Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-5568
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX (X) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.04.2021 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik XX, (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.04.2021 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja) valvearst esitas 09.04.2021 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks. Avalduse kohaselt viibis puudutatud isik esmakordselt statsionaarsel ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus. Digiloo andmete alusel oli puudutatud isik olnud jälgimisel Wismari Haigla polikliinikus alates 1993 depressiooni ja alkoholsõltuvusega. Viimane dokumenteeritud psühhiaatri vastuvõtt toimus 2018 detsembris puudutatud isikul diagnoositi alkoholi tarvitamisest tingitud residuaalne või hiline psüühikahäire, muu püsiv tunnetuskahjustus. Psühhiaatri poolt oli talle väljastatud retsepte ravimitele 2018 ja seejärel käesoleva aasta jaanuaris. Digiloos olid leitavad alates 2018 hulgaliselt kiirabi väljakutseid alkoholijoobe seisundist tingitud erinevate probleemide tõttu, kus muuhulgas oli dokumenteeritud, et puudutatud isik oli tunginud ema suvilasse akna kaudu, ähvardanud ema ja politseid ära tappa. Leitavad olid ka korduvad epikriisid erakorralise meditsiini osakondadest, kuhu puudutatud isik oli sattunud alkoholijoobes saadud erinevate vigastuste tõttu. 07.03.2021 sattus puudutatud isik erakorralise meditsiini osakonda, kui puudutatud isik oli tugevas alkohoolses joobes toimetatud välja oma põlevast kodust ning olid kahtlused, et voodi süttis sealsest suitsetamisest. Käesolevalt toodi puudutatud isik SA PERH psühhiaatriakliinikusse AS LTKH erakorralise meditsiini osakonnast (edaspidi EMO), kuhu ta sattus kiirabiga. Puudutatud isik kutsus endale kiirabi, kuid selle saabudes oli ta agressiivne, ähvardas plahvatada ja kiirabi brigaadi tappa. Ka erakorralise meditsiini osakonnas oli puudutatud isik rahutu, jätkas personali ähvardamist tapmise ja plahvatusega ning lindistas ilma loata seal toimuvat. Ta avaldas nii kiirabile kui EMO personalile veidra sisuga mõtteid, et pimeduse jõud tahab teda tappa ja tema olevat Orioni tähtkujus. Psühhiaatriakliiniku valvetoas avaldas puudutatud isik segaseid mõtteid maailmalõpust ja maailma üle võtmisest, väitis midagi homme lehtedes ja internetis rääkivat. Ta oli ettearvamatu käitumisega, tormas järsult arsti poole, hakkas ootamatult maas palvetama. Ka valvetoas salvestas ta ilma loata toimuvat ning väitis seda kõike homme lehes avaldavat. Puudutatud isik keeldus igasugusest koostööst ning valvearst alustas puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise raviga 09.04.2021 kell 05.01. Puudutatud isiku seisund oli oluliste muutusteta. Ta avaldas luulumõtet, et on võtnud ühendust jumalaga ja peab enda haiglasse sattumise põhjuseks asjaolu, et ei ole suutnud maailma optimaalselt korda teha. Tema mõttekäik oli raskesti jälgitav ja ta juhindus luulumõttest. Tal puudus täielikult haiguskriitika ja ei mõistnud sisuliselt haiglaravi vajadust. Puudutatud isikul esines raske psüühikahäire täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9 RHK-10 järgi). Tema käitumine on psühhoosielamustest hõivatud, mistõttu ta võis käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning ohustada enda või ümbritsevate turvalisust. Arvestades tõenduspõhiseid teadmisi haiguse kohta ja praegust seisundit, ei olnud tõenäoline haigusest paranemine 4 ööpäeva vältel rakendatud raviga sedavõrd, et oleks tagatud puudutatud isiku ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Ravita jäämisel võis ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Puudutatud isik ei olnud võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades eeltoodut taotles avaldaja rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi nelikümmend päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.
2.Kohus määras 09.04.2021 määrusega puudutatud isikule esindaja, kes toetas avaldust.
3.09.04.2021 ärakuulamisel selgitas arst-resident ML, et puudutatud isik oli arsti ettepanekule täna täiendavalt vestelda vastanud, et „nädala pärast uuesti“.
4.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 09.04.2021 PERH Psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik leidis, et ta oli tööstuslik alpinist ning terve maailm teab teda. Tsiteeris LV, seonduvalt jumalaga. Tal olevat kohtule pakkumine- hea pooled on, kui on hea uni ning kui on ilusad unenäod. Tal olid ainult eramõtted. Pakkumine oli see, et ta on hea, vaikne ja terve hing ning ta jääks surmani siia, võib maksta toidu ja majutuse eest.
5.Kohus rahuldas 09.04.2021 esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 4 ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 09.04.2021 kuni 12.04.2021. Lisaks andis kohus loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamist arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
6.Avaldaja esitas 12.04.2021 täiendava arvamuse, mille kohaselt puudutatud isiku seisund ei olnud muutunud. Puudutatud isikul puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu määrus
7.Maakohus pikendas 12.04.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani, s.o alates 09.04.2021 kell 05.01 kuni 18.05.2021, koos vajadusel tahtevastase ravimite manustamisega. Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5. Puudutatud isikul oli raske psüühikahäire - täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9 RHK-10 järgi). Kohus leidis, et puudutatud isiku ohutuse ja ravi tagamine oli võimalik vaid haiglakeskkonnas. Haiglaravita püsib ta ohtlikuna nii endale kui ka ümbritsevatele oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu. Oma seisundist tulenevalt ei olnud ta võimeline ravivajadust ise hindama. Määruskaebus
8.Puudutatud isik esitas 23.04.2021 määruskaebuse (täpsustatud 26.04.2021) maakohtu määrusele, millega pikendati esialgset õiguskaitset. Puudutatud isik maakohtu määrusega ei nõustunud, kuna ta ei pea tahtevastaselt haiglas olema ja oli asjatult haiglas. Ravida sai vajadusel ka kodus. Kodus oli tal haige ema ja keegi tema eest ei hoolitse. Vend ainult ähvardab ema, aga mingisugust abi temast emale pole. Kuna ema on arst, siis koju jõudes ütleb tema missuguseid rohtusid võtta ja kui palju, haigla arste ei usalda. Puudutatud isiku käitumine pole ohtlik. Seega puudus alus tema tahtevastaselt haiglas hoidmiseks. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
9.Maakohus võttis määruskaebuse 27.04.2021 menetlusse ja küsis sellele avaldaja seisukohta.
10.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrused muutmata TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused olid täidetud. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et tema paigutamist tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse pikendati põhjendamatult. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruste tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastusena puudutatud isiku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. PsAS § 11 lg 1 näeb ette, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Praegusel juhul on puudutatud isikul diagnoositud raske psüühikahäire - täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9 RHK-10 järgi). Tema käitumine on psühhoosielamustest hõivatud, mistõttu ta võib käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning ohustada enda või ümbritsevate turvalisust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud ka puudutatud isiku ohtlikkuse. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida igal konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (s.t isik võib kõige lähemas tulevikus muutuda ohtlikuks) ning, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (Riigikohtu 10.10.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-07, p 11; 19.02.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Kiirabi saabudes oli puudutatud isik agressiivne, ähvardas plahvatada ja kiirabi brigaadi tappa. Ka erakorralise meditsiini osakonnas oli puudutatud isik rahutu, jätkas personali ähvardamist tapmise ja plahvatusega. Puudutatud isiku seisund ei olnud pärast esialgse õiguskaitse rakendamist paranenud. Puudutatud isikul esinevatest psühhoosielamustest (luulutaju, religioossed ja kosmilised nii paranoidsed kui suurusluulumõtted) tulenevalt ei tajunud ta ümbritsevat adekvaatselt ja ohustas neist juhitud käitumise tõttu nii ümbritsevate (agressiivne käitumine kiirabi brigaadiga, ähvardused plahvatuse ja tapmisega kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonna töötajate suhtes, rahutu ja ründav käitumine psühhiaatriakliiniku valvetoas) kui iseenda (enda ootamatu ja ründava käitumisega võib kutsuda esile ka agressiivse käitumise enda suhtes) turvalisust. Ravita jäämisel on prognoositav psühhoosielamuste ja neist tuleneva ohtlikkuse süvenemine. Puudutatud isiku ohtlikkus oli lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Ringkonnakohus leiab, et isiku ohtlikkuse hindamisel ei saa lähtuda isiku enda kinnitusest selle kohta, et ta ei ole endale või teistele ohtlik. Puudutatud isik eitab endal haiguse olemasolu. Olukorras, kus isikul haiguskriitika puudub ning isik ei pea ravi vajalikuks, ei piisa muust psühhiaatrilisest abist. Arvestades temal esineva psüühikahäire süvenevat kulgu ja ravikoostöö puudumist ei ole muu psühhiaatriline ravi küllaldane ning isik ei ole võimeline ise ennast väljaspool raviasutust vabatahtlikult ravima.
TsMS § 534 lg 5 järgi võib esialgset õiguskaitset pikendada, kui see on vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Maakohus kuulas enne esialgse õiguskaitse pikendamist ära raviarsti ML, kes selgitas, et puudutatud isiku seisundis muudatusi polnud toimunud pärast esialgse õiguskaitse rakendamist. Kuna arsti arvates vajas puudutatud isiku tervislik seisund esialgse õiguskaitse pikendamist, oli maakohtul selle alusel õigus esialgset õiguskaitset pikendada, hinnates, kas puudutatud isiku tervislik seisund seda vajab. Kuna maakohus leidis, et puudutatud isiku tervislik seisund ei ole piisavalt paranenud ja endiselt on täidetud tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused, võis maakohus TsMS § 534 lg 5 järgi esialgset õiguskaitset pikendada. Tulenevalt eelmainitust on maakohus kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes hinnanud ja asunud õiguspäraselt seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda eksperdi ja arstide arvamustes. Lisaks nähtub, et haiglas viibimise ajal, ei olnud puudutatud isiku seisund sedavõrd paranenud, et ringkonnakohus saaks asuda seisukohale, et PsAS § 11 lg 1 p-s 1–3 nimetatud eeldused oleksid ära langenud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
13.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.