Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-6432
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2021 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399, psühhiaatriakliiniku kaudu) Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Raivo Bergson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27.04.2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
2-21-6432 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) Psühhiaatriakliiniku valvearst (avaldaja, psühhiaatriakliinik) esitas 24.04.2021 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles XX (puudutatud isik) suhtes isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja selle ravi pikendamiseks üle 4 päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Valvearsti otsusega alustati alates 23.04.2021, kell 22.20 patsiendi ravi tema tahtest olenematult vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
3.Psühhiaatri arvamuses on märgitud, et puudutatud isik viibib statsionaarsel ravil PERH psühhiaatriakliinikus kolmandat korda. Esmakordselt viibis ta haiglaravil lühiaegselt aprillis 2016 maniakaalse seisundi tõttu. Raviga patsient pisut rahunes, kuid keeldus edasisest ravist. Mais 2017 vajas patsient taaskord maniakaalse seisundi tõttu haiglaravi, diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire – psühhootiliste sümptomiteta mania. Ravi foonil oli seisund vähese positiivse dünaamikaga, meeleolu stabiilsem, patsient muutus tasakaalukamaks, kuid frustratsioonilävi oli endiselt madal, konfliktivalmidus püsis. Tahtevastase ravi pikendamise näidustuse puudumise tõttu suunati patsient peale 40-päevast haiglaravi ambulatoorsele ravile. Peale viimast haiglaravi käis patsient kokkulepitult arsti ja psühhiaatri vastuvõttudel ning tarvitas toetusravi. Haiguse ägenemist ei esinenud, psüühiline seisund püsis stabiilne, mistõttu patsiendi haigus hinnati alates juunist 2020 remissioonis olevaks. Veebruaris 2021 on langetatud tõenäoliselt pikaaegse remissiooni tõttu ravimannuseid. Patsient on käinud tööl, elab sotsiaalkorteris enda 13-aastase pojaga.
4.Puudutatud isik toimetati PERH psühhiaatriakliinikusse kiirabikorras politsei kaasabil käeraudades oma kodust. Patsient oli ise helistanud psühhootilises seisundis hädaabinumbrile, et abi saada enda poiss-sõbra leidmisel, oli solvava kõnekasutusega ja nõudis Kaitsepolitseid. Samuti kutsus patsiendi koridoris karjumise tõttu politsei tema naaber, kelle sõnul patsient ei tarvita psühhiaatrilisi ravimeid ning on viimase kuu jooksul muutunud ärevaks, seetõttu kaotanud töö ning viimaste päevade jooksul muutunud käitumiselt agressiivseks, ettearvamatuks. Kiirabikaardi andmetel patsient vehkles põrandal, ründas ümbritsevaid, sülitas ja ropendas. Patsient toimetati psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus patsient karjus, küsimustele vastas vältivalt, avaldas maniakaalse sisuga luulumõtteid jumala ning maailmavalitseja olevast isikust, kes olevat tema poiss-sõber. Sisulise kontakti saavutamine oli võimatu. Patsient hospitaliseeriti tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamiseks 23.04.2021 kell
22.20.Agressiivse käitumise tõttu vajas koheselt ohjeldamist. Patsiendi seisund ei ole paranenud. Ta on dissimuleeriva hoiakuga, emotsionaalselt labiiline, nutlik, motoorselt rahutu. Avaldab fragmentaarselt tähendus-, suurus- ja mõjustusluulumõtteid („ma tean kõike“, „mind mõjutati“), mille kohta ei soovi küsimisel täpsemat infot jagada, naerab ja nutab läbisegi. Haiglasse sattumist kirjeldab patsient kui teadvuskaotust mõjutuste tõttu, esineb osaline amneesia hospitaliseerimisele eelnenud sündmuste suhtes. Haiguskriitika ja ravisoostumus puuduvad täielikult.
5.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire F31.2 bipolaarse psühhootiliste sümptomitega mania näol, puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib ta oma
2-21-6432 ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui oma alaealisele lapsele. Oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust. Patsiendi seisundit ja senist ravikogemust hinnates ei ole tõenäoline seisundi paranemine ega patsiendi iseseisev ohutu toimetulek kodustes tingimustes 4-päevase ravi järgselt.
6.Puudutatud isiku raviarst avaldas 26.04.2021 ärakuulamisel, et puudutatud isik hallutsineerib – väidab, et on üks mees, kes teda juhendab ja talle märke saadab.
7.Puudutatud isik avaldas kohtule 26.04.2021 ärakuulamisel järgmist: „Mul on tegelikult juriidiline esindaja olemas. See peaks olema kirja pandud. Soovin ülevaadet, mis alustel mind siia haiglasse toodi. Mul sai jõud otsa. Nii üht kui teist, vaimu ja füüsiline jõud. Väsisin ära. Teate, ma isegi puhkan liiga palju. Ma puhkan ka keset päeva, see on juba natukene liiga palju. Ma ei saa lugeda, ma jään magama. Kasutan ravimeid, igapäevane retsept on välja kirjutatud. Hetkel elan 13-aastase pojaga, ta lõpetab kuuendat klassi, koolis läheb hästi. Ma ise helistasin 112, edasi toimetati mind siia, sest arvati, et ma olen ohtlik nii iseendale kui teistele. Ma ei olnud ohtlik, ma lihtsalt väsisin ära. Mul on vaja naasta oma igapäevase rütmi juurde. See, et ma olen siin nelja seina vahel, ei ole mõistlik. See hakkab mind uuesti ahistama. Ma olen siin piiratud nagu vang. Ma ei saa minna õue õhku hingama siis kui ma tahan, vaid pean jälgima õhku. Kuigi infolehel on välja toodud, et võib viibida õues õhu käes. Siis rikuti veel selle punkti osas, et helistasin pojale, kõne katkes ja ma ei saanud uuesti helistada. Kuskil ei ole kirjas, et ühe korra võib helistada. Mulle meeldib, kui sajab vihma, lund, tavalised loodusnähtused. Muidu on kõik tore, siin on toredad inimesed. Aga ei ole vaja füüsiliselt näppida ega kätest kinni haarata, kui patsient ei ole ohtlik. Iga inimene jäägu oma kohale. Kui mõni inimene näeb, et ta ei suuda oma tööga hakkama saada, siis minu soovitus on, võtke aeg maha või vahetage töökohta. Olen liitunud investeerimisega, ei ole väga aktiivne. Lisaks on käsil projekt liituda laste assotsiooni liikumisega. Pakkusin välja kokkusaamise aja, et saaksin aimu, mida nad pakuvad mulle ja mida saan ma teha. Need asjad on pooleli. Elan Lasnamäel, XXX. Täna on juba kolmas päev ja see on juba liiga pikk aeg minu jaoks. Olen nõus tegema kokkuleppe, et käin end näitamas siin või tegema telefonivisiiti. Mul ei ole takistusi siia tulemiseks. Vaimne õde on MR. Mind toodi siia politseiga, sest mul kadus jõud ära, olin pikali maas. Politsei tõstis üles, tuigerdasin, ei olnud jalgu all. Panid käed raudu, siis tegid vist auringe, sest ma loksusin seal autos. Oli hirmutav.“
8.Määratud esindaja ei vaielnud vastu puudutatud isiku paigutamisele kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse korras. Puudutatud isiku esindaja leidis, et puudutatud isik vajab ravi.
9.Harju Maakohus rakendas 26.04.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 23.04.2021 kuni 27.04.2021.
10.Avaldajalt 27.03.2021 e-kirja teel saadud info kohaselt ei olnud puudutatud isiku tervislik seisund paranenud. Raviarsti arvamuse kohaselt patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu määrus
11.Maakohus pikendas 27.04.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes Harju Maakohtu 26.04.2021 määrusega rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani, s.o alates 23.04.2021 kuni 02.06.2021, koos vajadusel tahtevastase ravimite manustamisega.
12.Maakohus leidis, et puudutatud isiku seisund ei ole pärast 26.04.2021 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist paranenud, mistõttu esinevad eeldused
2-21-6432 puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks. Puudutatud isikul esineb jätkuvalt raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik nii iseendale kui teda ümbritsevatele. Puudutatud isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja ettearvamatu. Endale ohtlikkus seisneb kohtu hinnangul selles, et isik võib asetada ennast haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist ohustavasse olukorda. Teistele ohtlikkus seisneb kohtu hinnangul selles, et isik võib kujutada otsest ohtu oma ettearvamatu ja agressiivse käitumisega. Samuti võib ta sellise käitumisega ohtu seada oma alaealise lapse elu ja tervise. Sõltuvalt oma seisundist on puudutatud isik võimetu otsustama ravivajaduse üle. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes pikendada esmase õiguskaitsevahendi kohaldamist TsMS § 534 lg 5 alusel.
13.Arsti 27.04.2021 arvamusest nähtub, et patsiendi seisund ei ole paranenud ja ta vajab pikemat ravi. Arvestades teadmisi haiguse kohta, patsiendi senist haiguskulgu ja hetkeseisundit, ei ole raskest psüühikahäirest paranemine 4 ööpäeva vältel realistlik. Võttes arvesse asjaolu, et patsiendi seisund ei ole alates hospitaliseerimisest oluliselt paranenud, ei ole kohtu hinnangul tagatud patsiendi ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Puudutatud isik viibib psühhiaatriakliinikus mitmendat korda, mis näitab, et tema seisundi paranemine ja iseseisev toimetulek ei ole ilma pikaajalise haiglas viibimise ja ravita tõenäoline. Puudutatud isiku reaalsustaju on oluliselt häirunud, mis võib kujutada ohtu nii talle endale kui ka teda ümbritsevatele. Ilma adekvaatse ravita võib tema seisund halveneda, toimetulematus süveneda. Seega esines alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Seetõttu määras kohus pikendada rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani alates haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest.
14.Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, seehulgas ravimite võtmisest keeldumise osas. Kohus määras seetõttu puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise, sealhulgas vajadusel tahtevastase ravimite manustamise. Määruskaebus
15.Puudutatud esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 27.04.2021 määruse tühistada.
16.Puudutatud isiku hinnangul ei ole tema puhul täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu ning ta on arvamusel, et tahtevastasel ravil viibimise ei ole vajalik ja põhjendatud. Ta on haiglasse paigutatud valesti, ta on terve ja psühhiaatrilist ravi ei vaja. Haiglas viibimine on ebaõiglane ka seetõttu, et tal pole telefoni ja millegipärast on pandud talle helistamise keeld. Ta ei saa pidada sidet väljaspool haiglat olevate isikutega. Näiteks ei tea ta, kus on tema 13-aastane poeg, tal on pooleli mitmed meeldivad ja vajalikud projektid. Töö ootab ja meilidele ei saa ta vastata. Ta tahab võimalikult ruttu igapäevase elu juurde naasta. Ta on seisukohal, et tema käitumine ei ole olnud ohtlik teiste suhtes ega ka mitte enda suhtes. Tema ohtlikkus ei ole millegagi tõendatud.
2-21-6432 Menetluse edasine käik
17.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused olid täidetud. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et ta paigutati psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks põhjendamatult. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena puudutatud isiku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Kolleegium ei nõustu määruskaebusega ja on arvamusel, et maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatri arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, s.o bipolaarne psühhootiliste sümptomitega mania (F31.2). Psüühiline häire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Kolleegium leiab, et asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et ta ei ole ohtlik ja ei vaja tahtest olenematut ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Kooskõlas TsMS § 536 lg-ga 1 kuulas maakohus ära puudutatud isiku enda ja veendus isiku seisundis. Enne määruse tegemist andis oma arvamuse raviarst, kelle hinnangul ei olnud isiku seisund paranenud pärast esialgse õiguskaitse määruse tegemist. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite ja raviarsti seisukohtades.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud ka puudutatud isiku ohtlikkuse PsAS § 11 lg 1 p 2 mõistes. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida igal konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (s.t isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (Riigikohtu 10.10.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-07, p 11; 19.02.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1).
23.Psühhiaatri arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ka teistele. Raviarst kinnitas tahtest olenematu ravi vajalikkust ka pärast esialgse õiguskaitse pikendamist. Maakohus leidis põhjendatult, et puudutatud isik võib ilma haiglaravita olla ohtlik nii endale kui teistele – haiguslikust seisundist tulenevalt on puudutatud isiku reaalsustaju
2-21-6432 häirunud ja ta käitub luululistel ajenditel ebaadekvaatselt, puudutatud isiku käitumine oli ettearvamatu ja agressiivne, sh ründas politseid ja ümbritsevaid ning ta võis sellise maniakaalse käitumisega ohtu seada oma alaealise lapse elu ja tervise. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Määruskaebuse vastuses on psühhiaatriakliiniku valvearst seisukohal, et patsient on otseselt ohtlik ümbritsevatele. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku ohtlikkus oli maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Seega on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus.
24.Ringkonnakohtu arvates on tahtest olenematu ravi kohaldamiseks täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, kuna puudutatud isik katkestas ravimite tarvitamise, ei olnud ta oma haigusseisundist tulenevalt võimeline aru saama ravivajadusest ja seega ei ole puudutatud isik hetkel ise võimeline ennast väljaspool raviasutust ravima. Seetõttu ei ole muu psühhiaatriline abi puudutatud isiku jaoks küllaldane.
25.TsMS § 534 lg 5 järgi võib esialgset õiguskaitset pikendada, kui see on vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Psühhiaatri arvates tingis puudutatud isiku tervislik seisund esialgse õiguskaitse pikendamist. Kuna maakohus leidis, et puudutatud isiku tervislik seisund ei ole piisavalt paranenud ja endiselt on täidetud tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused, võis maakohus TsMS § 534 lg 5 järgi esialgset õiguskaitset pikendada.
26.Tulenevalt eelmainitust on maakohus kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes hinnanud ja asunud õiguspäraselt seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused. Määruskaebus ei ole seega põhjendatud ja jääb rahuldamata.
27.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
28.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.