Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-18493
Kohtuasi
Multiland OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Laheotsa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Multiland OÜ (registrikood 10815803), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heili Püümann Puudutatud isik Osaühing Laheotsa (registrikood 10238435), lepingulised esindajad vandeadvokaat Triin Antsov ja vandeadvokaadi abi Kaspar Kaljurand
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Multiland OÜ 12.08.2025 esitatud tõendid (asjatundja arvamus, droonivideo, Karo Trans OÜ 13.06.2025 e-kiri, kinnistusraamatu väljavõtted, tekitatud kahju kalkulatsioon).
2.Tühistada Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punkt 2) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud Multiland OÜ kanda.
3.Harju Maakohtu 21.03.2025 määrus on jõustunud osas, milles maakohus keeldus Multiland OÜ avalduse menetlusse võtmisest (resolutsiooni punkt 1).
4.1.Keelduda Multiland OÜ avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks menetlusse võtmisest.
4.2.Jätta menetluskulud Multiland OÜ kanda.
5.Rahuldada määruskaebus.
6.Määruskaebuskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta Multiland OÜ kanda.
2-24-18493 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Multiland OÜ (avaldaja) esitas 05.12.2024 Harju Maakohtule avalduse avaldajale kuuluvalt Kurkse küla kinnistult (registriosa nr 13585202) juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele üle Osaühingule Laheotsa (puudutatud isik) kuuluvate Mureli-Metsa, Saeveski L3 ja üle Velle kinnistute.
1.1.Avalduse ja avaldaja täiendavate seisukohtade kohaselt on avaldaja peamiseks tegevusalaks enda kinnistutel metsamajandamine ja metsavarumine. Avaldajale kuulub Kurkse küla kinnistu, millelt puudub juurdepääs avalikult kastutavale teele. Avaldaja juurdepääs Kurkse küla kinnistult avalikult kasutatavale teele katkes kohaliku omavalitsuse tegevuse tulemusena, kes võõrandas 2017. aasta maikuus Kurkse küla kinnistut teenindanud avaliku tee (Saeveski tee L3) puudutatud isikule.
1.2.Avaldaja töötas 2024. aasta lõpus üles ja koondas osaliselt kokku Kurkse küla kinnistul metsamaterjali, mille väärtus oli sellel ajahetkel suurusjärgus 100 000 eurot. Metsatehnika metsamaterjali ülestöötamiseks viidi Kurkse küla kinnistule mööda vaidlusalust juurdepääsuteed ja seda puudutatud isiku nõusolekul. Kui avaldaja hakkas metsamaterjali Kurkse küla kinnistult ära vedama, siis sulges puudutatud isik tee betoonblokkide ja randaaliga ja andis avaldajale teada, et kui ta ei maksa juurdepääsutee kasutamise eest 1 eurot/ tihumeeter, siis ei võimalda puudutatud isik juurdepääsutee kasutamist. Avaldaja hinnangul on tegemist ebamõistlikult suure tasuga.
2.Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus esialgse õiguskaitse korras määrata Kurkse küla kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isikule kuuluvate Mureli-Metsa, Saeveski L3 ja üle Velle kinnistute taotluses toodud tingimustel. Avaldaja selgitas, et tal on vaja viia Kurkse küla kinnistult ära juba raiutud ja riknev metsamaterjal. Ülestöötatud metsamaterjal ei saa jääda metsa või laoplatsile pikaks ajaks, sest seda ohustavad puiduseened ja -putukad. Kui avaldajal ei ole võimalik metsamaterjali ära vedada ja edasi müüa, siis tekib talle rahaline kahju kokku 137 184,66 eurot. Kui puudutatud isik oleks koheselt avaldajale selgitanud, et vaidlusaluse tee kaudu ei tohi metsamaterjali ära vedada, siis ei oleks avaldaja töödega alustanud. Puudutatud isik andis enda keelust teada alles pärast seda, kui avaldaja oli kooskõlastatult puudutatud isikuga viinud metsamasinad Kurkse küla kinnistule ja asunud töid teostama. Puudutatud isiku selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldajal ei ole võimalik kasutada ühtegi alternatiivset teed.
3.Puudutatud isik palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
2
2-24-18493
3.1.Puudutatud isik selgitas, et tõele ei vasta avaldaja väide, nagu oleks puudutatud isik lubanud vaidlusalust teed kasutada. Puudutatud isik keelas enda kinnistute mistahes viisil kasutamise ajal, mil on märg ja vihmane. 04.11.2024 esitas avaldaja puudutatud isikule teavituse seoses äraveo tööde teostamise, metsamaterjali ladustamisega ning juurdepääsutee kasutamisega. Tegemist oli teavitusega ning mistahes varasemat kokkulepet eelmainitud kinnistute kasutamiseks sel ajaperioodil ei olnud. Avaldaja alustas teavituse edastamise päeval omavoliliselt puudutatud isikule kuuluvatel kinnistutel asuva tee kasutamist, mille kasutamiseks avaldajal õiguslikku alust ei olnud. Seetõttu ei võimaldanud puudutatud isik avaldajal teed kasutada. Avaldajal esineb juurdepääsu jaoks oluliselt mõistlikumaid alternatiive ning avaldajal on olemas luba metsamaterjal teisi kinnistuid pidi välja vedada.
3.2.Avaldaja huvi viia metsamaterjal välja on äriline, millele Riigikohtu praktikast tulenevalt eraldiseisvat kaitset ei anta, st avaldaja peab arvestama ebamugavustega, mis kaasnevad metsamaterjali äraveoga. Avaldaja ei saa puudutatud isikule ette heita endale kahju tekitamist olukorras, kus avaldaja otsustas kasvava metsa enda kinnistutelt maha võtta enne, kui tal oli metsamaterjali väljaveotee osas olemas kokkulepe. Lisaks võib puudutatud isiku kinnistutel asuva tee kasutamine tekitada puudutatud isikule kahju. Velle ja Saeveski tee L3 kinnistutele rajatud drenaažisüsteem on osaliselt tee all ning on oht, et raskete metsamasinatega sel teel liikumine kahjustab drenaažisüsteemi.
3.3.Avaldaja soovib kasutada puudutatud isiku kinnistutel asuvat teed põhjendamatult väikese tasu eest. Metsandusvaldkonnas on tavapärane, et teeomanikule tasutakse metsamaterjali väljaveol lähtuvalt välja veetava materjali kogusest. Seejuures võib juurdepääsutasu olla vahemikus 1–3 eurot tihumeetri kohta. Avaldaja proovib puudutatud isiku arvelt säästa metsamajandamisel muidu tekkivalt sisendkulult, mida teised sektori ettevõtjad kannavad.
4.17.12.2024 määrusega jättis maakohus 05.12.2024 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja välja toonud selliseid erakorralisi asjaolusid, mis tingiksid pooltevahelise õigussuhte reguleerimise enne asjaolude igakülgset väljaselgitamist. Juba langetatud metsamaterjali ära vedamiseks ei ole asjakohane kohustada esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikut taluma juurdepääsu, mille tingimuste järgi oleks avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul õigus kasutada vaidlusaluseid kinnistuid ööpäevaringselt igat liiki sõiduvahendiga (seahulgas metsamajandamiseks ja hooldamiseks vajaminevate sõiduvahenditega, nagu veoautod, järelhaagisega sõidukid jms). Puudutatud isik on veenvalt põhistanud, et Velle ja Saeveski tee L3 kinnistutele on rajatud drenaažisüsteem, mis osaliselt on tee all, mistõttu on reaalne oht, et raskete metsamasinatega sel teel liikumine kahjustab drenaažisüsteemi. Kohus ei saa juurdepääsu määrata nii, et selle tulemuseks on kahju tekkimine koormatava kinnisasja omanikule.
5.Avaldaja esitas 27.12.2024 teistkordse taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, muutes taotletud juurdepääsu kasutamise tingimusi ja täiendades põhjendusi.
6.27.01.2025 määrusega jättis maakohus 27.12.2024 taotluse rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt soovib avaldaja maksimeerida enda rahalist kasu metsa müügist ning minimeerida tee kasutusõiguse eest makstava tasu suurust. Avaldaja jaoks kõige odavam ja mugavam lahendus ei õigusta puudutatud isiku kinnistu võimalikku kahjustamist. Avaldaja ja puudutatud isik on esitanud vastandlikud asjatundja arvamused vaidlusaluse tee kandevõime kohta. Samuti on vaidlus selle üle, kas on olemas maakorralduslikult sobilik alternatiivne juurdepääsutee. Avaldaja on teadlikult võtnud riski, asudes metsa raiuma enne äraveo võimaluste selgumist. Praegusel juhul ei kaalu avaldaja soov teha oma kinnistul 3
2-24-18493 metsatöid üles puudutatud isiku huvi vältida kahju tekitamist. Põhimenetluse raames tuvastatakse, kas vaidlusaluse tee kandevõime on piisav metsamaterjali väljaveoks ning kas juurdepääs on võimalik määrata alternatiivsel viisil. Kui praeguseks langetatud metsa puhul oleks kinnistu omaniku soovitud tasu 1625 eurot, siis metsa riknemisel tekkiv kahju ületaks selle summa.
7.07.03.2025 esitas avaldaja taotluse avalduse tagasi võtmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1) ja asja menetluse lõpetamiseks. Esitatud taotluse kohaselt rikneb avaldaja metsamaterjal tänaseni avaldajale kuuluval kinnistul. Seda põhjusel, et ükski menetluses väljatoodud alternatiivne tee ei ole kasutatav (liigniiske ala, millel ei ole võimalik transpordiga liikuda). Kuna kohus ei ole 05.12.2024 avaldust menetlusse võtnud, siis on avalduse tagasivõtmine TsMS § 477 lg 1 ja § 424 lg 1 kohaselt lubatav. Avaldaja palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Juurdepääsu määramisega seotud vaidlustes on üldiselt väljakujunenud praktikaks, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. See on praegusel juhul põhjendatud muuhulgas seetõttu, et kohus ei ole avaldaja avaldust tänaseks menetlusse võtnud. Kohus on palunud puudutatud isikult kahel korral seisukohta ainult esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta.
8.14.03.2025 seisukohas palus puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda. 07.03.2025 taotluse esitamise seisuga olid poolte vahel avaldajast tulenevalt nurjunud kompromissiläbirääkimised, mille käigus väljendas avaldaja algselt soovi pakutud alternatiivset teed kasutada, kuid hiljem taganes sellest soovist puudutatud isikule teadmata asjaoludel. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus keeldus 21.03.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.
9.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja 07.03.2025 kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks, milles palub jätta avaldus läbi vaatamata. Kuna kohus ei ole avaldust menetlusse võtnud, siis ei kohaldu avalduse (hagi) tagasivõtmise sätted. Kuivõrd avaldajal puudub menetlushuvi ning ta tsiviilasja menetleda ei soovi, tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda avalduse menetlusse võtmisest.
9.2.TsMS § 172 lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet. Maakohus leidis, et kuivõrd õigusabikulu kandsid eelduslikult mõlemad menetlusosalised, avaldajal esines õiguskaitsevajadus, avaldajal puudub jätkuvalt juurdepääsutee, avaldajal ja puudutatud isikul on põhimõttelist laadi vaidlus sobiva juurdepääsutee osas, siis on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
9.2.1.Praegusel juhul ei saa lähtuda TsMS § 168 lg 1 regulatsioonist. Praegusel juhul keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldaja asja edasist menetlemist ei soovi, hoolimata asjaolust, et tal puudub jätkuvalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Praegusel juhul ei sõltunud avalduse menetlusse võtmine avaldaja enda tegevusest.
4
2-24-18493
9.2.2.Ka siis, kui kohaldada menetluskulude jaotamisel analoogia korras hagi tagasivõtmise regulatsiooni (TsMS § 168 lg 2), puuduks alus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja teatas, et ei soovi asja edasist menetlemist, ilma et oleks saavutanud taotletud juurdepääsu. Asja materjalide põhjal puudub alus arvata, et avaldus oleks põhjendamatu. Kui kinnistule puudub juurdepääs avalikult teelt, ei saa avaldust juurdepääsu määramiseks reeglina jätta rahuldamata. Nii avaldaja kui ka puudutatud isik on jäänud eriarvamusele seoses vaidlusaluse tee kandevõimega. Eelnimetatud asjaolu tuvastamine oleks toimunud tsiviilasja menetlemise käigus. Kohus küsis puudutatud isikult arvamust kahe esialgse õiguskaitse taotluse osas. Kuigi menetlusosalisele ei saa (vande)advokaadi teenuse kasutamist ette heita, siis sellises ulatuses õigusabikulu (ka tõendi hankimise kulu) tekkimine enne avalduse menetlusse võtmist ei ole vastaspoolele ka ettenähtav. Määruskaebus
10.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda.
10.1.Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda olukorras, kus puudutatud isik ei põhjustanud kohtumenetlust, esitas kohtu korraldusel lepingulise esindaja vahendusel seisukohti, mis olid edukad ja millest kohus asja lahendamisel lähtus. TsMS § 172 lg 1 järgi on antud juhul õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Avaldaja võttis maha talle kuuluvatel kinnistutel asuva metsa ilma, et tal oleks olemas kokkulepe puudutatud isikuga viimase kinnistutel asuva tee kasutamiseks. Selle asemel, et asuda kohtuvälistesse läbirääkimistesse juurdepääsumarsruudi osas, esitas avaldaja kohtule avalduse ning taotlused esialgse õiguskaitse määramiseks üle puudutatud isiku kinnistute. Harju Maakohus, nõustudes puudutatud isikuga, jättis esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Pärast teistkordset esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist esitas avaldaja taotluse avalduse tagasivõtmiseks. Puudutatud isiku hinnangul ei anna eeltoodu võimalust järeldada, nagu oleks menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine õiglane. Taoline seisukoht tähendaks, et menetlusosaline võikski lõpmatuseni „kalastada“ talle soodsat esialgse õiguskaitse lahendit, ilma mistahes menetluskulusid puudutavat riski kandmata.
10.2.Lisaks tuleks praegusel juhul jätta menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 168 lg-te 1 ja 4 alusel. Avalduse menetlusse võtmisest keelduti avaldaja soovil.
10.3.Maakohus hindas ebaõigesti menetluskulude tekkimist avaldaja jaoks ettenähtamatuteks. Avaldajale oli hiljemalt 13.12.2024 teada, et puudutatud isikut esindavad menetluses advokaatidest lepingulised esindajad. Menetlusosaliste seisukohad
11.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas ka taotluse võtta kohtumääruse põhjendustes seisukoht küsimuse kohta, kas avaldaja poolt siinses tsiviilasjas 05.12.2024 ja 27.12.2024 esitatud esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmine maakohtu poolt oli õiguspärane ja põhjendatud.
11.1.Avaldaja selgitas, et on esitanud maakohtule kokku kolm esialgse õiguskaitse taotlust (siinses tsiviilasjas 05.12.2024 ja 27.12.2024 ning 05.06.2025 tsiviilasjas nr 2-25-8383) paludes kohtult, et kohus võimaldaks avaldajal esialgse õiguskaitse raames vedada talle 5
2-24-18493 kuuluvalt Kurkse küla kinnistult välja juba ülestöötatud ja kokku kogutud metsamaterjal. Maakohus esialgse õiguskaitse avaldusi ei rahuldanud. Ajaperioodil, mis avaldaja kohtult esialgset õiguskaitset palus, hävis osa avaldaja metsamaterjalist. See tähendab, et see sündmus, millest hoidumise tarbeks avaldaja kohtusüsteemilt korduvalt abi palus, esialgse õiguskaitse menetluste ajal ka saabus. Müüdud materjali eest on avaldaja saanud puhast müügitulu (maha on arvatud väljaveokulu) 56 328 eurot, mis on võrreldes esialgselt loodetuga 36 001 eurot vähem.
11.2.Avaldajal õnnestus juulikuus metsamaterjal Kurkse küla kinnistult ära vedada. On tõsi, et avaldaja kasutas teiste kinnistute (Vana-Aasa ja Kadaka) omanikega kooskõlastamata (nimetatud isikuid ei olnud võimalik tabada) puudutatud isiku poolt pakutud alternatiivi selliste tööde tegemiseks. Juulikuus õnnestus seda teha üksnes põhjusel, et selleks ajahetkeks olid olnud pikalt kõrged temperatuurid ja pinnas oli läbikuivanud. Tegemist on aga Eesti mõistes ilmastikuoludega, mis esinevad paaril korral aastas. Seega ei ole tegemist püsiva juurdepääsuga.
11.3.Avaldaja võttis praeguses tsiviilasjas esitatud avalduse tagasi, sest avaldajal kadus ära usk Eesti kohtusüsteemi ja oli selge, et avaldajale kahju tekkimise ajahetkeks kohtust lahendust ei tule. Praegusel juhul peavad menetluskulud jääma menetlusosaliste endi kanda põhjusel, et menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Avaldaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlused ei oleks tohtinud rahuldamata jääda. Esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmise tõttu tekitati avaldajale otsest rahalist kahju 36 000 eurot. Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et avaldajalt tuleb mingis osas puudutatud isiku menetluskulud välja mõista, siis peab see olema üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluse edasine käik
12.14.08.2025 seisukohas selgitas puudutatud isik, et puudutatud isik omandas teealuse kinnistu juba 2017. aastal ning avaldaja võttis metsamaterjali maha ilma, et tal oleks olnud eelnev kokkulepe väljaveotee kasutamiseks. Kokkulepe metsaveoks tuleb alati sõlmida enne raietöid. Seega tekkis probleem avaldaja enda ning mitte kellegi teise tegevusest tulenevalt.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Osas, milles maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
15.Praegusel juhul jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuivõrd leidis, et see on asjaolusid arvestades õiglane. Maakohtu määruse põhjendusi arvestades saab järeldada, et maakohus kohaldas menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 172 lg-t 1. 6
2-24-18493
16.Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1).
17.Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et arvestades vaidluse asjaolusid (sh avalduse tagasivõtmise aluseks olevaid asjaolusid ning esialgse õiguskaitse taotluste aluseks olnud asjaolusid), on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevaga. Avaldaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et ta võttis avalduse tagasi, sest tal kadus usk Eesti kohtusüsteemi ning avaldaja hinnangul ei oleks tohtinud tema esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata jääda. Sisuliselt nähtub seega avaldaja põhjendustest, et ta võttis avalduse tagasi, kuivõrd tema taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jäid rahuldamata. Avaldaja võttis avalduse tagasi olukorras, kus tal puudub endiselt juurdepääsutee. Asja materjalidest nähtub, et avaldajal esialgse õiguskaitse taotluste esitamise vajaduse tingis asjaolu, et avaldajal puudus selge kokkulepe metsamaterjali väljaveotee osas (ka 27.01.2025 määruses, millega maakohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, märgib maakohus, et avaldaja on teadlikult võtnud riski, asudes metsa raiuma enne äraveo võimaluste selgumist) ning avaldaja ei olnud nõus tasuma puudutatud isiku küsitud tasu, selleks, et vaidlusalust teed kasutada. Vastuses määruskaebusele on avaldaja selgitanud, et tal on õnnestunud juulikuus metsamaterjal kinnistult ära vedada kasutades selleks alternatiivset teed. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja viitas vastuses määruskaebusele, et ta esitas ka tsiviilasjas nr 2-25-8383 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, tuvastas ringkonnakohus, et avaldaja on esitanud 29.05.2025 tsiviilasjas nr 2-25-8383 maakohtule avalduse (ja 05.06.2025 avalduse täienduse) avaldajale kuuluvalt kinnistult registriosa nr 13585202 juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-25-8383 avalduse menetlusse võtnud ning jätnud avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Seega on avaldaja esitanud teises tsiviilasjas samasisulise avalduse, mille ta praeguses asjas tagasi võttis. Seega, arvestades avalduse tagasivõtmise ja esialgse õiguskaitse taotluste aluseks olnud asjaolusid ning ka seda, et avaldaja on pärast avalduse tagasi võtmist siinses tsiviilasjas esitanud samasisulise avalduse tsiviilasjas nr 2-25-8383, on praeguses olukorras õiglane ja põhjendatud, et avaldaja kannab nii enda kui ka puudutatud isiku menetluskulud.
18.Praegusel juhul oleks menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud ka TsMS § 168 lg 4 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1). Erialakirjanduses on selgitatud, et kui hagist loobumine ei peaks olema lubatav enne, kui hagi on menetlusse võetud ja ka kostjale kätte toimetatud, siis hagi tagasivõtmisel sellist piirangut ei ole (TsMS II komm (2017), § 424, p 3.5). TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Praegusel juhul ei saavutanud avaldaja pärast avalduse esitamist avaldusega taotletud eesmärki – juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isikule kuuluvate kinnistute. Seega on menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud ka TsMS § 168 lg 4 (koosmõjus § 477 lg-ga 1) järgi.
7
2-24-18493
19.Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab maakohtu menetluse kulud avaldaja kanda. Kuivõrd puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti avaldaja kanda.
20.Arvestades seda, et ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud avaldaja kanda, tuleb kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahaline suurus. Puudutatud isiku menetluskulude rahalisele suurusele ja lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatusele ringkonnakohus praeguses lahendis hinnangut ei anna. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
21.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde avaldaja poolt 12.08.2025 esitatud tõendid (asjatundja arvamus, droonivideo, Karo Trans OÜ 13.06.2025 e-kiri, kinnistusraamatu väljavõtted, tekitatud kahju kalkulatsioon).
22.Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse võtta kohtumääruse põhjendustes seisukoht, kas maakohtu poolt 05.12.2024 ja 27.12.2024 esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata oli põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb jätta tähelepanuta. Kohus ei saa anda hinnangut juba jõustunud kohtulahendite põhjendatusele (maakohtu määrused ei olnud TsMS § 4771 lg 4 järgi vaidlustatavad). Lisaks väljub avaldaja taotlus määruskaebuse esemest, kuna siinses lahendis annab ringkonnakohus hinnangu vaid vaidlustatud 21.03.2025 määruses märgitud menetluskulude jaotusele (TsMS § 12, § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659).
23.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.