vähendamist. Tsiviilasjas nr 2-24-7873 võttis kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse suhtluskorraga kindlaks määratud aegu, mil laps on ema juures (s.h nii igakuised kohtumised kui ka suvine pikem kohtumine). Kohtu otsustus
4.Kohus jätab A.K. hagi M.R.-i vastu elatise vähendamiseks menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 esimese lause alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.
5.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik
2
2-25-12853 saavutada. Tulenevalt asjaolust, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja eesmärki saavutada keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.
6.Hageja on välja toonud, et laps viibib tema juures tunduvalt rohkem, kui suhtluskorra määruses märgitud ja see tingib elatise vähendamise. Kohtu hinnangul on hageja õigesti märkinud, et kui kehtiv suhtluskord ei vasta seega tegelikkusele, vajab see muutmist. Suhtluskorda aga ei saa muuta elatise vähendamise menetluses.
7.Kohus selgitab, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025, nr 2-23-8691, p 13.1). Praegusel juhul reguleerib vanema ja lapse suhtluskorda kohtumäärus. Kui tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis märgitule, on sellele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata. Kohtu hinnangul saab elatise vähendamist taotleda üksnes siis, kui laps elab püsivalt kohustatud vanema juures ning need asjaolud on selged (RKTKo 31.03.2025, nr 2-17-6713, p 29). Kohtule nähtub esitatust, et hageja püüab saavutada kohtumääruses kindlaksmääratud suhtluskorda rikkudes olukorda, kus ta ei peaks elatist üldse tasuma. Suhtluskorra tahtlik rikkumine ei saa legitimeerida hageja soovi elatist mitte tasuda. Kui hageja leiab, et kehti suhtluskord ei ole lapse huvides, siis tuleb hagejal taotleda selle muutmist. II
8.Hageja on esitanud ka hagi täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja taotleb täitemenetluse nr 084/2025/3350 lubamatuks tunnistamist TMS § 221 alusel, kuna täitemenetlus on alusetu selles osas, kus hageja juba katab kostja igapäevased kulud vahetult. Kostja viibib suure osa ajast hageja juures ning hageja tagab kostja vajaduste rahuldamise (riided, toit, koolitarbed, vaba aja tegevused). Seetõttu ei ole kohtulahendis määratud summadest osa täitmine kohustuslik, kuna kohustus on juba täidetud vahetu ülalpidamise kaudu. Kostja isa ei ole täitemenetluse alustamise avaldust esitades arvesse võtnud hageja tegelikku hooldust kostja suhtes ega hageja sissetulekut, mistõttu täitemenetluse jätkumine jätaks hageja finantsiliselt raskesse ja jätkusuutmatusse olukorda, kus puuduvad vahendid igapäevaseks eluks.
9.Kostja selgitas kohtu järelepärimise peale kohtule järgmist: Täitmisavalduse kohaselt oli võlgnevuse suuruseks täitmisavalduse esitamise hetkel: •
17.maist 2024 kuni 31. oktoobrini 2024 elatise võlg 1568 eurot 54 senti; • novembrist 2024 kuni 31. märtsini 2025 elatise võlg 1438 eurot 6 senti (287,72 eurot x 5 kuud); • aprillist 2025 kuni 17. juunini 2025 elatise võlg 905 eurot 22 senti (301,74 eurot x 3 kuud), so kokku 3912 eurot 36 senti; • ning alates täitmisavalduse esitamisest igakuine jooksev elatis. Hagejalt on täitemenetluse raames laekunud kostja ülalpidamiseks 49 eurot 39 senti. See on ainuke elatise makse ajast kui kostja elab oma isa juures (ca 2 aastat).
10.Poolte esitatu järgi on täitemenetluses nr 084/2025/3350 täitmisel kostja kui alaealise lapse elatise nõue ehk eelduslikult on tegemist rahaga, mis on vajalik, et tagada kostjale vajalik ülalpidamine alates 17. maist 2024. Hageja ei ole teinud usutavaks, et alates 17. maist 2024 on laps tema juures olnud 1⁄2 ajast. See, et 2025. aasta suvekuudel on olnud suhtluskorrast kõrvalekaldumisi, ei võta ära hagejalt kohustust tasuda elatisevõlgnevus ja 3
2-25-12853 igakuine praegu tehtav kuumakse vähendab elatisevõlgnevust. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib elatise suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Kohtule ei ole jälgitav hageja mõttekäik selle kohta, miks tuleb elatise kohtulahendi sundtäitmine tunnistada lubamatuks olukorras, kus elatis on välja mõistetud alates 17. maist 2024 ning hageja põhistamata väidetel on alles 2025. aasta suvel toiminud suhtluskorras sedavõrd suur muudatus, mis annaks tema arvates aluse elatise vähendamiseks nullini. Hagejal tuleb tekkinud elatisevõlg kostjale igal juhul tasuda. III
11.TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
12.TsMS § 372 lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. IV
13.TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kui kostja soovib esitada menetluskulude nimekirja, ootab kohus seda viivituseta ning kohus lahendab menetluskulude suuruse kindlaksmääramise eraldi määrusega. V
14.Kuivõrd kohus ei võta A.K. hagiavaldusi menetlusse, ei lahenda kohus seetõttu ka hageja menetlusabi taotlust. /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.