Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus A. J. vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa (e-post: XXX); Puudutatud isik: A. J. (isikukood XXX, elukoht: XXX, epost: XXX), lepinguline esindaja: Rigo Rebane (e-post:
XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
29. mai 2025
Kohtuistungil osalenud isikud
Avaldaja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa; Puudutatud isiku lepinguline esindaja Rigo Rebane.
Resolutsioon
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda ja välja mõista avaldajalt AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) puudutatud isiku A. J. kasuks menetluskulud 610 (kuusada kümme) eurot.
3.Välja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks viivis menetluskuludelt (610 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 (9)
2-25-2505 Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.
ASJAOLUD
1.14. veebruaril 2025 saabus Viru Maakohtusse AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A. J. vastu põhinõude 3 252 eurot, 352.71 eurot sissenõutavaks muutunud viivise ja edaspidise viivise nõudes. Avalduse kohaselt avaldaja ja korteriomandi XXX omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX. Kindlustusvõtjaks on V. J. R.. Kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus on 200 eurot. 07.01.2024 sai avaldaja XXX korteri omanikult kahjuteate, mille kohaselt oli korteris toimunud kahjujuhtum. Kindlustustööde OÜ esindaja vaatas 2024. aasta veebruari alguses kahjustada saanud korteri üle. Ülevaatuse info kohaselt on korteris nr XXX veelekke tõttu kahjustada saanud esiku lagi, põrand ja seinad ning 2 siseust.
2.Rakvere Linnavalitsuse ehituse peaspetsialisti H. V. 23.01.2024 vastuskirjast nähtub järgmine info: 19. jaanuaril k.a. koos Rakvere Linnavalitsuse järelevalvespetsialistiga K. K. ja S OÜ esindajaga S. A. vaatasime üle nii korteri nr XXX kui ka nr XXX. Kohal viibisid ka eelpoolnimetatud korterites elavad J. R. ja E. J.. Ilmnes, et 2. korrusel paiknevas korteris nr XXX on muudetud ruumiplaneeringut ja tehnosüsteeme, sealhulgas rajatud avatud köök-elutuba, ümberehitatud san-sõlm, vann asendatud dušiga (NB! mis on ilma aluseta, vee äravool lahendatud põrandatrapiga) ning rajatud saun. Ehitamine on väidetavalt alustatud eelmise omaniku poolt. Antud juhul on tegemist ümberehitamisega, aluseks ehitusseadustik (lühend - EhS) § 4 lg 3 p 3 ja lg 5 ja Rakvere Linnavalitsusele teadaolevalt selleks luba taotletud ega ehitusteatist esitatud ei ole. Visuaalse vaatluse tulemusena tuleb tõdeda, et fotodel kujutatu on tõene ja korter nr XXX laest tilgub vesi. E. J. sõnul on ta sulgenud sissetuleva vee kraani ning vee tarbimise puudumisel monitoorinud veemõõtja näite ja kinnitas, et vee kadu ei esine. S. A. tõi välja, et juba varasemalt on olnud sarnaseid probleeme 2. korrusel paikneva korteriga nr XXX. Võib arvata, et veeavarii/lekke võimalikuks tekkepõhjuseks on korter XXX dušširuumi trapp või selle mitte toimiv hüdroisolatsioon, põhjustades ohtu inimesele ja varale. Ka XXX korteriühistu juhatuse esimees on 22.01.2024 puudutatud isiku poole pöördunud ning teavitanud veeavarii fikseerimisest XXX korteris ja palunud lahendada probleem XXX korteris.
3.Korteri nr XXX siseviimistluse taastamiseks tegid hinnapakkumised OÜ Nowap summas 5 546.52 eurot ja Kindlustustööde OÜ summas 4 937.61 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri nr XXX siseviimistluse taastamiseks tehtud Kindlustustööde OÜ hinnapakkumine mõistlik ning Kindlustustööde OÜ hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Antud juhul soovis kindlustusvõtja ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena. Seega lepiti kindlustusvõtjaga kokku rahalise hüvitise maksmises, rahalist hüvitist aga makstakse vähendatud ulatuses. Rahalise hüvitise suurus Kindlustustööde OÜ hinnapakkumise alusel oli 3 252 eurot. Avaldaja hüvitas korteri nr XXX siseviimistluse taastamismaksumuse summas 3 252 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
4.Puudutatud isik oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteriomandi XXX, omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja koostööpartner 08.03.2024 puudutatud isikule tema e-posti aadressile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. 2 (9)
2-25-2505 Puudutatud isiku korteris nr XXX oli veeavarii ja selle tulemusel voolas vesi alumisse korterisse nr XXX. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 25.03.2024. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud.
5.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 3 252 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja koostööpartner saatis 08.03.2024 puudutatud isikule kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Tagasinõudes andis avaldaja puudutatud isikule mõistliku tähtaja, 17 päeva, kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 25.03.2024. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 26.03.2024.
6.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tagasinõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 25.03.2024. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 26.03.2024. Viivised avalduse esitamise seisuga 14.02.2025 on 352.71 eurot.
7.Avaldaja palub avalduse rahuldada ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3 252 eurot põhinõude, 352.71 eurot sissenõutavaks muutunud viivise ja viivis alates 15.02.2025 kuni põhinõude (3 252 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
8.Avaldaja leiab oma 21.03.2025 vastuses, et avaldus on esitatud vale isiku vastu, kuna korter XXX on kindlustatud E. J. poolt kindlustusfirmas Compensa Vienna Insurance Group. Korteris oli teostatud firmaga AO Holding OÜ kõik vajalikud uurimis tööd - lammutati betoonpõrand vannitoas, torustik oli kontrollitud kaamera abil, lasti suure survega vett ja veeleke korterisse XXX puudus. Betoonpõrand korteris oli täiesti kuiv. Veeleke puudus, kuna korteri veetorud olid terved ja ei saanud põhjustada alumise korteri veeleket. AO Holding OÜ koostas selle kohta tööde akti.
AVALDAJA VASTUS
9.Avaldaja leiab oma 03.04.2025 vastuses, et ei ole avaldust vale isiku vastu esitanud, kuna KrtS-st tuleneva nõude saab esitada kahju põhjustanud korteri omanikule. Puudutatud isik oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteriomandi XXX, omanik. Kui puudutatud isik või keegi teine on korteriomandi kasutamisega seotud vastutuse kindlustanud, siis saab ta oma kindlustusandjale vastava nõude ka esitada. Avaldajal ei ole nõuet korteri nr XXX kindlustusandja vastu.
10.Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku poolt esitatud A&O Holding OÜ tööleht/aktiga on tõendatud, et puudutatud isiku korteris nr XXX oli hüdroisolatsioon kahjustatud. Nimelt on aktis kirjas: Vannitoas plaadinurkades ja seinte äärtes oli silikooni kulumisjälgi ning silikooni eemaldades oli näha, et hüdroisolatsioon on kahjustatud. Eemaldasime vannitoaplaadid ja paigaldasime uue Upovieser trapi ning vahetasime betooni sees olevad kanalisatsioonitorud ja veetorustikud osaliselt uute vastu. Hüdroisolatsiooni kahjustumise arvamus nähtub ka Rakvere Linnavalitsuse vastuskirjast. 3 (9)
2-25-2505 Vastuskirjas on muu hulgas kirjas, et võib arvata, et veeavarii/lekke võimalikuks tekkepõhjuseks on korter XXX duširuumi trapp või selle mitte toimiv hüdroisolatsioon, põhjustades ohtu inimesele ja varale. Seda, et tegemist oli just hüdroisolatsiooni kahjustusega, näitab ka see, et vesi on vaikselt imbunud alumisse korterisse. Kui tegemist oleks olnud torustiku lekkimise või purunemisega, siis oleks korraga tulnud suur või väga suur kogus vett torustikust välja. Hüdroisolatsiooni kahjustuse korral toimub aga vee aeglane lekkimine.
11.Tõele ei vasta A&O Holding OÜ tööleht/aktis toodud väide, et peale uue trapi, hüdroisolatsiooni ja torupaigaldiste paigaldust tuli taas alumiselt naabrilt (korter.XXX) info, et laest tilgub vett. Korteri XXX, omanik J. R. kinnitas avaldajale, et veelekked tema korterisse lõppesid pärast seda, kui remonttööd korteris nr XXX said tehtud.
KOHTUISTUNG
12.29.05.2025 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle J. R.. Tunnistaja selgituste kohaselt märkas ta, et koridori ja wc laest oli niiskus. Kütte periood veel ei olnud alanud, tunnistaja arvas, et ikka tuleb niiskust korterisse, kuni ühel hetkel hakkas lausa tilkuma vesi wc-ukse kohalt. Kohe kirjutas ülevalt naabrile, et selline asi on juhtunud. Tema ütles, et temal on kõik kuiv, tule vaata. Algul ei olnud puudutatud isik koostöövalmis, seejärel kutsus tunnistaja linnavalitsusest järelevalve, mille tulemusena sai teada, et tegelikult on kooskõlastuseta tehtud ümberehitus. Kredexi laenuga toimus maja üldrenoveerimine, mille jooksul puudutatud isikule oli öeldud, et ta teeks korda, kuid tegelikult ei teinud. Ükskord väikse ummistuse korral hüdroisolatsioon enam vastu ei pidanud, immitses keldrini välja, mille järel hakkas puudutatud isik ehitustöid tegema. Tööde järgselt lõppesid lekked tunnistaja korteris. Tunnistaja veesüsteemid olid korras.
13.Avaldaja jäi istungil avalduse juurde. Puudub küsimus, kes on vastutav isik, kui vastutus on kindlustatud, mis siis, et hetkel kehtivat lepingut ei ole, on kindlustusseltsil kohustus sel perioodil kehtinud lepingu alusel kahju hüvitada. Tuleb lihtsalt avaldus teha kindlustusandjale. Avaldusest loobuda ei saa, ei ole võimalik järeldada, et tegu võib olla mingi torustiku lekkimise või purunemisega, kuna veekahju iseloom on teistsugune.
14.Puudutatud isik jäi esitatud seisukoha juurde. Kui kahju ilmnes jaanuari alguses ja kindlustaja sekkus sinna ja pakkumisi küsiti veebruaris, siis kui näha piltidelt kahjustusi, siis sellised kahjustused sellise lühikese ajaga ei saa tekitada. Piltidel olevad kahjud on pigem amortisatsiooni kahjud. Tööde teostamise pakkumises kirjas tööd, kus ei ole mitte ühtegi sõna, tööd seotud sellega, et likvideeritakse niiskuskahju, vaid on kõik tavapärased remonttööd. Aja kulgemine, kui vesi tilkuma hakkaks kuu ajaga, selliseid kahjusid ehituskonstruktsioonidele, siseviimistlusele ei saa juhtuda. Vee kahju puhul tavapärane, et midagi kuivatatakse ära. Kui laest mingi tilkumine, siis kuivatatakse ära, vajadusele pahteldatakse ja värvitakse. Täna piltidel näha olevad kahjud, ei ole niiskus kahjud. Esikus ja wc-s ei olnud mööblit. On arusaamatu, mida kinni kaeti. Ei ole välja toodud, mitme ruutmeetri jagu lage on tehtud. Puudutatud isiku hinnangul ei ole tõendatud, et vesi tuli sealt korterist. Puudutatud isik ostis selle korteri sellise muudatusega, tema seda teinud ei ole. Kui vaadata Rakvere Linnavalitsuse ametnike juttu, siis seal on kirjas, et on tõdetud seda, et puudutatud isik keeras endal veed kinni ja siis oli näha, et mitte midagi ei muutunud. Survestati ja tehti kõike ja neil oli kõik korras.
PUUDUTATUD ISIKU SELGITUSED
4 (9)
2-25-2505
15.Puudutatud isik esitas 09.06.2025 kahjuteate ja kirjavahetuse kindlustusega. Nagu kahjuteatest selgub, puudutatud isiku abikaasa esitanud selgitustega kahjuteate 22.03.2024. Selleks ajaks oli selgunud, et XXX korterist ei ole kahju alguse saanud ja korterisse XXX vesi sattunud. Samuti selgub kahjuteatest, et puudutatud isik on soovinud ka enda poolt teostatud kulutuste kohta kindlustusandjalt hüvitist saada, kuid kindlustusandja ei ole tekkinud kahju hüvitanud. Peale avaldaja kohtusse pöördumist 14.02.2025 esitas puudutatud isik kindlustusandajale avaldaja poolt esitatud nõude olukorra lahendamiseks 03.03.2025. Kindlustusandja vaatas esitatud dokumendid üle ja tegi täiendava päringu info saamiseks puudutatud isikult 04.03.2025. Puudutatud isiku abikaasa saatis täiendavad selgitused 07.03.2025, milles selgitab veelkord, et vesi ei ole sattunud nende korterist XXX alumisse korterisse XXX. Seetõttu saatis kindlustusandja 10.03.2025 omapoolse selgituse, et kuna XXX ei vastuta XXX korterile tekkinud võimaliku kahju eest, siis kindlustusandja ei saa vastuskindlustuse alusel tekkinud kahjunõuet hüvitada. Kuna avaldaja ei ole tõendand, et kahju on põhjustatud puudutatud isiku poolt, siis puudutatud isiku kindlustusandjal puudub kohustus tekkinud kahju korterile XXX hüvitada.
16.16.06.2025 esitatud menetlusdokumendis juhib puudutatud isik kohtu tähelepanu, et avalduse selgituste sisu on paljuski eksitav kasutatud terminite osas. Korteri XXX omaniku pöördumisel kindlustusandja poole 07.01.2024 on kirjeldatud vaikset vee imbumist WC laest, mida tunnistusi andes kirjeldas tunnistaja tilkumisena. Rakvere Linnavalitsusega 23.01.2024 olukorra ülevaatuse järgselt on kirjeldatud Korter XXX laest vee tilkumist. Lõpuks kirjeldas avaldaja avalduse punktis 1.10 kahju nõude esitamisel 08.03.2024, et XXX korterist voolas vesi alumisse korterisse. Tegemist on täiesti erinevate olukordadega. Veeavarii puhul on tavapärane, et algselt võib vesi läbida konstruktsioone suuremal määral mingi surve all olevate torustike rikke tõttu, mis hiljem niiskuse imbumiseks kujuneb ja võimalikud veekahjustused viimistlusele tekivad kui koheselt ei likvideerita leket ja kuivatata konstruktsioone. Samas on imbumisega nii, et kui konstruktsiooni vesi imbudes ilma trassi veesurveta satub, siis ajas see tavapäraselt ei muutu, näiteks kui plaaditud pindade vuugid või hüdroisolatsioon on tugevalt kahjustatud. Arvestades, et krt XXX alustas probleemi teada saamisest kohe ka omaalgatuslikult konstruktsioonide avamist olukorra selgitamiseks, mille kohta tööde teostaja arve esitas 31.01.2024 , on vähetõenäoline, et algselt vesi imbus ja hiljem voolas.
17.Kohtuistungil 29.05.2025 väitis tunnistajana ütlusi andnud krt XXX omanik J. R., et enne 07.01.2024 pöördumist avastas ta probleemi 05.01.2025. Analüüsides 05.01.2024 aegseid ilmastikuolusid, milleks oli terve päev kestnud tugev lumesadu koos tugevamate tuulepuhangutega, on suuresti tõenäoline, et võimaliku niiskuskahjustuste tekkimise võis põhjustada erakordsed ilmastikuolud kui lumi tuiskas kuhugi hoone konstruktsioonide vahele. Samuti tuleb arvestada, et sanitaarruumidest läbivad terve hoone kõrguses olevad kommunikatsioonide püstakud ja ventilatsiooni šahtid, mis on tuvastatavad korteri 1983 aegselt originaalplaanilt. Nagu kohtuistungil tunnistaja ütles, oli vesi ka keldrisse jõudnud, suurendab veelgi tõenäosust, et šahtidesse tuisanud lumi sattus sulades nii hoone konstruktsioonidesse kui ka keldrisse. Samuti on niiskusekahjustus ka köögi trepikoja poolses lae nurgas.
18.Puudutatud isiku korteris XXX teostati jaanuaris 2024 teostatud konstruktsioonide avamise järgselt täiendavad uuringud ja taastamistööd veebruaris 2024, mille kohta koostas töövõtja teostatud tööde kohta akti 06.03.2024. Uuringute ja tööde käigus tuvastati, et kõik torustikud vastavad nõuetele, lekkekohti ei esinenud ja kõik konstruktsioonid olid kuivad. Tuvastati mõningaid seinte plaadivuukide viimistluse kulumise jälgi, kuid kui arvestada väga madalat pesuruumi 5 (9)
2-25-2505 kasutuskoormust (kaks inimest kaks korda päevas), siis ei ole veelekke tekkimine konstruktsioonidesse võimalik, kuna vahepeal kuivavad konstruktsioonid enne järgmist kasutuskorda ära. Põrandavuukidel ja põranda hüdroisolatsioonil puudusi aga ei tuvastatud, kus pesemise ajal oleks veekoormus kõige suurem erinevalt seintest.
19.Samuti juhib puudutatud isik kohtu tähelepanu, et 29.05.2025 kohtuistungil tunnistusi andnud tunnistaja ütlused on vastuolulised. Puudutatud isiku esindaja küsimusele, et millal korteris XXX viimati remonti on tehtud, vastas tunnistaja, et Kredexi remondi ajal 2018-2019, millal taas ülevalt väidetavalt vett tuli. Samal kohtuistungil piltide vaatluse ajal väitis tunnistaja, et üks pragu tema korteri laes ei ole mitte sellest korrast, vaid Kredexi remondi ajast aastast 2018-2019. Seega vastavalt tunnistaja ütlustele korteris siiski remonti ei teostatud, kuid kindlustuselt hüvitist tunnistaja väitel saadi. Puudutatud isik tellis sellel korral detsembris 2018 omaalgatuslikult enda korteri tehnosüsteemide kontrollimiseks ettevõtte San Service OÜ, kes tuvastas puuduse hoone püstikus, mis parandati renoveerimistööde teostaja poolt. Kohtule 14.02.2025 esitatud avalduse järgi võeti kahju arvestamise aluseks olnud Kindlustustööde OÜ hinnapakkumine, kuid vastavalt teostatud päringule ei ole antud pakkumise alusel töid teostatud.
20.Avalduses on väljatoodud, et väidetava võimaliku veelekke probleem võib olla tingitud ebaseaduslikust korteri XXX ringi ehitamisest. Nagu 29.05.2025 toimunud kohtuistungil sai selgitatud, on puudutatud isik aastal 2007 korteri sellises olukorras soetanud. Puudutatud isik esitab selle kohta täiendavate tõenditena müügilepingu ja müüja 01.06.2025 kinnituse, et ka tema soetas korteri sellise ringi ehitatud planeeringuga. Samuti kinnitab Puudutatud isik, et antud ümberehitamise seadustamisega on juba alustatud ja menetluses. Rakvere Linnavalitsuse ehituse peaspetsialistiga on selle teemalised arutelud ja kohtumised toimunud juba Aprill-Mai 2024. Tänaseks on korterile paigaldatud nõuetele vastav tuletõkke välisuks ja teostatud elektrisüsteemidele nõuetekohane audit, mille aluseks on enne puudutatud isiku korteri omanikuks saamist muudetud plaaniline lahendus. Seega, isegi kui väidetav kahju oleks tekkinud nõuetele mittevastavast ehitustegevusest, ei saaks seda ette heita puudutatud isikule.
AVALDAJA VASTUS
21.Avaldaja leiab oma 16.06.2025 vastuses, et puudutatud isiku vastutuskindlustusandja ei hüvita nõuet juhul, kui puudutatud isik ise ei tunnista, et tema korterist on veeavarii alguse saanud. Kuna puudutatud isik oma vastutust ei tunnista, siis pole ka imestada, et puudutatud isiku vastutuskindlustusandja ei ole vastavat nõuet hüvitanud. Avaldaja on aga (tuginedes varasematele sarnastele juhtumitele) seisukohal, et kui kohus avaldaja avalduse rahuldab, siis puudutatud isiku vastutuskindlustusandja puudutatud isikult vastava taotluse saamisel ka nõude hüvitab.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus tutvunud avalduse, puudutatud isiku vastusega avaldusele ja menetlusosaliste seisukohtadega, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
23.Avalduse juurde lisatud kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt A. J. (puudutatud isik) on korteriomandi XXX, omanik (dtl 25). Puudutatud isiku esitatud Rakvere notar I. R. juures sõlmitud korteriomandi müügilepingu kohaselt omandas puudutatud isik korteriomandi XXX, 6 (9)
2-25-2505 12.10.2007 (dtl 135). Kohus on e- kinnistusraamatu andmebaasist kontrollinud XXX, korteriomaniku andmed, selle omanikuks on J. R. (käesolevas menetluses tunnistaja).
24.Leedu äriühingu AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (edaspidi avaldaja või kindlustusandaja) ja V. J. R. on 23.08.2023 sõlminud kindlustuslepingu XXX, asuva koduse vara kindlustamiseks (dtl 10-13). 07.01.2024 saadetud e-kirjaga teavitas J. R. kindlustusandjat, et tema korteri WC laest on vaikselt imbunud ülemisest korterist vesi. Lae betoon on märg. Ukse puitliistud on vettinud ja värvi üles kergitanud (dtl 14). 27.02.2024 kandis kindlustusandja J. R.ale üle 3 252 eurot, selgitusega hüvitis XXX (dtl 24).
25.Avaldaja on avalduse esitanud tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 ja leiab, et puudutatud isik on tekitanud kahju teisele korteriomanikule, mille avaldaja on hüvitanud ja avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult kui korteriomanikult tema poolt teisele korteriomanikule tekitatud kahju hüvitamist. Korteriomaniku kohustused on sätestatud KrtS § 37 lg 1, mille kohaselt korteriomanik on kohustatud muu hulgas hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Avaldaja sisuliselt on asunud väitma, et puudutatud isik on rikkunud korteriomaniku kohustused, millest tingituna on tekkinud avaldaja poolt kolmandale isikule hüvitatud kahju. Maakohus ei nõustu avaldaja väidetega alljärgnevatel põhjustel.
26.VÕS § 115 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamise. Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on kohustuse rikkumine. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas ja millega on tõendatud, et puudutatud isik tekitas kahju.
27.Avaldaja arvates kahju tekitamine puudutatud isiku poolt on tõendatud Rakvere Linnavalitsuse kirjaga ja A&O Holding OÜ tõendiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama seadustiku § 232 lg 2 järgi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Rakvere Linnavalituse 23.01.2024 vastuses nr 56/214-1 teeb ehituse peaspetsialist H. V. 19.01.2024 toimunud vaatluse tulemusena tõdemuse, et fotodel kujutatu on tõene ja korter nr XXX laest tilgub vesi. Ehituse peaspetsialisti arvates veeavarii/lekke võimalikuks tekkepõhjuseks on korter XXX dušširuumi trapp või selle mitte toimiv hüdroisolatsioon (dtl 18-19). Sellega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et arvamuse andnud ehituse peaspetsialist ei olnud vaatluse juures. A&O Holding OÜ 06.03.2024 töölehe/akti kohaselt teostati korter.XXX kaamerauuring ja lekkeotsing, mille käigus ei tuvastanud viga torustikus, see oli puhas ja defektideta. Lisaks teostasid nad survetesti tarbeveetorustikele, survetest tarbevee torustikes pidas 10.bar 2.h ja torustik oli õhu ja veetihe (dtl 59). 7 (9)
2-25-2505
28.Avaldaja tuginedes A&O Holding OÜ vastuses toodule, et „Vannitoas plaadinurkades ja seinte äärtes oli silikooni kulumisjälgi ning silikooni eemaldades oli näha, et hüdroisolatsioon on kahjustatud“ leiab, et sellega on tuvastatud puudutatud isiku poolt kahju tekitamine. Kohus ei nõustu avaldajaga, sest A&O Holding OÜ teatab, et nad eemaldasid vannitoaplaadid ja paigaldasid uue Upovieser trapi ning vahetasid betooni sees olevad kanalisatsioonitorud ja veetorustikud osaliselt uute vastu. Lisaks piikasid ka saunas põranda osaliselt lahti kuna peale uue trapi, hüdroisolatsiooni ja torupaigaldiste paigaldust tuli taas alumiselt naabrilt (korter.XXX) info, et laest tilgub vett. Sellega on kohus tuvastanud, et puudutatud isiku korteris teostatud tööd ei mõjutanud korterisse XXX vee tilkumist. Kuna vesi alumisesse korterisse jätkus sattuma ka pärast väidetud korteri XXX puuduse kõrvaldamist, siis korterisse XXX vee sattumise põhjuseks oli muu asjaolu.
29.Eelmisest punktis toodust tulenevalt ei oma tähtsust asjaolul, et korter nr XXX on ümber ehitatud ilma selleks ehitusloa taotlemata. Samuti ei oma tähendust ka puudutatud isiku vastuväidetel, et ümberehitustööd teostati korteri endise omaniku poolt enne puudutatud isiku korteri omanikuks saamist.
30.TsMS § 29 lg 2 esimese lause alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtuistungil üle kuulatud avaldaja tunnistaja J. R.a ütluste kohaselt “ ...väikese ummistuse korral hüdroisolatsioon ei pidanud vastu, hakkas sealt vaikselt immitsema ja vaikse immitsemise tagajärjel, läbi tunnistaja korteri oli vesi juba keldrisse jõudnud (dtl 104). Maakohtu arvates ei kinnita tunnistaja ütlused seda, et ummistus tekkis korteri nr XXX hüdroisolatsioonist tingituna. Avaldajal ega tunnistajal ei ole ühtegi selgitust, kuidas siis väidetavalt korterist nr XXX korterisse XXX jõudnud vesi korterist nr XXX edasi elumaja keldrisse jõuda sai. Puudutatud isiku esitatud San Service OÜ 02.06.2025 teate kohaselt detsembris 2018.a XXX korteri elanik E. J. tellis San Service OÜ poolt veetorustike survestamist, seoses veelekkega. Survestamine näitas et korteris veetorustike lekkeid ei avastanud. Pärast selgus, et renoveerimise aial püstik, mis ühendab 1. ja 2. korrused ei olnud tehtud hermeetiliselt ja põhjustas 1. korrusel veelekke. Ehitusfirma, kes tegi töid, tunnistas oma süü ja likvideeris põhjuse (dtl 134). Seega ei ole välistatud, et osa kahjustusi tunnistaja korteris võisid alguse saada sellest tingituna enne 2024.a.
31.Puudutatud isiku 16.06.2025 vastuse ja selle juurde lisatud ajaloolise ilmaolude tõendi kohaselt ei ole võimalik välistada, et niiskuskahjustuste tekkimise võis põhjustada ka erakordsed ilmastikuolud 05.01.2024 ehk terve päev kestnud tugev lumesadu koos tugevamate tuulepuhangutega (dtl 122), millede tagajärjel võis lumi tuisata hoone konstruktsioonide vahele. Nimetatud asjaolu ei ole millegagi ümber lükatud. Kohus on asja arutamisel menetlusosalistele selgitanud, et esitatud tõenditest ei piisa puudutatud isiku poolt kahju tekitamise tuvastamiseks. Menetlusosalised ei pidanud asjas ekspertiisi määramist vajalikuks, täiendavaid tõendeid avaldaja esitanud ei ole.
32.Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud põhjusliku seose esinemist puudutatud isiku korteris tehtud ümberehituste ja tunnistajal tekkinud kahju vahel. Tuvastamata on kahju tekkimise tegelik põhjus ja kahju tekitaja. Sellepärast kohus jätab avalduse rahuldamata, sest tõendamata on, et puudutatud isik avaldaja poolt tunnistjale hüvitatud kahju tekitas. 8 (9)
2-25-2505 Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
34.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud avaldaja kanda.
35.Puudutatud isik palub menetluskuluna välja mõista õigusabikulud 12 tunni eest summas 1 464 eurot. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on puudutatud isiku esindaja õigusabikulude tunnihinnaks 122 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et puudutatud isiku esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega.
36.Küll aga ei nõustu kohus puudutatud isiku poolt esitatud toimingute ajamahuga. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et puudutatud isiku kuluks menetluses tehtud toimingutele 12 tundi. Maakohus leiab, et puudutatud isiku põhjendatuks ajakuluks on 1) ettevalmistus ja menetlusdokumentide läbi töötamine 1,5 tundi; 2) kohtus esindamine koos transpordiga 2 tundi; 3) täiendavate tõendite kogumine ja selgituste koostamine 1,5 tudi. Kohus nõustub puudutatud isiku lepingulise esindaja menetluskulude suurusega osaliselt summas 610 eurot (5 tundi x 122 eurot) ja mõistab need avaldajalt välja.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik menetluskulude nimekirjas on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab puudutatud isiku taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
38.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt.. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.