Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-7347
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearsti taotlus esialgse õiguskaitse korras XX-le tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. mai 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) psühhiaatriakliiniku valvearst VL Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 11. mai 2021. a määrus osas, millega maakohus pikendas XX esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamise ja tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega rohkem kui 16. juunini 2021 kell 19.42, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tähtaeg seda ületavas osas pikendamata. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.
4.1.Pikendada XX suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani.
4.2.Paigutada XX psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 7. maist 2021 kell 19.42 kuni 16. juunini 2021 kell 19.42.
4.3.Kohaldada XX suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
2-21-7347
4.4.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst VL (avaldaja) esitas
8.mail 2021 Harju Maakohtule taotluse kohaldada XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 7. maist 2021 (ekslikult märgitud 8. maist 2021) ning samal päeval kell 19.42 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik on psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.
2.Psühhiaatrite 8. mai 2021. a arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (püsikululine paranoidne skisofreenia F20.00). Puudutatud isik on vajanud korduvalt psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik oli 2009. a-l ravil Wismari haiglas hirmutunde, rahutuse ja lihastõmbluse tõttu, mida seostati narkootiliste ainete kasutamisega. Ta suunati sealt 2010. a-l psühhiaatriakliinikusse. Esimest korda kohaldati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi 2010. a suvel ning tal diagnoositi äge polümorfne psühhootiline häire (F23.0). Pärast seda käis puudutatud isik küll ambulatoorsetel vastuvõttudel, kuid ei võtnud talle määratud psühhoosivastaseid ravimeid. Puudutatud isik viibis 2016. a-l haiglaravil seitse korda ning tal diagnoositi paranoidne skisofreenia. Ta ei võtnud jätkuvalt määratud ravimeid korrapäraselt ja kahel korral hospitaliseeriti ta ravimite üledoosi järel. Puudutatud isikule määrati ravi pikatoimeliste psühhoosivastaste süstidena (depooravi). Depooravi foonil püsis puudutatud isiku seisund stabiilsem ning ta ei vajanud haiglaravi. Ta katkestas depooravi 2019. a märtsis ning on pärast seda psühhoosi ägenemiste tõttu vajanud haiglaravi kuuel korral. Viimati viibis puudutatud isik haiglaravil ajavahemikul 22. veebruar kuni 31. märts 2021. a. Enne viimast haiglaravi käis puudutatud isik korteris omaette rääkides ja masturbeerides ringi, oli kurja ja ähvardava olekuga ning vehkis ema suunas noaga. Puudutatud isik toimetati 7. mail 2021 kodust psühhiaatriakliinikusse kiirabi ja politsei saatel, kuna puudutatud isiku käitumine oli muutunud ebaadekvaatseks. Puudutatud isik sulges end puupaku abil oma tuppa, lõhkus kohvimasina ja veekannu (ajades selle matšeetega ATV omaniku süüks), lõikas digiboksi juhtmed läbi, põletas toas tooli seljatuge bensiiniga ning lõi kirvega põrandasse augu. Valvetoas oli puudutatud isik umbuskliku oleku ja resoneerse mõttekäiguga. Ta avaldas valvearstile, et tema ema on muutunud imelikuks ega ole enam lahke ja sõbralik. Taotluse esitamise seisuga ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Ta on dissimuleeriva hoiakuga ning eitab meelepetete ja luulumõtete esinemist, kuid tema käitumise ja jutu põhjal on alust
2-21-7347 arvata, et need esinevad jätkuvalt. Puudutatud isik avaldab fragmentaarselt kahjustusluulu (matšeetega võõrad mehed käivad uksele prõmmimas, sest ta olevat rääkinud nende tüdrukuga). Puudutatud isikul ei ole haiguskriitikat. Ta tunnistab, et võtab ravimeid mitmenädalaste pausidega ja vaid siis, kui ema seda nõuab. Puudutatud isiku käitumine on täiel määral psühhoosielamustest juhitud. Ta ei ole oma seisundi tõttu võimeline mõistma ravivajadust ja kontrollima oma käitumist. Puudutatud isik on ohtlik nii teistele kui ka endale, arvestades tema ebaadekvaatset, vaenulikku ja ründavat käitumist ema suhtes, toas mööbli põletamist ja varasemat suitsiidiohtlikku käitumist. Puudutatud isiku seisundit ja ravikoostöö puudumist arvestades ei ole tõenäoline, et tema seisund paraneks neljapäevase ravi vältel sedavõrd, et tagatud oleks tema turvaline toimetulek väljaspool haiglat.
3.Harju Maakohus kuulas 10. mail 2021 ära puudutatud isiku, tema raviarsti ja talle määratud esindaja. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et saab aru, et ta viibib haiglas. Puudutatud isiku arvates sattus ta haiglasse, kuna tal oli pohmell. Tal ei olnud enne haiglasse toimetamist midagi viga, ta lihtsalt vaidles ühe venelasega ja läks temaga kaklema. Puudutatud isiku tuttav poos end üles ja seda taheti ajada puudutatud isiku süüks. Puudutatud isik seda ei aktsepteerinud ja läks kaklema. Puudutatud isikul on emaga võimatu suhelda, ema pöörab kogu aeg jutu teistpidi ja ei pea oma sõnadest kinni. Puudutatud isikul ei ole olnud episoode, mil ta oleks kurb või endast väljas. Tal ei ole põhjust haiglasse jääda. Mingid tüübid käivad puudutatud isikut suurte püssidega peksmas. Mööblit lõhkus Q tuttav Rummult, kellega puudutatud isik jõi viina ja veini. Puudutatud isiku arvates ei ole normaalne, et politsei ta voodist välja tirib. Puudutatud isik maksab korteri eest. Korteriomanik ei anna talle rahu ja käib neli korda päevas ukse taga. Puudutatud isiku raviarst jäi oma kirjaliku arvamuse juurde. Puudutatud isik läks kodus pööraseks ja oli pöörane ka haiglasse jõudes. Nüüd on puudutatud isik maha rahunenud, kuid annab juhtunu kohta ebamääraseid selgitusi. Puudutatud isikul on tugev eitamisfaas ja tal esineb palju luulumõtteid bandiitidest. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas taotlust.
4.Harju Maakohus rakendas 10. mai 2021. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset, paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega neljaks päevaks alates 8. maist 2021 kuni 12. maini 2021 ning kohaldas puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
5.Puudutatud isiku raviarst esitas 11. mail 2021 arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt koostöövalmidust raviks ning ravita jätmisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus pikendas 11. mai 2021. a määrusega puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 8. maist 2021 kuni 17. juunini 2021 ning kohaldas puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
2-21-7347 Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5. Maakohus leidis, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused on täidetud. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mille tõttu ei suuda ta adekvaatselt hinnata oma tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Puudutatud isiku seisund ei ole kolme päevaga paranenud ja ta vajab pikemat ravi. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäire olemust ja senist ravikogemust, ei ole tõenäoline, et ta paraneks järgneva ööpäeva jooksul sedavõrd, et tagatud oleks tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Ravita jätmisel ja väljaspool haiglat võib puudutatud isik olla oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Puudutatud isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning ta võib asetada ennast elu ja tervist ohustavasse olukorda. Ettearvamatu ja agressiivse käitumisega kujutab puudutatud isik otsest ohtu ka teistele. Ta käitub ema suhtes vaenulikult ja ründavalt ning tekitas toas tulekahju, seades ohtu nii enda kui ka temaga koos elavad lähedased. Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane ja tal ei ole piisavat arusaama ravivajadusest. Oma seisundi tõttu ei ole ta võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sh ravimite võtmise kohta. Seetõttu tuleb esialgset õiguskaitset pikendada. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 11. mai 2021. a määruse. Puudutatud isik on täiesti terve mõistusega. Ei ole päris kindel, kas puudutatud isik lõhkus oma elukohas mööblit, kodumasinaid ja põrandat. Puudutatud isik peab tõenäoliseks, et seda tegid hoopis võõrad matšeetedega mehed. Kui seda tegi siiski puudutatud isik, ei olnud politseinikel õigust tema elukohta siseneda, kuna ta võib kodus oma asjadega teha, mida ise tahab. Politsei on süüdi, et puudutatud isik sattus ebaõigesti ravile. Psühhiaatrilise ravi kohaldamine terve inimese suhtes on ebaõige.
8.Avaldaja vastuse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud psüühikahäire hinnatav raske psüühikahäirena. Kui puudutatud isik oli kodus, ei vastanud ta ema telefonikõnedele ega uksele koputamisele. Puudutatud isiku ema kutsus politsei ja kiirabi, kuna puudutatud isik on teinud varem ravimite üledoosiga korduvalt suitsiidikatseid. Puudutatud isik avaldas valvearstile paranoilisi luulumõtteid. Ta küll eitas suitsiidimõtteid, kuid arvestades tema varasemat suitsidaalset käitumist psühhootilistel ajenditel, ei saanud suitsiidiohtu välistada. Puudutatud isik hindas enda käitumist kodus adekvaatseks, eitas kategooriliselt psüühikahäire esinemist ning keeldus koostööst ja ravist. Puudutatud isiku psühhoosielamustest juhitud käitumine ohustab nii teisi (agressiivne käitumine kodus asjade lõhkumisega, tooli seljatoe põletamine siseruumis, kirvega põrandasse augu löömine, vaenulik suhtumine emasse) kui ka teda ennast (tulekahjuohtliku olukorra tekitamine tooli seljatoe süütamisega, võimalik suitsiidiohtlikkus psühhootilistel ajenditel). Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isikul puudus hospitaliseerimisel haiguskriitika. Ta keeldus nii haiglasse saabumisel kui ka sellele järgneval päeval ravikoostööst ja eitas psüühikahäire esinemist. Pärast viimast haiglaravi ei jätkanud puudutatud isik talle määratud ravimite regulaarset võtmist ega ilmunud ambulatoorsele vastuvõtule.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-21-7347
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb olenemata selle põhjendustest TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-iga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus pikendas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamise ja tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega rohkem kui
16.juunini 2021 kell 19.42. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab tähtaja seda ületavas osas pikendamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.
11.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1 kohaldamisel ning tahtest olenematu ravi pikendamisel kuni 40 päevani. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kolleegiumi arvates asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid ilmselt täidetud isiku kuni 40 päevaks esialgse õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534 lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses. Samuti on isiku tervislikku seisundit kinnitavad psühhiaatrite arvamused küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku suhtes esialgest õiguskaitset ja seda pikendada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
12.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.Puudutatud isiku arvates on ta terve, mistõttu ei olnud alust tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kohaldada. Puudutatud isiku vastav väide ei ole kooskõlas teiste asjas esitatud dokumentide ja tõenditega. Puudutatud isik on viibinud korduvalt psühhiaatrilisel ravil ja tal on diagnoositud püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00), mida saab pidada raskeks psüühikahäireks. Ta on pärast depooravi katkestamist 2019. a märtsis vajanud psühhoosi ägenemiste tõttu haiglaravi kuuel korral. Viimati viibis puudutatud psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul ravil ajavahemikul 22. veebruar kuni 31. märts 2021. a, mis on näha ka kohtute infosüsteemist (tsiviilasi nr 2-21-2877). Praegusel juhul toimetati puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse, kuna tema psühhoos oli taaskord ägenenud ja käitumine muutunud ebaadekvaatseks. Psühhiaatrite 8. mai 2021. a arvamuse järgi oli puudutatud isiku käitumine täiel määral psühhoosielamustest juhitud ning ta ei olnud võimeline oma käitumist kontrollima. Raviarsti 11. mai 2021. a arvamusest nähtuvalt ei olnud puudutatud isiku seisund pärast kolme päeva möödumist muutunud. Maakohus tuvastas seega õigesti, et puudutatud isikul oli ka esialgse õiguskaitse pikendamise seisuga raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.
2-21-7347
12.2.Kuigi puudutatud isik ei ole määruskaebuses PsAS § 11 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud eelduste esinemist eraldi vaidlustanud, märgib ringkonnakohus siiski järgmist. Puudutatud isik käitus enne haiglasse toomist ettearvamatult ja agressiivselt. Ta lõhkus kodus asju, lõi kirvega põrandasse augu ja põletas tooli seljatuge. Puudutatud isik on küll väitnud, et asju lõhkus kas kellegi Ženja tuttav või võõrad matšeetedega mehed, kuid miski seda ei kinnita ja see ei ole ka eluliselt usutav. Korteris mööblit põletades seadis puudutatud isik ohtu nii ennast kui ka teisi, eriti arvestades seda, et puudutatud isik ei saanud oma käitumisest ja selle tagajärgedest aru ning tema käitumist juhtis psühhoosielamus. Seejuures avaldas puudutatud isik negatiivseid mõtteid ka oma ema suhtes, kelle suunas ta on varasema psühhoosi ägenemise ajal noaga vehkinud. Psühhiaatriakliinikus oli puudutatud isik jätkuvalt psühhoosist hõivatud. Puudutatud isik avaldas kahjustusluulu nii psühhiaatritele (matšeetega võõrad mehed käivad uksele prõmmimas) kui ka maakohtule (mingid tüübid käivad puudutatud isikut suurte püssidega peksmas). Varem on puudutatud isikul esinenud psühhootilistel ajenditel ka suitsiidikäitumist ja ta on teinud ravimite üledoosiga suitsiidikatseid. Esialgse õiguskaitse pikendamise seisuga püsis puudutatud isiku seisund muutumatuna. Seetõttu oli nii hospitaliseerimisele vahetult eelnenule kui ka varasemale kogemusele tuginedes pigem kindel kui tõenäoline, et puudutatud isik on esialgse õiguskaitse pikendamata jätmise korral endale ja teistele ohtlik. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu psühhiaatriline abi. Psühhiaatrite 8. mai 2021. a arvamuse järgi ei ole puudutatud isikul haiguskriitikat ja ta ei suuda mõista ravivajadust. Avaldaja on vastuses määruskaebusele märkinud, et puudutatud isik eitas kategooriliselt psüühikahäire esinemist ning keeldus koostööst ja ravist. Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik maakohtule, et tema arvates sattus ta haiglasse pohmelli tõttu ja tal ei olnud enne haiglasse toimetamist midagi viga. Puudutatud isiku raviarsti 11. mai 2021. a arvamusest esialgse õiguskaitse pikendamise kohta tuleneb, et puudutatud isikul ei olnud jätkuvalt koostöövalmidust raviks. Puudutatud isikule ei olnud seega võimalik osutada psühhoosi kontrolli alla saamiseks vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel kui talle psühhiaatriahaiglas tahtest olenematut ravi osutades.
12.3.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi.
13.1.TsMS § 534 lg 5 I ja II lause järgi võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku ärakuulamist pikendada seda kuni 40 päevani. Maakohus paigutas puudutatud isiku vaidlustatud määrusega esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse 40 päevaks alates 8. maist 2021 kuni 17. juunini 2021. Maakohus lähtus seejuures avaldaja taotlusest, milles avaldaja on ekslikult märkinud, et puudutatud isik viibib psühhiaatriahaiglas alates 8. maist 2021 ja kell 19.42 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Psühhiaatrite 8. mai 2021. a arvamusest ja avaldaja vastusest määruskaebusele nähtub, et tegelikult tegi valvearst tahtest olenematu ravi otsuse 7. mail 2021 kell 19.42. Seda kinnitab ka asjaolu, et avaldaja allkirjastas esialgse õiguskaitse taotluse 8. mail 2021 kell 16.10 ja saatis selle kohtule samal päeval kell 16.40, st enne seda, kui taotluse järgi tahtest olenematut ravi üldse kohaldati. Maakohus sai seega esialgset õiguskaitset pikendada maksimaalselt 16. juunini 2021 kell 19.42.
13.2.Maakohus pikendas esialgset õiguskaitset 40 päevaks alates 8. maist 2021 kuni 17. juunini 2021 kell 19.42. Sellega pikendas maakohus esialgse õiguskaitse tähtaega seaduse järgi lubatust
2-21-7347 rohkem. Kolleegiumi arvates on see menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis toob kaasa maakohtu määruse tühistamise esialgse õiguskaitse pikendamise tähtaja osas olenemata määruskaebuse põhjendustest (TsMS § 656 lg 2 koostoimes §-iga 659). Ringkonnakohus saab selle vea ise parandada.
13.3.Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus pikendas esialgset õiguskaitset kauemaks kui 16. juunini 2021 kell 19.42, ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab tähtaja seda ületavas osas pikendamata. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.
14.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.