lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-7782/6

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-7782/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1111
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse kuupäev

31.05.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-7782

Tsiviilasi

XX (X), YY (Y) hagi CC (C) vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 24.05.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Hagejad XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindajad vandeadvokaadid Teele Viilup ja Toivo Viilup

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 24.05.2021 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.XX ja YY (hagejad) esitasid 14.05.2021 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmise kohustamiseks. Koos hagiga esitasid hagejad hagi tagamise taotluse. Hagejate väitel sõlmisid nad kostjaga 04.02.2021 XXX, Tallinn korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu, mille ostuhinnast 50 000 eurot nad tasusid enne lepingu sõlmimist 25 000 eurot ja lepingu sõlmimise järgselt veel 3 500 eurot. Müügilepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu korteriomandi üleandmiseks kostjalt hagejatele hiljemalt 14 päeva jooksul arvates päevast, kui on väljastatud kostja ema TT pärimistunnistus, mille kohaselt kostja pärib müügilepingu esemeks oleva korteriomandi. Hagejad pöördusid korduvalt kostja poole asjaõiguslepingu sõlmimiseks, kuid kostja otsis erinevaid ettekäändeid asjaõiguslepingu sõlmimise vältimiseks. Muuhulgas soovis kostja müügilepingus kokkulepituga võrreldes oluliselt kõrgemat hinda ja lubas sellega mittenõustumisel korteri võõrandada kolmandale isikule.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Hagejatel oli õigus kostjalt nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult õiguskaitse abinõuna nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt müügilepingu p-le 3.1 saabus asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaeg 07.05.2021. Seega oli hagejatel õigus nõuda kostjalt müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist ehk kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmist (asjaõiguslepingu sõlmimist), millest kostja pahatahtlikult keeldub. Hagejad taotlesid kostja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega selliselt, et hagejad kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ühisomanikena. Kohtuasjas nr 3-21-134-04 selgitas Riigikohus, et omandi võimaldamise nõue on kvalifitseeritav VÕS § 108 lg 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel nõudena müüja vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks. Hagi rahuldamist ei takista ka asjaolu, et kostja ei ole kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omanikuna. Kohtuasjas nr 3-2-1-86-08 selgitas Riigikohus, et pärandaja surma korral läheb pärandvara hulka kuuluvate esemete omand pärandi vastuvõtnud pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast, s.o pärimisseaduse (PärS) § 3 lg 2 järgi alates pärandaja surmapäevast. Seega on korteriomandi omand kostjale üle läinud 18.12.2020.

2.Samaaegselt hagiavaldusega esitasid hagejad kohtule taotluse hagi tagamiseks ning taotlesid hagi tagamise korras Tartu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 13539901 omandi üleandmise nõude tagamiseks eelmärke sisse kandmist ning käesoleva kohtuvaidluse nähtavaks tegemiseks märkuse sisse kandmist. Hagejad taotlesid hagi tagamise korras eelmärke ja märkuse kandmist kinnistusraamatusse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus keeldus 24.05.2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et praegu on tegemist sellise olukorraga. Hagejad tõid välja, et neil oli kostjaga sõlmitud võlaõiguslik leping ja seni oli kostja asjaõiguslepingu sõlmimisest keeldunud. Samas soovisid hagejad, et kohus rahuldaks hagi ja kohustaks kostjat andma nõusolek TT (kostja surnud ema, kelle pärijaks on kostja) osas tehtud omaniku kande kustutamiseks ning hagejate ühisomanikena sissekandmiseks. Samuti palusid hagejad asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks TsÜS § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega. Kohus leidis, et hagejad ei saanud sundida kostjat sõlmima asjaõiguslepingut. Seni kuni ei olnud sõlmitud asjaõiguslepingut, ei saanud hagejad nõuda kostjalt, et ta teeks kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikku tahteavalduse. Seega polnud võimalik vastavat tahteavaldust asendada ka kohtuotsusega. Hagiavalduses toodud asjaoludel ei olnud hagejatel võimalik saavutada nende poolt taotletud eesmärki – nende ühisomanikena sisse kandmist kinnistusraamatusse. Seetõttu keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid vaidlustatud määruse tühistada ja hagi menetlusse võtta. Hagejad leidsid, et maakohus keeldus ekslikult hagi menetlemisest. 2 (3)

Vaidlustatud kohtumäärus oli vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis kinnitas, et müügilepingu täitmist oli kohtu kaudu võimalik nõuda ehk ostjal oli võimalik esitada nõue müüja vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks, kui ta oli täitnud müügilepingu alusel omapoolsed kohustused. Hagejad ei väitnud, et nad olid korteriomanikud, vaid palusid kinnistusraamatusse kande tegemist ja omandi võimaldamist. Kehtiva õiguse kohaselt on hagejate nõue kvalifitseeritav VÕS § 108 lg 2, AÕS § 641 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel nõudena müüja vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks. Seega oli tegemist lepingu täitmise, mitte omandiõiguse tunnustamise nõudega. Hagiavalduses esitatud faktiväidete ja toodud õiguslike põhjenduste valguses oli ilmne, et hagejate nõude rahuldamine oli õiguslikult võimalik ja perspektiivikas. Vaidlustatud kohtumäärus tuli tühistada. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hagejad on esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9; 13.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud varasem praktika). See tähendab ühtlasi, et kohus ei saa hagi menetlusse võtmisel otsustada, kas hagejate väited on tõendatud. Hagejad väidavad, et nad sõlmisid kostjaga 04.02.2021 korteriomandi müügilepingu ja kuna kostja on keeldunud asjaõiguslepingu sõlmimisest, siis nõuavad nad hagiavalduses kostjalt müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hagis märgitud asjaoludel ei saa välistada, et hagejatel on õigus VÕS § 108 lg 2 kohastelt kostjalt kohustuse täitmist nõuda. Seega ei saa hagi hinnata õiguslikult perspektiivituks. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Kas koos menetlusse võtmisega või vahetult pärast seda tuleb maakohtul ka lahendada hagi tagamise taotlus. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Seega kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
6.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
7.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse taotluse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja