Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15. aprilli 2021 määrus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Sihtasutus Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku esindajad ringkonnakohtus juhataja Raine Pilli Puudutatud isikud: XX (isikukood XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal CC (isikukood XXXXXXXXXX) Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 15. aprilli 2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543).
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja esitas 13.04.2021 Pärnu Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik I) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Isiku suhtes alustati tahtest olenematut ravi 12.04.2021 kell 12:15.
2.Taotluse kohaselt toodi isik haiglasse kiirabiga politsei saatel. Aprilli alguses oli psühhiaatri poolt alustatud meeleolu stabiliseeriva raviga, kuid ambulatoorselt ei ole ravi osutunud piisavalt efektiivseks ja viimastel päevadel pole puudutatud isik I ravimeid kokkulepitud viisil võtnud. Ta eitab oma ravivajadust. Ta teeb põhjendamatuid kulutusi tuhandetes eurodes ning ostab asju, mida pole vaja, korjab kokku äravisatud esemeid. Puudutatud isik I protesteerib liikluspolitsei ja ARK-iga, tekitab liiklusohtlikke olukordi, nt sõidab linnatänavatel autoga 80 km/h, kihutab teiste autodega võidu. Ta on viimase kuu jooksul järjest vähem maganud, viimastel öödel maksimaalselt paar tundi. Puudutatud isik I on kaalus kaotanud kuni 10 kg. Tegemist on isiku esmakordse maniakaalse episoodiga, varem põdenud aastaid depressiooni ning ärevushäiret. Haiglasse vastuvõetud bipolaarse meeleoluhäire, ägeda maania diagnoosiga (F31.1). Vastuvõtul oli patsient ebaadekvaatselt aktiivse käitumisega, keeldub osakonda ja palatisse minekust. Haigusteadvus ja ravisoostumus puuduvad täielikult. Teatab, et tal on mitmed tegevused linna peal pooleli, temast sõltuvad olulised asjad. Kuna isiku psüühiline aktiivsus ja tegutsemise sihipärasus on oluliselt mõjutatud maaniaseisundist ning ravita jäämisel on ette näha reaalsustaju edasist häirumist ning ohtlike käitumiste eskaleerumist, siis vajab isik tahtest olenematut ravi. Isikul püsib äge maniakaalne seisund. Esinevad kõik tüüpilised sümptomid – mõttekäigu ja motoorika kiirenemine, suurusluulumõtted, meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, unevajaduse vähenemine, haigusteadvuse ja ravisoostumuse täielik puudumine. Esineb ka afektlabiilsus, mille tõttu ärritumisel ja oma tahtmise mittesaamisel võib käituda ebaadekvaatselt ning haiglaravita jäämisel ei ole välistatud ka agressiivsed aktid.
3.Taotlusele lisatud teise psühhiaatri arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik I tahtest olenematu ravi kohaldamist.
4.Pärnu Maakohus rakendas 13.04.2021 määrusega puudutatud isiku I suhtes esialgset õiguskaitset alates 12.04.2021 kuni 16.04.2021 koos vajadusel tahtevastase ravimite manustamisega.
5.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas 14.04.2021 seisukohas tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 40 päevaks. Pärnu linn avaldas 14.04.2021, et on nõus puudutatud isiku I suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamisega kuni 40 päevaks.
6.Pärnu Maakohus kuulas 15.04.2021 ära puudutatud isiku I, kes leidis, et ei pea haiglas olema. Selgitab, et pojal oli 30.03.2021 sõidueksam ja eksamineerija kukutas ta läbi. Terve linn on valesti pargitud autosid täis, üks ristmik on täiesti valesti ehitatud. Liikluskorraldus on Pärnus käest ära. Puudutatud isiku I väitel on ta tervis ideaalne.
7.Maakohus kuulas 15.04.2021 ära psühhiaatri, kes selgitas, et puudutatud isikul I on bipolaarne meeleoluhäire, äge maania ja tegemist on raske psüühikahäirega. Ohtlikkus on eelkõige teistele, aga võib olla ohtlik ka endale, kuna ei maga ja ei söö. Puudutatud isik I ei saa aru ravi vajadusest. Ravi tuleks kohaldada kuni 40 päeva.
8.Lisaks kuulas maakohus ära puudutatud isiku I abikaasa CC, kes leidis, et puudutatud isik I vajab haiglaravi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.Pärnu Maakohus pikendas 15.04.2021 määrusega puudutatud isiku I suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, s.o kuni 22.05.2021. Maakohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil.
10.Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-le 5. Puudutatud isikul I on raske psüühikahäire – bipolaarne meeleoluhäire, hetkel viibib puudutatud isik I haiglas maania seisundis psühhootiliste sümptomiteta (F31.1). Psüühiline häire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tema käitumine on praegu ebaadekvaatne, haiguskriitika puudub täielikult, patsient peab end terveks ning seetõttu ka ravivajadusest aru ei saa.
11.Psühhiaatrite selgituse kohaselt vajab puudutatud isik I raske psüühikahäire tõttu pikemalt haiglaravi, kuna võib ilma haiglaravita olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Isik ei tee kodus ravikoostööd. Maaniaseisundi ravita jäämisel tekivad tüsistused, sh unetus ja kaalulangus, ohtlik vererõhu kõrgenemine, südame rütmihäired, insuldi risk. Ohtlikkus teistele ilmneb eelkõige tema käitumises liikluses (läinud öösel unetuna autoga sõitma, ületanud kiirust, sõitnud linnas 80km/h, sattunud konflikti teiste liiklejatega, kihutanud võidu). Tema käitumine ja mõttetegevus on käesoleval ajal ebaadekvaatne (mõttetegevus häiritud, eufooriline), suhtlemisel oli kontaktne, kuid vaidles vastu haiglaravi vajadusele, leides, et tema tervis ja uni on väga head. Olles puudutatud isiku I üle vaadanud ja psühhiaatri ning isiku abikaasa ära kuulanud, veendus kohus, et puudutatud isik I võib olla ohtlik endale, kuna ei taju ravivajadust ning ravist keeldumisel seab oma elu ja tervise ohtu (mh kõrgenenud aktivatsiooni tõttu – ei maga, ärritub kergesti, kehaliselt kurnatud, samas liigub palju ringi, sh sõidab autoga, tülitseb võõrastega), aga võib olla ohtlik ka teistele, sh oma lähedastele, kuna muutub kurjaks, kui teda takistatakse ohustavate tegevuste juures või vastu vaieldakse.
12.Maakohus asus seisukohale, et pole alust kahelda psühhiaatrite hinnangutes ravi vajaduse suhtes. Haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik I temal esineva raske psüühikahäire tõttu nii iseenda kui ka teiste elu, tervist ja julgeolekut ning haiguse ravita jäämisel psüühiline seisund aga ka üldkehaline tervis võib halveneda.
MÄÄRUSKAEBUS
13.Puudutatud isik I esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu maakohtu 15.04.2021 määruse peale 26.04.2021 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt leiab puudutatud isik I, et ei vaja ravi, ravivajadus on ära langenud. Tal ei esine mingeid haigusele viitavaid sümptomeid. Haiglas viibimine ei ole vajalik, kuna tervislik seisund on niivõrd palju paranenud. Saab kodus iseseisvalt oma eluga hakkama. Ta ei ole kellegi suhtes ohtlik ning ei ole haige.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
14.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning jäi kohtule esitatud dokumentides toodud seisukohtade juurde. Samuti vaidles määruskaebusele vastu Pärnu linn.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
15.Maakohus jättis määruskaebuse 07.05.2021 rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
16.14.05.2021 esitas avaldaja Pärnu Maakohtule taotluse puudutatud isiku I tahtest olenematu ravi lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on puudutatud isiku I seisund paranenud. Ta saab aru edasipidise ravi vajalikkusest ja on andnud nõusoleku seda ambulatoorselt jätkata.
17.Pärnu Maakohus lõpetas 14.05.2021 määrusega puudutatud isiku I suhtes maakohtu 15.04.2021 määruse alusel rakendatud tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
19.Kolleegium ei nõustu määruskaebusega ning on arvamusel, et maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku I puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatri arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul I esines bipolaarne meeleoluhäire, ning ta viibis haiglas maania seisundis psühhootiliste sümptomiteta (F31.1). Psüühiline häire piiras tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Kolleegium leiab, et asjaolu, et puudutatud isik I oli seisukohal, et ta ei ole ohtlik ja ei vaja tahtest olenematut ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohas.
20.Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus põhjendatult, et puudutatud isik I võis ilma haiglaravita olla ohtlik nii endale kui teistele – puudutatud isik I on läinud öösel unetuna autoga sõitma, ületanud kiirust, sõitnud linnas 80km/h, kihutanud võidu. Lisaks tekivad maaniaseisundi ravita jäämisel tüsistused, sh unetus ja kaalulangus, ohtlik vererõhu kõrgenemine, südame rütmihäired, insuldi risk. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et puudutatud isikul I puudus haiguskriitika. Kuna puudutatud isik I ei teinud kodus ravikoostööd ning ta ei olnud võimeline aru saama ravivajadusest, siis ei olnud puudutatud isik I ise võimeline ennast väljaspool raviasutust ravima ning seetõttu ei olnud muu psühhiaatriline abi puudutatud isiku I jaoks küllaldane. Seega olid täidetud tingimused
esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja maakohtule 14.05.2021 taotluse tahtest olenematu ravi lõpetamiseks, kuna puudutatud isiku I seisund on paranenud ja ta on nõustunud ravi jätkama ambulatoorselt. Pärnu Maakohus lõpetas puudutatud isiku I tahtest olenematu ravi 14.05.2021 määrusega.
21.Kuna maakohtu määrus esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta oli põhjendatud, siis tuleb jätta maakohtu vaidlustatud määrus muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
22.Maakohus edastas arstide soovitusest tulenevalt puudutatud isiku I tervise huvides puudutatud isikule I vaidlusaluse kohtumääruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule I määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule I teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
23.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.