M V hagi Baltic Floor Design OÜ vastu sissenõutavaks muutunud tasude ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3985,26 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: M V (isikukood XXX, elukoht: XXX) Lepinguline esindaja: Sven Paaver (e-post: [email protected]) Kostja: Baltic Floor Design OÜ (registrikood 14418789; asukoht: Metsla tee 35, Järva maakond; e-post: [email protected]) Kostja seaduslikud esindajad: Janno Noorveli (isikukood XXX; e-post: e-post: XXX), Tormi Rätsep (isikukood XXX; e-post: XXX)
Kohtuistungid
10.12.2020, 31.03.2021, 12.05.2021
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada M V hagi Baltic Floor Design OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Baltic Floor Design OÜ-lt M V kasuks aprillis 2020 vähem makstud töötasu summas 2866,83 eurot (bruto), kasutamata puhkuse hüvitis summas 770,99 eurot (bruto) ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 55,27 eurot.
Välja mõista Baltic Floor Design OÜ -lt M V kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (3637,82 eurolt) alates 25.07.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
5.Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1/5
2-20-10744 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.Hageja esitas 24.07.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise ja viivise nõudes. Hageja töötas kostja juures ehitustöölisena alates 18.11.2019. Hageja töötas suulise kokkuleppe alusel. Pooled leppisid kokku, et hageja põhitööks oli põrandaliistude paigaldamine, lisaks uste ja parketi paigaldamine. Töötasu lepiti kokku netosummades – 1 euro paigaldatud põrandaliistu jooksva meetri kohta, 15 eurot ühe paigaldatud ukse kohta, ajatöölt (koristamine jms) 10 eurot tund. Hageja esitas kalendrikuu põhised aruanded tööaja ja töömahu kohta. Hagejale tasuti netosummadena töötasu 2019 detsembris 1720 eurot, 2020 jaanuaris 800 eurot, 2020 veebruaris 1032 eurot, 2020 märtsis 1658 eurot.
2.2.04.2020 esitas hageja töölepingu ülesütlemise avalduse, töölepingu lõppemise kuupäev 30.04.2020. 30.04.2020 esitas hageja kostjale aprilli aruandluse tehtud tööst. Kostja jättis hagejale tasumata netotasuna 2210 eurot ja 90 senti. Samuti jättis kostja tasumata hüvitise kasutamata puhkuse eest. Hageja küsis kostjalt mitu korda tasumata töötasu kohta. Kostja kinnitas, et töötasu on tasumata ja andis lubadusi töötasu tasumise kohta.
3.Hageja ei puhanud kogu töötatud perioodi jooksul, seega on hagejal õigus saada hüvitist 12,73 kalendripäeva ulatuses. Kokku netosummas 721,37 eurot.
4.Brutosummades on hageja nõue saamata jäänud töötasu osas 2866,83 eurot ja hüvitis kasutamata puhkuse osas 935,39 eurot. Lisaks sellele palub hageja mõista välja viivise seaduses sätestatud suuruses, hagi esitamise seisuga on viivise suurus 55,27 eurot. Hageja palub viivis mõista välja kuni hageja nõude täitmiseni.
Kostja seisukoht
5.Kostja ei tunnista hagi. Hageja lubas, et teeb oma ebakvaliteetse töö korda, kuid pole seda teinud. Sellest on tekkinud ettevõttele kahju. Kuna kahju summa ületab hageja töötasu, siis ei ole töötasu välja makstud. Hageja poolt välja toodud summad ei ole õiged. Kokkulepe oli 800 eurot neto. Tegemist on küll väiksema töötasuga kui ehitussektoris tavapärane, aga 2/5
2-20-10744 hageja sai kasutada tööautot koos kütusekaardiga. Aprilli arvutuste osas ei oska kommentaare esitada, tavaliselt esitati tunnilehti ilma arvutuskäigu või summata.
Kohtuistungid
6.10.12.2020 istungil selgitas hageja täiendavalt, et pooltel puudus kirjalik tööleping. Ümbrikupalka hakati maksma veebruaris, töötaja sai 300 – 500 euro kaupa tasu sularahas. Aprilli tasu ei ole tööandja vaidlustanud, on olemas vestlus. Puhkust töötajale ei antud, kuna ta polnud veel kuus kuud tööl olnud. Kostja esindaja istungil ei osalenud ning saatis hiljem tõendi puudumise kohta.
7.12.05.2021 istungile kostja esindaja ei tulnud ja samuti ei esitanud tõendit puudumise põhjuse kohta. Hageja selgitas, et töötasu arvestus on tehtud vastavalt tegelikult tehtud töömahule. Tööde aruanded kinnitavad viimaste kuude töötasu suurust. Hageja selgitas, et kui lähtuda keskmisest töötasust, siis oleks nõue suurem.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud, tõendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötas tööandja juures. Samas puuduvad kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe osas ja pooled on esitanud erinevaid andmeid hagejale makstud töötasu osas.
10.Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2).
11.Hageja on väitnud, et töötasu kujunes tehtud töö alusel ja netosummadena maksti talle töötasu 2019 detsembris 1720 eurot, 2020 jaanuaris 800 eurot, 2020 veebruaris 1032 eurot, 2020 märtsis 1658 eurot. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2020 aasta esimese kvartali keskmine töötasu ehitussektoris 1346 eurot kuus. Kostja on väitnud, et hagejale tasuti 800 eurot kuus (neto). Nimetatud kokkulepet ei kinnita samas kostja enda poolt esitatud tõend töötasu maksmise kohta (dtl 50). Tõendist nähtub, et hagejale on tehtud erinevates summades väljamakseid. Arvestades, et töötasu kirjaliku kokkuleppe tõendamise koormis lasub tööandjal, kes ei ole kohtule sellekohast tõendit esitanud ning ei ole suutnud väidetavat töötasu kokkulepet tõendada ka oma dokumentidega, siis leiab kohus, et lähtuda tuleb hageja poolt esitatud summadest. Hageja poolt välja toodud summad erinevad mõneti Eesti keskmisest ehitussektoris makstavast töötasust, kuid arvestades, et töötasu kujunes tehtud töö alusel (dtl 9 jj), siis on arusaadav, miks mõnes kuus on töötasu ka suurem.
3/5
2-20-10744
12.Aprilli 2020 eest nõuab hageja 2866,83 eurot (bruto). Nimetatud kokkulepet kinnitab hageja ja kostja kirjavahetus (dtl 28), mille pinnalt leiab kohus, et kokkulepe aprilli tasu suuruse osas on tõendatud. Kostja on väitud, et aprilli tasu ei makstud välja, kuna hageja ei teinud oma tööd korralikult ning tema tegevusega tekkis kostjale kahju. Ebakvaliteetse töö tõendamiseks on kostja esitanud mitmeid pilte (dtl 46 – 48, 52 - 70). TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul ei ole töötaja nõusolekut esitatud, seega ei ole töötasu tasaarvestamine lubatud ning kostja oleks pidanud hageja töötasu välja maksma hiljemalt töölepingu lõppemise kuupäeval.
13.Hageja on nõudnud saamata jäänud TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Puhkusetasu maksmiseks tuleb keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra § 4 lg 1 järgi välja arvutada töötada keskmine kalendripäevatasu. Selleks liidetakse korra § 4 lg 3 ja § 2 lg 2 järgi arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud sissenõutavaks muutunud töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga, kusjuures korra § 4 lg 2 järgi ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. Viimaks korrutatakse korra § 4 lg 5 järgi keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga. Hageja töötas kostja juures 18.11.2019 – 30.04.2020, seega on hagejal õigus saada 12,66 päeva puhkust. Arvestades hageja töötasu ümber brutosummaks leiab kohus, et hageja teenis nimetatud perioodil kokku 9622,53 eurot (bruto), mis teeb päevatasuks 60,90 eurot (bruto) (9622,53 : 158). Seega on kasutamata puhkuse hüvitise suurus 770,99 eurot (bruto).
14.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja aprillis 2020 vähem makstud töötasu summas 2866,83 eurot (bruto), kasutamata puhkuse hüvitis summas 770,99 eurot (bruto).
Viivis
15.Hagiavalduses on hageja väitnud, et hagi esitamise seisuga (24.07.2020) on kostja viivituses 86 päeva ning nende eest sissnõutavaks muutunud viivise summa 55 eurot ja 27 senti. Hageja taotleb kohtult lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt ka tulevikus sisse nõutavaks muutuva viivise väljamõistmist 8% aastas hageja põhinõudelt alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni hageja nõude täitmiseni.
16.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse 4/5
2-20-10744 viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
17.Sissenõutavaks muutunud viivise osas ei saa kohus väljuda hagi piiridest ja mõistab selle välja hageja nõutud summas s.o 55,27 senti, kuid jooksva viivise nõude osas leiab kohus, et lähtuma peab põhivõla summast 3637,82 eurot ning jooksev viivis tuleb välja mõista kuni nimetatud summa tasumiseni.
18.Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude ning mõistab kostjalt välja viivise 55,27 eurot. Lisaks sellele mõistab kohus kostjalt välja jooksev viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (3637,82 eurolt) alates 25.07.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
19.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, kuid mitte sellises määras, mis võiks muuta menetluskulude hüvitamise osakaalu, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.