Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. aprilli 2021 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti esindajad ringkonnakohtus (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. aprilli 2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543).
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 14.04.2021 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Avaldaja taotles puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva vältel arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Isiku suhtes alustati tahtest olenematut ravi 13.04.2021 kell 12:00.
2.Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, luuline häire F22.0 RHK-10 järgi. Puudutatud isik viibib statsionaarsel ravil teist korda. Käesoleval juhul toodi puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse kiirabi ja politsei saatel. Isik oli kodus süüdistanud abikaasat truudusetuses ja arvas, et lapsed ei ole tema omad. Isik ähvardas abikaasat lüüa golfikepiga ja ei lasknud teda koju. Kiirabi saabudes ähvardas patsient tappa abikaasa ja naabrid, karjus ja viskas kividega. Haiglas on puudutatud isiku seisund olnud muutusteta. Ta avaldab endiselt luulumõtteid abikaasa truudusetusest. Ta avaldab, et ei ole võtnud talle määratud ravi regulaarselt ning pole ise retsepte ravimitele küsinud. Isik on täieliku haiguskriitikata ning ise haiglaraviga ei nõustu. Isiku käitumine on psühhoosielamustest hõivatud, mistõttu võib ta käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning ohustada enda või ümbritsevate turvalisust.
3.Maakohus rakendas 14.04.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 13.04.2021 kuni 17.04.2021 koos vajadusel tahtevastase ravimite manustamisega. Määruse kohaselt ei ole raviarsti hinnangul puudutatud isiku seisund paranenud, eitab toimunut, avaldas, et kui olekski abikaasa ära tapnud, siis see poleks kuritegu. Puudutatud isiku ärakuulamisel veendus kohus, et puudutatud isik ei mõtle selgelt ega mõista ravivajadust ning on ohtlik teistele. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas taotlust, kuna isik on ohtlik vähemalt oma naisele.
4.16.04.2021 teavitas puudutatud isiku raviarst kohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on isik oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus pikendas 16.04.2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani. Maakohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil. Maakohus märkis, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 23.05.2021 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks.
6.Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lõigetele 1 ja 2, tsiviilkohtumenetluse seadusitku (TsMS) § 534 lõigetele 1 ja 5.
7.Kohtule esitatud arsti arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire – luululine häire (F22.0 RHK-10 järgi). Maakohus kuulas puudutatud isiku 14.04.2021 ära. Ärakuulamisel kohus veendus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Isikul on selgelt luululine ja paranoidne suhtumine on abikaasasse, keda peab truudusetuks juba 45 aastat ja kelle osas selgub tema väitel järjest uusi põhjuseid abikaasa vaenamiseks. Lisaks truudusetusele süüdistab abikaasat ka oma vanima poja surmas. Isik võib muutuda vägivaldseks – on nii käesoleval ajal haiguse aktiivses faasis olnud oma abikaasa ja poja suhtes vägivaldne, sh neid politsei ja kiirabitöötajate juuresolekul füüsiliselt rünnata ähvardanud. Kohtu hinnangul on patsient varasemast käitumisest nähtuvalt agressiivne ja ettearvamatu ning ohtlik ümbritsevatele – eeskätt enda abikaasale ja pojale. Kuivõrd haiguse äge faas ja paranoidsed mõtted püsivad, püsib ka oht vägivallaaktide kordumisele. Samuti ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Puudutatud isik kinnitas ka ise ärakuulamisel, et võtab ravimeid nii, kuidas talle parem tundub, mitte nii, nagu arst on ette kirjutanud. Ta on segaduses, luululine, paranoidne ja agressiivne. Puudutatud isiku raviarst teatas 16.04.2021 kohtule, et patsiendi seisund ei ole muutunud.
8.Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt puudutatud isiku raskest psüühikahäirest võib isik olla ohtlik endale ning teistele ja vajab jätkuvalt ravi psühhiaatriahaiglas. Tulenevalt oma seisundist on isik psühhiaatrite hinnangul võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Samuti ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine – ise ta end haigeks ei pea ja ravimeid tarvitama ei soostu. Tahtest olenematult saab aga isikut ravida ainult haigla tingimustes. Seega esines alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks ning maakohus pikendas rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Puudutatud isik avaldas 23.04.2021 maakohtule, et soovib esitada määruskaebuse. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu maakohtu määruse peale 28.04.2021 määruskaebuse, milles palus maakohtu 16.04.2021 määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt leiab puudutatud isik, et tema ohtlikkus teistele ega ka abikaasale ei ole tõendatud. Haiglas viibimine on liiga pikka aega kestnud ja see on olnud piisav. Kodus on vaja teha kevadtöid. Edasine ravi on võimalik kodus.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
10.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et täidetud on PsAS §-s 11 sätestatu. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada. Puudutatud isiku käitumine on täielikult mõjutatud tema haiguslikest elamustest. Oma psühhootilisest seisundist lähtuvalt käitus ta ettearvamatult ja kujutab ohtu eelkõige teistele. Tal puudub täielikult haiguskriitika. Ta keeldus ravist ja eitas endal psüühikahäire olemasolu. Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
11.Maakohus küsis seisukohta ka Harku vallalt. Harku vald leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
12.Maakohus jättis määruskaebuse 03.05.2021 rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14.Kolleegium ei nõustu määruskaebusega ning on arvamusel, et maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, luululine häire (F22.0 RHK-10 järgi). Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et ta ei ole ohtlik ja ei vaja tahtest olenematut ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohas.
15.Puudutatud isiku ravivajadus on kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isik käitus agressiivselt, ähvardavalt ja ettearvamatult. Isikul puudub võime hinnata ravivajadust ning oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega võib ta olla ohtlik ümbritsevatele. Puudutatud isiku puhul ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine kodustes tingimustes. Tal puudub haiguskriitika. Isiku võimetust enda haigusest ja ravivajadusest aru saada ilmestab ka asjaolu, et puudutatud isik süüdistab enda hospitaliseerimises abikaasat. Puudutatud isik on ähvardanud abikaasat tappa, lüüa golfikepiga ja visanud kividega, kuid määruskaebuses ei pea tõendatuks enda ohtlikkust abikaasa suhtes. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik ümbritsevatele.
16.Avaldaja seisukohast nähtub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika. Ta ei ole võtnud talle määratud ravimeid regulaarselt ja ta keeldus haiglasse saabumisel ravikoostööst. Eeltoodust tuleneb kolleegiumi hinnangul, et puudutatud isik ei ole ise võimeline ennast väljaspool raviasutust ravima ning seetõttu ei ole muu psühhiaatriline abi puudutatud isiku jaoks küllaldane.
17.Ülaltoodust tulenevalt olid täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
18.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
19.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.