Täita enampakkumise tulemina saadud vahendite arvelt korteriomandiga (registriosa xxx) seotud täitmata jäänud rahalised kohustused korteriomandi võõrandamise seisuga.
2.3.Pärast rahaliste kohustuste täitmist üle jäänud rahalised vahendid jagada ühisomanike vahel vastavalt nende osa suurusele so N Ple 1/3 osa, R S’ile 1/3 osa ja G Šle 1/3 osa rahalistest vahenditest.
3.Jätta N P menetluskulud R S’i ja G Š kanda.
4.Rahuldada N P avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus.
6.Mõista R S’ilt välja N P kasuks 150 eurot menetluskulude katteks.
7.Mõista G Šlt välja N P kasuks 150 eurot menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
2-20-12369 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.N P esitas 27.08.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse R S ja G Š vastu kaasomandi lõpetamiseks. N P, R S ja G Š on aadressil xxx (edaspidi ka korter) asuva korteriomandi. Hageja, kostja I ja kostja II omavad igaüks üks kolmandik (1/3) mõttelist osa kogu omandist. Pooled on saanud vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikeks pärimise teel, mille kohta oli 02.07.2020 Tallinna notari P P poolt väljaantud pärimistunnistus nr xxx. Hageja on saanud pärandist teada alles siis, kui notar on väljastanud pärimistunnistuse, millega sisuliselt lõpetas pärimismenetluse. xxx asuvas korteris juba pikalt elab kostja I. 17.08.2020.a sai hageja xxx-le haldusteenust osutavast ettevõttest xxx teate, et korteri omanikkel on tekkinud KÜ ees võlgnevus summas 826,66 eurot, mille lisandub viivis 35,38 eurot. (Lisa 3, hageja kirjavahetus xxx-ga). Hiljem (24.08.2020) selgus, et kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest ei ole tasuud üldse juba kuus kuud.
2.Hageja üritas võtta ühendust kostjatega (eelkõige kostjaga I), kuid ei ole mingit vastust saanud. xxx esindaja sõnul korteris elaval isikul on asotsiaalne eluviis ning maja elanikel on juba varasemalt korduvalt olnud probleeme korteris elava isikuga (müra, avaliku korra rikkumised). Hageja ei ole huvitatud kaasomandi osa omamisest, kuna hagejal ei ole võimalust ega vajadust seda omandi kasutada ja käsutada. Kostjatele suunatud pöördumises teatas hageja soovist enda kaasomandi osa võõrandada, et kostjatel oleks võimalus kasutada oma ostueesõigust. Nii kostja I kui ka kostja II jätsid pöördumise täiesti vastuseta.
3.Jagada korteriomandit kaasomanikke kokkuleppel ei ole võimalik, kuna hagejal ei õnnestugi teiste kaasomanikega ühendust võtta ega saada nende käest seisukohta kaasomandi jagamise osas. Võttes arvesse, et korterimandil on 3 kaasomanikku, kellest üks (kostja I) on tegelik omandi valdaja, on väga ebatõenäoline, et kostja I on võimeline täita kohustust maksta hagejale või kostjale II välja nende osad rahas, jättes asi endale. Sel põhjusel on hageja seisukohal, et tuleb jagada kaasomandit selliselt, et müüa korteriomand avalikul enampakkumisel, täita saadud vahendite arvelt täitmata jäänud kohustusi ning ülejäänud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja palub lõpetada N P, R Si ja G Š ühisomand ning jagada see omanike vahel järgmiselt: müüa
2-20-12369 aadressil xxx asuvat korteriomandit (registriosa xxx) avalikul enampakkumisel, täita enampakkumise tulemina saadud vahendite arvelt korteriomandiga (registriosa xxx) seotud täitmata jäänud rahalisi kohustusi korteriomandi võõrandamise seisuga, pärast rahaliste kohustuste täitmist üle jäänud rahalisi vahendeid jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Hagimaterjalid on kostjatele I ja II allkirja vastu kätte toimetatud. Kostjad oma seisukohta hagi osas esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Asjas ei ole vaidlust selles, et korteriomand asukohaga xxx, mille eriosaks on eluruum nr xxx (registriosa nr xxx) ühisomanikeks on N P, R Si ja G Š (tl 3). Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja ning kostjad I ja II on xxx surnud M Sa pärijad kõik 1/3 mõttelises osas (tl 4).
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) 70 lg 4 järgi on ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
8.Kohus leiab, et ühisomandi lõpetamist välistavad asjaolud puuduvad ja ühisomandi jagamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kohus selgitab, et kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist tingimustel ja viisil, mis on sätestatud AÕS §-des 76 ja 77. Kohus ei või jätta vaidlust lahendamata põhjusel, et kostja vaidleb hagile vastu. Kohus ei pea ka üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja vaid siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Et käesoleva ühisomandi puhul oleksid ühisomanikud omavahelise kokkuleppega kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistanud, asjas väidetud ei ole.
9.Kaasomandi lõpetamise viis on kohtu diskretsiooniotsus, seejuures tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt ka nt RKTKo nr 3-21-45-06, p 19). Hageja on toonud esile, et soovib ühisomandit jagada müües kinnisasja avalikul enampakkumisel. Kostjad ei ole esile toonud kas ja millisel viisil nemad sooviks
2-20-12369 ühisomandit jagada. Seega saab kohus käesoleval juhul ühisomandi lõpetada lähtudes hageja poolt taotletust.
10.Kuivõrd Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kaasomand (ühisomand) tuleb igal juhul lõpetada, kui hagis või vastuhagis on esitatud vähemalt üks sobiv viis kaasomandi lõpetamiseks, puudub kohtul alus jätta käesolevas asjas esitatud hagi rahuldamata.
11.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus kaasomandi selliselt, et müüa korteriomand asukohaga xxx, mille eriosaks on eluruum nr xxx (registriosa nr xxx) avalikul enampakkumisel. Täita enampakkumise tulemina saadud vahendite arvelt korteriomandiga (registriosa xxx) seotud täitmata jäänud rahalised kohustused korteriomandi võõrandamise seisuga. Pärast rahaliste kohustuste täitmist üle jäänud rahalised vahendid jagada ühissomanike vahel vastavalt nende osa suurusele so N Ple 1/3 osa, R S’i 1/3 osa ja G Šle 1/3 osa rahalistest vahenditest.
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
HAGI HIND
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on nii hagihind 3500 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
14.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostjate kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
16.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 120 eurot, kokku 420 eurot.
17.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 26.08.2020.a tasunud riigilõivu 300 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub välja mõista ka õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest summas 120 eurot.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
2-20-12369
19.Kohus jätab taotluse selles osas rahuldamata, kuivõrd tegemist ei ole lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. Tsiviilasjas on hageja ennast ise esindanud. Kuigi hageja võis hagi koostamisel kasutada abilisi, kohtule ei ole esitatud hagiavalduse koostanud isiku volikirja, tema pädevust ja haridust tõendavat dokumenti, isik ei ole menetluses teinud ühtegi toimingut ega esitanud ühtegi seisukohta. TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.
20.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.