Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

maksejõuetu juba ühinemise ajal 14.08.2020. Madal Lend UÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed Madal Lend UÜ (14941999) ja Rezer OÜ (12631970) ühinesid 14.08.2020 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemine loeti toimunuks ühinemiskande tegemisega 03.09.2020. Rezer OÜ on äriregistrist kustutatud 03.09.2020. Ärinimi Registrikood Juriidiline aadress Põhitegevusala Esmane registrikanne Kustutamise kuupäev Osakapital Juhatuse liige 31.08.2020 – 03.09.2020 Juhatuse liige 23.11.2016 – 31.08.2020 Osanik 14.08.2020 – 03.09.2020 Osanik 31.08.2017 – 14.08.2020 Tegelik kasusaaja Pangakonto Pangakonto Pangakonto Ärinimi Registrikood Juriidiline aadress Põhitegevusala Esmane registrikanne Kontakt Täisosanik Usaldusosanik Tegelik kasusaaja Pangakonto Käibemaksukohustus Töötajad

Rezer OÜ 12631970 Pikk tn 90-6, 50606 Tartu Metsamajandust abistavad tegevused 19.03.2014 03.09.2020 2 500,00 eurot

T. K. (XXX)

F. P. (XXX)

Madal Lend UÜ (14941999)

F. P. (XXX )

F. P. (XXX )

Swedbank AS a/a nr XXX Swedbank AS a/a nr XXX AS SEB Pank a/a nr XXX Madal Lend UÜ 14941999 Kalevi tn 86-2, 51104 Tartu Muu mujal liigitamata teenindus 23.03.2020 E-post: [email protected] MV Varahaldus OÜ (14098391)

M. OÜ (XXX )

Z. H. (XX.XX.XXXX , XXX)

Puudub Ei ole käibemaksukohustuslane Puuduvad

T. K. on asunud Rezer OÜ juhatusse pärast selle tegevuse lõpetamist. Rezer OÜ juhatuse liikmeks ja majandustegevusega tegelenud isikuks on olnud F. P. . T. K. täidab üksnes variisiku ülesandeid, kelle tegevuse eesmärgiks on takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist. Majandustegevus Ajutine haldur edastas 12.04.2021 Madal Lend UÜ esindajale T. K. le ja Rezer OÜ endisele juhatuse liikmele F. P. le teabenõude. Võlgnik ajutise halduri poolt nõutud dokumente ei esitanud. Rezer OÜ endine juhatuse liige F. P. teatas, et tema on kõik dokumendid üle andnud ning temale teadaolevalt vara puudub. Rezer OÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslasena (EE101710451) kuni 03.09.2020, Madal Lend UÜ käibemaksukohustuslasena registreeritud ei ole. Võlgniku põhitegevusalaks on äriregistri andmetel muu mujal liigitamata teenindus (EMTAK kood: 9609/EMTAK 2008). Rezer OÜ põhitegevusalaks on äriregistri andmetel olnud metsamajandust abistavad tegevused (EMTAK kood: 02401/EMTAK 2008). Võlgniku majandusaastaks on olnud 01.01 kuni 31.12. Võlgnik majandusaasta aruandeid äriregistrile esitanud ei ole. Rezer OÜ on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded kuni 2017. a kohta. Lisaks on Rezer OÜ ühinemisbilanss 31.07.2020 seisuga. Võlgnik on rikkunud PankrS § 22 lg 2 (majandusaasta aruande esitamine koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga), § 85 (teabe andmise kohustus) ja § 87 (pankrotimenetlusest osavõtu kohustus), mistõttu ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud võimalik saada adekvaatset informatsiooni võlgniku majandusseisundist.

Rezer OÜ arvelduskontode väljavõtete põhjal on Rezer OÜ peamisteks koostööpartneriteks viimasel tegevusperioodil olnud F. T. OÜ, OÜ K. H. , M. F. E. AS, H. G. OÜ, U. L. OÜ. Võlausaldaja Rezer OÜ tegevus on arvelduskontode väljavõtete põhjal lõppenud 2020 alguses. Viimased Rezer OÜ arvelduskontole toimunud arvete katteks laekunud summad on edasi kantud tegevust jätkanud ettevõttele - Rezer Metsandus OÜ-le. 2020 alguses on Rezer OÜ endine juhatuse liige ja osanik F. P. asutanud uue ettevõtte - Rezer Metsandus OÜ (14892284), millise nimele on vormistatud ümber ka mitmed Rezer OÜ-le kuulunud sõidukid. 2020 augustis on otsustatud ettevõte üle anda, Rezer OÜ uueks juhatuse liikmeks sai likvideerimisteenuseid pakkuv T. K. ning osanikuks Madal Lend UÜ. ÄS § 391 lg 4 esimese lause kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Ühinemisega läksid võlgnikule üle Rezer OÜ kohustused. Võlgniku vara Madal Lend UÜ täisosanikuks on MV Varahaldus OÜ ja usaldusosanikuks M. OÜ. Tegemist on mittetegutsevate ning varatute äriühingutega, millistel nõude katteks vara puudub. MV Varahaldus OÜ (14098391) on 2016 suvel asutatud äriühing, mille tegevusalaks on äriregistri andmetel sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) rentimine ja kasutusrent. Ettevõtte juhatuse liikmeteks on võlgnikuga seotud isikud T. K. (XXX ) ja Z. H. (XX.XX.XXXX , XXX ). Esitamata on majandusaasta aruanded, teadaolevalt tegevust ei ole ning esineb enam kui 20 000 euro suurune maksuvõlg. M. OÜ (XXX ) on 2017 kevadel asutatud äriühing, mille tegevusalaks on äriregistri andmetel hoonestusprojektide arendus. Ettevõtte juhatuse liikmeteks on võlgnikuga seotud isikud T. K. (XXX ) ja Z. H. (XX.XX.XXXX , XXX ). Esitamata on majandusaasta aruanded ning teadaolev tegevus puudub. Madal Lend UÜ Eestis tegutsevates krediidiasutustes arvelduskontosid ei oma. Rezer OÜ Swedbank AS arvelduskontod on suletud alates 06.12.2020, AS SEB Pank arvelduskonto alates 22.01.2020. Rezer OÜ ühinemisbilansist nähtub, et 31.07.2020 seisuga moodustas rahaliste vahendite jääk 260 531 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et 31.07.2020 seisuga Rezer OÜ arvelduskontodel rahalised vahendid puudusid. Tegemist peab seega olema sularaha kassas olnud vahenditega. Rezer OÜ arvelduskontodelt nähtub märkimisväärses ulatuses sularaha välja võtmist. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgniku kohustused Madal Lend UÜ-l on 09.04.2021 seisuga vähemalt järgmised kohustused:

Madal Lend UÜ on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, usaldusühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku kohustused moodustavad 276 261,31 eurot, vara puudub. Madal Lend UÜ-l endal majandustegevust ei ole olnud. Teadaolevad kohustused on tekkinud Rezer OÜ-ga ühinemise tulemusena. Majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole enam võimalik. Rezer OÜ endine juhatuse liige F. P. hinnangul tekkis maksejõuetus järgmistel põhjustel: „Esiteks ei olnud piisavas mahus tööd. Väga palju mõjutas puiduturg, mis oli languses ja selle tõttu materjali hind langes. Kui metsamaterjali hind on odav, siis metsaomanikud ei taha raiuda ja see tähendab, et töö seisab. Puidu hinda mõjutas ka olulisel määral Covid-19, kuna kõik oli lukus ja puidu tarbimine vähenes palju. Selle tõttu vähenes ka saekaatrite ostumaht. Peale selle ei lastud covidi pärast mandrilt saarele ehk isegi kui oli natuke tööd, siis ei saanud seda mingi aeg teha. Töö kadus ära.“ Rezer OÜ oli makseraskustes juba alates 2019 algusest, mil saabus võlausaldajaga Gatsby OÜ sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuete tasumise tähtaeg, kuid milliseid nõudeid võlgnik tasuma suuteline ei olnud, mistõttu pikendati korduvalt ka laenu tasumise tähtaegu kuni 02.12.2019 võlatunnistuse sõlmimiseni. Püsivalt maksejõuetuks muutus Rezer OÜ ajutise halduri esialgsel hinnangul 2020 jaanuaris, kui saabus võlausaldajaga Gatsby OÜ sõlmitud võlatunnistusega võetud kohustuse tasumise tähtaeg, kuid millist kohustust Rezer OÜ tasuma ei olnud võimeline ning millise kohustuse tasumise tähtaega võlausaldaja enam pikendama ei nõustunud. Kuid selle asemel, et tekkinud makseraskusi tunnistada ja esitada kohtule pankrotiavaldus, on Rezer OÜ juhatus otsustanud ettevõtte tegevuse lõpetada. 2020 alguses on Rezer OÜ endine juhatuse liige ja osanik F. P. asutanud uue ettevõtte - Rezer Metsandus OÜ (14892284), mille alt on jätkanud oma senist tegevust ning millise nimele on ümber vormistatud ka mitmed Rezer OÜ-le kuulunud sõidukid. 2020 augustis anti ettevõte üle nn tankistiteenuseid osutavale isikule, ettevõtte uueks juhatuse liikmeks sai T. K. , kelle eestvedamisel asuti ühinemislepingut sõlmima. Sellist Rezer OÜ endiste juhatuse liikmete F. P. ja T. K. poolset eesmärgipärast tegutsemist, vara väljaviimist ja ühinemislepingu sõlmimist võib käsitleda raske juhtimisveana. Rezer OÜ ja Madal Lend UÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on juhatuse rasked juhtimisvead. F. P. ja T. K. on rikkunud ÄS §-st 180 lg 51 tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust. halduri hinnangul olemasolevate andmete alusel lugeda seega Rezer OÜ arvelduskontolt on välja võetud märkimisväärses ulatuses sularaha, so 2019 ja 2020 kokku 232 540 eurot, mille kasutamisega seotud asjaolud ei ole teada. Ka 31.07.2020 seisuga koostatud ühinemisbilansist nähtub, et Rezer OÜ rahalised vahendid 31.07.2020 seisuga moodustasid 260 531 eurot. Kuivõrd 31.07.2020 seisuga Rezer OÜ arvelduskontodel rahalised vahendid puudusid, peab olema tegemist kassarahaga. Bilansis kajastatud kassaraha tegelikult ei eksisteerinud ja ühinemisel seda üle ei antud. Sellises ulatuses sularaha välja võtmisega võib olla tegemist kassaraha omastamisega ja/või võlgnikule kahju tekitamisega. Eeltoodu annab aluse Rezer OÜ endise juhatuse liikme F. P. vastu nõude esitamiseks. Äriregistrisse on kantud 21.01.2020 uus ettevõte Rezer Metsandus OÜ (14892284), millise tegevusalaks on sarnaselt Rezer OÜ-le metsamajandust abistavad tegevused ning millise ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on endine Rezer OÜ osanik ja juhatuse liige F. P. (XXX ). Nimetatud ettevõtte nimele on 2020 alguses vormistatud ka mitmed võlgnikule varasemalt kuulunud sõidukid (2013 Renault Kangoo, reg. märk XXX; 2010 Peugeot Expert, reg. märk XXX; 2007 Peugeot Partner, reg. märk XXX; 2007 Citroen Jumper, reg. märk XXX; 2005 RESPO 751, reg. märk XXX, 1984 KIP KG42T, reg. märk XXX). Ka kõik viimased Rezer OÜ arvelduskontole toimunud arvete laekumised on kantud edasi Rezer Metsandus OÜ-le. Uue ettevõtte näol võib olla tegemist ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 tähenduses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada Madal Lend UÜ pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Indrek Lepsoo, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus Madal Lend UÜ juhtimisõigusega T. K. t ja Rezer OÜ endist juhatuse liiget F. P. t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Madal Lend UÜ vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kohus kohustab T. K. t ja F. P. t esitama haldurile kogu varasemat raamatupidamise dokumentatsiooni ning vara ja võlgade nimekirja pankroti väljakuulutamise seisuga. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 13,5 tundi tunnitasuga 100 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Indrek Lepsoole tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot, kokku 1620 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le I. P. . Tasu tuleb kanda Gatsby OÜ poolt 01.03.2021 ja 14.05.2021 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiitide arvelt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2626 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on võlausaldaja tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiitidena 4200 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindasid võlausaldajat Advokaadibüroo L. vandeadvokaat M. B. ja advokaat K. S. , olles võlausaldaja lepingulisteks esindajateks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole

kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepinguliste esindajate kulud kokku 2626 eurot käibemaksuta (15,35 tundi). Advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 200 eurot tunnis ja advokaadi tasu 160 eurot tunnis käibemaksuta võib kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse koostamises, võlgniku vastuväitega tutvumises ja sellele seisukoha koostamises, nõupidamises kliendiga, suhtlemises ajutise halduriga, ajutise halduri aruande analüüsis, kohtuistungiks valmistumises ja seal osalemises, menetluskulude nimekirja koostamises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide ja informatsiooni kogumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavateks menetlusdokumentideks on pankrotiavaldus ja seisukoht võlgniku vastuväidetele, asjas toimus üks kohtuistung kestusega 40 minutit, milleks ettevalmistamine sai seisneda ajutise halduri aruandega tutvumises ja analüüsis, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes kokku 2164 euro ulatuses käibemaksuta, sh pankrotiavalduse koostamine 950 eurot (5,75 tundi), võlgniku vastuväitele seisukoha koostamine 838 eurot (5,05 tundi), ajutise halduri aruandega tutvumine ja kohtuistungil osalemine 296 eurot (1,6 tundi), menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine 80 eurot (0,5 tundi). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks tasutud summa kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. Kohus ei lahenda käesoleva määrusega võlausaldaja avaldust pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa tagasinõudmiseks T. K. lt ja F. P. lt. Võlausaldajal on avalduselt tasumata riigilõivuseaduse § 59 lg 10 järgi riigilõiv 15 eurot ja kohtul tuleb anda puudutatud isikutele võimalus avaldusele vastuväidete esitamiseks. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-21-2345 Gatsby OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2464 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 2164 eurot lepinguliste esindajate õigusabikulud. Võlausaldaja on taotlenud kindlaksmääratud menetluskulude võlgnikult väljamõistmist ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab kohus olukorras, kus enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist on kuulutatud välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, menetluskulud küll TsMS-i järgi kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja

mõista. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku Madal Lend UÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista. Gatsby OÜ saab antud kohtumääruse alusel oma menetluskulude nõude esitada Madal Lend UÜ pankrotimenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.