Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-2905
Kohtuasi
X kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 15.02.2021 otsusele täiteasjas nr 175/2021/84
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.03.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Puudutatud isik kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik (sissenõudja) AS SEB Pank (registrikood 10004252)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X 27.04.2021 esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-08-82444.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 11.03.2021 määrus.
3.Rahuldada X kaebus ja tühistada kohtutäituri Rannar Liitmaa 15.02.2021 otsus ning kohustada kohtutäiturit X 22.01.2021 kaebust uuesti läbi vaatama.
Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jaotada nii, et avaldaja X kulud jätta puudutatud isikute kohtutäituri Rannar Liitmaa ja AS SEB Pank kanda võrdsetes osades ning puudutatud isikute menetluskulud nende kummagi enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-21-2905 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaale (kohtutäitur) 22.01.2021 kaebuse täitemenetluse alustamise kohta. Võlgnik palus kaebuses tühistada täiteasjas nr 175/2021/84 15.01.2021 koostatud täitmisteate ja Tartu Maakohtu registriosakonnale 15.01.2021 esitatud keelumärke seadmise avalduse. Ühtlasi palus võlgnik täitemenetluse lõpetada. 15.02.2021 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis võlgniku 22.01.2021 kaebuse rahuldamata.
2.Võlgnik esitas 23.02.2021 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 15.02.2021 otsusele täiteasjas nr 175/2021/84. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri 15.02.2021 otsuse ja 15.01.2021 täitmisteate ning lõpetada täiteasjas menetlus. Võlgnik palus kohaldada ka esialgset õiguskaitset ja peatada menetlus täiteasjas käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
3.Kaebuse kohaselt kohtutäitur edastas 15.01.2021 kaebajale täiteasjas 175/2021/84 täitmisteate, millest nähtuvalt on kohtutäitur algatanud täiteasjas nr 175/2021/84 täitemenetluse AS SEB Pank (sissenõudja) avalduse alusel. Täitedokumendiks on tsiviilasjas nr 2-08-82444 tehtud Pärnu Maakohtu 02.12.2020 määrus (täitedokument), millega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetati pankrotimenetlus ning mille kohaselt jäi pankrotimenetluses muu hulgas rahuldamata sissenõudja nõue 9807,91 eurot (02.12.2020 määruse resolutsiooni p 2) ning millega keelduti võlgniku suhtes algatamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlust (02.12.2020 määruse resolutsiooni p 7). Koos täitmisteatega saatis täitur võlgnikule ärakirja äriregistrile esitatud keelumärke seadmise avaldusest, millega taotles võlgnikule kuuluvale OÜ Saarte Vara osale keelumärke seadmist. Võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale põhjusel, et keelumärke seadmine on põhjendamatu ja õigusvastane, kuna puudub kohane täitedokument. Täitmisteates nimetatud kohtumäärus ei ole jõustunud.
4.Kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse rahuldamata, kuna kohtutäiturile esitatud digitaalselt allkirjastatud 02.12.2020 määrusest on nähtav, et see on 19.12.2020 jõustunud osaliselt, s.o resolutsiooni p-de 1–6 ja 8–11 osas. Kohtumäärus ei ole jõustunud üksnes p 7 osas. TsMS § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 koosmõjul kohtumääruse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtumäärus vaidlustamata osas.
5.Kohtule esitatud kaebuses leiab võlgnik, et kohtutäitur tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti menetlusnorme. Kohtumääruse jõustumist reguleerib TsMS § 466 erinormina. TsMS § 463 lg 2 kohalduks, kui ei oleks erinormi. Erinormi olemasolu välistab nii TsMS § 463 lg 2 kui ka analoogia alusel TsMS § 456 kohaldamise. TsMS § 466 ei näe ette osalist jõustumist. Määruse ühe osa vaidlustamine peatab vaidlustamata osas jõustumise. Seega ei saa 02.12.2020 määrus olla täitedokumendiks. 02.12.2020 määruse resolutsiooni p 2 ei saa täita enne, kui on jõustunud ka p 7. Tuleb arvestada, et kohustustest vabastamise menetluse ajal on pankrotiseaduse (PankrS) § 174 alusel sundtäitmine lubamatu. 02.12.2020 määruse osaline jõustumine on loonud ebamõistliku ja võlgniku õigusi ebaproportsionaalselt kahjustava olukorra.
2-21-2905
6.26.02.2021 määrusega kohaldas maakohus esialgset õiguskaitset ja peatas täitemenetluse kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Puudutatud isikute seisukohad
7.Sissenõudja võlgniku seisukohaga ei nõustunud. 02.12.2020 määrus jõustus 19.12.2020 osas, millega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus, samuti rahuldamata jäänud nõuete suuruse osas, mis on täitedokumendiks vastavalt PankrS § 168. TsMS § 463 lg 2 võimaldab kohtumääruse osalist jõustumist, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
8.Kohtutäitur jäi 15.02.2021 otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Maakohtu määrus
9.Maakohus jättis 11.03.2021 määrusega rahuldamata võlgniku kaebuse kohtutäituri 15.01.2021 täitmisteatele ja 15.02.2021 otsusele täiteasjas n 175/2021/84, tühistas Pärnu Maakohtu 26.02.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ja jättis menetluskulud võlgniku kanda.
10.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudus menetlusosaliste vahel vaidlus, et Pärnu Maakohus on väljastanud jõustumismärkega kohtulahendi, mille kohaselt on 02.12.2020 kohtumäärus jõustunud resolutsiooni p-de 1–6 ja 8–11 osas ning p 7 osas on võlgnik esitanud määruskaebuse.
11.Pankrotimenetluses tehtav pankrotimenetlust lõpetav kohtumäärus on asja lahendav määrus. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohus ei nõustunud võlgnikuga, et TsMS § 466 lg 3 välistab asja lahendanud määruse osalise jõustumise. TsMS § 466 lg 3 sätestab analoogse põhimõtte TsMS § 456 lg-ga 1 ja 2, s.o kohtuotsuse jõustumise üldised põhimõtted.
12.Maakohus ei nõustunud võlgnikuga, et määruse p 2 ei saa täita enne, kui on jõustunud määruse p 7. Kohus nõustus sissenõudjaga, et võlausaldaja huve on riivav olukord, kus võlgnik ei täida pankrotimenetluse ega kohustustest vabastamise menetluse kohustusi. Juhul, kui määruskaebuse tulemusena algatatakse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, siis ei ole seda maakohtu hinnangul võimalik teha tagantjärgi, s.o alates 02.12.2020.
13.Seega on võimalik perioodil, mil jõustunud on pankrotimenetlust lõpetav lahend ja ei ole algatatud kohustustest vabastamise menetlust, täita 02.12.2020 määrust jõustunud osas, sh resolutsiooni p 2 osas. Sel perioodil ei kohaldu PankrS § 174 lg-s 1 nimetatud sissenõude keeld.
14.Kohtul ei ole võimalik lõpetada täitemenetlust isegi juhul, kui kohus oleks kaebuse rahuldanud, sest TMS § 48 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Määruskaebus
15.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada võlgniku kaebus kohtutäituri tegevusele.
16.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui kohaldas kohaldamisele mittekuuluvat TsMS § 456 lg 4 ja jättis kohaldamata TsMS § 466. Kohus leidis ebaõigesti, et täitedokumendiks olev 02.12.2020 määrus sai osaliselt, s.o määruskaebusega vaidlustamata
2-21-2905 osas, jõustuda ja olla täitemenetluses sundtäidetav, samal ajal kui Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on võlgniku määruskaebus sama määruse p-le 7, millega jäeti rahuldamata võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
17.Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega lõpetamise (PankrS § 163 lg 3) ja kohustustest vabastamise menetluse alguse (TsMS § 171 lg 1) vahele ei tohiks kohustustest vabastamise eesmärki arvestades jääda sellist „hõljumisaega”, kus ühelt poolt on lõppenud pankrotimenetluses ette nähtud võlgniku õiguste kaitse ja teiselt poolt ei ole veel alanud kohustustest vabastamise menetlemisega kaasnev võlgniku õiguste kaitse, mis eelkõige väljendub selles, et pankrotimenetluses rahuldamata nõudeid täidetakse kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku või selle puudumisel võlgniku enese poolt ja lõpparuande kinnitamisega tunnustatud nõuet ei saa esitada sundtäitmiseks kohtutäiturile (PankrS § 174). Sellise täitemenetlusega võidakse tekitada võlgnikule kahju, mis takistab tema rehabiliteerimist kohustustest vabastamise menetluses ja takistab tema majandusellu tagasitulekut kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel ja selle lõpuks täitmata jäänud kohustustest vabastamisel. Menetlusosaliste seisukohad
18.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 11.03.2021 määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus rahuldab võlgniku kaebuse kohtutäituri 15.02.2021 otsuse peale ja tühistab selle. Kohtutäituril tuleb võlgniku 22.01.2021 kaebus uuesti lahendada. Võlgniku määruskaebus kuulub rahuldamisele.
21.Avaldaja esitas 27.04.2021 uue tõendina Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-08-82444, millega ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 02.12.2020 määruse osas, milles jäeti avaldaja võlgadest vabastamise menetlus algatamata, ja saatis tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asjakohase tõendiga, mida ei olnud avaldajal võimalik varem esitada, mistõttu tuleb tõend TsMS § 238 lg 1, § 652 lg 4 ja § 659 järgi vastu võtta.
22.Asja materjalidest nähtuvalt esitas sissenõudja 14.01.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks ja Pärnu Maakohtu 02.12.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-08-82444 täitmiseks. Maakohus oli 02.12.2020 määrusele väljastanud jõustumismärke, mille kohaselt jõustus määrus mh osas, millega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetati pankrotimenetlus ning mille kohaselt jäi pankrotimenetluses muu hulgas rahuldamata sissenõudja nõue 9807,91 eurot. Täitmisavalduse alusel alustas kohtutäitur täitemenetluse nr 175/2021/84 ja toimetas 15.01.2021 võlgnikule kätte täitmisteate. Võlgnik vaidlustas kohtutäiturile ja maakohtule esitatud kaebustes täitemenetluse alustamise põhjendusega, et täitedokumendiks olev maakohtu 02.12.2020 määrus ei ole jõustunud. Kohtutäitur ja maakohus leidsid, et kohtutäitur alustas õigesti täitemenetlust, kuna täitedokumendiks olev määrus oli jõustunud osas, milles sissenõudja nõue jäi pankrotimenetluses rahuldamata.
2-21-2905
23.Maakohtu järeldus, et kohtumäärus saab TsMS § 466 lg 3 koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 456 lg-tega 1 ja 2 järgi osaliselt jõustuda, on iseenesest õige, kuid maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates õigesti hinnanud seda, kas määrus saab osas, milles on märgitud pankrotimenetluses rahuldamata nõuded, jõustuda erinevalt samas määruses tehtud otsustusest kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul tuli maakohtul 02.12.2020 määrusele jõustumismärke väljastamisel arvestada määruse olemusest tulenevaid erisusi.
24.TMS § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 1 lg 1 p 1 ja § 12 lg 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge. TsMS § 458 lg 1 ja § 463 lg 2 järgi väljastab jõustumismärke asja lahendanud maakohus. Kohtutäituril ei ole täitmisavalduse ja jõustunud kohtulahendi saamisel õigust hinnata täitedokumendi sisu, sh ka seda, kas jõustumismärge on õigesti väljastatud, ja TMS § 7 lg 1 järgi saab kohtutäitur keelduda täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel.
25.Seaduses ei ole sätestatud menetlusosalisele võimalust vaidlustada jõustumismärke väljastamist. Seega juhul, kui jõustumismärge on väljastatud ebaõigesti ja võlausaldaja esitab avalduse kohtulahendi täitmiseks, on võlgniku võimalused vaidlustada jõustumismärke olemasolu piiratud. Ringkonnakohtu arvates on üheks selliseks võimaluseks mh kaebuse esitamine kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise peale väitega, et täitedokumendile on jõustumismärge väljastatud ebaõigesti. TMS § 12 lg 1 järgi võetakse täitmisele jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge, kuid vaatamata sellele, et nimetatud säte ei nõua, et kohtutäitur peaks jõustumismärke väljastamist nö üle kontrollima ja seega saab kohtutäitur eeldada jõustumismärke väljastamise õiguspärasust, tuleb kohtutäituril täitedokumendi esitamisel kontrollida täitemenetluse alustamise eelduseid. Juhul, kui kohtutäiturile esitatud kaebuses on vaidlustatud jõustumismärke õiguspärasus, tuleb kohtutäituril kaebuse lahendamisel kaebuses esiletoodud asjaolusid kaaluda, kas seadusest tulenevalt võib olla täitemenetluse alustamine välistatud.
26.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas võlgadest vabastamise otsustamine ja täitedokumendiks olev täitmata kohustuste loetelu saavad jõustuda eri aegadel. PankrS § 163 lg 4 (02.12.2020 redaktsioon) järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on PankrS 163 lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks. PankrS § 169 järgi füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 174 lg 1 järgi ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pankrotivõlausaldajad pöörata sissenõuet võlgniku varale.
27.Eeltoodust tuleneb, et otsustus võlgadest vabastamise kohta ja lõpparuande kinnitamisel täitedokumendiks olev rahuldamata nõuete nimekiri on omavahel olemuslikult seotud otsustused, mis ei saa erineval ajal jõustuda. Rahuldamata nõudeid saab hakata üldises korras täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 174 lg 1 mõte ei saa olla täitemenetluse läbiviimise võimaldamine ajal, mil kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise otsustus ei ole jõustunud ning on ebaselge, kas kohustustest vabastamise menetlus algatatakse või mitte. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajaks tuleb lugeda ka seda aega, kui käib vaidlus menetluse algatamise
2-21-2905 üle. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu täitemenetluse alustamine ajal, kui ei ole selge, milline on võlgniku kohustustest vabastamise avalduse lahendamise tulemus.
28.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-141-16 11.01.2017 määruse p-s 13 selgitanud, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa PankrS § 171 lg 1 järgi alata enne pankrotimenetluse lõppemist. Riigikohus selgitas, et kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine otsustatakse lõpparuande kinnitamisel, ei hakka kohustustest vabastamise menetluse algatamise määrus kehtima enne lõpparuande kinnitamise määrust. Ringkonnakohtu arvates kinnitab ka eelviidatud Riigikohtu seisukoht, et kohustustest vabastamise algatamise kohta tehtud otsustus ja lõpparuande kinnitamisega seotud otsustustest vähemalt võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustanud nõuete, mille osas ei ole võlausaldajad raha saanud, ei saa jõustuda eri aegadel, kuna need on omavahel seotud. Seega on maakohus ebaõigesti jõustanud tsiviilasjas nr 2-08-82444 02.12.2020 määruse resolutsiooni p 2 osas. Konkreetsetel asjaoludel oleksid tsiviilasjas nr 2-08-82444 02.12.2020 määruse p 2 ja p 7 saanud jõustuda ühel ajal. Vaidlust ei ole, et p 7 ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamise ajaks jõustunud. Ülejäänud maakohtu 02.12.2021 määruse otsustused võlgadest vabastamise menetlusega seotud ei ole ja nende osas oli võimalik maakohtu määrus jõustada.
29.Kuivõrd 14.01.2021 ei olnud maakohtu 02.12.2020 määrus jõustunud resolutsiooni 7 osas ja p 2 osas oli jõustumismärge väljastatud ebaõigesti, siis ei saanud kohtutäitur täitemenetlust alustada. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus põhjendamatult, et täitemenetluste alustamise tingimused olid täidetud. Täitemenetluse alustamiseks ei piisanud käesoleval juhul sellest, et Pärnu Maakohtu 02.12.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-08-82444 jõustus 19.12.2020 osas, millega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetati pankrotimenetlus. Täitemenetluse alustamiseks peab PankrS § 174 lg 1 mõtte kohaselt Pärnu Maakohtu 02.12.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-08-82444 jõustuma ka osas, milles maakohus keeldus võlgniku suhtes algatamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlust, millega koos jõustub määrus ka osas, milles fikseeriti pankrotimenetluses rahuldamata jäänud võlausaldajate nõuded.
30.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab maakohtu 11.03.2021 määruse ja teeb asjas uues määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale ning tühistab kohtutäituri otsuse. Ringkonnakohus kohustab kohtutäiturit uuesti avaldaja kaebust läbi vaatama.
31.Kohus ei saa otsustada täitemenetluse lõpetamist, nagu on soovinud võlgnik, kuna see kuulub TMS § 48 järgi kohtutäituri pädevusse. Samuti ei ole vaidlustatav täitmisteade.
32.Maakohus on ebaõigesti tühistanud 26.02.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega peatati täitemenetlus kuni käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Kuna esialgset õiguskaitset on kohaldatud kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni, siis puudub vajadus selle tühistamiseks.
33.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et võlgniku kaebus kuulub rahuldamisele ja käesoleva vaidluse asjaolusid, peab kolleegium põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kohtutäituri ja sissenõudja kanda võrdsetes osades. Sissenõudja oli täitemenetluse alustamiseks avalduse esitamisel teadlik, et võlgniku kohustusest vabastamise
2-21-2905 kohta tehtud otsustus ei ole jõustunud, kuid vaatamata sellele ja PankrS § 174 lg-s 1 sätestatud keelule esitas võlausaldaja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks.
34.Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulusid. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt 20.04.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Seetõttu ja tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 ning menetlusökonoomia põhimõtet arvestades tuleb nii maakui ka ringkonnakohtu menetluskulud kindlaks määrata maakohtul mõistliku aja jooksul pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist.
35.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.