lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-4331/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-4331/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1766
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

28. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-4331

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi ANi vastu liisingulepingust tuleneva võla nõudes

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2021 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

2852,71 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja (vastustaja): AN (isikukood xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I.

RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2021 tagaseljaotsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude viivise saamiseks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas; jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda ja jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 125 eurot. I.2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi viivise saamiseks rahuldada (ja ühtlasi rahuldada seega hagi tervikuna), jätta maakohtu menetluskulud tervikuna kostja kanda ja rahuldada hageja taotlus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindaksmääramiseks täiendavalt 125 euro osas. I.3. Ülejäänud osas jätta punktis I.1 viidatud otsus muutmata. I.4. Apellatsioonkaebus rahuldada. I.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. I.6. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. I.7. Toimetada käesolev otsus kostjale kätte saatmisega e-posti aadressil [email protected] ja lugeda see kätte saaduks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, kui kostja ei kinnita varasemat kättesaamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

II.

KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada. II.2. Mõista kostjalt ANilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 7357,95 eurot (sh 6059,42 eurot põhivõlg, 301,99 eurot intress, 35 eurot sissenõudekulud ja 961,54 eurot viivis). Eelmises lauses märgitud osas on otsus jõustunud ja viivitamata täidetav. II.3. Mõista kostjalt ANilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 2645,31 eurot. II.4. Mõista kostjalt ANilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis alates 23. jaanuarist 2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (maakohtu otsuse tegemise seisuga 6059,42 eurot) määraga 30% aastas, kuid tingimusel, et viivis ei tohi kokku (sh võttes arvesse punkti II.2 osasummat 961,54 eurot ja punkti II.3 osasummat 2645,31 eurot) ületada põhivõla summat. Eelmises lauses märgitud otsustus on jõustunud ja viivitamata täidetav osas, milles viivise määr ei ületa võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määra. II.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. II.6. Mõista kostjalt ANilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitis 1048,45 eurot (sh 600 eurot riigilõiv maakohtus, 173,45 eurot õigusabikulu maakohtus ja 275 eurot riigilõiv ringkonnakohtus). Eelmises lauses märgitud otsustus on viivitamata täidetav 648,45 euro osas. II.7. Väljamõistetud menetluskuludelt on kostja AN kohustatud tasuma hagejale Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19. märtsil 2020 Pärnu Maakohtule hagi ANi (kostja) vastu. Hageja palus pärast hagi täpsustamist kostjalt välja mõista põhivõla 6059,42 eurot, intressi 301,99 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2071,83 eurot ja viivise põhinõudelt 0,082192% päevas alates
20.märtsist 2020 kuni võla täieliku tasumiseni. 2 (5)

Hageja väitel -

-

mogo OÜ (liisinguandja) ja kostja sõlmisid 27. detsembril 2016 liisingulepingu nr L27122016/0195 (edaspidi: leping). Lepingu kohaselt andis liisinguandja kostja kasutusse rahasumma 7190 eurot ja kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma liisinguandjale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid; kostja ei tasunud osamakseid ja 28. jaanuaril 2019 esitas liisinguandja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse; liisinguandja loovutas 12. märtsil 2019 oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult; kostjale on saadetud kolm võlateatist, mistõttu on sissenõudmiskulu kokku 35 eurot.

Hageja palus panna menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulu hüvitisena 1020 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 420 eurot).

2.Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus tegi 22. jaanuaril 2021 tagaseljaotsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7357,95 eurot, sh põhivõlg 6059,42 eurot, intress 301,99 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 552,20 eurot ja kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 409,34 eurot, lisaks ka edasise viivise kuni võla tasumiseni põhivõlalt (6059,42 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel kostja kanda hageja tasutud riigilõivust 475 eurot ja 72,27% hageja õigusabikuludest.
3.1.Maakohus kohaldas VÕS § 367 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 189 lg-d 2 ja 3 ning leidis, et hageja põhivõla ja intressi nõue on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel on põhjendatud kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmine.
3.2.Maakohus tugines VÕS § 42 lg-le 1 ja lg 3 p-le 5 ning märkis, et lepingus kokkulepitud viivisemäär (0,082192% päevas) ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda. See on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seega tühine. Kui lepingus märgitud viivismäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud määras. Seda nii sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise osas.
3.3.Maakohus jättis kostja kanda hageja riigilõivu osas, milles hageja pidanuks riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded. Rahuldatud nõuetelt arvutatud hagihind on 7433,36 eurot (= 6059,42 + 301,99 + 35 + 552,20 + 484,75), millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb riigilõivu tasuda 475 eurot.
3.4.Maakohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 72,27% ulatuses, seega kostja kanda jääb hageja õigusabikulust samuti 72,27%. Hageja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu on 240 eurot (käibemaksuga), millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 173,45 eurot. Kostjal tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

POOLTE SEISUKOHAD

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega vähendati viivist ja hagejale hüvitatavat riigilõivukulu. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

3 (5)

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -

-

maakohus eksis VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaldamisel. Viivise kokkulepe vastab VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd selles sättes sisalduva viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale; hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 600 eurot ja see summa tuleb kostjal hüvitada.

5.Kostja kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel viivise määra vähendamise ja menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse viivise nõude rahuldamise, maakohtu kulude tervikuna kostja kanda jätmise ja täiendava menetluskulu hüvitise väljamõistmise kohta. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Maakohtu otsust ei vaidlustatud hagi rahuldamise osas, st kostjalt põhivõla, intressi ja sissenõudekulude, samuti VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras viivise väljamõistmise osas. Lisaks ei vaidlustanud hageja maakohtu otsusega väljamõistmata jäetud õigusabikulu. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Iseenesest on maakohtul õigus, et tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS-s tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära osas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Maakohus jättis tähelepanuta, et VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses sisalduv viide VÕS § 113 lg-le 1 hõlmab ka sätte kolmandat lauset. Seega, kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada apellatsioonkaebuse esimese väite alusel osas, milles maakohus ei mõistnud hagiavalduse esitamiseni välja viivist seadusjärgset määra ületavas osas ja piiras 23. jaanuarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivise määra VÕS § 113 lg 1 teise lause määraga. Ühtlasi on sellest tulenevalt põhjendatud ka kaebuse teine väide menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise kohta.
10.Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja viivise arvutusele, st hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 2071,83 eurot. TsMS § 367 teisest lausest juhindudes arvutab ringkonnakohus välja täiendava viivise otsuse tegemise aja seisuga. Avalikult kättesaadava viivisekalkulaatori (http://www.viivisekalkulaator.ee) järgi on alates 20. märtsist 2020 kuni
22.jaanuarini 2021 põhivõla summalt 6059,42 eurot määraga 30% aastas viivis 1535,02 eurot. Seega on vaidlustatud otsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3606,85 eurot (= 2071,83 + 1535,02). Arvestades maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud viivise suurust, kuulub täiendavalt väljamõistmisele 2645,31 eurot (= 3606,85 – 961,54).
11.Hageja kinnitas hagiavalduses, et ta ei soovi põhivõlast suurema viivise maksmist. Seega alates 23. jaanuarist 2021 tuleb viivis välja mõista määraga 30% aastas, kuid tingimusel, et viivis (sh võttes arvesse otsusega juba välja mõistetud summat) ei ületaks põhivõla summat.

4 (5)

12.Hageja nõue tervikuna rahuldamisel jäävad maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja tasus hagi esitamisel õigesti riigilõivu 600 eurot, mille kostja peab tervikuna hüvitama. Õigusabikulu hüvitise suurendamist hageja kaebusega ei taotlenud.
13.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad samuti TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja need tuleb kindlaks määrata TsMS § 174 lg 3 alusel. Hageja õigusabikulu nimekirja ei esitanud, seega tuleb kostjalt välja mõista kaebuselt tasutud riigilõiv 275 eurot.
14.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega suurendatud viivise ja kuluhüvitise osas saab otsust täita alles pärast jõustumist.
15.Ringkonnakohtu 4. märtsi 2021 määruse p-s 3 märgitud kaalutlustel toimetab kohus käesolev otsuse kostjale kätte TsMS § 3141 lg-s 1 sätestatud korras. Nimelt sai kostja isiklikult kätte nii viidatud määruse kui ka maakohtu otsuse ega ole teatanud uut e-posti aadressi. Lisaks on kostja kriminaalasjas nr x-xx-xxxx esitatud kokkuleppes avaldanud sama e-posti aadressi. Nii on põhjendatud eeldada, et kostja saab e-posti aadressilt menetlusdokumendid jätkuvalt kätte. (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja