L. J. ja G. J.i hagi R. R.i vastu ehitise omandiõiguse tunnustamise ning üle naaberkinnisasja piiri ulatuva ehitise talumiskohutuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
644 eurot 84 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I L. J. (isikukood xxx) Hageja II G. J. (isikukood xxx) hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Triin Kaurov (Advokaadibüroo TGS Baltic), e-post: xxx Kostja R. R. (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar (Advokaadibüroo Valge & Uiga), e-post: xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
30. jaanuar 2020, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta L. J. ja G. J.i hagiavaldus R. R.i vastu ehitise omandiõiguse tunnustamise ning üle naaberkinnisasja piiri ulatuva ehitise talumiskohutuse tuvastamise nõudes täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Menetluskulud jätta L. J. ja G. J.i kanda.
3.Määrata R. R.i menetluskulude suuruseks 480 eurot.
4.Mõista L. J.lt ja G. J.ilt R. R.i kasuks välja menetluskuluna 480 eurot. Hagejate tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (480 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-19-10724 Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
Hagiavaldus
1.L. J. (hageja I) ja G. J. (hageja II) esitasid 17. juulil 2019 hagi J. R.i ja R. R.i (kostja) vastu ehitise omandiõiguse tunnustamise ning üle naaberkinnisasja piiri ulatuva ehitise talumiskohutuse tuvastamise nõudes. 1.1 Hagiavaldusest nähtub, et 19. aprillil 1995 sõlmisid hageja I ja Õru Vallavalitsus ostumüügilepingu, millega vald müüs hagejale I puukuuri. Müügilepingu lisana koostatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktis oli kirjas üks kuur hinnaga 300 krooni. Kuur jääb praeguste xxx ja xxx kinnistute aladele ning on praeguseni hagejate valduses ja kasutuses. 1.2 Õru Vallavalitsuse 17. märtsi 1998. a korraldusega nr 24 otsustati maa ostueesõigusega erastada Valga maakonnas Õru vallas Õru alevikus asuv Xxx katastriüksus (katastritunnus xxx), mis on kantud maakatastrisse 12 juunil 1998. Avati registriosa nr xxx. Katastriüksuse mõõdistamise toimikus asuva asendiplaani katastriüksuse piiride määramiseks koostas maamõõtja T. R. mõõtkavas 1:10 000. Maastikul tähistatud piiride kättenäitamise kohta on
10.märtsil 1998 maamõõtja koostanud piiriprotokolli, mille on allkirjastanud hageja I ja J. R. kui naaberkatastriüksuse Xxx omanik, Õru maakorraldaja K. P. ja maamõõtja T. R. ilma märkusteta. 1.3 Naaberkinnistu Xxx katastriüksus (katastritunnus xxx) on kantud maakatastrisse 12. juunil 1998. Katastriüksuse moodustamise ja maakatastris registreerimise õiguslikuks aluseks on Õru Vallavalitsuse 17. märtsi 1998 korraldus nr 25 maa ostueesõigusega erastamiseks. Avati registriosa nr xxx. Katastriüksuse mõõdistamise toimikus oleva asendiplaani katastriüksuse piiride määramiseks koostas maamõõtja T. R. mõõtkavas 1:10 000. Maastikul tähistatud piiride kättenäitamise kohta on 10. märtsil 1998 maamõõtja koostanud piiriprotokolli, mille on allkirjastanud kostja I, hageja I kui naaberkatastriüksuse Xxx omaniku, Õru maakorraldaja K. P. ja maamõõtja T. R. ilma märkusteta. Kinnistu on kostjate ühisomandis. 1.4 Xxx ja Xxx katastriüksuste moodustamise ajal jäeti täielikult arvesse võtmata hagejatele kuuluv kuur. Maamõõtja mõõdistatud katastriüksuste vaheline piir kulgeb selliselt, et hagejate
19.aprillil 1995 omandatud kuuri läbib piirjoon 19,27 meetri ulatuses. Maa-ameti 13. juulil 2017 läbi viidud paikvaatluse ja katastrimõõdistamise välikontrollil tuvastati, et katastriüksuse piiride maastikule mahamärkimisel ei ole arvestatud maakasutusega, s.t vaidlusaluse kuuri
2-19-10724 olemasoluga. Kontrollmõõdistamise tulemusena selgus, et kuurist 12 m2 asub hagejatele kuuluva Xxx katastriüksuse ja 54 m2 kostjatele kuuluva Xxx katastriüksuse piirides. Seisukoha on esitanud ka õiguskantsler. 1.5 Kuivõrd hagejatele kuuluva kinnistu piirid ei arvesta enne kinnistamist omandatud kuuri ja selle teenindamiseks vajaliku maaga, on hagejad üritanud saavutada kostjatega kokkulepet kuuri ja selle teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks. Kostjad ei ole sellega nõustunud. Samuti ei ole pooled suutnud saavutada kokkulepet kuuri säilitamise ning kuuri ja kuuri teenindamiseks vajaliku maa kasutamise osas. 1.6 Hagejad on kavandanud ja soovivad kuurile teha parandustöid, kuid enne nende tegemist on vajalik saavutada kindlus kuuri õigusliku staatuse osas. Ühtlasi on kuuri parandamiseks ning ka hilisemas kasutamiseks ja hoolduseks vajalik kuuriga külgneva ja kostjatele kuuluva maaosa kasutamine. Neil põhjustel, ja kuivõrd hagejatel ei ole oma õiguste kaitseks efektiivseid kohtuväliseid võimalusi, on hagejad sunnitud pöörduma kohtu poole, et tuvastada ja korrastada hagejate ja kostjate vahelised õigussuhted seoses antud kuuriga. 1.7 Hagejad tuginevad asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lõigetele 1 ja 2. Hagejate hinnangul kuulub AÕS § 148 kohaldamisele analoogia korras ka omandireformi käigus võõrale maale sattunud ehitistele. Kuigi nimetatud säte ei reguleeri iseenesest omandireformi käigus nn võõrale maale sattunud ehitistega seonduvat, tuleb Riigikohtu hinnangul analoogia alusel seda sätet ka sellisele olukorrale kohaldada (Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-141-08). Kuna vaidlusalune hagejatele kuuluv kuur sattus kostjate kinnistule omandireformi käigus, kohaldub seega AÕS § 148. 1.8 Vaidlusalune kuur, mis kuulus hagejatele kuuluva elamu juurde selle teenindamiseks vajaliku ehitisena, on püstitatud juba ammu enne Xxx ja Xxx katastriüksuste moodustamist ja kinnistamist. Kuur väljub Xxx kinnistu piiridest Xxx kinnistule – Maa-ameti kontrollmõõdistamise tulemusena selgus, et kuurist 12 m2 asub Xxx katastriüksuse ja 54 m2 Xxx katastriüksuse piirides. 1.9 Hagejad on olnud heausksed. Kuur on omandatud ammu enne katastriüksuste moodustamist ja kinnistu registriosade avamist. See, et maamõõtmisel jäi kuur osaliselt teise kinnisasja peale, ei tähenda, et hagejad on jäänud kuuri omandiõigusest ilma. Hagejad ei vastuta negatiivsete tagajärgede eest, mis tulenevad erastamise läbiviimisest viisil, kus hagejatele kuuluv kuur on jäänud osaliselt kostjate maale. Kuna kujunenud olukord on tekkinud riigi tegevuse tulemusena, tuleb hagejaid käsitleda heausksetena AÕS § 148 lg 2 mõttes. 1.10 Kuivõrd tegemist on piiriülese ehitisega ning hagejad on olnud heausksed, on kostjatel kui kinnisasja omanikul, kelle kinnisasjale piirülene ehitis ulatub, ehitise talumiskohustus. Kuur ulatub kostja kinnisasjale 54 m2 ulatuses ja kuurialuse maa kasutamise talumine on kuuri talumiskohustuse olemasolu korral vältimatu. Lisaks kuurialusele maale on hagejatele vajalik ka kuuri teenindamiseks vajaliku maa kasutamine ning eelviidatud erialakirjanduse seisukohtade järgi on selline maakasutus samuti hõlmatud AÕS § 148 lg-test 1 ja 2 tuleneva talumiskohustusega. Maa kasutamine on praegusel juhul eelkõige vajalik kuuri parandustöödeks ja edasiseks hoolduseks/korrashoiuks. Hagejate hinnangul on kuuri teenindamiseks vajalik kasutada kuuri väliskonstruktsioonidega piirnevat 3 meetri laiust maariba, kuid hagejad on võtnud arvesse, et kostjad on ehitanud hagejate kuuriga paralleelselt väga lähedale ka oma kuuri, mistõttu pole võimalik kuuride paralleelselt kulgevatel külgedel
2-19-10724 jälgida 3 meetri reeglit. Ilma talumiskohustuse tuvastamiseta on hagejate poolt kuuri eesmärgipärane kasutamine ja hooldamine oluliselt takistatud. Kuna puudub sooritusnõue, mida hagejad saaks esitada, on tuvastusnõude esitamine põhjendatud. Kostjate vastus hagiavaldusele
2.Kostjad vastasid hagiavaldusele 13. septembril 2019. Kostjad vaidlevad hagiavaldusele vastu. Hagejad esitasid kohtule 19. aprillil 1995 sõlmitud ostumüügilepingu ning vara üleandmise ja vastuvõtmise akti. Paraku nähtub lepingust, et Õru Vallavalitsus on müünud hagejale I kuuri arvestusliku üldpinnaga 2,75 m2. Hagiavaldused taotlevad hagejad aga omandiõiguse tunnustamist kuurile, mis ulatub üle kinnisasja piiri 54 m2 ulatuses. Nimetatud ehitis ei ole kantud registritesse, samuti puuduvad ehitise kohta mistahes muud dokumendid. Vallavalitsuse andmetel puudub neil hagejate poolt viidatud ostu-müügilepingu koopia. Seega ei ole hagejad tõendanud, et kuur on omandatud või püstitatud seaduslikul alusel. 2.1 3. septembril 1997 koostati hageja I poolt erastatava Xxx maaüksuse piiride asukoha kättenäitamise kohta piiriprotokoll, mille allkirjastasid hageja I, J. R., teine naaber L. T. kui ka maamõõtja ja vallavalitsuse esindaja. Hageja I ei esitanud piiri kulgemisele mingeid vastuväiteid ning nõustus selle asukohaga, sh sellega, et kuur jääb osaliselt naaberkinnistule. Hagejad lubasid J. R.ile, et kuur lammutatakse ning piiri võib maha märkida ehitist arvestamata. Paraku ei ole hagejad oma lubadust täitnud ning on alates 2012. aastast püüdnud saavutada piiri muutmist nende kasuks. 2.2 Hagejad on jätnud märkimata, et 3. juulil 2012 tegi tolleaegne Õru Vallavalitsus hagejale I ettekirjutuse õigusliku aluseta püstitatud ehitise – naaberkinnistul asuva kuuri – lammutamiseks hiljemalt 30. augustiks 2012. Hageja I seda haldusakti ei vaidlustanud, kuid esitas vallavalitsusele vastuse, et ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg ei ole reaalne. Seetõttu on ettekirjutus jõustunud ning asjaolu, et hagejad on hoidunud selle täitmisest, ei muuda kuuri seaduslikul alusel püstitatud ehitiseks, mida kostjad oleksid kohustatud taluma. 2.3 AÕS § 148 lg 3 sätestab, et naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt selle ajal mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Kostjad ei ole kunagi nõustunud olukorraga, kus ebaseaduslik rajatis asub nende kinnistul. Hagejad lubasid kinnistute moodustamise ajal ehituse peagi lammutada. Vallavalitsus tegi hagejatele 2012. aastal ettekirjutuse, et kuur tuleb lammutada. Nii kinnistute moodustamise ajal kui ka praegu on vaidlusalune kuur väheväärtuslik ja amortiseerunud, mida hagejad sisuliselt ei kasuta. Sellise seadusliku aluseta püstitatud ehitise talumine rikub kostjate õigust nende omandile.
Hagejate seisukoht kostjate vastuse kohta
3.Vastuses on väidetud, et hagejad ei ole tõendanud, et kuur on omandatud või püstitatud seaduslikul alusel ning et erastatava Xxx maaüksuse piiride asukoha kättenäitamisel piiriprotokollis ei ole kajastatud hageja I vastuväiteid piiri kulgemisele ega sellele, et kuur jääb osaliselt naaberkinnistule. Hagejad on esitanud kohtule hageja I ja Õru Vallavalitsuse vahel
19.aprillil 1995 sõlmitud ostu-müügilepingu, millega vald müüs puukuuri hagejale, ning vara üleandmise-vastuvõtmise akti, kus varana on kirjas üks kuur hinnaga 300 krooni. Asjaolu, et lepingus on märgitud kuuri pindala väiksemana tegelikust, ei tähenda, et hagejad ei oleks kuuri
2-19-10724 omandanud. Kostjad ei ole ümber lükanud seda, et kuur ei kuulunud hagejatele või et tegemist ei oleks vaidlusaluse kuuri ostu-müügilepinguga. Ka ei saa omada tähendust see, et tehingu kohta ei ole Õru Vallavalitsuses dokumente. Kuur on omandatud enne katastriüksuste moodustamist ja kinnistu registriosade avamist. Hagejad paluvad kuulata tunnistajana üle Mihkel Ivan, kes sõlmis 19. aprillil 1995 Õru Vallavalitsuse esindajana hagejaga I kuuri ostumüügilepingu ning selle juurde vara üleandmise-vastuvõtmise akti, ning kes saab kinnitada, et tegemist on vaidlusaluse kuuri müügiga ja omandiõigus anti üle hagejatele. 3.1 Täiendavalt selgitavad hagejad, et vaidlusalune kuur on vajalik katastriüksusel xxx asuva hagejate elamu teenindamiseks. Hagejate elamu juures ei ole ühtegi teist kuuri. Varasemalt kuulus kuur katastriüksusel xxx asunud elamu juurde, kuid see elamu põles maha ammu enne hageja poolt 1994. a üle tee (tänasel katastriüksusel nr xxx) asuva elamu omandamist. Varasemalt katastriüksusel xxx asunud elamus elanud E. K. ja M. A. on kinnitanud, et elamu juurde kuulus kuur ja need jäid ühele (hekiga või piirdeaiaga) piiratud alale. 3.2 Ka asjaolu, et hagejatele ei kuulunud 19. aprillil 1995 kuuri omandamise ajal Õru alevikus ühtegi teist kuuri, kinnitab, et hagejad on 1995. a omandanud kuuri just Xxx elamu juurde ning katastriüksuse mõõdistamise ajal on see jäänud osaliselt Xxx kinnistule. Hagejad märgivad, et asjaolu, et maamõõtmisel jäi kuur osaliselt teise kinnisasja peale, ei tähenda, et hagejad on jäänud kuuri omandiõigusest ilma. Hagejad ei vastuta negatiivsete tagajärgede eest, mis tulenevad erastamise läbiviimisest viisil, kus hagejatele kuuluv kuur on jäänud osaliselt kostjatele kuuluvale Xxx katastriüksusele. Kuna kujunenud olukord on tekkinud riigi tegevuse tulemusena, tuleb hagejaid käsitleda heausksetena AÕS § 148 lg 2 mõttes. Hagejate arvates kannab seda mõtet edasi ka hagis viidatud Riigikohtu praktika, mis näeb AÕS § 148 regulatsiooni just lahendusena omandireformi käigus tekkinud segadustele. 3.3 Hagejad möönavad, et Õru Vallavalitsus on 2012. aastal teinud ettekirjutuse, kuid hageja I esitas sellele vastuväite. Pealegi ei saa nimetatud ettekirjutusel olla tähendust käesolevas asjas, sest riikliku järelevalve tulemusena antud ettekirjutus ei muuda omandiõigussuhteid. Kohtul tuleb anda hinnang, kas hagejatele kuulub kuuri omandiõigus ning sel juhul on igal juhul ka kostjatel kuuri talumiskohustus. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus rahuldas 21. oktoobril 2019 kostjate taotluse paikkonna vaatluse tegemiseks. Paikkonna vaatlus toimus 7. novembril 2019. Kohus rahuldas 10. jaanuaril 2020 hagejate taotluse kuulata üle tunnistaja M. I..
5.Kohus korraldas 30. jaanuaril 2020 istungi. Kohtuistungile ei ilmunud tunnistaja M. I.. Hagejate esindaja selgitas kohtule, et tunnistaja keeldus kohtusse tulemast ning tunnistaja peaks kohtusse tulema kutsega. Samuti selgus kohtuistungil, et kostja J. R. on xx. xxx xxx surnud. Hagejad esitasid kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni pärijate selgumiseni.
6.Kohus peatas 30. jaanuaril 2020 tsiviilasjas menetluse kuni kostja J. R.i üldõigusjärglase menetlusse astumiseni. Kohus uuendas menetluse 8. oktoobril 2020. Kohus kontrollis kinnistusraamatust, et Xxx ainuomanikuna on 11. märtsil 2020 kinnistusraamatusse sisse kantud kostja R. R..
7.Hagejate esindaja taotlusel lükkas kohus edasi 4. detsembriks 2020 määratud kohtuistungi. Kohus teavitas menetlusosalisi 10. detsembril 2020, et tunnistaja M. I. tervise tõttu enam
2-19-10724 kodust väljas ei käi. Hagejad esitasid 14. detsembril 2020 taotluse kutsuda tunnistaja kohtuistungile kohtukutsega, alternatiivselt kohustada tunnistajat vastama kirjalikult kohtu kaudu esitatud küsimustele, alternatiivselt kuulata tunnistaja üle tema juures või alternatiivselt telefoni teel. Kohus rahuldas 11. jaanuaril 2021 hagejate taotluse ja määras, et tunnistaja kuulatakse üle kirjalikult. Kohus esitas 29. jaanuari 2021. a määrusega tunnistajale vastamiseks küsimused. Tunnistaja vastused laekusid kohtule 19. veebruaril 2021.
8.Kohus määras 26. märtsil 2021, et menetlusosalistel tuleb esitada viimased taotlused
9.aprilliks 2021 ning pärast seda kohus enam taotlusi vastu ei võta. Kohus määras, et eelmenetlus lõppeb 20. aprillil 2021. Hagejad teavitasid kohut 12. aprillil 2021, et asja arutamine on võimalik kirjalikus menetluses. Kohus teatas 12. aprillil 2021 kohtulahendi tegemise aja ja andis pooletele võimaluse esitada viimased seisukohad. Hagejate viimased seisukohad
9.Hagejad omandasid kuuri 19. aprillil 1995 Õru vallalt. Asjaolu, et lepingus on märgitud kuuri pindala väiksemana tegelikust, ei tähenda, et hagejad ei oleks kuuri omandanud. Ka ei saa omada tähendust see, et tehingu kohta ei ole Õru Vallavalitsuses dokumente. Hagejatele ei kuulu ega kuulunud Õru alevikus ühtegi teist kuuri. Kostja ei ole ümber lükanud ka seda, et kuur ei kuulu hagejatele või et tegemist ei oleks vaidlusaluse kuuri ostu-müügilepinguga. 9.1 Kuur on vajalik hagejate elamu teenindamiseks. Xxx ja Xxx katastriüksuste moodustamise ajal jäeti täielikult arvesse võtmata hagejatele kuuluv kuur. Kuur on omandatud enne katastriüksuste moodustamist ja kinnistute registriosade avamist. Maa-ameti 13. juulil 2017 läbi viidud paikvaatluse ja katastrimõõdistamise välikontrollil tuvastati, et katastriüksuse piiride maastikule mahamärkimisel ei ole arvestatud maakasutusega, s.t vaidlusaluse kuuri olemasoluga. Kontrollmõõdistamise tulemusena selgus, et kuurist 12 m2 asub hagejatele kuuluva Xxx katastriüksuse ja 54 m2 kostjatele kuuluva Xxx katastriüksuse piirides. 9.2 Hagejad on olnud heausksed. Asjaolu, et katastriüksuste moodustamisel jäi kuur osaliselt teise kinnisasja peale, ei tähenda, et hagejad on jäänud kuuri omandiõigusest ilma. Enne kinnistamist omandatud kuuri osas ei saa olla vaidlust ka nende heausksuse üle. Tähendust ei oma ka see, et Õru Vallavalitsus on 2012. aastal teinud ettekirjutuse kuuri kohta, sest riikliku järelevalve tulemusena antud ettekirjutus ei muuda omandiõigussuhteid – enne katastriüksuste moodustamist ja maa ostueesõigusega erastamist kuulus kuur vallasasjana hagejatele. 9.3 Kostjal on hagejate kuuri talumiskohustus. Käesoleval juhul on täidetud AÕS § 148 lg 2 kohaldamise eeldused: vaidlusalune kuur väljub Xxx kinnistu piiridest Xxx kinnistule ja hagejad on olnud heausksed. Vaidlusalune kuur on püstitatud juba ammu enne Xxx ja Xxx katastriüksuste moodustamist ja kinnistamist. Hagejad on kavandanud ja soovivad kuurile teha parandustöid, kuid enne nende tegemist on vajalik saavutada kindlus kuuri õigusliku staatuse osas. Ühtlasi on kuuri parandamiseks ning ka hilisemas kasutamiseks ja hoolduseks vajalik kuuriga külgneva ja kostjatele kuuluva maaosa kasutamine. Kostja viimased seisukohad
10.Kostja soovib rõhutada järgmist: hagejad ei ole tõendanud, et kuur oleks rajatud ja omandatud hagejate poolt õiguslikul alusel. Hagejad on esitanud kohtule 19. aprillil 1995 sõlmitud ostu-müügilepingust ning vara üleandmise ja vastuvõtmise aktist väitega, et tegemist on nimelt selle ehitisega, mis asub osaliselt kostjale kuluval kinnistul. Kohtule esitatud
2-19-10724 lepingust nähtub, et Õru Vallavalitsus on müünud L. J.le kuuri arvestusliku üldpinnaga 2,75 m2. Hagiavalduses taotlevad hagejad omandiõiguse tunnustamist kuurile, mis ulatub üle kinnisasja piiri 54 m2 ulatuses. Paikvaatluse käigus ilmnes, et vaidlusalune ehitis on oluliselt suurem kui ostu-müügilepingus näidatud. Seega ei ole tõendatud, et hagejate esitatud dokument on koostatud nimelt vaidlusaluse ehitise omandamise kohta. Kahe kinnistu piiril asuv ehitis ei ole kantud registritesse, samuti puuduvad ehitise kohta mistahes muud dokumendid, millest nähtuks, millisel alusel on see rajatud ning hagejate poolt omandatud. 10.1 Hagejad taotlesid tunnistaja M. I.i ülekuulamist, kes oli kuuri väidetava võõrandamise ajal Õru vallavanem ning võinuks hagejate arvates kinnitada ehitise omandamise asjaolusid. Paraku kinnitas tunnistaja vaid seda, et ta nimetatud tehingut ei mäleta ning ei saa seega kinnitada seda, et hagejad kuuri vallalt omandasid. 10.2 3.juulil 2012 tegi tollane Õru Vallavalitsus hagejale I ettekirjutuse õigusliku aluseta püstitatud ehitise – naaberkinnistul asuva kuuri – lammutamiseks hiljemalt 30. augustiks 2012. Ettekirjutusest nähtuvalt on vallavalitsus olnud seisukohal, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega. Hagejad ei ole eelnimetatud haldusakti vaidlustanud. Hageja I pöördumisest vallavalitsuse poole nähtub, et ta on taotlenud hoone lammutamiseks antud tähtaja pikendamist, millest järeldub, et ta oli ettekirjutusest teadlik ning põhimõtteliselt nõustus sellega. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada hagejate edasist tegevust heauskseks, sest ehitise lammutamise asemel on nad asunud nõudma omandiõiguse tunnustamist ehitisele, mis tulnuks juba ammu lammutada. 3.septembril 1997 koostati hageja I erastatava Xxx maaüksuse piiride asukoha kättenäitamise kohta piiriprotokoll, mille allkirjastasid nii L. J., J. R., teine naaber L. T. kui ka maamõõtja ja vallavalitsuse esindaja. L. J. ei esitanud piiri kulgemisele mingeid vastuväiteid ning nõustus selle asukohaga, sh ka sellega, et kuur jääb osaliselt naaberkinnistule. 10.3 Seetõttu on arusaamatu hagejate tegevus, kes enam kui 20 aastat hiljem on asunud nõudma kinnistute vahelise piiri muutmist väidetavalt endisele asukohale kogu ulatuses (G. J.i poolt paikvaatluse käigus avaldatud mõte) või üle naaberkinnistu piiri ulatuva ehitise talumiskohustuse tuvastamiseks. 10.4 Paikvaatluse käigus ilmnes, et kahe kinnistu piiril asuv ehitis on täielikult amortiseerunud. Hagejad ei kasuta nimetatud ehitist. Kuigi hagejad on esitatud väide, et kuur on hädavajalik küttepuude hoidmiseks nähtus paikvaatlusel, et tegelikult on hagejate küttepuud virnastatud neile kuuluvale kinnistuile ning kaetud sademete eest. Kuuri seisundit arvestades on ilmne, et selle sihtotstarbeline kasutamine ei ole enam võimalik ning ainuüksi remonditööde tegemisest hoone taastamiseks ei piisa. Võib arvata, et tegelikult ongi hagejate eesmärgiks uue kõrvalhoone rajamine osaliselt võõrale kinnistule. Kostja ei saa taolise tegevusega nõustuda.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja kostja kohtukulud tuleb jätta hagejate kanda.
12.Kohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus
2-19-10724 tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu 24. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). 13. Kohus ei või tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ega hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele enne poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht (TsMS § 436 lg-d 3 ja 4).
13.Hagejad on esitanud kostja vastu hagi nõudega tunnustada ehitise (kuuri) omandiõigust ning tuvastada üle naaberkinnisasja piiri ulatuva ehitise talumiskohustus, sest hagejatele kuuluv kuur asub osaliselt kostja maal. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kinnistu XXX omanik on hageja I (tl 8) ning hagejad on abielus (tl 7). XXX kinnistu kuulub R. R.ile alates 5. märtsist 2020 (tl 73).
14.Hagejad on tuginenud esitatud hagis sellele, et nad omandasid vaidlusaluse puukuuri
19.aprillil 1995 Õru vallalt, kui sõlmisid ostu-müügilepingu ning vara üleandmisevastuvõtmise akti, kus varana on kirjas üks kuur hinnaga 300 krooni. Vaidlust ei ole pooltel selles, et vaidlusalune kuur jääb poolte kinnistute aladele selliselt, et 12 m2 asub hagejatele kuuluva Xxx katastriüksuse ja 54 m2 kostjatele kuuluva Xxx katastriüksuse piirides. Pooltel on erimeelsus aga selles, kas eelnimetatud ostumüügilepingu objektiks olev puukuur on praeguse vaidluse esemeks olev puukuur. Kostja väitel ei ole hagejate esitatud ostumüügilepingus märgitud ja seega hagejate omandatud kuur see, mille üle praeguses asjas vaidlus käib, kuivõrd lepingus on märgitud kuuri suuruseks 2,75 m2. Ka on kostja leidnud, et kuivõrd hageja I on ise piirilepingule alla kirjutades kinnitanud, et looduse kulgeva piiri osas ei ole tal vastuväiteid, on piir maha märgitud õigesti. Kostja on tuginenud ka sellele, et kinnistute vahelise piiri mahamärkimisel lepiti kokku, et kahe kinnistu piirile jääv puukuur lammutatakse.
15.Hagejad on tuginenud AÕS §-le 148. AÕS § 148 lg 1 järgi ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist AÕS § 148 lg 2 alusel lubama. AÕS § 148 lg 2 kohaselt peab naaberkinnisasja omanik lubama ehitist, kui selline piiriülene ehitis on püstitatud heauskselt. Omaniku heausksuse korral ei saa omanikult nõuda ehitise kõrvaldamist ning naaberkinnisasja omanikul tekib kohustus taluda ehitist. Kohus nõustub hagejatega selles, et kuigi AÕS § 148 ei reguleeri iseenesest omandireformi käigus nn võõrale maale sattunud ehitistega seonduvat, tuleb analoogia alusel seda sätet ka sellisele olukorrale kohaldada (Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08).
16.Hagejad on seisukohal, et täidetud on AÕS § 148 lg 2 kohaldamise eeldused: vaidlusalune kuur väljub Xxx kinnistu piiridest Xxx kinnistule ja hagejad on olnud heausksed. Kohus nõustub sellega, et vaidlusalune kuur väljub hagejate kinnistu piiridest kostja kinnistule, kuid kohtu hinnangul ei ole 19. aprilli 1995. a ostu-müügilepingus nimetatud kuur see, mille üle praeguses asjas vaidlus käib. Hagejate hinnangul ei ole kostja ümber lükanud seda, et kuur ei kuulu hagejatele või et tegemist ei oleks vaidlusaluse kuuri ostu-müügilepinguga. Hagejad on kohtule esitanud 19. aprilli 1995. a ostu-müügilepingu, milles hageja I on ostnud Õru Vallavalitsuselt kuuri suurusega 2,75 m2 (tl 5-6) ja selle kohta on vormistatud vara üleandmisevastuvõtmise akt (tl 6 pöördel). Vaidlust ei ole aga selles, et ülepiiri ulatuv puukuur on oluliselt
2-19-10724 suurem: seda on kinnitanud pooled ja seda tuvastas ka kohus paikkonna vaatlusel. Kui lähtuda hagejate esitatust, et puukuurist 12 m2 asub hagejatele kuuluva Xxx katastriüksuse ja 54 m2 asub kostjale kuuluval kinnistul, on puukuuri suuruseks 66 m2. Ostu-müügilepingus on aga puukuuri suuruseks märgitud 2,75 m2. Kohtu hinnangul ei saanud tollased maakorraldajad ja valla-ametnikud niivõrd olulises suuruse erinevuses eksida ja ostu-müügilepingusse märkida puukuuri, mille suurus on ca 63 m2 väiksem. Hagejad soovisid tehingu toimumist ja täitmist tõendada ka Õru Vallavalitsuse nimel lepingule alla kirjutanud tolleaegse vallavanema M. I.i ütlustega, kuid tunnistaja vastas kõikidele kohtu esitatud küsimustele, et ta ei mäleta. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejad ei ole õiguslikul alusel vaidlusalust puukuuri omandanud.
17.Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest see, et 10. märtsil 1998 koostatud piiriprotokoll (tl 9 pöörel) kinnitab, et asjaosaliste juuresolekul on toimetatud ülaltähendatud maaüksuse piiride kättenäitamine vastavalt maaüksuse plaanile, mille on koostanud T. R.. Asjaosalised piiride kindlaksmääramisel vaidlusi ei esitanud. Piiriprotokollile on alla on kirjutanud T. R., hageja I, J. R., L. T. (naaberkinnisasja omanik) ja K. P. (Õru vallavalitsuse esindaja). Seega on hageja I teadlik olnud piiri kulgemisest läbi vaidlusaluse kuuri juba 1998. aastal ning ta saanuks esitada vastuväite piiri sellisele kulgemisele, kui seda looduses ette näidati. See, et asjaosalistele näidati piir looduses ette nähtub hageja esitatud Maa-Ameti 31. augusti 2017. a kirjast Õiguskantslerile (tl 11-14), kust nähtub: „Maakorraldaja K. P. sõnul viibis ta katastriüksuste moodustamise ajal koos mõlema katastriüksuse omanikuga looduses ja viitas looduses olevale kehvas seisukorras puukuurile ning sellele, et mõõdistustöid ei saa läbi viia vastavalt krundijaotuskavale. Selle peale lubas G. J. kuuri lammutada ja omanikud leppisid kokku, et katastriüksuse moodustamise materjalid vormistatakse ära enne kuuri lammutamist, et katastriüksuste moodustamine ei jääks selle taha seisma.“ Samuti nähtub eelnimetatud MaaAmeti kirjast Õiguskantslerile, et katastriüksuse piiride maastikule mahamärkimisel ei ole arvestatud maakasutusega, st vaidlusaluse kuuri olemasoluga. Kontrollmõõdistuse tulemusel selgus, et kuurist 12 m2 asub Xxx katastriüksuse ja 54 m2 Xxx katastriüksuse piirides. Säilinud ei ole krundijaotuskava põhijoonis. Krundijaotuskava seletuskirjas on viited amortiseerunud kuuridele, mis perspektiivis peaks lammutatama ja asendama uutega, viidatud on kuurikogumikule krundil nr 15. Katastripidajal puudub info selle kohta, kas krunt nr 15 on Xxx katastriüksus või ei.
18.Kostja on esitanud ka kohtule avalduse, mille ta esitas Õru Vallavalitsusele sooviga saada abi oma õiguste rikkumise kõrvaldamiseks (tl 26). Õru vallavalitsus on teinud hagejale I ettekirjutuse kohustamaks vaidlusalune kuur lammutada 30. augustiks 2012 (tl 27). Ettekirjutuses on vallavalitsus märkinud, et erastamise ajal hageja I kinnistul ehitis antud piirkonnas puudus ning et ehitusregistris on hagejatele ainuke kuuluv ehitis elamu. Nimetatud ettekirjutust ei ole hageja I vaidlustanud ning on esitanud ettekirjutusele vastuse, mille on leidnud, et tähtaeg kuuri lammutamiseks ei ole reaalne (tl 28).
19.Õru Vallavalitsus on vastuses Õiguskantslerile möönnud, et 20 aastat hiljem on väga raske täpselt välja selgitada, miks olukord tekkinud on (tl 30). Samas vastusest nähtub, et tõenäoliselt oli olukord tol hetkel hoopis teine ning ilmselt üks piirinaaber lubas kuuri ära lammutada, aga on hiljem ümber mõelnud (kirjalikke tõendeid selle kohta ei ole). Ka on Õru Vallavalitsus esile toonud, et ostu-müügilepingus on märgitud kuuri pindalaks 2,75 m2, tegelikult on kuur pindala maa-ameti kaardirakendusest mõõtes ligikaudu 130 m2, lepingust ei selgu kuuri asukoht ega kas see leping kehtib konkreetselt selle kuuri kohta. Samuti on Õru Vallavalitsus osundanud, et täiesti lagunenud ja ohtlikus seisundis kuuri kandmine ehitusregistrisse on väga problemaatiline, mõistlik oleks see kõige kiiremas korras lammutada. Samuti selgitab Õru
2-19-10724 Vallavalitsus, et piir on välja mõõdetud, mõlemad piirinaabrid on sellega nõus olnud ja alla kirjutanud.
20.Ka on Õiguskantsler on 13. septembril 2017 (tl 15) selgitanud G. J.ile, et saadud selgituste kohasele on piir siiski määratud õigesti – sellise piiri kulgemisega on piirinaabrid nõustunud ja piiriprotokolli allkirjastanud. Kuna eeldatavasti on piiri asukoht õige, on probleemiks osaliselt naabri maatükil asuv kuur. Maaüksuse piire on võimalik kokkuleppel naabriga muuta selliselt, et ehitis asuks ühel maaüksusel. Samuti on võimalik kokku leppida selles, et hoone asub osaliselt naabri maatükil.
21.Kohus ei võta arvesse hagejate esitatud M. A.i ja E. K.i kirjalikke tunnistusi (tl 37-38) kuivõrd need ei ole tõendid TsMS § 229 lg 2 tähenduses.
22.Hagejad on tuginenud muu hulgas ka sellele, et puukuur on nende elamu teenindamiseks vajalik, st küttepuude hoidmiseks. Kohus tuvastas paikkonna vaatlusel, et puukuur on äärmiselt kehvas olukorras, täielikult amortiseerunud ning hagejad ei hoia küttepuid selles kuuris. Kuuri sisenemine oli ohtlik (pildimaterjal tl 51-60). Seetõttu ei ole hagejate plaan kuuri renoveerida mõistlik ning hagejate tuginemine renoveerimisele viitab nende soovile rajada oma uus puukuur osaliselt kostjale kuuluvale kinnistule. Paikkonna vaatlusel ilmnes ka, et hagejad hoidsid küttepuid ladustatuna puuriitadesse piirdeaia ääres. Seetõttu ei ole õige hagejate väide, et nad vajavad kuuri oma maja teenindamiseks. Kohus kordab, et kuuri sisenemine paikkonna vaatluse ajal ei olnud turvaline ning pilguheit kuuri sisemusse paljastas seal oleva olme kila-kola. Samuti oli võimalik paikvaatlusel märgata, et hagejate kinnistu suurust ja maakasutust arvestades ei ole hagejatel takistusi ehitamaks uus puukuur mis jääb täies ulatuses hagejate kinnistu piiridesse. Paikvaatlusel nähtuvast tulenevalt ei ole olemasolevat puukuuri ilmselt võimalik, kuid kindlasti mitte majanduslikult otstarbekas renoveerida
23.Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et vaidlusalune ehitis ei ole püstitatud õiguslikul alusel ja heauskselt. AÕS § 148 lg-s 3 sätestatakse, et naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hagejate kanda.
25.Kostja on esitanud 26. aprillil 2021 menetluskulude nimekirja, millest nähtud, et kostja menetluskulude suuruseks on 480 eurot. Kostja menetluskulude sisu on järgmine: 21. oktoobri 2019 arve 180 eurot (materjalidega tutvumise ja nõustamise eest – 1,5 tundi); 30. jaanuari 2020 arve 120 eurot (paikvaatlusel osalemine, 30. jaanuari 2020 kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemine – 1 tundi); 23. aprilli 2021 arve 180 eurot (hagejate vastuväitega tutvumine, 25. märtsi 2021 seisukoha koostamine, tunnistajale kirjalike küsimuste koostamine
26.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulu suurus mõistlik ja ei ole ülepaisutatud ning vastab asja olemusele.
27.Lähtudes kostja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et hagejatel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.