Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 286,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post [email protected]) Kostja: A. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), e-post xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A. N.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks mogo OÜ ja A. N. vahel 27.12.2016 sõlmitud liisingulepingust nr L27122016/0195 tulenev võlgnevus summas 7357,95 eurot (millest 6059,42 eurot põhivõlgnevus, 301,99 eurot intress, 35,00 eurot sissenõudekulud, 552,20 eurot põhivõlalt alates 29.01.2019 kuni hagi esitamiseni 19.03.2020 (kaasa arvatud) arvestatud viivis ja 409.34 eurot põhivõlalt perioodil 20.03.2020 kuni otsuse tegemiseni 21.01.2021 (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).
3.Välja mõista A. N.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 23.01.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 6059,42 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. N.lt viivise väljamõistmiseks määraga 0,082192% põhivõlalt päevas.
5.TsMS § 163 lg 1 alusel jätta A. N. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõiv 475,00 eurot, hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 72,27%.
Tsiviilasi nr 2-20-4331
6.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 715,00 eurot (475,00 eurot riigilõiv ja 240,00 eurot esindaja kulud koos käibemaksuga).
7.Mõista A. N.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 648,45 eurot (riigilõiv 475,00 eurot ja esindaja kuludest 173,45 eurot).
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on A. N. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 04.06.2020 määrusega võttis menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja on kinnitanud dokumentide kättesaamist 24.08.2020 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 07.09.2020 kell 24.00. 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-4331
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid mogo OÜ ja kostja 27.12.2016 liisingulepingu nr L27122016/0195, mille alusel liisis liisinguandja sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas liisinguandja kostjale kokku 7190,00 eurot ja kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma liisinguandjale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Kostja ei tasunud osamakseid ja 28.01.2019 esitas liisinguandja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. 12.03.2019 loovutas liisinguandja oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital, milles teavitati kostjat kirjalikult.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse 6059,42 eurot, intressid 301,99 eurot, viivised perioodil 29.01.2019 kuni 19.03.2020 summas 2071,83 eurot ja sissenõudekulud 35,00 eurot. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 20.03.2020 kuni põhinõude summas 6059,42 eurot täitmiseni määras 0,082192% päevas. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2, § 88 lg 8, § 113 lg 1, § 164 lg 1-2.
5.Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 600,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot (sealhulgas käibemaks, 3,5 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud liisinguleping, mille alusel liisis liisinguandja sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas liisinguandja kostjale kokku 7190,00 eurot ning kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma liisinguandjale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi. Kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-4331 seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt (VÕS § 361) (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 18). Erandiks võib olla leping, mille puhul liisinguandja omandab liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil liisingulepingu esemeks oleva vara liisinguvõtjalt endalt ja liisinguvõtja asub seda siis osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back) leping kujutab endast majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsiooni ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (vt Riigikohtu
13.veebruari 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 22). Praegusel juhul ongi esialgne võlausaldaja kostjale antud laenu katteks omandanud kostjalt sõiduki ja kostja laenu osamaksetega n.ö ostab sõidukit tagasi. Seega on leping käsitatav liisingulepinguna. VÕS § 361 sätestab liisingulepingu mõiste, mille kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuna vara ei ole liisinguandjale tagastatud, ei ole võimalik vara tagastamisaegset väärtust arvestada ning liisinguandjal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 2 ja 3 alusel sõiduki väärtuse hüvitamist ulatuses, mis ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
8.VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Lepingust enne selle ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
9.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 189 lg 2 ja 3 alusel sõiduki väärtuse hüvitamist ulatuses, mis ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 6059,42 eurot ja enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi võlgnevus 301,99 eurot.
10.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks põhivõlalt määraga 0,082192% päevas. 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-4331 Kohus on 04.06.2020 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
12.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on laenulepingust tulenevalt viivisemäär võrdne intressimääraga 30% aastas ehk 0,082192% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane, nn seadusjärgne viivise määr oli lepingu sõlmimise ajal kuni siiani on 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aasta (0,066% päevas)). Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, tüüptingimus on muutunud lepingu osaks, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
13.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhivõlalt 6059,42 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodil alates 29.01.2019 kuni hagi esitamiseni 19.03.2020 (kaasa arvatud) on 552,20 eurot. Seega hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on 552,20 eurot. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
14.Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 6059,42 euro täieliku tasumiseni samuti lepingus kokkulepitud määras. Kuna lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, rahuldab kohus hageja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas. Perioodil 20.03.2020 kuni 22.01.2021 (kaasa arvatud) kehtis viivisemäär 8% aastas. Sellel perioodil on põhivõlalt 6059,42 eurolt viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 409,34 eurot.
15.Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-4331
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded. Hageja lepingulise esindaja kulud kohus jätab kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 72,27% ulatuses ning seega kostja kanda jääb hageja õigusabikuludest 72,27%. Hageja menetluskulud osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
18.Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 100 286,07 eurot ja tasunud riigilõivu summas 600,00 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejal on õigus esitada nõudeid enda äranägemise järgi ja seega on esitatud nõudelt tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluses kantud kulu. Vastavalt kulude jaotusele peab aga kostja sellest hagejale hüvitama osa, mis hagejal tulnuks tasuda rahuldatud ulatuses nõuetega hagiavalduse esitamisel. Tagaseljaotsusega rahuldatud nõuetega hagi hind oleks 7433,36 eurot (põhivõlg 6059,42 eurot + intressivõlg 301,99 eurot + sissenõudmiskulu 35,00 eurot + hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause määras summas 552,20 eurot + ühe aasta viivisesumma 484,75 eurot). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga 7001,00 kuni 8000,00 eurot nõutav riigilõiv 475,00 eurot.
19.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
20.Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus juhib tähelepanu, et TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosaliste esindajate kulud, mitte esindustasu. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus (ca 2 lk sisulist osa) on vormistatud varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab nimede ja numbriliste andmete muutmist. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-4331 Tunnitasumäär 120 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga.
21.Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 648,45 eurot (475,00 eurot riigilõiv ja 173,45 eurot, mis on 72,27% suurune osa lepingulise esindaja kuludest).
22.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 kohtuotsuse resolutiivosa: I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2021 tagaseljaotsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude viivise saamiseks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas; jättis menetluskulud osaliselt hageja kanda ja jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 125 eurot. I.2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi viivise saamiseks rahuldada (ja ühtlasi rahuldada seega hagi tervikuna), jätta maakohtu menetluskulud tervikuna kostja kanda ja rahuldada hageja taotlus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindaksmääramiseks täiendavalt 125 euro osas. I.3. Ülejäänud osas jätta punktis I.1 viidatud otsus muutmata. I.4. Apellatsioonkaebus rahuldada. I.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. I.6. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. I.7. Toimetada käesolev otsus kostjale kätte saatmisega e-posti aadressil xxx ja lugeda see kätte saaduks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, kui kostja ei kinnita varasemat kättesaamist.
II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Hagi rahuldada. II.2. Mõista kostjalt A. N.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 7357,95 eurot (sh 6059,42 eurot põhivõlg, 301,99 eurot intress, 35 eurot sissenõudekulud ja 961,54 eurot viivis). Eelmises lauses märgitud osas on otsus jõustunud ja viivitamata täidetav. 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-20-4331 II.3. Mõista kostjalt A. N.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 2645,31 eurot. II.4. Mõista kostjalt A. N.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis alates 23. jaanuarist 2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (maakohtu otsuse tegemise seisuga 6059,42 eurot) määraga 30% aastas, kuid tingimusel, et viivis ei tohi kokku (sh võttes arvesse punkti II.2 osasummat 961,54 eurot ja punkti II.3 osasummat 2645,31 eurot) ületada põhivõla summat. Eelmises lauses märgitud otsustus on jõustunud ja viivitamata täidetav osas, milles viivise määr ei ületa võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määra. II.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. II.6. Mõista kostjalt A. N.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitis 1048,45 eurot (sh 600 eurot riigilõiv maakohtus, 173,45 eurot õigusabikulu maakohtus ja 275 eurot riigilõiv ringkonnakohtus). Eelmises lauses märgitud otsustus on viivitamata täidetav 648,45 euro osas. Väljamõistetud menetluskuludelt on kostja A. N. kohustatud tasuma hagejale Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.