27. mai 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-15116
Tsiviilasi
OÜ Xxxxxxxxx Xxxxxx taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbivaatamiseks (XX hagi OÜ Xxxxxxxxx Xxxxxx vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks)
Tsiviilasja hind
1554,84 eurot Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx), esindaja RÕA korras vandeadvokaat Urmas Arumäe
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: OÜ Xxxxxxxxx Xxxxxx (registrikood xxxxxxxx; asukoht xxx), seaduslik esindaja YY Asja lahendamise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON:
1.Jätta OÜ Xxxxxxxxx Xxxxxx vastuväide kohtu tegevuse kohta rahuldamata.
2.Rahuldada XX hagi OÜ Xxxxxxxxx Xxxxxx vastu täies ulatuses.
3.Välja mõista OÜ-lt Xxxxxxxxx Xxxxxx XX kasuks saamata jäänud töötasu brutosummas 1375,91 eurot.
4.Välja mõista OÜ-lt Xxxxxxxxx Xxxxxx XX kasuks puhkusehüvitis brutosummas 178,93 eurot.
7.Välja mõista OÜ-lt Xxxxxxxxx Xxxxxx Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu summas 291,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda riigituludesse hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates vastavalt otsusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on OÜ Xxxxxxxxx Xxxxxx kohustatud tasuma Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-19-15116 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2) Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluse käik, esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Kohtueelne menetlus töövaidluskomisjonis.
1.1.XX (edaspidi hageja) esitas 10.07.2019 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista OÜ-lt Xxxxxxxxx Xxxxxx (edaspidi kostja) saamata jäänud töötasu summas 1375,91 eurot (sh märts 52,72 eurot, aprill 148,26 eurot, mai 355,73 eurot, juuni 486,40 eurot ja juuli 332,80 eurot), saamata jäänud ületunnitasu kokku 4747,20 eurot ning puhkusetasu 3 töötatud täiskuu eest brutosummas 178,94 eurot.
1.2.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 30.08.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1619/19 rahuldati hageja avaldus osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja järgnevad summad: 1) Töötasu summas 1375,91 eurot (bruto) ja 2) puhkusehüvitis summas 178,93 eurot (bruto). Hageja ületunnitöö tasu nõue summas 4747,20 eurot (bruto) jäeti rahuldamata.
1.3.Kostja pöördus 30.09.2019 avaldusega kohtusse ning palus vaadata XX poolt TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
1.4.Hageja kohtusse hagiga TVK otsusega rahuldamata jäänud osas seaduses sätestatud tähtaja jooksul töövaidluse lahendamiseks ei pöördunud, mistõttu töövaidluskomisjoni otsus jõustus töövaidluse lahendamise seaduse (TVLS) § 59 lg 11 alusel resolutsiooni punkt 3 osas, so osas millisega jäeti rahuldamata hageja nõue ületunnitöö tasu väljamõistmiseks summas 4747,20 eurot (bruto) (vt ka RKTKo 04.03.2015 asjas 3-2-1-176-14, p. 10).
2.Hageja esitatud nõuded, väited ja tõendid. 2(8)
Tsiviilasi nr 2-19-15116
2.1.Esitatud asjaolude kohasel asus hageja kostja juures tööle tähtajatu kirjaliku töölepingu alusel täistööajaga alates 17.03.2019 administraatori ametikohale. Kostja ei täitnud töötasu maksmise kohustust vastavalt kokkuleppele. Kostja ütles töölepingu ülesse alates 15.07.2019, kuid ei tasunud hagejale saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise. Kostja on küll teinud hageja pangakontole ülekandeid erinevate „otstarvete“ all, kuid need töötasu ei hõlmanud. Hageja esitas enda väidete tõendamiseks töökuulutuse, kandideerimisavalduse, töölepingu, töögraafikud, pangakonto väljavõtted, avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemiseks ja päringu tööandjale.
2.2.Poolte vahelise töölepingu punkti 3.1. kohaselt oli töötasuks 600 eurot (neto) kuus. Kostja maksis hagejale töötasu märtsikuu eest 24.04.2019 summas 270 eurot, aprillikuu eest 21.05.2019 summas 200 eurot ja 27.05.2019 summas 200 eurot, maikuu eest 27.06.2019 summas 200 eurot. Juunikuu ja juulikuu eest ei ole kostja hagejale töötasu maksnud täies ulatuses. Hageja ja kostjal ei olnud kokkulepet selle kohta, et kostja poolt saadud muusikakeskus, arvuti monitor ja teler on töötasu eest. Tegemist oli vana tehnikaga, mis oleks läinud ära viskamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 1375,91 eurot (bruto).
2.3.Kostja ei ole pärast töölepingu lõpetamist hagejale puhkusehüvitist tasunud. Hageja palub välja mõista kostjalt kogu töösuhte perioodi eest puhkusehüvitis summas 178,93 eurot (bruto).
3.Kostja vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad nende osas
3.1.Kostja kirjalikus vastuses avaldaja avaldusele ning hagimenetluses menetlusdokumentides hageja nõuet ei tunnista.
esitatud
3.2.Kostja on seisukohal, et ta on tasunud hagejale ette nähtud töötasu vastavalt tehtud tööle ja päevadele. Märtsi 2019 töötasu osas on hageja arveldusarvele 24.04.2019 üle kantud 275 eurot. Aprilli 2019 töötasu osas on hageja arveldusarvele 24.04.2019 üle kantud 200 eurot (koristamine oli tööülesanne) ja 21.05.2019 200 eurot ja 27.05.2019 veel 200 eurot. Mai 2019 töötasu osas on hageja arveldusarvele 31.05.2019 üle kantud 150 eurot, 27.06.2019 200 eurot. Lisaks on hageja saanud märtsis sularahas töötasu ettemakse kokku summas 149,60 eurot, aprillis saanud sularahas makseid 42,90 eurot ja 80 eurot, mais sularahas makseid 75,90 eurot ja 80 eurot ja juunis makseid 60 eurot. Märtsis sai hageja kostjalt muusikakeskuse väärtusega 475 eurot, arvuti monitori väärtusega 75 eurot ja teleri väärtusega 150 eurot. Alates töölepingu ülesütlemise avalduse esitamisest hageja enam tööle ei ilmunud, seega alates 27.06.2019 hagejale töölt puudumise tõttu tasu ei arvestatud. Mai ja juunis ei arvestatud töötasu ka puudutud 6 tööpäeva eest. Kostja esitas sularahas töötasu maksmise kohta tõendina juhatuse liikme poolt koostatud ja allkirjastatud aruanded.
3.4.Kostja esitas kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel vastuväite. Kostja on seisukohal, et kohus ei saa ilma kostja nõusolekuta lahendada asja lihtmenetluses kohtuistungil arutamata, kuna kostja ei ole kirjalikuks menetluseks ja lihtmenetluseks nõusolekut andnud. Kostja leiab, et kohtu tegevus on vastuolus PS § 14 ja § 15 tuleneva erapooletu ja ausa õigusemõistmise pidamise põhimõttega ning PS § 24 ja EIÕK artiklist 6 lg 1 tuleneva kostja õigusega osaleda enda asja arutamise juures. Kostja hinnangul kohtleb kohus kostjat mitte õigusemõistmise subjektina koos kõigi sellest tulenevate õigustega, vaid objektina. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
4.Kostja vastuväite lahendamine
4.1.Kostja on ekslikult asunud seisukohale, et lihtmenetluseks on vajalik kostja nõusolek. Kui asja hind on alla 2000 euro (käesolevas asjas 1554,84 eurot), siis on tegemist lihtmenetlusega TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetlus ei ole hagimenetluse eriliik. Lihtmenetlus tähendab, et väikese hagihinnaga varaliste nõuetega hagide menetlemisel ei pea kohus järgima kõiki 3(8)
Tsiviilasi nr 2-19-15116 menetlusnorme, st seadus tähistab lihtmenetlusena kõiki menetlusi, mille esemeks on TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses nimetatud nõuded (vt ka RKTKm 06.04.2010 asjas 3-2-1-20-10, p. 11). TsMS § 403 lg-s 1 sätestatud poole nõusoleku nõue rakendub suurema väärtusega hagiasjades.
4.2.Seonduvalt kostja viidetega Eesti Vabariigi Põhiseadusele ja Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile kohus märgib, et mitte kõik põhiõigused ei laiene juriidilistele isikutele. Põhiõiguste kandjad on eelkõige füüsilised isikud. Ka tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 26 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.
4.3.Kohus ei nõustu sellega, et kohtu tegevus on vastuolus PS § 14 ja § 15 tuleneva erapooletu ja ausa õigusemõistmise pidamise põhimõttega ning PS § 24 ja EIÕK artiklist 6 lg 1 tuleneva kostja õigusega osaleda enda asja arutamise juures. Kohus selgitas 08.04.2021 määruse põhjendustes p-s 5, et pooltel on õigus olla ära kuulatud (TsMS § 405 lg 3) ning selleks ei pea kohus korraldama kohtuistungit (TsMS § 405 lg 2). Kostja ei ole enda seadusliku esindaja ärakuulamist taotlenud, vaid taotleb asja arutamist kohtuistungil, millise taotluse esitamiseks puudub kostjal menetluslik alus.
4.4.Kohtu hinnangul puudub vajadus kohtuistungi pidamiseks ka tunnistaja ärakuulamiseks kuna: esiteks, jättis kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata ning teiseks, on tunnistaja R.T. andnud seonduvalt käesoleva vaidlusega ütlusi 23.08.2019 istungil töövaidluskomisjonis. Lihtmenetluses on kohtul õigus arvestada tõendina ka selliseid avaldusi ja materjale, mida TsMS § 229 esimese lause järgi tõendiks lugeda ei saa (TsMS § 405 lg 1 p 5). Kohus andis pooltele 13.02.2020 määrusega teada, et võttis töövaidlusasja nr 4-1/1619/19 materjalid toimikusse, seega saab kohus R.T. ütlusi arvestada ka käesolevas asjas. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et vastuväite esitamisel ei ole kostja kohtu poolt viidatud puudusi seonduvalt tunnistaja taotlusega kõrvaldanud.
4.5.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vastuväide kohtu tegevusele põhjendatud ning kohus jätab vastuväite rahuldamata.
5.Hagi lahendamine
5.1.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi kostja vastu tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ning mõistab Eesti Vabariigi kasuks välja.
5.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.3.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel sisuline vaidlus puudub: • poolte vahel oli sõlmitud 17.03.2019 tööleping nr 02/2019; • töölepinguga lepiti kokku tööaeg 10 tundi päevas ja 50 tundi nädalas; • töölepinguga lepiti kokku netotöötasu 600 eurot kuus; • töölepingu järgi on kokkulepitud töötasu väljamaksmise kuupäev hiljemalt järgneva kalendrikuu 10. kuupäev; 4(8)
Tsiviilasi nr 2-19-15116 • • • • •
töölepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale töötasu üks kord kuus hageja arveldusarvele; kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 15.07.2019; hageja ei ole esitanud kohtule hagi ega töövaidluskomisjonile avaldust kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise alates 15.07.2019 tühisuse tuvastamiseks; hageja ei ole kogu töötamise aja jooksul periood 17.03.2019 – 15.07.2019 puhkust kasutanud; kasutamata puhkuse hüvitis on kostja poolt arvestamata ning tasumata.
5.4.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hagejale ettenähtud töötasu maksnud ning kas hageja on kokkulepitud mahus tööd teinud (tööl käinud).
5.5.Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled on kokku leppinud töötasu suuruses. Pooled leppisid 17.03.2019 töölepingu nr 02/2019 p-s 3.1. kokku, et töötaja netotöötasu on 600 eurot kuus. Kokkulepitud töötasu ei ole Vabariigi Valitsuse kehtestatud alalmäärast (so 2019 aastal 540 eurot kuus ja 3,21 eurot tunnis bruto) madalam, seega kehtiv.
5.6.Hageja väitel maksis kostja hagejale töötasu märtsikuu eest 24.04.2019 summas 270 eurot, aprillikuu eest 21.05.2019 summas 200 eurot ja 27.05.2019 summas 200 eurot, maikuu eest 27.06.2019 summas 200 eurot. Juunikuu ja juulikuu eest ei ole kostja hagejale töötasu maksnud täies ulatuses.
5.7.Kostja väitel on kostja hageja arveldusarvele üle kandnud töötasu märts 2019 eest 24.04.2019 275 eurot, aprill 2019 eest 24.04.2019 200 eurot, 21.05.2019 200 eurot ja 27.05.2019 veel 200 eurot, mai 2019 eest 31.05.2019 150 eurot ja 27.06.2019 200 eurot. Lisaks on hageja võtnud kostja kassast avansilise töötasuna ja saanud avansilise töötasuna tööandja töötaja S.H. poolt 5 eurot ja tööandja juhatuse liikme O.M. poolt 50 eurot. Kokku saanud märtsis sularahas töötasu ettemakse summas 149,60 eurot. Aprillis on hageja saanud sularahas makseid 42,90 eurot ja töötaja S.H. poolt 80 eurot. Mais on hageja saanud sularahas makseid 75,90 eurot ja saanud töötaja S.H. ja juhatuse liikme O.M. poolt kokku 80 eurot. Hageja ei ole kostja väiteid töötasu sularahas maksmise kohta omaks võtnud.
5.8.Kõigepealt kohus märgib, et kostja seadusliku esindaja poolt käsikirjaliselt koostatud ja allkirjastatud aruanded ei tõenda hagejale sularahas töötasu maksmist. Kostja on äriühing ning seega raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lõike 1 mõistes. Kostja poolt esitatud aruanded RPS §-s 7 sätestatud raamatupidamise algdokumentide sisu ja vorminõuetele ei vasta ning seega ei tõenda hagejale töötasu sularahas maksmist (vt ka RKTKo 03.05.2002 asjas 3-2-1-39-02 p. 12). Viidatud lahendis Riigikohus nõustus ka alamaastme kohtute seisukohaga, et töötajale palga maksmist ei saa tunnistajate ütlustega tõendada.
5.9.Lisaks ei vasta hagejale töötasu väidetavalt sularahas maksmine ka poolte vahel kokkulepitud maksmise korrale, so üks kord kuus (p 3.2.) pangaülekandega hageja poolt kirjalikult avaldatud pangaarvele (p 3.5.). TLS § 4 lg 2 sätestab töölepingu sõlmimisele kirjaliku vorminõude. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 3 sätestab, et seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Pooled leppisid töölepingu p-s 8.2 kokku, et kõik poolte vahel lepinguga sõlmitavad muudatused vormistatakse kirjalikult. Hageja ei võtnud omaks kostja väidet töötasu sularahas maksmise kohta, st töölepingu tingimuste muutmise kohta ning muid tõendeid, mille alusel saaks kohus kokkulepet töölepingu tingimuste muutmise kohta tuvastada, esitatud ei ole. Tulenevalt VÕS § 13 lg 1 ja 2 5(8)
Tsiviilasi nr 2-19-15116 koosmõjus VÕS § 1 lg-ga 1 saab kohus asja lahendades lähtuda poolte vahel kirjalikult kokkulepitud tingimustest.
5.10.Kostja väitel on kostja hageja arveldusarvele üle kandnud töötasu märts 2019 eest 24.04.2019 275 eurot, aprill 2019 eest 24.04.2019 200 eurot, 21.05.2019 200 eurot ja 27.05.2019 veel 200 eurot, mai 2019 eest 31.05.2019 150 eurot ja 27.06.2019 200 eurot. Töövaidluskomisjonile hageja poolt esitatud kontoväljavõttest nähtub, et kostja on 24.04.2019 teinud ülekande selgitusega „OÜ Xxxxxxxxx xxxxxx töötasu märts 2019 (13 päeva)“ summas 270 eurot, 24.04.2019 ülekande selgitusega „Koristus tenus“ summas 200 eurot, 21.05.2019 ülekande selgitusega „OÜ Xxxxxxxxx xxxxxx töötasu aprill 2019“ summas 200 eurot, 27.05.2019 ülekande selgitusega „OÜ Xxxxxxxxx xxxxxx töötasu aprill 2019“ summas 200 eurot, 31.05.2019 ülekande selgitusega „Koristus teenus“ summas 150 eurot, 27.06.2019 ülekande selgitusega „OÜ Xxxxxxxxx xxxxxx töötasu mai 2019“ summas 200 eurot. Hageja ei ole võtnud omaks kostja väidet, et 24.04.2019 ja 31.05.2019 tehtud ülekanded selgitusega „Koristus teenus“ on tehtud töötasu maksmiseks ning on veenvalt selgitanud, et ka muud tema kontole tehtud ülekanded on seotud osaühingu tegevusega, mitte temale tehtud töötasumaksed. Kostja ei ole põhjendanud, miks olukorras, kus kostja on enda praktikast tulenevalt tasunud töötasu selgitusega „töötasu“ vastava kuu eest, teinud osaliselt töötasu ülekandeid teistsuguse selgitusega. Kohus tuvastab, et kostja on perioodil 17.03.2019 – 15.07.2019 tasunud hagejale töötasu märtsi kuu eest 270 eurot, aprilli kuu eest summas 400 eurot ja maikuu eest summas 200 eurot, kokku 870 eurot.
5.11.Kostja on esitanud vastuväite hageja töötasunõudele seonduvalt hageja töölt puudumisega. Kostja väitel ei käinud hageja mais ja juunis 6 päeva tööl ning alates töölepingu ülesütlemise avalduse esitamisest töötaja enam tööle ei ilmunud. Hageja ei ole kostja väidet omaks võtnud.
5.12.TLS § 73 lg 1 sätestab, et tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. Viidatud VÕS § 112 lg-st 2 tuleneb, et töötasu saab tööandja alandada avalduse tegemisega töötajale ning TLS § 73 lg 2 sätestab, et töötasu alandamine on tühine, kui tööandja ei kasuta töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmis. Kostja ei ole seaduses sätestatud avaldust ega teisi aluseid töötasu alandamiseks esitanud, mistõttu isegi kui eeldada kostja vastuväite õigsust, on töötasu alandamise nõue ka tühine.
5.13.Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kostja ei ole hageja töölt puudumist enda väidetud ulatuses ka tõendanud. Ülesütlemisavalduses kostja poolt märgitud rikkumine ei tõenda hageja puudumist töölt ka olukorras, kui töötaja ei ole ülesütlemist vaidlustanud. Olukorras, kus tööandja ei maksa töötajale õigeaegselt ja kokkulepitud suuruses töötasu, ei pruugi ka töötaja olla huvitatud töösuhte jätkumisest. Kostja tunnistaja R.T. ütluste kohaselt tema hagejaga üheaegselt ei töötanud, tema oli öises vahetuses, hageja päevases. Tunnistaja ütlustest ei tulene, et ta oleks vahetuse üle võtnud olukorras, kus hagejat tööl ei olnud. Vastupidi, tunnistaja ütleb, et hageja viibis mõnel korral töö juures ka kuni kella 22.00 ning hommikuti said kokku. Vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega on ka kostja väide, et alates töölepingu ülesütlemise avalduse esitamisest, so alates 27.06.2019 töötaja enam tööle ei ilmunud. Töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse on hageja kättesaamise allkirjastanud 01.07.2019. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud.
5.14.Kostja on hageja töötasunõude tasaarvestanud muusikakeskuse, arvuti monitori ja televiisoriga, kokku summas 475 eurot. TLS § 78 lg 1 kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas 6(8)
Tsiviilasi nr 2-19-15116 vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõusolekut tasaarvestamise kohaldamiseks pole asjas esitatud, seega kostjal puudus seaduslik alus tasaarvestamise kohaldamiseks.
5.15.Hageja on esitanud töötasunõude 2019 märts 52,72 eurot, aprill 148,26 eurot, mai 355,73 eurot, juuni 486,40 eurot ja juuli 332,80 eurot, kokku summas 1375,91 eurot (bruto). Kohus võtab tööaja arvestuse aluseks normtunnid, nagu on töötasunõude arvestamisel võtnud aluseks ka hageja. Hagejal on õigus saada töötasu 2019 märtsi eest (13 tööpäeva) 69,13 eurot neto (339,13€-270,00€), aprilli eest 200 eurot neto (600,00€-400,00€), mai eest 400 eurot neto (600,00€-200,00€), juuni eest 600 eurot neto ja juuli eest (8 tööpäeva) 218,18 eurot neto, kokku 1487,31 eurot neto. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire. Märgitust tuleb hageja töötasunõue rahuldada taotletud ulatuses, so 1375,91 eurot (bruto).
5.16.TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja võttis töövaidluskomisjoni istungil omaks, et puhkusetasu ei ole hagejale arvestatud.
5.17.Hageja arvestuste kohaselt on töölepingu lõppemisel kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 9,32 kalendripäeva eest brutosummas 178,94 eurot. Kuigi kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni istungil hageja arvestusega, ei ole kostja enda koostatud puhkusehüvitise arvestust esitanud.
5.18.TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Pooled leppisid töölepingu p-s 4.1 kokku iga-aastase põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 alusel antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Tulenevalt TLS § 68 lg-st 3 ning töötatud perioodist 17.03.2019 – 15.07.2019, kohus tuvastab, et hagejal on õigus hüvitisele 9,28 kasutamata puhkusepäeva eest.
5.19.TLS § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 70 lg 3 alusel on kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal tühine. Seega on õigus nõuda puhkusehüvitist juhul, kui töösuhe on lõppenud. TLS § 84 muutuvad töölepingu lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
5.20.Põhipuhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 nr 91 määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi 11.06.2009 määrus nr 91) § 4 lg 3 järgi, mille kohaselt keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel. 11.06.2009 määruse nr 91 § 2 lg 1 esimese lause kohaselt keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad, § 2 lg 3 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu.
5.21.Punktis 5.15 kohus leidis, et hageja netotasu 2019 märtsis oli 339,13 eurot, aprillis 600 eurot, mais 600 eurot, juunis 600 eurot ja juulis 218,18 eurot, seega sissenõutavaks muutunud töötasu kokku on 2357,31 eurot neto. Töölepingujärgses perioodis 17.03.2019 – 15.07.2019 on 121 kalendripäeva ning seega on hagejal õigus puhkusehüvitisele 180,79 eurot neto (2357,31€/121kp*9,28). Hageja on taotlenud puhkusehüvitist summas 178,94 eurot (bruto). Kohus, juhindudes TsMS §-st 439, rahuldab hageja nõude alusel täies ulatuses. 7(8)
Tsiviilasi nr 2-19-15116
6.Hageja taotluste lahendamine
6.1.Hageja on esitanud 24.09.2020 hagis kaks taotlust. Esiteks taotleb hageja, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmisega või teo tegemisega kostjale kohtulahendis selle täitmiseks tähtaja (TsMS § 365 lg 1) ning teiseks, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata (TsMS § 445 lg 1).
6.2.Arvestades, et kostja on esitanud käesolevas menetluses väite enda maksejõuetuse kohta ning tegemist on saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudega, on hageja suhtes õige ja õiglane tunnistada käesolev lahend viivitamata täidetavaks TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel. Kuna kohus tunnistab kohtuotsuse viivitamata täidetavaks, puudub vajadust hageja muid taotlusi käsitleda ning kohus jätab need läbivaatamata.
7.Menetluskulud
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
7.2.Pärnu Maakohtu 10.09.2020 määrusega määrati XXle esindaja riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutajaks nimetati vandeadvokaat Urmas Arumäe. 27.05.2021 määrusega kohus määras riigi õigusabi osutanud advokaadile tasu 291,60 eurot (sh käibemaks 20% summas 48,60 eurot).
7.3.TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu täies ulatuses, so summas 291,60 eurot.
7.4.TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 190 lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja üks kuu arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata.
7.5.TsMS § 179 lg-st 9 tuleneb, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.