Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi pikendamiseks kuni 40 päevani
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku (registrikood 90004527) juhataja RP Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Eestkosteasutus Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 24. märtsi 2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita
2-21-4402 menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP (avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 22. märtsil 2021 taotluse XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neli päeva ning ravi pikendamiseks 40 päevani. Avalduse ja sellele lisatud valvearsti (psühhiaater KR) otsuse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse 20. märtsil 2021 kell 19.00. Avaldusele lisatud teise psühhiaatri AP 21. märtsil 2021 koostatud arvamuses märgiti, et puudutatud isik toodi haiglasse kiirabiga politsei saatel. Puudutatud isik töötas piimafarmis. Kui puudutatud isik 19. märtsil 2021 koju tuli, käitus ta ebaadekvaatselt – rääkis omaette, sõimas „kedagi“, öösel ei maganud, hommikuks oli toa segamini ajanud. Puudutatud isiku vend kutsus talle kiirabi. Haiglaravile saabumisel oli puudutatud isiku käitumine ebaadekvaatne, sisulist kontakti temaga ei saanud, ta oli rahutu. Puudutatud isik oli desorienteeritud, tema mõttekäik oli seosetu, kõrgenenud aktiivsusega. Osakonnas võttis puudutatud isik end alasti, riideid selga ei pannud, ravimeid tuli manustada süstetena. Raskest psüühikahäirest tulenevalt ei suutnud puudutatud isik oma käitumist juhtida. Patsient oli ohtliku ja etteaimamatu käitumisega (peamiselt enda suhtes) ja tal puudus haiguskriitika. Taotlusele lisatud psühhiaatri AP arvamuse kohaselt on puudutatud isikul krooniline psüühikahäire – skisoafektiivne häire (F25), psühhootilise ja maniakaalse ägenemisega. Puudutatud isik viibis viimati haiguse ägenemise tõttu tahtest olenematul haiglaravil 27.08– 06.10.2020. Pärast haiglaravi puudutatud isik psühhiaatri vastuvõtule ei ilmunud, ravimeid ostis ta välja umbes kolmeks kuuks, seega ei ole puudutatud isik viimastel kuudel toetusravi saanud.
22.märtsil 2021, tahtest olenematu ravi kohaldamise ning ravi pikendamise taotluse esitamise ajal ei õnnestunud patsiendiga sisulist sõnalist kontakti saada. Patsiendi mõttekäik oli hüplev ja laialivalguv. Puudutatud isik veiderdas, viskas end maha ja väänles, tegi end pidevalt veega märjaks, proovis WC-potis pead pesta. Puudutatud isik oli kohati verbaalselt ründav vestluspartneri suhtes, kohati väga rõõmsameelne ja naljatlev. Puudutatud isikul esineb maniakaalne psühhootiline episood, mille põhjuseks on kroonilise haiguse ägenemine, ilmselt toetusravi katkestamise tõttu. Praegusel ajal ei ole puudutatud isikut võimalik abistada muul viisil kui tahtest olenematu psühhiaatrilise abi korras. Puudutatud isik vajab meeleolu stabiliseerivaid, psühhoosivastaseid ja sedatiivseid ravimeid süstete või tablettidena ning elekterkonvulsioonravi. Ohtlikkus esineb rahutu, etteaimamatu ja desorganiseeritud maaniaseisundist tuleneva käitumise tõttu peamiselt enda suhtes, kuid välistatud ei ole agressioon ka ümbritsevate vastu.
2-21-4402
2.Pärnu Maakohus rahuldas 22. märtsi 2021. a määrusega avaldaja taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga kuni 4 päeva alates 20. märtsist kuni 24. märtsini 2021.
3.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 23. märtsil 2021 Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik vastas küsimustele kiirelt, hüppas ühelt teemalt teisele, teemade vahetuse tõttu oli teda kohati raske jälgida. Puudutatud isik rääkis väga emotsionaalselt ning teatas, et vaidlustab tahtevastase ravi pikendamise. Puudutatud isik on varem palunud, et teda haiglasse võetakse. Kui ta oli ravil dr L juures ja talle määrati ravimid, võttis ta neid korralikult. Puudutatud isik ostis endale unerohtu, mida ta ei pidanud igapäevaselt võtma, vaid vastavalt vajadusele, paar korda aastas tekkis selline vajadus. Puudutatud isik selgitas, et tal on väike unevajadus, 4–6 tundi ööpäevas, aga tööpäevad olid 10-tunnised. Puudutatud isiku sõnul ta enam ei tööta, lõpetas lepingu ära, töötas Kure mõisas karjakuna. Tema juurde olid tulnud vennad, üks neist oli teda vägistanud. Lihtsalt sadasid sisse ja A hakkas kohe lõugama, et mis sa siin teed. A on advokaadist poeg, kes on peres ainus adekvaatne. Noorem poeg elab koos puudutatud isikuga, töötab Lottes. Puudutatud isik rääkis, et ta toodi kiirabiga haiglasse poolvägisi. Juba on kolmas päev, puudutatud isikul ei ole siiani proteese, ei ole aluspükse, tal ei ole mitte midagi, tal on mähe all, vabatahtlikult ta haiglasse 40 päevaks ei viitsi logelema jääda. Puudutatud isik avaldas raviarstile, et soovib ravi jätkumisel vahepeal kodus käia. Tervis on puudutatud isikul valulik, ta kukkus vastu rauast pliiti, valud takistavad hingamist. Praegu kaebusi ei ole, puudutatud isik saab vajalikku ravi, tal on olemas tabletid, kuid puudust tunneb Magne B6-st ja B6-B12-st. Saab lisaks seda ravimit, mida dr L välja kirjutas. Puudutatud isik tuli Pärnusse paariks päevaks, muidu elab ta Tartu kandis Kaagjärvel. Seal on üüripind töökoha kaudu. Konflikt tekkis tööl, sest mingitel seletamatutel põhjustel inimesed hakkasid venitama ning tema usalduse krediit sai otsa. Puudutatud isikul oli koristamine pooleli, kui kiirabi tuli. Puudutatud isik ärritus, kuna nad lendasid peale ja ta ei saanud aru, mis toimub. Puudutatud isik loodab, et tema tööleping lõppes, kuigi ta ei ole ise allkirja andnud.
4.Maakohus kuulas ära puudutatud isiku raviarsti asendaja psühhiaater RP. RP selgitas, et puudutatud isiku põhidiagnoosiks on skisoafektiivne häire, mis võib sarnaselt bipolaarse häirega avalduda ägedate maniakaalsete ja depressiivsete perioodidena. Puudutatud isikul on mõlemaid olnud. Tahtest olenematu ravi vajadus tekib desorganiseeritud käitumise tõttu. Praegu on puudutatud isikul haiguse maniakaalne faas. Haiguse depressiivses faasis oli puudutatud isik voodis pikali, ei tõstnud kätt ega jalga. Puudutatud isik on ohtlik eelkõige iseendale. Kaootilise, desorganiseeritud käitumise ja mõttekäikudega paneb ta end potentsiaalselt ohtlikkesse olukordadesse. Viimati lõppes puudutatud isiku haiglaravi
6.oktoobril 2020. Pärast seda ta psühhiaatri vastuvõttudele ei ilmunud. Puudutatud isikule kirjutati haiglast lahkudes välja kolme kuu ravimid, arvestusega, et neid tuleb võtta viis tabletti päevas. Puudutatud isiku väitel võttis ta ravimit kolm tabletti päevas, kuid ka selle arvestusega ei oleks tal ravimeid uuesti haiglasse toomise hetkeni jätkunud. Puudutatud isikult võetud vereproovist nähtub, et ta ei ole ravimeid võtnud sellises etteantud skeemi järgides, et haigust kontrolli all hoida. Kui puudutatud isik on vaimselt tasakaalus, siis on ta võimeline korralikult tööd tegema. Kui psüühika on kaootiline, siis jätkusuutlikult ei suuda sellise vaimse seisundiga inimene reeglitest kinni pidada. RP hinnangul on puudutatud isiku käitumismuster olnud selline, et haiguse ägenemise faasis tekib tal konflikt ning siis ta tuleb töölt ära või teda saadetakse ära.
5.Maakohus küsis puudutatud isiku suhtes tahte vastase ravi pikendamise kohta seisukohta ka puudutatud isiku täisealiselt lapselt, kuid puudutatud isiku poeg kohtule seisukohta ei esitanud.
2-21-4402
6.Pärnu linna seisukoha kohaselt on puudutatud isikul tuvastatud raske puue ja puuduv töövõime tähtajaga kuni 21. november 2021. Puudutatud isik elab koos oma pojaga, kes üürib elamispinda. Puudutatud isikul on ka teine poeg, kes elab samuti Pärnus. Suhted lähedastega on head ja toetavad, kuid puudutatud isiku haiguse ägenemine on lähedastega suhtlemist mõjutanud. Puudutatud isik oli viimati tööl Tartu maakonnas, kus töökoht tagas ka elamispinna tööl viibimise ajaks. Eestkosteasutuse hinnangul on puudutatud isiku tahte vastane ravi praegusel juhul põhjendatud.
7.Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et kuna puudutatud isiku arvates ei ole ravi haiglas vajalik, siis ei ole tema puhul psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused tahte vastase ravi pikendamiseks täidetud. Puudutatud isik võiks ennast ise kodus ravida. Puudutatud isik ei vaidlusta, et tal on tervisega probleeme. Puudutatud isik ei ole enda arvates ohtlik endale ega teistele ning seetõttu ei ole tahte vastasele ravile paigutamine põhjendatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Pärnu Maakohus rahuldas 24. märtsi 2021. a määrusega avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi pikendamiseks kuni 40 päevani alates valvearsti otsusega ravile võtmisest 20. märtsil 2021 kell 19.00 kuni 29. aprillini 2021 kell 19.00. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt stabiliseerivaid psühhoosivastaseid ja sedatiivseid ravimeid ning kasutada tema suhtes elekterkonvulsioonravi. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul täidetud PsAS § 11 lg p-des 1–3 ja § 13 lg-s 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-s 5 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks esialgse õiguskaitse korras. Maakohus tutvus puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentidega ning tema tervisliku seisundiga kohapeal psühhiaatriahaiglas ning kuulas kohapeal ära ka puudutatud isiku raviarsti asendaja. Puudutatud isikul on skisoafektiivne häire (F.25). Psüühikahäire ägenemisel tekib isikul maniakaalne psühhootiline seisund, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isikul on sellises haiguse faasis kõrgenenud aktiivsus, mistõttu tal tekivad konfliktid teiste inimestega. Psühhoosi tõttu jätab puudutatud isik oma tervise tähelepanuta ning ohustab haiglaravita jäämisel eelkõige iseenda tervist. Kuid sellises seisundis ei ole välistatud ka agressioon ümbritsevate suhtes. Raviarsti selgituste kohaselt näitas puudutatud isiku vereanalüüs, et puudutatud isik katkestas pärast tahte vastase ravi lõppemist edasise ravi või sai seetõttu ravi ebapiisavalt. Kuna puudutatud isikul puudub ravisoostumus ning haigusteadvus, ei ole tema tervise kaitse väljaspool psühhiaatriahaiglat küllaldaselt tagatud. Eelnevat arvestades andis maakohus loa kasutada puudutatud isiku ravis meeleolu stabiliseerivaid, psühhoosivastaseid ja sedatiivseid ravimeid ning elekterkonvulsioonravi. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu 24. märtsi 2021. a määruse tühistada. Puudutatud isik leidis, et saab end kodus ise ravida. Puudutatud isik tunnistas, et tal on skisofreenia. Määruskaebuses leitakse, et praegusel juhul ei ole nõuetekohaselt tuvastatud eeldus, et haiglaravita jäämisel ohustab puudutatud isik enda või teiste elu, tervist ja julgeolekut. Ohtlikkus tähendab isiku reaalset ohtlikkust endale või teistele, mis saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või
2-21-4402 suitsiidile. Maakohtu seisukoht isiku ohtlikkuse kohta on oletuslik ning määruses tehtud lõppjäreldusele jõudmine ei ole jälgitav. Esialgse õiguskaitse mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus esialgse õiguskaitse ning selle pikendamise taotlus esitatakse üheaegselt. Esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust ei ole võimalik hinnata esialgse õiguskaitse taotlemisega samal hetkel. Praegusel juhul ei ole esitatud ühtegi arstlikku arvamust isiku seisundi kohta pärast maakohtu 22. märtsi 2021. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse tegemist. Arstid oleksid pidanud pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist hindama uuesti puudutatud isiku seisundit ning esitama uue põhjenduse, miks esialgse õiguskaitse pikendamine on põhjendatud.
Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et see ei ole põhjendatud.
Avaldaja jäi oma seisukoha juurde, et puudutatud isiku seisundit arvestades oli tema suhtes tahte vastase ravi pikendamine põhjendatud. Avaldaja tugines psühhiaatrite 20. märtsi ja 21. märtsi 2021. a kirjalikele seisukohtadele ning puudutatud isiku raviarsti järgnevatele seisukohtadele puudutatud isiku psüühilise seisundi kohta. Maakohus kuulas 23. märtsil 2021 ära ka puudutatud isiku raviarsti asendaja. Seega on puudutatud isiku ravi pikendamise aluseks psühhiaatri hinnang, mis on antud pärast maakohtu 22. märtsi 2021. a esialgse õiguskaitse määruse tegemist. Psühhiaatritel on eriteadmised inimese psüühilise seisundi hindamiseks ja diagnoosimiseks ning tervise seisundist tuleneva ohtlikkuse hindamisel lähtutakse andmete kogumist, mis koosneb haiguse eelnevast anamneesist, psühhiaatrilise läbivaatuse ning jälgimise käigus saadud andmetest ning võimalusel ka laboriuuringutest. Puudutatud isikul diagnoositud skisoafektiivset häiret iseloomustab maniakaalne ägenemine, muuhulgas etteaimamatu, desorganiseeritud rahutu käitumine ning sellises haigusfaasis seisneb haiglaravita jäämisel kõrge oht peamiselt isiku enda tervisele ja elule (ebareaalsetest elamustest lähtuv impulsiivsus ja konfliktsus ning suutmatus oma põhivajaduste eest hoolt kanda). Nagu iga psühhootilise ja maniakaalse seisundi puhul, ei ole välistatud ka risk ümbritsevate elule ja tervisele. Kirjeldatud haigusseisundile on iseloomulik haigusteadvuse ja ravisoostumuse puudumine, mistõttu on arusaadav, miks isik ise haiglaravi vajalikuks ei pea. Lubadus ambulatoorselt ravimeid manustada on sisutühi, kuna kroonilise haiguse ägenemise põhjuseks on ambulatoorse ravi nõuetekohaselt täitmata jätmine. Puudutatud isiku haiglaravile saabumisel tuvastati, et isik ei olnud toetusravi saanud. Määruskaebusele seisukoha esitamise ajaks (9. aprill 2021) on puudutatud isiku terviseseisund vähesel määral paranenud, kuid haigusteadvust ning sisulist ravisoostumust ei ole kujunenud. Seetõttu saab erialateadmistest lähtudes hinnata, et haiglaravi lõpetamisel puudutatud isiku seisund halveneb kiiresti ning seetõttu ei ole ohtlikkus tema tervisele ära langenud.
11.Pärnu linn leidis, et maakohus on põhjendatult isiku suhtes tahte vastase ravi kohaldamist pikendanud kuni 40 päevani ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Määruskaebuse lahendamiseks ning isiku ohtlikkuse tuvastamiseks palus ringkonnakohus avaldajal täiendavalt selgitada, millistesse enda tervis ohustavatesse olukordadesse puudutatud isik oleks võinud sattuda haiglaravita jäämisel ning millised varasemad asjaolud puudutatud isiku haigusloos kinnitavad, et haiglaravita jäämisel oleks puudutatud isik olnud väga tõenäoliselt ohtlik endale või teistele.
Avaldaja esitas 14. mail 2021 vastuse ringkonnakohtu küsimustele.
Avaldaja selgituse kohaselt hinnati puudutatud isiku vaimse tervise seisund 24. märtsil 2021 sedavõrd raskeks, et ohtlikkus tema enda elule ja tervisele oli haiglaravita jäämisel ilmne. Puudutatud isikul on 1993. aastal diagnoositud krooniline psüühikahäire skisoafektiivne häire
2-21-4402 F 25, mis avaldub erineva raskuse ja iseloomuga haigusepisoodide iseenesliku vallandmisena. Puudutatud isiku haigusloost nähtub, et tal esinevad 3–6-kuulised haigusepisoodid, mille vahel võib olla aastaid, mil ta haiglaravi ei vaja ning tarvitab enam-vähem regulaarselt vajalikke ravimeid meeleolu stabilisaatorite ning antipsühhootikumidena. Haiglaravi on patsient varasematel juhtudel vajanud nii maniakaalsete (14 korda) kui ka depressiivsete psühhootiliste episoodide (3 korda) tõttu. Vahetu ohtlikkuse möödumisel on puudutatud isik haiglast välja kirjutatud, kuid haigusepisoodi kestmisel on ta sageli vajanud korduvhospitaliseerimist. Maniakaalsed psühhootilised episoodid on puudutatud isikul esinenud järgmistel ajavahemikel: november 2009 – aprill 2010; august 2012 – november 2012; juuni 2014 – oktoober 2014; september 2017 – veebruar 2019 ning märts 2021 kuni avaldaja seisukoha esitamiseni. Puudutatud isiku kliinilises pildis domineerib mõttekäigu desorganiseeritus, mille tagajärjel ei ole ka käitumine seostatud. See toob kaasa sellise seisundi, kus puudutatud isik ei suuda end sihipäraselt riietada või isikliku hügieeni eest hoolt kanda, nt on puudutatud isik läinud õue ilmastikule mittevastavas riietuses, heidab suvalisel hetkel autoteele (oht sattuda liiklusõnnetuse ohvriks), haiglas olles viskab end põrandale pikali, üritab end päeva jooksul korduvalt pesta, kuid teeb seda sobimatul ajal või viisil (peseb pead WC potis, valab endale koridoris vett pähe) Mõttekäigu desorganiseeritusega kaasnevad pisteliselt tajuhäired (kuulmismeelepetted, kehatundemeelepetted) ja luulumõtted (peamiselt paranoilised, aga vahel ka suurusmõtted) ning kõrgenenud tahteaktiivsus, mille tõttu on isikul kõigega enda ümber tegemist ning ta sekkub teiste toimetustesse. Kui isik käitub sihipäratult ja ebaadekvaatselt, sekkub teiste tegevustesse, siis varem või hiljem tekivad konfliktid, mis võivad paisuda verbaalsetest konfliktidest füüsilisteni. Puudutatud isikul on häiritud psüühiline seisund põhjustanud varem ohtu peamiselt temale endale – ilmale mittevastavas riietuses või riietuse puudumisel tänaval liikudes on ta sattunud liiklusõnnetusse (sai autolt löögi, luid ei murdnud), kohatult sekkudes teiste tegevustesse on teda lükatud eemale, mille käigus on ta saanud rindkerepõrutuse, politsei sekkumisel on olnud rahutu ning teda on ohjeldatud ja on saanud pindmisi muljumisvigastusi. Tema enda käitumine maniakaalses seisundis on konfliktiolukorras enamasti verbaalne agressioon, ise ta aktiivselt ja esimesena ümbritsevaid ei ründa. Stabiilse psüühilise seisundi korral on puudutatud isik heatahtlik, töökas ja viisakalt käituv inimene, kes on haigusepisoodide vahepeal saanud hakkama töö tegemisega (olnud haiglas hooldaja, majutusasutuses koristaja ning põllumajandusettevõttes karjak). Kui puudutatud isik oleks jäänud 24. märtsil 2021. a haiglaravita, siis kõik sarnased juhtumid oleks olnud enam kui tõenäolised uuesti juhtuma, seda enam, et isiku tahtest olenematu ravi lõpetati 23. aprillil 2021. a ennetähtaegselt seoses terviseseisundi osalise paranemisega (ohtlikkus hinnati möödunuks), kuid juba 10 päeva pärast hospitaliseeriti ta uuesti ägedas psühhootilises maaniaseisundis täiesti kaootilise mõttekäiguga. Puudutatud isik toodi haiglasse taas kodust, kus ta oli elamise segi paisanud ning ennast vigastanud (kätel-jalgadel verevalumid). Seega ei olnud tema psüühiline seisund piisavalt paranenud ka aprilli lõpuks. Ringkonnakohtule vastamise hetkel viibib puudutatud isik tahtest olenematul psühhiaatrilisel haiglaravil Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-7058 tehtud tahte vastase ravi määruse alusel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 21 alusel koosmõjus §-ga 659 muuta, jättes maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel
2-21-4402 seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
17.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
18.Avaldaja taotluse põhjenduste kohaselt käitus puudutatud isik 19. märtsil 2021 koju saabudes ebaadekvaatselt – rääkis omaette, sõimas „kedagi“, öösel ei maganud, hommikuks oli toa segamini ajanud. Seetõttu kutsus puudutatud isiku vend kiirabi, kes puudutatud isiku haiglasse toimetas. Haiglaravile saabumisel oli puudutatud isiku käitumine ebaadekvaatne, sisulist kontakti temaga ei õnnestunud saada. Tema mõttekäik oli desorienteeritud, seosetu ning kõrgenenud aktiivsusega. Osakonnas võttis puudutatud isik end alasti, riideid selga ei pannud, ravimeid tuli manustada süstetena. Raskest psüühikahäirest tulenevalt ei suutnud puudutatud isik oma käitumist juhtida. Puudutatud isiku etteaimamatu käitumine oli ohtlik eelkõige temale endale ning tal puudus haiguskriitika.
18.1.Taotlusele lisatud psühhiaatri AP arvamuse kohaselt on puudutatud isikul krooniline psüühikahäire – skisoafektiivne häire (F25), psühhootilise ja maniakaalse ägenemisega. Puudutatud isik viibis viimati haiguse ägenemise tõttu tahte vastaselt haiglaravil 27.08– 06.10.2020. Taotluse esitamise ajaks, s.o 22. märtsil 2021, ei õnnestunud puudutatud isikuga sisulist sõnalist kontakti saada, puudutatud isiku mõttekäik oli hüplev ja laialivalguv. Ta veiderdas, viskas end maha ja väänles, tegi end pidevalt veega märjaks, proovis WC-potis pead pesta. Puudutatud isik oli kohati verbaalselt ründav vestluspartneri suhtes, kohati väga rõõmsameelne ja naljatlev.
18.2.Ärakuulamisel selgitas psühhiaater RP täiendavalt, et tahtevastase ravi vajadus on tingitud puudutatud isiku maniakaalsest seisundist. Puudutatud isik on ohtlik eelkõige iseendale. Kaootilise, desorganiseeritud käitumise ja mõttekäikudega paneb ta end potentsiaalselt ohtlikkesse olukordadesse. Puudutatud isik ei ole kodus ravimeid tarbinud, mistõttu haigus ägenes. Tema käitumismuster on olnud selline, et haiguse ägenemise faasis tekivad tal konfliktid ning siis ta tuleb töölt ära või teda saadetakse ära.
18.3.Ringkonnakohtule esitatud täiendavate selgituste kohaselt on puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu ohtlik eelkõige iseendale, kuna võib sattuda häirest tingitud mõttekäigu desorganiseerituse ning kõrgenenud aktiivsuse tõttu endale ohtlikkesse olukordadesse ning konfliktidesse teiste inimestega. Varem on puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu sattunud liiklusõnnetusse ning saanud löögi autolt ning saanud kehavigastusi teiste isikute tegevusse sekkumise tagajärjel.
19.Eelnevatest asjaoludest (valvearsti otsus, psühhiaater AP kirjalik arvamus ning maakohtule ärakuulamisel psühhiaater RP poolt avaldatu ning ringkonnakohtule RP esitatud täiendavad selgitused) ning puudutatud isiku ärakuulamisest ja seisukohtadest määruskaebusele järeldub kolleegiumi hinnangul, et puudutatud isik vajas pikemat ravi kui esialgselt rakendatud 4 päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära 23. märtsil 2021 ning veendus, et ravi pikendamine on põhjendatud. Puudutatud isik ei mõistnud oma haiguslikku seisundit ning selle ravimise vajadust.
2-21-4402
19.1.Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2 15-3662, p 14.1). Isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-13, p 14; 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2; 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-14, p 15).
19.2.Toimiku materjalidele lisatud kiirabikaardist nähtuvalt oli puudutatud isik enne kiirabi kohale kutsumist 20. märtsil 2021 oma korteri segamini löönud. Samuti selgitas puudutatud isik ärakuulamisel, et tal tekkis töö juures konflikt (dtl 65). Varasemast haigusloost on juhtumeid, kus isik on oma käitumisega ennast ohustanud – olnud ilmale mittevastavas riietuses või alasti tänaval, sattunud liiklusõnnetusse (sai autolt löögi, luid ei murdnud), kohatult sekkudes teiste tegevustesse on teda lükatud eemale, mille käigus on ta saanud rindkerepõrutuse (dtl 152).
19.3.Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad maakohtu järeldust, et puudutatud isiku terviseseisund ei olnud 4-päevase ravi järgselt piisavalt stabiliseerunud, et ravi lõpetada ning ta oli oma ettearvamatu ning ebaadekvaatse käitumise ning ravisoostumuse ja haigusteadvuse puudumise tõttu ohtlik eelkõige iseendale.
20.Vastuseks määruskaebuses väljendatud seisukohale, et esialgse õiguskaitse mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus esialgse õiguskaitse ning selle pikendamise avaldus esitatakse üheaegselt ning pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist ei ole esitatud ühtegi arsti arvamust isiku seisundi kohta, selgitab ringkonnakohus järgmist.
20.1.Esialgse õiguskaitse ja selle pikendamise taotluse üheaegse esitamise osas on Riigikohus 23. aprilli 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-10639 selgitanud, et seaduses ei ole sätestatud, millal enne esialgse õiguskaitse tähtaja möödumist tuleb isiku kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamise menetluse puhul esitada esialgse õiguskaitse pikendamise taotlus ning millise aja jooksul peab maakohus selle lahendama (vt määruse p 14). Seega ei ole praegusele menetlusele etteheidetav mõlema taotluse üheaegne esitamine, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt oli puudutatud isiku puhul tegemist korduva patsiendiga, kelle haiguse kulust ja prognoosist oli raviarstidel juba varem ülevaade olemas (dtl 65).
20.2.Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul täidetud ka psühhiaatri täiendava arvamuse nõue psühhiaater RP suulise seisukoha näol, mille maakohus sai 23. märtsil 2021 haiglas puudutatud isiku ärakuulamisel (dtl 65). Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 534 lg 5 teine lause eeldab esialgse õiguskaitse pikendamise jaoks 40 päevani psühhiaatri täiendavat arvamust. Esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse saab rahuldada siis, kui enne pikendamist esitatakse kohtule psühhiaatri või muu pädeva arsti hinnang esialgse õiguskaitse pikendamise vajalikkuse kohta (Riigikohtu 30. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17167, p 21). Praeguses asjas oli nimetatud nõue täidetud.
21.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Villem Lapimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.