Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
19. mai 2021, Tallinn
Kohtuasi
K. M. ja G. M. (Ü.M. üldõigusjärglased) hagi Coolweld OÜ vastu saamata jäänud töötasu 1840 euro (neto), kasutamata puhkuse hüvitise 569,62 euro (neto) ja töölepingu punkt 7 hüvitise 3000 euro (neto) nõudes ning Coolweld OÜ vastuhagi K. M. ja G. M. (Ü. M. üldõigusjärglaste) vastu kahjuhüvitise kokku 3 436,69 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: K. M. (isikukood xxx), G. M. (isikukood xxx), Ü.M. (xxx) üldõigusjärglased Hagejate lepinguline esindaja: Philippe Hint (isikukood xxx), e-post: [email protected] Kostja Coolweld OÜ seaduslik esindaja: E. K. (isikukood xxx) Kostja lepingulised esindajad: T. R. (isikukood xxx), Birgit Riivits, Themis Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]; [email protected]
Kohtuistungite ajad
05.02.2021, 18.03.2021
2-19-17955
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista Coolweld OÜ-lt K. M. ja G. M. (Ü.M. üldõigusjärglaste) kasuks töötasu perioodi 01.06.2019 kuni 30.06.2019 eest 1500 eurot neto ja perioodi 01.07.2019 kuni 09.07.2019 eest 340 eurot neto, so kokku 1840 eurot neto. 3) Välja mõista Coolweld OÜ-lt K. M. ja G. M. (Ü.M. üldõigusjärglaste) kasuks kasutamata puhkuse hüvitis 569,62 eurot neto. 4) Välja mõista Coolweld OÜ-lt K. M. ja G. M. (Ü.M. üldõigusjärglaste) kasuks Coolweld OÜ ja Ü.M. vahel 30.11.2018 sõlmitud töölepingu punkti 7 alusel 3000 eurot neto.
5) Coolweld OÜ vastuhagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik hagiga ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja Coolweld OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 01.10.2019 otsusega rahuldati Ü.M. (avaldaja) avaldus ja Coolweld OÜ (vastaspoole) vastuavaldus osaliselt. TVK otsusega rahuldati järgmised Ü.M. nõuded Coolweld OÜ vastu, millega mõisteti Coolweld OÜ-lt Ü.M. kasuks välja: 1) töötasu perioodi 01.06.2019 kuni 09.07.2019 eest kokku netosummas 1840 eurot; 2) poolte vahel 03.12.2018 sõlmitud töölepingu punkt 7 alusel netosumma 3000 eurot; 3) kasutamata puhkuse hüvitis netosummas 569,62 eurot. TVK jättis rahuldamata järgmised Ü.M. nõuded Coolweld OÜ vastu: 1) tuvastada Coolweld OÜ ja Ü.M. vahel 03.12.2018 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus Coolweld OÜ poolt; 2) lõpetada 03.12.2018 sõlmitud tööleping töövaidluskomisjoni poolt TLS 107 lg 2 alusel; 3) mõista Coolweld OÜ-lt Ü.M. kasuks välja isikliku auto kasutuse hüvitis; 4) mõista Coolweld OÜlt Ü.M. kasuks välja ületunnitöötasu (tl 4-11).
2.TVK otsusega rahuldati Coolweld OÜ vastunõue Ü.M. vastu, millega mõisteti Ü.M.lt Coolweld OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 1916,67 eurot. TVK otsusega jäeti rahuldamata Coolweld OÜ vastunõue Ü.M. vastu mõista Ü.M.lt välja projekt „Piira“ dokumentatsiooni kaust paberkandjal või alternatiivselt projekti „Piira“ maksumuse väärtuses hüvitis 624 eurot (tl 4-11).
3.TVK 01.10.2019 otsuse vaidlustas Harju Maakohtus 15.11.2019 esitatud taotlusega tööandja Coolweld OÜ (tl 2-3), kes esitas vastuhagi 05.12.2019 (tl 20-23).
4.Harju Maakohus võttis 08.04.2020 kohtumäärusega menetlusse Ü.M. hagi kostja vastu saamata jäänud töötasu 1840 eurot, kasutamata puhkusehüvitise 569,62 eurot ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 3000 eurot nõude (tl 75-76).
5.Harju Maakohus võttis 22.01.2020 kohtumäärusega menetlusse Cooldweld OÜ vastuhagi Ü.M. vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks (tl 31).
6.Hageja Ü.M. suri xxx.
7.29.04.2020 kohtumäärusega peatati tsiviilasja nr 2-19-17955 menetlus kuni seda jätkab Ü.M. üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustud muu isik (tl 83).
8.10.09.2020 kohtumäärusega uuendati tsiviilasja nr 2-19-17955 menetlus ning lubati hageja Ü.M. üldõigusjärglastena menetlusse astuda G. M.l ja K. M.l (tl 94).
9.Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kohtuistungid 05.02.2021 (tl 110-111) ja 18.03.2021, mil kuulati muu hulgas üle kostja tunnistaja K. K. (tl 195-201).
10.Ü.M. esitas hagi kostja vastu saamata jäänud töötasu 1840 euro, kasutamata puhkusehüvitise 569,62 euro ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 3000 euro nõude (tl 4041). Ü.M. hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt saamata jäänud töötasu kokku 1840 eurot neto. Hagejal on saamata töötasu perioodide 01.06.2019 kuni 30.06.2019 (1500 eurot neto) ja 01.07.2019 kuni 09.07.2019 (340 eurot neto) eest. TVK menetlusest ja TVK otsuse
p-st 52.1 ja 53 selgub, et kostja teab, et selline summa on hagejale maksmata, sest kostja teadlikult tasaarveldas selle omaalgatuslikult hageja töötasust. Kostjal ei olnud õigust omal algatusel hageja töötasust mistahes oma nõudeid tasaarveldada TLS § 78 lg 1 alusel. Kostja on otsesõnu TVK menetluses öelnud, et tasaarveldus toimus koolitusega seotud kulude ja kahjude katteks, kuid selliseid nõudeid ei saa tööandja omal algatusel tasaarveldada, kuna puudus töötaja otsene konkreetne nõusolek selleks. Hageja nõuab kostjalt kasutamata põhipuhkuse hüvitist summas 935.26 eurot (neto) perioodi 03.12.2018 kuni 09.07.2019 eest. TVK otsuse p-st 75 selgub, et pooled ei vaidle summa suuruse üle. Hageja ei nõustu TVK seisukohaga otsuse p-s 80, kus komisjon leidis, et koolituskulu summas 365,64 võib maha arvata kasutamata, kuid välja teenitud puhkusepäevade rahast. Hageja nõuab kostjalt töölepingu ülesütlemise etteteatamise tasu 3000 eurot (neto) etteteatamise mitte järgimise tõttu töölepingu p 7 alusel. 08.07.2019 kostja poolt tehtud tahteavalduses on etteteatamise tähtajaks 1 päev, tahteavalduses puudub mistahes selgitus etteteatamise tähtaja mittejärgimises. Kuna kostja ütles lepingu üles lepingud märgitus etteteatamise tähtaega järgimata, on hagejal õigus saada hüvitist 2 kuu ehk järgimata jäänud perioodi suuruses hüvitist 3000 eurot (neto) (tl 40-41). Hageja hinnangul on kõik kostja vastuhagis esitatud nõuded alusetud, põhjendamata, tõendamata ning kahju hüvitamise eeldused on täitmata, tööülesannete rikkumised on tõendamata ja paljasõnalised (tl 40-41, 50-51, 73-74, 101102, 140-141, 145-148, 198-200).
KOSTJA VASTUS
11.TVK 01.10.2019 otsuse vaidlustas Harju Maakohtus 15.11.2019 esitatud taotlusega tööandja (kostja) Coolweld OÜ (tl 2-3). Kostja vastuhagi kohaselt palub kostja mõista hagejalt Ü.M.lt kostja kasuks välja kahjuhüvitis summas 520 eurot ning kahjuhüvitis summas 2916,69 eurot, so kokku 3436,69 eurot. 09.07.2019 avastas tööandja, et töötaja kasutas tööülesannete täitmisel lisaks tööandja e-postile veel kirjavahetuste pidamiseks enda isiklikku e-posti xxx ning omavoliliselt tehtud tööandjaga sarnast e-posti xxx (tööandja e-post oli .ee lõpuga). Viimati nimetatud e-posti kaudu tegi töötaja klientidele hinnapakkumisi ning saatis kolmandatele isikutele ettevõtte sisemiseks kasutamiseks mõeldud infot ja dokumente. Hinnapakkumiste saatmisega tekitas hageja tööandjale kahju. Hinnapakkumiste ja tööga seotud e-postide saatmine tööandja klientidele enda isiklikult epostilt või tööandja sarnase nimega e-postilt on sihilik ja tahtlik tegevus eesmärgiga tekitada tööandjale kahju. Kuna töötaja ei andnud tööandjale üle hinnapakkumisi ja kasutas isiklikke e-poste, siis käesoleva vastunõude esitamise seisuga vajas taastamist 7 hinnapakkumist ning nende taastamise tarbeks on tööandja võtnud hinnapakkumise, mille kohaselt kaasneb sellega tööandjale lisakulu summas 3500,03 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks ei andnud töötaja üle tööandjale kuuluvaid dokumentide kausta, milleks on „Piira“ dokumentatsioon. Sellega on tekitatud tööandjale kahju. Tööandjal tuleb ise kaust taastada, mis toob kaasa täiendava kulu summas 624 eurot (koos käibemaksuga). TVK rahuldas tööandja nõuded osaliselt. TVK mõistis hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise „Piira“ projekti lõpetamisest tulenevas nõudes summas 1916,67 eurot. Kostja seda osa ei vaidlusta. Kostja soovib, et kohus vaataks hagi korras läbi rahuldamata nõuete osas, milleks on: 1) „Piira“ dokumentatsiooni taastamise kahjunõue summas 624 eurot (ilma käibemaksuta 520) eurot. Kostja ei nõustu TVK seisukohaga, mille kohaselt leidis töövaidluskomisjon, et tööandja ei ole tõendanud kahjude tekkimist, mille hüvitamist tööandja nõuab: 2) Hinnapakkumiste taastamise kahjunõue summas 3500,03 eurot. Kostja on tõendanud, et töötaja on loonud eraldi e-posti ja kasutanud oma isiklike e-posti aadresse tööalaselt. Töötaja ei andnud töötajale üle hinnapakkumisi. Töötaja tegi endale tööandja e-postiga sarnase e-postiaadressi xxx, mida kasutas tööandja klientidega suhtlemiseks, sh kasutas ka enda isiklikku e-posti xxx tööandja klientidega suhtlemiseks ja saatis tööga seotud e-kirju oma e-postidele. Kostja juhib tähelepanu asjaolule TVK esitas ta nõuded hageja vastu koos
käibemaksuga. Kohtule esitatud vastuhagis on kostja nõudeid vähendanud käibemaksu võrra, st esitanud nõuded ilma käibemaksuta. Lähtuvalt eeltoodust on kostja nõue hageja vastu kokku 3436,69 eurot: „Piira“ dokumentatsiooni taastamise kahjunõue 520 eurot ja hinnapakkumiste taastamise kahjunõue 2916,69 eurot. Kostja palub jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata (tl 20-23, 67-68, 99-100, 126-130. 143-144, 178-179 175-195, 201-205).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning see kuulub rahuldamisele ning kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on eeltoodut pooltele selgitanud muu hulgas 12.02.2021 kohtumääruses (tl 112-114).
14.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 30.11.2018 sõlmisid töötaja Ü.M. (hageja) ja tööandja Coolweld OÜ (kostja) töölepingu, mille alusel asus töötaja tööandja juures tööle ärioperatsioonide juhi ametikohale (TVK toimiku lk 5-6 – inglise keelne tööleping; tõlge – TVK tl 40). Töölepingu p 5a kohaselt oli hageja töötasu ühes kuus 1500 eurot neto (TVK tl 4-5, 40). 08.07.2019 ütles tööandja töötajaga töölepingu erakorraliselt üles ning poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes erakorraliselt 09.07.2019 (TVK tl 18). Kostja ei tasunud hagejale töötasu perioodi 01.06.2019 kuni 30.06.2019 eest 1500 eurot neto ja perioodi 01.07.2019 kuni 09.07.2019 eest 340 eurot neto, so kokku 1840 eurot neto.
15.Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas kostjal oli õigus tööandjana TLS § 78 lg 1 alusel tasaarvestada enda nõuded hageja töötasu 1840 eurot neto ja kasutamata puhkuse hüvitise 569,62 eurot neto summadega. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on tekitanud kostjale töölepingust tulenevate kohustuste rikkumisega kahju. Kohus analüüsib esmalt hageja nõudeid ning seejärel kostja vastuhagi nõudeid. I Hageja töötasu nõue 1840 eurot neto ja kasutamata puhkuse hüvitise nõue 569,62 eurot
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.11.2018 sõlmitud töölepingu p 5a kohaselt oli hageja töötasu kostja juures töötades ühes kuus 1500 eurot neto (TVK tl 5-6, 40). Samuti ei vaielda selle üle, et kostja ei tasunud hagejale töötasu perioodi 01.06.2019 kuni 30.06.2019 eest 1500 eurot neto ja perioodi 01.07.2019 kuni 09.07.2019 eest 340 eurot neto, so kokku 1840 eurot neto.
17.Töövaidluskomisjoni (TVK) 01.10.2019 otsuse punktist 52 nähtub (töövaidlusasjas nr 41/1751/19), et poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2019 juuni ega juuli töötasu ei ole kostja hagejale tasunud, kuna tasaarveldas selle enda nõudega hageja vastu. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja 2019 juuli ja juuni töötasunõude suurus kokku on 1840 eurot neto (1500 + 340). Pooled vaidlevad käesolevas kohtumenetluses selle üle, kas kostjal oli tööandjana õigus oma nõudeid hageja (töötaja) vastu hageja töötasuga tasaarvestada ning oma nõuded töötaja töötasust kinni pidada.
18.Saamata jäänud töötasu nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2, mille kohaselt on tööandjal kohustus maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses (lisaks
TLS § 5).
19.TVK menetluses esitatud avalduse alusel palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kasutamata puhkuse hüvitist perioodi 30.11.2018 kuni 07.07.2019 eest 935,26 eurot neto. TVK 01.10.2020 otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kasutamata puhkuse hüvitis summas 596,62 eurot (tl 4). Hageja ei vaidlustanud TVK 01.10.2020 otsust Harju Maakohtus (vastava taotluse kohtule esitas kostja), mistõttu keeldus kohus hageja hagi menetlusse võtmast 569,62 eurot ületavas kasutamata puhkuse hüvitise nõude osas (tl 75). Poolte vahel puudub vaidlus kasutamata puhkuse hüvitise summas 569,62 eurot neto.
20.Hageja kasutamata puhkusehüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 71, mille kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandjal kohustus hüvitada töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas.
21.Kostja tööandjana tasaarvestas kohtuväliselt hageja juuni 2019 töötasu 1500 eurot ja juuli 2019 töötasu 340 eurot, so töötasu kokku 1840 eurot neto ning samuti hageja kasutamata puhkuse hüvitise 569,62 eurot, so kõik kokku 2409,62 eurot enda nõudega hageja vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hageja töötasust ja puhkuse hüvitisest enda nõuded kinni pidada. Kostja leiab, et tal oli õigus hageja töötasust ja puhkuse hüvitisest oma nõuded kinni pidada, sest kostjal tekkisid koolituste ja välislähetustega seotud nõuded hageja vastu summas 2763,64 eurot (tl 126-130).
22.TLS § 78 lg 1 kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TLS § 78 lg 2 sätestab, et enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks. TLS § 78 lg alusel võib tööandja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. Üldjuhul on iga tasaarvestuse eelduseks töötaja nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamisõiguse tekkimist, ning varem antud nõusolek on tühine. Erandina on enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud töötaja nõusolek kehtiv üksnes TLS § 78 lg-s 2 nimetatud juhul (vt Riigikohtu 07.03.2012 lahend asjas 3-2-1-175-11, p 22).
23.TLS § 78 lg 1 sõnastusest tulenevalt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid tasaarvestada vaid töötaja töötasu nõudega ning töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Seega ei saa tööandja igal juhul tasaarvestada enda nõudeid hageja kasutamata puhkuse hüvitisega.
24.08.07.2019 tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduses on märgitud, et töötaja lõpparvest arvestatakse maha erinevate koolituste tarbeks tehtud kulutused ning makstud arved ja sessiga seonduvad kulud, kuhu töötaja jättis minemata (vastavalt töötajale 24.05.2019 tehtud hoiatusele). Lõpparvet ei maksta töötajale välja enne kui kõik tööd ning töövahendid on tööandjale korrektselt üle antud (TVK tl 18).
25.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel sõlmiti 29.03.2019 koolituskulude kokkulepe, mis esitati TVK-le avaldaja (hageja) poolt koos avaldusega (TVK tl 11). 29.03.2019 koolituskokkulepe on 30.11.2019 poolte vahel sõlmitud töölepingu lahutamatu lisa. Selles leppisid hageja ja kostja kokku, et töötaja (hageja) osaleb ajavahemikus 11.04.2019 kuni 12.04.2019 X poolt korraldataval PV*SOL Premium täienduskoolitusel, mis toimub xxx (kokkuleppe p-s 2). Tööandaja maksab töötaja eest koolituse osalistasu ja sellega seotud välislähetuse, sh transpordi ja majutuse kulud (p 3). Töötaja kohustub tööandja kulul koolitusel osalemise eest töötama tööandja juures 12 kuud alates 13.04.2019 (p 4). Kui tööandja ütleb töölepingu töötajaga üles enne siduvusaja möödumist töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu, hüvitab töötaja tööandjale koolituse osalustasu proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga (p 6). Seega laienes koolituskulude kokkulepe ainult ajavahemikus 11.04.2019 kuni 12.04.2019 X poolt korraldatavale PV*SOL Premium täienduskoolitusele (TVK tl 7, 53-58). Hagejal oli kohustus hüvitada vaid eelpool nimetatud koolituse osalustasu kostjale juhul, kui tööandja ütleb töötajaga töölepingu üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu (mida kostja tegi 08.07.2019 erakorralise ültesütlemisavaldusega; TVK tl 18). Kostja juures töötades osales hageja veel mitmel koolitusel ja välislähetustes, kuid 29.03.2019 koolituskokkulepe ei hõlmanud teisi koolitusi ja välislähetusi (TVK tl 8-10, 49-52, 61-65).
26.Kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud kõnealuse koolituse kulu X poolt esitatud arve alusel summas 422 GBP (mis Eesti Panga kursi kohaselt on tasumise päeva seisuga 482,18 eurot). Koolituskulude kokkulepe ei laiene teistele koolitustele ning kokkuleppe p 6 kohaselt on hagejal kohustus tasuda kostjale vaid koolituse osalustasu (mitte muud koolitusega seotud kulud) proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga (TVK tl 11). (1) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.
27.TLS § 34 lg lg 2 p 2 alusel kehtib koolituskulude kokkulepe üksnes juhul, kui kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud. Poolte vahel 29.03.2019 sõlmitud koolituskokkuleppes ei ole märgitud koolituse sisu ja kulusid, mistõttu ei ole vastav koolituskokkulepe kehtiv ning kostja ei saa selle alusel nõuda hagejalt ajavahemikus 11.04.2019 kuni 12.04.2019 toimunud X poolt korraldatava täiendkoolituse PV*SOL Premium osalustasu koolituskokkuleppe p
alusel (TVK tl 11).
28.Kostja on 24.05.2019 teinud hagejale kirjaliku hoiatus (TVK tl 45), milles muu hulgas on kirjas, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping
erakorraliselt üles öelda vastavalt töölepingu seaduse § 88 lõikes 1 sätestatule. Samuti peab tööandja kinni töötaja töötasust tema jaoks tehtud kulutused seoses välislähetusega ning töötaja on kohustatud hüvitama tööandjale kõik tema tehtud kulutused töötaja koolituste osas (TVK tl 45).
29.Kostja seisukoha järgi tulenes kostja tasaarvestuse õigus lisaks 29.03.2019 koolituskokkuleppele veel kostja 24.05.2019 hoiatusest (tl 126-130). Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kui tööandja märgib enda ühepoolsesse tahteavaldusse – kirjalikku hoiatusse - töötajale teatud kohustused töölepingu rikkumise puhuks, siis seda ei saa käsitleda TLS § 78 lg 1 tähenduses töötaja poolt antud nõusolekuna. Tööandja hoiatamise peamine eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, so öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Vt Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17). Seega leiab kohus, et töötaja ehk hageja ei ole andnud TLS § 78 lg 1 tähenduses nõusolekut kohtuväliselt tööandja poolt töötaja töötasu tasaarvestamiseks tööandja nõuetega. Sellise fakti konstateerimine tööandja poolt tema enda koostatud hoiatuses ei ole töötaja poolt nõusoleku andmine TLS § 78 lg 1 tähenduses.
30.Kokkuvõtlikult ei olnud kostjal tööandjana õigus TLS § 78 lg 1 alusel tasaarvestada enda nõudeid hageja töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõuetega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu perioodi 01.06.2019 kuni 30.06.2019 eest 1500 eurot neto ja perioodi 01.07.2019 kuni 09.07.2019 eest 340 eurot neto, so kokku 1840 eurot neto. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutamata puhkuse hüvitis summas 569,62 eurot neto. II Hageja töölepingu punkt 7 hüvitise 3000 euro (neto) nõue
31.Hageja on esitanud kostja vastu nõude töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest töölepingu p 7 alusel kahe kuu töötasu, so 3000 euro (neto) suuruse hüvitise väljamõistmiseks (tl 40-42).
32.Poolte vahel 30.11.2018 sõlmitud töölepingu p 7 sätestab, et Coolweld (tööandja, kostja) võib töötaja (hageja) töösuhte igal ajal õigustatud põhjusel lõpetada vastavalt kehtivatele õigusaktidele, teatades sellest ette kaks kuud. Töötaja võib töösuhte lõpetada kahe kuulise etteteatamistähtaja möödumise. Coolweld ei ole kohustatud etteteatamistähtaja jooksul kasutama töötaja teenuseid, kuid tal on õigus nõuda, et töötaja oleks Coolweldi käsutuses (TVK tl 5-6, 40).
33.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja (töötaja) töötas kostja (tööandja) juures alates 30.11.2018 kuni 09.07.2019, mil kostja ütles töötajaga töölepingu erakorraliselt üles.
34.Tööandja võib öelda töölepingu üles ilma ette teatamata sõltumata sellest, kas töötaja on sellega nõus. Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal TLS § 100 lg 5 kohaselt õigus saada hüvitist. TLS § 2 eesmärgiks on tagada töötaja kui nõrgema poole kaitse mh olukorras, kus tööandja on mõjutanud töötajat nõustuma seaduses sätestatust kahjulikumate kokkuleppe tingimustega. Seega võivad pooled üldjuhul sõlmida üksnes selliseid kokkuleppeid, mis on töötajale seaduses sätestatuga võrreldes samaväärsed või soodsamad. Muu hulgas võivad pooled leppida kokku, et tööandja maksab töötajale seaduses ettenähtust suuremat hüvitist. Töölepingu seadus ei näe ette võimalust jätta poolte kokkuleppel TLS § 100 lg-tes 1 ja 5 sätestatud hüvitis maksmata või selle suurust vähendada (vt nt Riigikohtu 13.05.2013 otsus asjas nr 3-2-1-24-13). Töövaidluste lahendamisel tuleb töötajat käsitada töösuhte nõrgema poolena (Riigikohtu 27.02.2012 otsus asjas nr 3-2-1-143-11).
35.30.11.2018 sõlmisid töötaja Ü.M. (hageja) ja tööandja Coolweld OÜ (kostja) töölepingu (TVK toimiku lk 5-6 – inglise keelne tööleping; tõlge – TVK tl 40). Töölepingu punkt 7 sätestab: „Töösuhte ennetähtaegne lõpetamine: Coolweld võib töötaja töösuhte igal ajal õigustatud põhjusel lõpetada vastavalt kehtivatele õigusaktidele, teatades sellest ette kaks (2) kuud. Töötaja võib töösuhte lõpetada kahe (2) kuulise etteteatamistähtaja möödumisel. Coolweld ei ole kohustatud etteteatamistähataja jooksul kasutama töötaja teenuseid, kuid tal on õigus nõuda, et töötaja oleks Coolweldi käsutuses.
36.TLS § 85 lg 5 kohaselt ei või tööandja töölepingut korraliselt üles öelda. Töölepingu seaduses sätestatud töölepingu ülesütlemise kord näeb ette töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad (TLS § 96 kuni § 98). Kohtu hinnangul on töölepingu p-s 7 pooled kokku leppinud, et kui vastavalt kehtivatele õigusaktidele (st ka vastavalt kehtivale TLSle) kostja lõpetab töösuhte hagejaga, siis teatab kostja sellest ette 2 kuud. Tööandjale peab olema teada, et TLS § 85 lg 5 alusel ei saa tööandja töölepingut korraliselt üles öelda. Seega vastavalt TLS-le võib tööandja töölepingut üles öelda vaid erakorraliselt ning selleks puhuks näeb TLS § 97 lg 2 ette etteteatamise tähtajad. TLS kehtestab vaid minimaalsed etteteatamise tähtajad, millest pooled võivad kokku leppida ka pikemad etteteatamise tähtajad. TLS § 12 alusel võib töölepingut muuta poolte kokkuleppel. Antud juhul ongi pooled leppinud kokku pikemas etteteatamise tähtajas kui sätestab TLS § 97 lg 2. Kohtu hinnangul on töölepingu p 7 kehtiv. Selles punktis ei ole küll kasutatud terminit „töölepingu erakorraline ülesütlemine“, kuid kuna tööandja ei saagi mitte kunagi töötajaga töölepingut korraliselt üles öelda, siis vastavalt kehtivale õigusaktile (TLS-le) tuleb selle sätte eesmärki tõlgendada viisil, et pooled on kokku leppinud just töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtajas.
37.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejate K. M. ja G. M. (Ü.M. üldõigusjärglaste) kasuks välja mõista Coolweld OÜ ja Ü.M. vahel 30.11.2018 sõlmitud töölepingu punkti 7 alusel 3000 eurot neto.
KOSTJA VASTUHAGI
38.Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi, milles nõuab hagejalt kahjuhüvitist summas 520 eurot ja 2916,69 eurot, so kokku 3436,69 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 20-23).
39.Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 21.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-56-17, p 25):
töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-151-15, p 13); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25.11.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).
40.Kahju hüvitamise ulatus, st kahjuhüvitise suurus määratakse kindlaks TLS § 74 lg 1 või 2 järgi vastavalt sellele, kas töötaja rikkus kohustusi tahtlikult või hooletult. Hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 erinormina VÕS § 127 lg-t 2, kuna seal on loetletud kahjuhüvitise arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas (vt Riigikohtu 21.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-56-17, p 29). Töötaja raske hooletus ei ole tööandja tegevusega seotud tüüpiline kahju tekkimise risk TLS § 74 lg 2 teise lause tähenduses. Raske hooletuse korral tuleks tekitatud kahju eest makstavat hüvitist piirata vähem kui tavalise hooletuse korral. Kahjuhüvitise määramisel TLS § 74 lg 2 mõttes võib olla tähendus ka sellel, kui kostja ei kontrollinud hagejal piisavate oskuste olemasolu tööks või ei taganud piisavat väljaõpet. (vt Riigikohtu 21.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-56-17, p 30.2, p 30.3). Kostja kahju hüvitamise nõude eelduste tõendamiskoormis käesolevas asjas on kostjal, kes peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimene lause järgi tõendama (vt nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus asjas nr 3-2-1-173-12, p 16), mida on kohus kostjale 12.02.2021 kohtumääruses selgitanud (tl 112-114).
41.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15 (p 16) asunud seisukohale, et töötaja vastutuse ulatuse määramiseks võimaldab TLS § 74 lg 2 arvestada töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahju vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seotud tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 (p 14) märkinud, et kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh ka VÕS §-d 139 ja 140. Võimalik on ka VÕS §-de 139 ja 140 samaaegne kohaldamine. Kohus kohaldab VÕS § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta, hüvitise vähendamiseks piisab sellest, et vähendamise asjaolud on esitatud (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-46-15, p 12). Selle sätte kohaselt on kohtul õigus, mitte kohustus kahjuhüvitist vähendada, kui hüvitamise vähendamise asjaolud on esile toodud. III Kostja kahjuhüvitise nõue 520 eurot ja 2916,69 eurot
42.Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi, milles nõuab hagejalt kahjuhüvitist summas 520 eurot (tl 20-23). Nimetatud kahju tekkis kostjale seoses sellega, et hageja ei andnud kostjale üle tööandjale kuuluvaid dokumentide kausta, milleks on „Piira“ dokumentatsioon. Kuna tööandjal tuli ise kaust taastada, siis tekkis kostjal kahju 624 eurot koos käibemaksuga, so 520 eurot ilma käibemaksuta.
43.18.03.2021 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle kostja Coolweld OÜ juhiabi K. K. (tl 197-201). Tunnistaja selgitas „Piira“ dokumendikausta kohta, et Piira on koht Rakvere lähedal. „Piira“ dokumentatsioon oli Ü.M. valduses. Tema tegeles peatöövõtuga ning pani jooksvalt kausta kõik dokumendid. Selles kaustas olid erinevad seadistusjuhendid, projektid, optimaiserite kaardistused, paigaldusjuhendid, sertifikaadid, andmelehed jne. Töölt lahkudes ei andnud Ü.M. „Piira“ kausta tööandjale üle, mistõttu pidi tema hakkama seda taastama. Teine töötaja Vadim pidi minema sellepärast Rakvere lähedale kohapeale, et optimaisereid, mis käivad päikesepaneelide taha, lahti võtta. See oli kahe päeva töö kokku umbes 20 tundi. Ü.M. tegi „Piira“ objekti lõpuni ja see anti kliendile üle. Üle anti ka digitaalsed dokumendid. Digitaalne kaust ei sisaldanud kõik dokumente, millest osad olid paberkaustas. Ü.M. pidas kahte kausta – nii paberkandjal kausta kui ka digitaalset. Paberkaust ehk originaaldokumentide kaust oli põhjalikum. Kausta puudumine tekitas kostjale kahju seeläbi, et tema kostja töötajana pidi „Piira“ kausta taastama. Kui Ü.M. oleks kausta tagastanud, siis tema ei oleks pidanud seda taastama. (tl 197-201).
44.Kostja on kahju tekkimist tõendanud muu hulgas tunnilehtedega, millelt nähtub, et K. K. on 6 tundi taastanud Rakvere, Piira projekti dokumentatsiooni, maksumusega 6h x 20
eurot, so 120 eurot ning kostja töötaja V. A. on 21.10.2019 kuni 22.10.2019 kokku 20 tundi optimaiserid tuvastanud ja taastanud, kokku summas 20h x 20 eurot, so 400 eurot (tl 131, 131 pöördel).
45.Samuti on kostja esitanud kahjuhüvitise nõude hageja vastu summas 2916,69 eurot (tl 2023).
46.Kostja heidab hagejale ette seda, et hageja kasutas tööülesandeid täites oma isikliku e-posti xxx ja xxx ja paralleelselt loodud tööandjaga sarnast e-posti aadressi xxx, mille kaudu suhtles töötaja tööandja klientidega ja tegi hinnapakkumisi, mis on TLS § 16 ja § 72 alusel töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine. Hinnapakkumiste tegemine eeldab kohal käimist ja spetsiifilisi teadmisi, mis on vajalikud päikesepaneelide paigaldamisel ning seega on hinnapakkumiste dokumentatsioon mahukas ja sisaldab spetsiifilisi nüansse ja jooniseid, mille pädevus oli vaid kostja töötajal Ü.M.l. Hinnapakkumise tegemiseks vaadatakse objekt üle, mõõdistatakse, tehakse joonised ja kalkulatsioonid ning kogu see töö tuli kostjal uuesti teha, kuna hageja oli hinnapakkumised edastanud klientidele oma isiklikult e-posti aadressilt ning lisaks lõi kostjaga sarnase e-posti aadressi. Hageja oli teinud hinnapakkumisi, suhelnud klientidega, käinud objektidel, kuid suhtlus klientidega on toimunud osaliselt läbi hageja isikliku e-aadressi. Oma isiklike e-posti aadresside kasutamine tööülesannete täitmisel on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine (tl126130, p 3.1.2). Kuna kostja pidi tellima uued hinnapakkumised X OÜ-lt 7 objekti kohta ning iga objekti hinnapakkumise taastamine maksis 416,67 eurot (ilma käibemaksuta), siis tekkis kostjal enda sõnul sellest varaline kahju 2916,69 eurot (TVK tl 177; tl 132-135, 180186).
47.Kohus leiab, et kostja kahju hüvitamise nõuded on põhjendamatud ja need tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole kostja töölepingut rikkunud, mistõttu pole täidetud tööandja kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja poolt koostatud hinnapakkumisetest nähtub, et need on esitatud kostja ametliku e-posti aadressi kaudu, mitte hageja isikliku aadressi kaudu (tl 149-174). 18.03.2021 toimunud kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud kostja Coolweld OÜ juhiabi K. K. selgitas, et tööandja ei selgitanud Ü.M.le kuidas peab hinnapakkumisi koostama. Nad ei osanud seda oodata, sest nad eeldasid, et temal on need oskused olemas. Nad tahtsid Ü.M.lt saada hinnapakkumise kalkulatsiooni, et neil oleks ülevaade, millistest andmetest ta hinnapakkumist tehes lähtus (tl 197-201).
48.TLS § 28 lg 2 p 5 kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusi. Sama paragrahvi p 11 kohaselt peab tööandja austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Kohus leiab, et kui tööandja leidis, et töötaja (hageja) ei pea dokumentatsiooni kausta viisil, mis oleks tööandjale sobinud ja ei koostanud hinnapakkumist sellises vormis, mida tööandja tahtis, siis oleks olnud just tööandja kohustus töötajat nende ülesannete täitmise osas hagejat juhendada ja vajadusel koolitada. „Piira“ dokumentatsioon oli vähemalt osalisel kujul digitaalne. Tööandja oleks pidanud töötajat juhendama selles osas, et kogu dokumentatsioon oleks olnud digitaalne, kui see oli tööandja eesmärk. Tunnistaja K.K.i ütlustest tulenevalt esitati kliendile just „Piira“ digitaalne dokumentatsioon, seega ei saa väita, et vastavat dokumentatsiooni üldse ei eksisteerinud ja hageja poolt kostjale ei koostatud. Kostja oleks võinud kontrollida, kas hageja halduses oleva dokumentatsiooni digitaalne kaust on komplekteeritud sellisel kuju, mida tööandja ette nägi. Samuti on töötaja koostanud ja esitanud 7 hinnapakkumist ning need on esitatud klientidele kostja ametliku e-posti aadressi kaudu. Kui kostjale ei meeldinud hinnapakkumistes olnud hinna kujunemise läbipaistvus, siis kohtu arvates oleks tööandja pidanud töötajat selles osas juhendama ja vajadusel koolitama (TLS § 28 lg 2 p 5), mis on tööandja kohustuseks.
49.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning vastuhagi jätab rahuldamata.
50.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust.
Menetluskulude jaotus
51.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult ning jättis vastuhagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
52.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
53.TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.