X kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri Marek Laanemetsa 12. oktoobri 2020 otsuse peale täiteasjas nr 014/2020/1300
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 4. märtsi 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Hõberebane OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isik I: Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): Hõberebane OÜ (registrikood 14949765), lepingulised esindajad advokaadid Martin Käerdi ja Karin Tartu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. märtsi 2021 määrus ja teha uus määrus, millega jätta X kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri Marek Laanemetsa 12. oktoobri 2020 otsuse peale täiteasjas nr 014/2020/1300 rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
1.X (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) ja Y (varasem perekonnanimi Y) ostsid
8.augustil 2006 kaasomandisse Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi: korter). Ostuks sõlmisid võlgnik ja Y samal kuupäeval AS-ga SEB Pank (edaspidi: pank) laenulepingu, mille tagamiseks seati korterile panga kasuks hüpoteegid igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (edaspidi: hüpoteekide seadmise leping). Y võõrandas 30. aprillil 2020 talle kuuluva korteri kaasomandi osa Hõberebane OÜ-le (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II). Pank ütles
12.juunil 2020 laenulepingu erakorraliselt üles. Sissenõudja ja pank sõlmisid 19. juunil 2020 notariaalse lepingu, mille kohaselt sissenõudja täitis võlgniku ja Y eest laenulepingust tuleneva ja sissenõutavaks muutunud kohustuse 43 048,57 euro ulatuses ja pank loovutas laenulepingu tagamiseks seatud hüpoteegid (edaspidi: hüpoteekide loovutamise leping).
2.Sissenõudja esitas 8. juulil 2020 kohtutäiturile Marek Laanemets (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik I) täitmisavalduse võlgniku suhtes hüpoteegi realiseerimiseks. Nõude suurus on võlgnevus 43 048,57 eurot, millele lisandub viivis. Kohtutäituri algatas sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse nr 014/2020/1300.
3.Võlgnik esitas 14. septembril 2020 kohtutäiturile täitemenetluse alustamise otsuse peale kaebuse. Kohtutäitur jättis 12. oktoobri 2020 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on olemas nii täitmisavaldus kui ka täitedokument. Seega on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused ja täitemenetlus algatati õiguspäraselt.
4.Võlgnik esitas 30. novembril 2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri
12.oktoobri 2020 otsuse peale. Kohtutäitur ei kontrollinud täitedokumendi täidetavust ja täitemenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud. Täitedokument ei vasta nõuetele, sest see on hüpoteegi loovutamise leping mitte aga hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteekide loovutamise lepingust ei nähtu kohustust alluda kohesele sundtäitmisele. Samuti ei nähtu nimetatud lepingust, et pank oleks sissenõudjale loovutanud nõude võlgniku vastu, loovutati üksnes hüpoteek. Lepingu p-dest 2.3.1 ja 2.3.2 järeldub, et panga nõue rahuldati. Notar märkis lepingu lisa 1 p-s 6.6, et talle ei ole teada praktikat, mis võimaldaks kasutada nõude rahuldamise ja hüpoteekide loovutamise lepingut täitedokumendina. Kuna täitedokumendist ei nähtu sissenõudja ja võlgniku vahelist kehtivat võlaõiguslikku kokkulepet, mis on tagatud hüpoteegiga, siis ei saa täitemenetlust alustada. Kui asuda seisukohale, et täitedokumendiks on
8.augusti 2006 hüpoteegiga koormamise leping, siis nimetatud lepingu p-s 4.4.2 märgitud laenulepingust tulenev kohustus lõppes täitmisega.
5.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja märkis, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Materiaalõiguslik vaidlus täitedokumendis sisalduva nõude üle ei ole kohtutäituri pädevuses.
6.Sissenõudja vaidles samuti kaebusele vastu. Ta märkis, et sai hüpoteekidega koormatud korteri kaasomanikuks. Ta täitis laenulepingust tuleneva kohustuse, et vältida hüpoteegi realiseerimist ja korteri sundmüüki. Sissenõudja on panga eriõigusjärglane nii hüpoteegi seadmise lepingu suhtes kui ka hüpoteekidega tagatud (laenulepingust tuleneva) nõude osas. Sellest järeldub, et sissenõudja on ühtlasi panga eriõigusjärglane hüpoteekide seadmise lepingus sisaldunud kohesele sundtäitmisele alluvuse kokkuleppe kui täitedokumendi osas. Kohtutäitur alustas täitemenetlust hüpoteekide seadmise lepingu täitmiseks. Selles lepingus sisalduvad nii pandileping kui ka tagatiskokkulepe. Hüpoteekide loovutamise lepingus ja laenulepingu ülesütlemise teates sisaldub põhi- ja kõrvalnõuete alus ning detailne arvestus.
2 (5)
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus rahuldas 4. märtsi 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse ja tunnistas õigusvastaseks täiteasjas nr 014/2020/1300 täitemenetluse algatamise. Maakohus jättis võlgniku kaebuselt tasutud riigilõiv tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 10 alusel kohtutäituri kanda ning võlgniku õigusabikulud kohtutäituri ja sissenõudja kanda ning määras need kindlaks rahaliselt. Sissenõudja menetluskulu jäi tema enda kanda.
7.1.Maakohus tuvastas, et -
-
-
täitedokument on hüpoteekide loovutamise leping. Nõude sisu on hüpoteegiga tagatud nõue ja lisanduv viivis; korteri registriosa II jakku on kantud omanikena võlgnik ja sissenõudja, neile kummalegi kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa. Hüpoteekide loovutamise lepingu p-s 2.1 kinnitab pank, et hüpoteekidega tagatud laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks, kuna pank on laenulepingu üles öelnud. Lepingu p-s 2.2 kinnitab pank, et sissenõudja ei ole hüpoteegiga tagatava nõude võlgnik. Lepingu p 2.3 kohaselt on sissenõudja ja pank seoses hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamisega kokku leppinud, et sissenõudja täidab pangale laenulepingust tuleneva nõude 43 048,57 eurot, ja p 2.3.3 kohaselt pank loovutab korteri registriosa IV jakku kantud hüpoteegid sissenõudjale. Kohesele sundtäitmisele allumise kohustus jääb kehtima; korteri registriosa IV jakku on kantud sissenõudja kasuks hüpoteegid summas 1 165 326 krooni (kanne 1) ja 1 330 000 krooni (kanne 2). Mõlema hüpoteegi puhul on kinnistu igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks; hüpoteegiga oli tagatud võlgniku ja panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus. Tagatiskokkulepe oli sõlmitud võlgniku ja panga vahel.
7.2.Maakohus leidis, et sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumenti ja kohtutäitur ei võinud sissenõudja täitmisavalduse alusel täitemenetlust võlgniku suhtes algatada. Kuigi asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 järgi ei eelda hüpoteek tagatavat nõuet, ei või hüpoteeki siiski realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetluse võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel võib hüpoteegipidaja nõuda. Hüpoteegiga tagatud nõuded määratakse hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku kokkuleppel (tagatiskokkulepe). Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe, millel on AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi toime kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Sissenõudja täitis võlgniku eest pangale laenulepingust tuleneva kohustuse, kuid see ei ole samastatav nõude loovutamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 tähenduses. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet. TMS § 18 lg 1 esimese lause järgi tuleb nõude loovutamist tõendada täiturile kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sissenõudja ei ole kohtutäiturile esitanud tagatiskokkuleppe osas tema õigusjärglust tõendavat dokumenti.
7.3.Maakohus pidas võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtutäiturile kaebuse esitamisega seotud toimingute eest 2,5 t, samuti kohtumenetluses 2,5 t. Kohtutäiturile esitatud kaebuse sisu kattub paljuski kohtule esitatud kaebuse sisuga. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga. Kokku on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 600 eurot (= 5 × 120). Põhjendatud on ka võlgniku kohtukulu (riigilõiv) 15 eurot. Vastavalt võlgniku taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist. 3 (5)
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
8.Sissenõudja esitas 22. märtsil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub sissenõudja panna võlgniku kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
maakohus kohaldas vääralt VÕS § 164 lg 1, kuna nõude üleminek sissenõudjale toimus seaduse alusel. Vastavalt hüpoteekide loovutamise lepingule tasus sissenõudja pangale laenulepingust tuleneva nõude ja see läks rahuldatud ulatuses üle sissenõudjale AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid hüpoteegid. Seega oli pangal VÕS § 167 lg 1 teisest lausest tulenev kohustus hüpoteegid sissenõudjale üle anda, mille pank täitis hüpoteekide loovutamise lepingu sõlmimisega. Koos laenulepingust tuleneva nõude üleminekuga läks VÕS § 167 lg 4 alusel sissenõudjale üle õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist (hüpoteekide seadmise lepingust) tulenevaid õigusi. Nii on sissenõudja panga õigusjärglane hüpoteekide, laenulepingust tulenevate hüpoteekidega tagatud nõuete ja hüpoteekide seadmise lepingus sisalduva kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe kui täitedokumendi suhtes; maakohus kohaldas vääralt TMS § 18 lg 1. Nõude üleminek toimus seaduse alusel, mitte loovutamisega. Seega tuleb vastavas vormis dokumentidega tõendada nõude (seaduse alusel) ülemineku aluseks olevaid asjaolusid, mitte nõude loovutamist. Sissenõudja õigusjärglus hüpoteekide seadmise lepingu ja selle alusel seatud hüpoteegi suhtes on kohtutäiturile tõendatud nii kinnistusraamatu väljavõttega kui ka notariaalselt tõestatud dokumendiga (hüpoteekide loovutamise leping).
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule ja kohtutäiturile tähtaja sellele vastamiseks. Võlgnik vaidles kaebusele vastu, kohtutäitur seisukohta ei esitanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. aprillil 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja teeb ise uue määruse, millega jätab võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2). Määruskaebus rahuldatakse ja võlgnik kannab kõik menetluskulud.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga nagu puuduks sissenõudjal nõue võlgniku vastu, mille tagamiseks on seatud hüpoteek, ning nagu poleks sissenõudja esitanud kohtutäiturile tagatiskokkuleppe osas tema õigusjärglust tõendavat dokumenti, mistõttu ei võinud kohtutäitur sissenõudja täitmisavalduse alusel täitemenetlust võlgniku suhtes algatada.
12.Laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu läks üle sissenõudjale AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel. Sissenõudja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei olnud nõude võlgnik, tasus pangale laenulepingust tuleneva hüpoteekidega tagatud nõude. Pank ja sissenõudja sõlmisid hüpoteekide loovutamise lepingu, sest VÕS § 167 lg 1 teise lause kohaselt oli pangal kohustus hüpoteegid sissenõudjale üle anda. VÕS § 167 lg 4 alusel läks sissenõudjale üle õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi.
13.Täiteasi algatati sissenõudja avalduse alusel ja nähtuvalt kohtutäituri otsusest esitati kohtutäiturile laenuleping, laenulepingu erakorralise ülesütlemise teade, notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja notariaalselt tõestatud hüpoteekide loovutamise leping. Seega oli täidetud TMS § 18 lg-s 1 sätestatud tingimus täitedokumendi täitmisele võtmisel õigusjärgluse korral ja kohtutäituril oli kohustus täitemenetlus algatada. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ekslikult, et täitemenetluse algatamine on õigusvastane. 4 (5)
14.Kuivõrd täitemenetlus algatati õigesti, siis tuleb võlgniku kaebus kohtutäituri otsuse peale jätta rahuldamata.
15.Sissenõudja määruskaebuse rahuldamise ja maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel võlgniku kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu määrusega muudeti maakohtu määrust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).
16.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peal. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.