Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-15-3502
Kohtuasi
K.N-i üle seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamine ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamine kohtu algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
R.J-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik (eestkostetav) K.N (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Puudutatud isik (eestkostja) R.J (isikukood XXX) Puudutatud isik (isa) T.B (isikukood XXX) Lääne-Harju vald (vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.02.2025 määrus muutmata.
2.Jätta R.J-i määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud K.N-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Viru Maakohtu 14.05.2015 määrusega seati K.N-i (eestkostetav) üle eestkoste ning tema eestkostjaks määrati R.J (eestkostja) tähtajaga viieks aastaks. 20.04.2020 määrusega pikendas Viru Maakohus eestkostet kuni 14.05.2025, eestkostjana jätkas R.J. Eestkostja ülesanneteks määrati eestkostetava esindamine kõigi kinnisvaraõiguslike tehingute tegemisel. Eestkostetaval ei olnud ilma eestkostja nõusolekuta õigust võtta endale varalisi kohustusi. Eestkostetava teovõime ei olnud piiratud alla 150 eurot jäävate varaliste õiguste teostamisel ja tehingute tegemisel, v.a tehingud kinnisvaraga. Eestkostetaval oli valimisõigus ja ta oli teovõimeline abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes.
2.Viru Maakohus saatis 05.06.2024 määrusega tsiviilasja nr 2-15-3502 kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Harju Maakohus algatas 05.11.2024 määrusega hagita menetluse eestkostetavale seatud eestkoste jätkumise vajalikkuse otsustamiseks ja talle määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks.
3.Lääne-Harju Vallavalitsus (eeskosteasutus) märkis 18.11.2024 seisukohas, et ei esita vastuväited eestkoste pikendamisel, kui kohus leiab, et eestkoste jätkumine on vajalik. Kui eestkoste jätkumine on põhjendatud ning vajalik, siis eestkoste seadmisel tuleks piirata eestkostetava õigust lepingute ja juriidiliste dokumentide sõlmimisel ning eestkostetavale tuleks jätta pisitehingute sooritamise õigus jooksva kuu sissetulekute ulatuses. Kuu sissetulekute piires on eestkostetav majanduslikult toime tulnud ja lisatoetust ning järelevalvet ei vaja. Eestkostetav on toetanud ema seadmist eestkostjaks ja talle meeldib, kui ema, kes on tema eestkostjaks, tegeleb lepingute ja asjaajamisega.
4.Eestkostja esitas 03.12.2024 seisukoha, mille järgi on eestkoste jätkumine vajalik ning palus kohtul jätta eestkostja ülesanneteks ametlikud ja dokumentidega seonduvad asjaajamised. Rahaliselt võib jääda otsustus eestkostetavale.
5.T.B teatas 11.12.2024, et ta loobub eestkostetava eestkoste seadmise õigusest, kuna eestkostetav ei soovi temaga suhelda.
6.Maakohus kuulas eestkostetava ära 20.12.2024 tema elukohas. Eestkostetav selgitas ärakuulamisel, et temal vahet ei ole, kas eestkostet pikendada või mitte. Eestkostetav elab üürikorteris koos elukaaslase ja lapsega. Korteri eest tasub eestkostetav pooleks enda elukaaslasega. Eestkostetav teeb ise korteri eest ülekandeid, ta oskab internetipanka kasutada, samuti omab kontrolli oma pangakaardi üle. Eestkostetav hetkel tööl ei käi. Eestkostetava arvates võiks lepingute ja juriidiliste dokumentide sõlmimine, sealhulgas esindamine kinnisvaraga seotud õiguslikes tehingutes, jääda ema ülesanneteks. Eestkostetav oli nõus, et emale võib jääda õigus otsustada rahaliste kohustuste üle. Samuti oli eestkostetav nõus, et talle jääks pisitehingute tegemise õigus jooksva kuu sissetulekute ulatuses. Eestkostetav sai aru kohtu selgitusest, et temale jääks sellisel juhul õigus käia valimas. Samuti jääks talle ka õigus abielu sõlmida ja muid perekondlikke tehingud teha.
7.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 20.01.2025 arvamuses, et eestkostetava tervislik seisund vastab meditsiinidokumentides ja 2020. aasta ekspertiisiaktis kirjeldatule. Eestkostetav vajab eestkostjat kõigi toimingute puhul, mille eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht tema enda elule ja tervisele, teistele isikutele või varale, eriti kinnisvaraõiguslike tehingute sõlmimisel ja laenulepingute vormistamisel. Nii eestkostetav kui ka praegune eestkostja on mõlemad nõustunud eestkoste seadmisega eestkostetava suhtes 2
2-15-3502 eelnimetatud ulatuses. Ülejäänud osas eestkostetav eestkostet ei vaja. Esindaja isiklikult kogetu põhjal on kinnitust leidnud kõik eestkostja määramiseks toodud asjaolud ja andmed ning eestkoste seadmise vajadus. Kinnitamist on leidnud ka asjaolu, et sobivaks eestkostjaks on senine eestkostja. Eestkostetav on võimeline rahuldaval tasemel olemasolevates tingimustes oma elu iseseisvalt korraldama. Ta ei vaja ka igapäevast juhendamist. Eluliste muutuste korral ja keerulisemates olukordades võivad tekkida raskused. Ta ei tunneta üldiselt olukorra keerulisust ja võib tõlgendada olukordi endale põhjendamatult ohtlikena. Ta võib muutuda trotslikuks, nukrameelseks ja kergesti ärrituvaks. Eestkostetava mõtlemisvõime on primitiivne, puudub üldistamisvõime ja kohanemisoskused keerulisemates olukordades. Sügavamtest protsesside seaduspärasustest, elukorraldust reguleerivatest õigusaktidest objektiivne arusaam puudub. Jäi arusaam, et eestkostetav ei ole võimeline täiel määral aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Eestkostetava tervislik seisund ei ole võrreldes 2020. aasta ekspertiisiaktis kirjeldatuga sedavõrd muutunud, et ta saaks oma elukorraldusega hakkama ka ilma eestkostjata. Eestkostetava teovõimet pole vajalik piirata tema igakuiste sissetulekute kasutamisel igapäevaelu vajadusteks. Siiani on eestkostja väitel eestkostetav raha igapäevavajadusteks otstarbekalt kasutanud. Eestkostetav on teovõimeline abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise osas.
8.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 30.01.2025 akti nr XXX kohaselt on eestkostetava vaimne areng varasest lapsepõlvest olnud peetusega. Töövõime oluline alanemine psüühilise seisundi taustal. Ilmselt ka uute tööoskuste omandamine on olnud talle üle jõu käivad. Tuleb tavaelus ilmselt toime ka osaliselt ema ja elukaaslase toetusel. Eestkostetaval esineb nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul (RHK-10 järgi kood F70.0). Tema vaimne seisund ei välista kestvalt ja täies ulatuses ning ei piira tema arusaamise ja käitumise juhtimise võimet, sh menetlustoimingutel, vaid piirab ja välistab ainult teatud tegevusi, nagu rahaliste ja muude lepingute sõlmimist, mille puhul vajab piiratud eestkostet. Tema vaimne seisund kestvalt välistab ja piirab tema võimet saada aru teatud eeskätt keerukamate sotsiaalsete, rahaliste ja lepingute sõlmimise sisust, tähendusest, nendega kaasuvate kohustustest ja tagajärgede ettenägemisest. Isik tuleb üldjoontes iseseisvalt toime oma sotsiaalse turvalisuse tagamisega ja oma tavaelu korraldamisega, tema vaimne seisund lubab tal langetada igapäevaseid otsuseid, teha rahalisi tehinguid oma kuu sissetuleku piires ja teostada valimisõigust. Isik ei ole osaliselt võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima ja see suutmatus esialgu on kestev. Eksperdi arvates on vajalik isiku üle osalise eestkoste seadmine. Osalise eestkoste pikendamine on vajalik isiku vaimne seisundi tõttu, kuid tema vaimne seisund võimaldab tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostjat ja isiku eestkostja ülesannete ring oleks eeskätt seotud eestkostetava varalise ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmisega. Eeldatav piiratud eestkoste aeg, mille kestel isik eestkostet vajab, võiks olla 3–5 aastat. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus tuvastas 03.02.2025 määrusega (vaidlustatud määrus), et eestkoste jätkumine eestkostetava üle tema asjade ajamiseks on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning pikendas eestkostetavale määratud eestkostja ametiaega viis aastat, s.o kuni 03.02.2030. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine lepingute ja juriidiliste dokumentide sõlmimisel (sh esindamine kinnisvaraõiguslikes tehingutes). Eestkostetaval ei ole ilma eestkostja nõusolekuta õigust võtta endale varalisi kohustusi ega teha kinnisvaraga tehinguid. Eestkostetaval on õigus teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid jooksva kuu sissetulekute ulatuses, tal on valimisõigus ja ta on teovõimeline abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute 3
2-15-3502 õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes. Maakohus määratles eestkostja kohustused ja jättis riigi õigusabi kulud ning tasu ja tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda.
9.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub tsiviilasja materjalidest, et eestkostetaval esineb nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul. Tema vaimsest seisundist tulenevalt on välistatud teatud tegevused, nagu võime saada aru eeskätt keerukamate sotsiaalsete, rahaliste ja lepingute sõlmimise sisust, tähendusest, nendega kaasuvatest kohustustest ja tagajärgede ettenägemisest. Eestkostetav tuleb üldjoontes iseseisvalt toime oma sotsiaalse turvalisuse tagamisega ja oma tavaelu korraldamisega. Tema vaimne seisund lubab tal langetada igapäevaseid otsuseid, teha rahalisi tehinguid oma kuu sissetuleku piires ja teostada valimisõigust. Eestkostetaval on väike laps ja elukaaslane ning ta tuleb toime pere igapäevaste lihtsamate toimingute ja elukorraldusega – peseb pesu, koristab korterit, teeb süüa, ostab poest vajaliku toidu ja tarbeesemed, kuid keerukamate sotsiaalsete suhete toimimist ja tehingute sisu ning tegevuse tagajärgi ei mõista. Maakohtu hinnangul vajab eestkostetav jätkuvalt toimetulekuks kõrvalabi, järelevalvet ja juhendamist. Eestkostetav ei tule toime kinnisvaratehingute ja suuremate rahaliste tehingute tegemisega (välja arvatud pisitehingud). Muus osas saab eestkostetava huve kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Samuti oli maakohus seisukohal, et eestkostetav on võimeline saama aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna eestkostetavale jääb pisitehingute tegemise õigus, siis tuleb eestkostetav lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks.
9.2.Maakohus märkis, et kooskõlastas 04.12.2024 menetlusosalistega eestkostjale määratavaid ülesandeid. Eestkostja, eestkosteasutus ja eestkostetav on avaldanud kohtule nõustumust, et eestkostja ülesanneteks jäävad need, mille maakohus märkis vaidlustatud määruse resolutsiooni.
9.3.Käesoleva ajani on eestkostetava eestkostja ülesandeid täitnud tema ema, kes on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku eestkostja ülesannete täitmise jätkamiseks. Kõik menetlusosalised on nõustunud, et eestkostetava eestkostjana jätkab tema ema. Maakohtu hinnangul on põhjendatud pikendada eestkostetava ema volitusi eestkostetava eestkostjana. Tema eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
9.4.Arvestades eestkostetava olukorda, on põhjendatud pikendada eestkostja volitusi seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks, s.o viieks aastaks, kuna eestkostetava eestkostevajaduse äralangemist ette näha ei ole (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 3, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4). Määruskaebus
10.Eestkostja esitas määruskaebuse, milles palub eestkostetava üle seatud eestkoste lõpetada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on eestkostetav saanud aastaid iseseisvalt hakkama ning talle ei ole vaja mingit muud abi ega eestkostet. Talle peavad jääma kõik inimõigused hoolimata puuduvast töövõimest ja keskmisest puudest. Eestkostetav on täiesti võimeline enda eest ise seisma ja asjadest aru saama, samuti oskab ta ise abi otsida. Eestkostja ei pea õigeks, et eestkostetaval ei ole õigust ise juriidilisi dokumente ja lepinguid sõlmida.
4
2-15-3502 Menetlusosaliste seisukohad
11.Eestkosteasutus ei esitanud vastuväiteid eestkoste lõpetamise osas.
12.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas arvamuse, mille kohaselt ei peaks vaidlustatud määrust tühistama ning eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet selles ulatuses, milles maakohus seda määras. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
16.Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui kohus on isiku üle seadnud eestkoste, kontrollib ta PKS § 203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt RKTKm 23.10.2015, 32-1-73-15, p 13). Eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse TsMS § 528 lg 1 järgi eestkostja määramise kohta sätestatut.
17.Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et eestkostetava eestkostevajadus oleks ära langenud. Eestkostja leiab määruskaebuses, et eestkostetav ei vaja abi ega eestkostet, sest ta on võimeline kõigest ise aru saama ja oskab ise abi otsida. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus nõuetekohaselt, et eestkostetaval esineb nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu kujul ning et tema vaimsest seisundist tulenevalt on välistatud teatud tegevused, nagu võime saada aru eeskätt keerukamate sotsiaalsete, rahaliste ja lepingute sõlmimise sisust, tähendusest, nendega kaasuvatest kohustustest ja tagajärgede ettenägemisest. Nimetatus veendus maakohus eestkostetava vahetul ärakuulamisel ning samale seisukohale asus ekspert 30.01.2025 ekspertiisiaktis (dtl 679–680). Ekspert on toonud esile, et eestkostetav ei saa aru keerukamatest sotsiaalse eluga seotud küsimustest nagu lepingute sõlmised ja raha kasutamine suuremas hulgas kui on tema kuu sissetulek, samuti et probleemiks võib olla teatud olukordades kergesti mõjustatavus, 5
2-15-3502 eestkostetav võib sõlmida tehinguid, mis võivad talle olla väga ebasoodsad, saamata aru nende sisust ja tagajärgedest. Sellest lähtuvalt määras maakohus eestkostja ülesanneteks üksnes eestkostetava esindamise lepingute ja juriidiliste dokumentide sõlmimisel (sh esindamine kinnisvaraõiguslikes tehingutes), mistõttu ei ole eestkostetaval ilma eestkostja nõusolekuta õigust võtta endale varalisi kohustusi ega teha kinnisvaraga tehinguid. Samas jäi eestkostetavale õigus teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid jooksva kuu sissetulekute ulatuses, tal on valimisõigus ja ta on teovõimeline abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes. Eestkostja ei ole toonud määruskaebuses esile selliseid asjaolusid, millest lähtuvalt oleks ringkonnakohtul võimalik asuda maakohtust ja eksperdist erinevale arvamusele. Maakohtu menetluses avaldasid nii eestkostja kui ka eestkostetav, et eestkostetaval võiks säilida eestkoste asjaajamises, eelkõige lepingute sõlmimisel ja varaliste kohustuste võtmisel. Asja materjalidest ei nähtu, et eestkostetav oleks tegelikkuses võimeline aru saama lepingute sõlmimisest ja sellega kaasnevatest võimalikest kohustustest, samuti raha kasutamisest oma igakuiseid sissetulekuid ületavas määras.
18.Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 3).
20.TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.