XX ja YY avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjades nr 022/2020/3984 ja nr 022/2020/3985
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX ja YY määruskaebus
I (võlgnik) Menetlusosalised ja nende Avaldaja
XXXXXXXXXXXX)
esindajad ringkonnakohtus
XX
(isikukood
Avaldaja II (võlgnik)
XXXXXXXXXXX)
YY
(isikukood
Puudutud isik (kohtutäitur) kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood 12016207) Puudutatud isik (sissenõudja) osaühing Apollona (registrikood 10066715), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaupo Kask ja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu XX ja YY 9. aprillil 2021 dokumentaalsete tõenditena esitatud QQ kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX esitatud tsiviilhagi ning M OÜ ja QQ 8. aprillil 2021 antud kinnitus kohustuste täitmise kohta. Keelduda ülejäänud XX ja YY
aprillil 2021 dokumentaalsete tõenditena esitatud dokumentide vastuvõtmisest.
2.Jätta Harju Maakohtu 29. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-16877 muutmata.
3.Jätta XX ja YY määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt XX ja YY kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja I) ja YY (avaldaja II) (koos avaldajad) esitasid 16. novembril 2020 (täpsustatud 28. novembril 2020) Harju Maakohtule avalduse, milles palusid peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/3985 kuni kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX lõppemiseni või vähemalt 4 kuuks ning jätta menetluskulud kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) kanda. Avalduse kohaselt on avaldajate suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/3985, mille käigus arestis kohtutäitur kinnistu aadressil XXX, Tallinn (kinnistu). Täitemenetluse jätkamine on avaldajate suhtes ebaõiglane. Erandlikuks asjaoluks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 mõttes on piirangute kehtestamine seoses koroonaviiruse levikuga, mille tõttu on laenusaaja M OÜ (laenusaaja) kontsertide korraldamises seisnev majandustegevus seiskunud. Samuti menetluse alustamine 8. novembril 2019 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX (kriminaalasi) seoses sellega, et alates 2018. a on grupp isikuid nõudnud ebaseaduslikult QQlt, kes on laenusaaja ainuosanik ja ainus juhatuse liige, varalise kasu üleandmist. Kriminaalasjas on kannatajaks ka avaldaja I. Avaldaja I on laenusaaja palgatöötaja, mistõttu on ka avaldaja I majanduslik olukord nimetatud põhjustel keeruline ning avaldaja II on 92-aastane pensionär. Seetõttu oleks ebaõiglane täitemenetluse jätkamisega jätta avaldajad varast ilma. Kinnistu on ka avaldajate ainus elukoht. QQ ja avaldaja I on esitanud kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi. Laenusaaja ja käendajaks olev QQ (käendaja) saavad oma kohustusi täita pärast kriminaalmenetluse lõppemist. Samuti paraneb laenusaaja majanduslik olukord pärast koroonaviiruse pandeemia lõppemist.
2.Kohtutäitur märkis, et täitemenetlused alustati 2020. a maikuus, vabatahtliku täitmise tähtaeg möödus 26. juunil 2020 ja taotlusi täitetoimingu edasi lükkamiseks on esitatud alates täitemenetluse alustamisest, kuid lahenduseni ei ole jõutud. Avaldusest ei nähtu, kuidas ja mille arvel soovib võlgnik kohustuse täita avalduse rahuldamisel.
3.Osaühing Apollona (sissenõudja) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle menetlusse võtmata või alternatiivselt läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Sissenõudja nõuded avaldajate vastu tulenevad 28. juuni 2019. a hüpoteegi seadmise lepingust, asjaõiguslepingust ja kinnistamisavaldusest, millega avaldajad seadsid enda kinnistule hüpoteegi sissenõudja kasuks, tagades sellega laenusaaja kohustusi, mis põhinevad sissenõudja ja laenusaaja vahel 27. juunil 2019 sõlmitud laenulepingul (laenuleping), ning kõiki QQ kohustusi, mis põhinevad QQ ja sissenõudja vahel 27. juunil 2019 sõlmitud käenduslepingul. Kuivõrd laen jäeti tagastamata, siis on sissenõudjal õigus nõuda enda nõude täitmist hüpoteegi arvel. Täidetud on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-des 1 ja 2 ning TsMS § 423 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud eeldused, kuivõrd avaldajate täitemenetluse peatamise alustena välja toodud asjaolud ei ole seotud sissenõudja tegevusega. Arusaamatuks jääb, kuidas QQ ähvardamine mõjutab avaldajate kohustusi. Tõendamata on, et avaldajaid sunniti hüpoteeki seadma. Samuti ei sõltu hüpoteek selle aluseks olevast nõudest. Sissenõudja huvid saaksid 2 (7)
olulisel määral kahjustada, kui sissenõudja peaks ootama kriminaalmenetluse lõppemist, mille tulemus ei taga samas sissenõudja nõuete täitmist. Lisaks tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, sest laenulepingus on kokku lepitud, et kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Notarite Koja vahekohtus. Avaldus tuleks jätta läbi vaatamata ka seetõttu, et avalduses esitatud alustel on võimalik esitada kohtusse hagi, mitte avaldus. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 29. märtsi 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata avalduse ning sissenõudja taotlused avalduse läbi vaatamata jätmiseks ja menetlusse võtmisest keeldumiseks. Menetluskulud jättis maakohus võrdselt avaldajate kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub toimikust, et avaldajate suhtes viiakse läbi täitemenetlust täiteasjades nr 022/2020/3984 ja nr 022/2020/3985, kus sundtäidetakse 28. juuni 2019. a notariaalset dokumenti ning võlajääk on 223 821,90 eurot. Avaldajad paluvad peatada täitemenetluse üksnes täiteasjas nr 022/2020/3985, mitte aga täiteasjas nr 022/2020/3984. Asjakohatud on sissenõudja viited laenulepingust tulenevale vahekohtukokkuleppele, sest praeguses asjas ei ole tegemist vaidlusega laenulepingu poolte vahel. Samuti on asjakohatud sissenõudja seisukohad avaldajate õiguskaitsevahendi valiku osas, sest avaldusest nähtub selgelt, et avaldajad soovivad täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel. Avaldajate väited seoses majandusliku seisundiga on tõendamata ja vastuolulised ning avaldajad ei ole selgitanud, kuidas on laenusaajal või käendajal võimalus täitedokumendist tulenevat kohustust täita pärast täitemenetluse peatamise äralangemist. Samuti ei ole avaldajad esile toonud ega tõendanud, kuidas täiteasjas täitemenetluse jätkamine toob avaldajatele kaasa rasked tagajärjed. Asjaolu, et tegemist on avaldajate ainsa elukohaga, ei ole mõjuv põhjus täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse peatamiseks ei anna alust ka kriminaalasi, sest teada ei ole kriminaalmenetluse kestus ega selle tulemuslikkus. Samuti puudutab kriminaalasi valdavalt kolmandaid isikuid ning avaldaja I ei ole esile toonud, miks on kriminaalmenetluse ajal täitemenetluse jätkamine ebaõiglane. Isegi, kui kriminaalmenetlus on tulemuslik, siis ei muuda see asjaolu, et laenusaaja ja käendaja ei ole kohustusi täitnud, mis annab sissenõudjale aluse nõuda kohustuse täitmist tagatise arvel. Lisaks on arusaamatu, kuidas avaldajad on mõjutatud koroonaviiruse levikust. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega peatada täitemenetlus, jätta menetluskulud sissenõudja kanda ja tühistada enampakkumine. Määruskaebuse kohaselt on sissenõudja märkinud ebaõigesti sissenõutavaks muutunud summa, lisades alusetult summad 15 000 eurot ja 30 000 eurot. Avaldajad viitasid ekslikult vaid ühele täiteasjale, kuid õigeks tuleb pidada taotlust nii täiteasja nr 022/2020/3984 kui ka nr 022/2020/3985 peatamiseks. Avaldajad ei nõustu maakohtu seisukohaga majandusliku seisundi hindamise osas, kuivõrd kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi, mille kohta tehtud lahendi jõustumisel saab kaetud kahju ning see annab omakorda käendajale ja laenusaajale võimaluse tasuda koheselt võlgnevus. Samuti toob kinnistu võõrandamine kaasa rasked tagajärjed, sest avaldajad jäävad elukohast ilma, avaldaja I on kannatanu kriminaalasjas, avaldaja II on 93-aastane ja täitemenetluse jätkamine ei pruugi hästi mõjuda ka avaldaja II tervisele. Lisaks raskendas koroonaviirus oluliselt laenusaajal kohustuste täitmist, sest piirangute tõttu ei ole võimalik tegevust jätkata.
6.Kohtutäitur pidas vaidlustatud määrust piisavalt põhjendatuks. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. 3 (7)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
9.Ringkonnakohus selgitab, et lahendab täitemenetluse peatamise avalduse nii täiteasja nr 022/2020/3985 kui ka täiteasja nr 022/2020/3984 kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajate suhtes algatatud 28. juuni 2019. a hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse ning sissenõudja avalduse alusel täitemenetlused täiteasjades nr 022/2020/3984 ja nr 022/2020/3985, milles mõlemas teostas kohtutäitur avaldajatele kuuluva kinnistu sundmüüki. Avaldajad selgitasid kaebuses, et viitasid ekslikult eelnevalt vaid täiteasjale nr 022/2020/3985. Kolleegium leiab, et tegemist on ilmse veaga, mis ei muuda menetluse ega vaidlustatud määruse sisu. Avalduse sisust ja asjaoludest nähtuvalt soovisid avaldajad juba maakohtus täitemenetluse peatamist mõlemas täiteasjas ning seda mõistsid kolleegiumi hinnangul ka teised menetlusosalised. Samuti ei ole maakohus sisuliselt eristanud nimetatud täitemenetlusi.
10.Lisaks märgib kolleegium, et kohtutäitur võttis 4. mail 2021 seoses täitetoimingute lõpule viimisega ja tagatiseks olnud kinnistu enampakkumisel realiseerimisega vastu otsused täiteasjades täitemenetluse lõpetamiseks. Vaatamata sellele teatasid avaldajad, et nad ei loobu käesolevast määruskaebusest. Kuigi avaldusega ei ole taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada, esitab kolleegium määruskaebuse rahuldamata jätmise sisulised põhjendused.
11.1.Avaldajad esitasid koos määruskaebusega sissenõudja avalduse laenulepingu ülesütlemiseks, sissenõudja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingu, Politsei- ja Piirivalveameti 1. juuli 2020. a vastuskirja kriminaalmenetluse alustamise kohta, QQ kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi, laenusaaja ja käendaja 8. aprillil 2021 antud kinnituse kohustuste täitmise kohta, kultuuriministri käskkirja toetuse eraldamise kohta eelarvevahenditest „Kriisiabi Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajatele“, 23. märtsi 2021. a kinnistu enampakkumise teate ning kinnistu kohta väljastatud kindlustuspoliisid. Iseenesest võib TsMS § 662 lg 3 järgi määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samas peab esitatud tõend olema asjakohane (TsMS § 238 lg 1).
11.2.Avaldajad soovivad laenulepingu ülesütlemise avaldusega ja kinnistu kohta väljastatud kindlustuspoliisidega tõendada sissenõudja nõude suurust. Kolleegium märgib, et see on praeguse vaidluse seisukohast ebaoluline. Samuti ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust asjaolu, et laenusaajale on kultuuriministeeriumi poolt eraldatud toetus ning avaldajad ei ole selgitanud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu soovivad nad tõendada 23. märtsi 2021. a enampakkumise teatega. Seega jätab kolleegium asja materjalide juurde võtmata laenulepingu ülesütlemise avalduse, kultuuriministri käskkirja toetuse eraldamise kohta, 23. märtsi 2021. a kinnistu enampakkumise teate ja kinnistu kindlustuspoliisid. Lisaks tuleb jätta vastu võtmata laenuleping ja Politsei- ja Piirivalveameti 1. juuli 2020. a vastuskiri kriminaalmenetluse alustamise kohta, kuivõrd need on juba maakohtus esitatud ja seega ka toimikus olemas (tl 4 ja 62–65 pöördel). Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
12.1.Kuivõrd avaldajad ei ole esitanud eraldi selgitusi, miks on nende hinnangul kinnistu enampakkumine õigusvastane, siis saab kolleegium aru, et avaldajad on palunud enampakkumine tühistada seonduvalt põhjendustega, miks tuleks avaldajate hinnangul peatada ka täitemenetlused. 4 (7)
12.2.Kolleegium märgib, et iseenesest võib TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt hagi tagamise abinõuna taotleda ka täitetoimingu tühistamist. Samas seda vaid juhul, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Praegusel juhul nimetatud täitemenetlusega seotud vaidlustega tegemist ei ole.
12.3.Kolleegium selgitab, et TMS § 45 alusel esitatud avaldus täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks lahendatakse TsMS § 475 lg 2 järgi hagita menetluses. TsMS § 4771 lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Seega peaks võimalus esialgse õiguskaitse rakendamiseks tulema seadusest. Seadusest ei tulene, et TMS § 45 alusel esitatud avaldusega oleks võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada.
12.4.Kui võlgnik soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust või otsuseid täitemenetluse toimetamisel, tuleb vaidlustada konkreetne toiming või otsus (TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1). Lisaks on võlgnikul võimalik kaitsta oma õigusi enamapakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisega (TMS § 223).
13.Maakohtu menetluses oli avaldajate avaldus täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel. Maakohus selgitas õigesti, et kohus võib täitemenetluse peatada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel ja leidis põhjendatult, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Sealjuures on hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on konkreetse võlgniku suhtes ebaõiglane, kohtu diskretsiooniotsus. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11). Kolleegiumi hinnangul maakohtule praegusel juhul diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
14.Asjakohased ei ole määruskaebuse väited selle kohta, et sissenõudja märkis ebaõigesti sissenõutavaks muutunud summa, lisades alusetult summad 15 000 eurot ja 30 000 eurot. See ei saa olla aluseks täitemenetluse peatamisele. Kui poolte vahel on vaidlus võlgnevuse suuruse üle või avaldajatel on muid sisulisi vastuväiteid sissenõudja nõudele, on kolleegiumi arvates kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
15.Määruskaebuses tuginesid avaldajad ka sellele, et kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi (tl 79–83), mille kohta tehtava lahendi jõustumine annab käendajale ja laenusaajale võimaluse tasuda võlgnevus ning lisaks raskendasid avaldajate väidete kohaselt laenusaajal kohustuste täitmist koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangud. Kolleegiumi hinnangul ei anna eelnimetatud asjaolud alust määruskaebuse rahuldamiseks.
15.1.TMS §-s 45 sätestatud normi tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane. Täitemenetluse peatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel.
15.2.Kolleegium selgitab, et kohus peab TMS § 45 järgse avalduse lahendamisel lähtuma konkreetse võlgniku isikuga seotud asjaoludest. Kõnealused avaldajate esile toodud asjaolud ei seondu avaldajate enda isiku või tervisliku olukorraga, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue täiteasjas nr 022/2020/3984 ja 3985, vaid need puudutavad eelkõige laenusaajat ja käendajat. TMS § 45 eesmärgiks ei ole tagatise andnud võlgnikule kaitse andmine põhivõlgniku väidetavalt ajutiste majandusraskuste korral.
15.3.Kolleegium märgib ka, et täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel ei saa olla pikaajaline, st küsimus saab olla menetluse peatamises kuudeks, mitte aastateks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Avaldajad esitasid laenusaaja ja 5 (7)
käendaja 8. aprillil 2021 antud kinnituse, mille kohaselt täidavad kinnituse andjad sissenõudja nõude, kui kriminaalasi on tulemuslik ja tsiviilhagi on rahuldatud või kui koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud piirangud langevad ära ja laenusaaja töö taastub täies mahus. Samuti on viidatud võimaliku rahaliste vahendite allikana pankrotimenetlusele asjas nr 2-21-3458 (tl 84). Kolleegiumi hinnangul ei saa esile toodud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et laenusaajal ja käendajal tekib lähitulevikus suure tõenäosusega raha, mille arvel sissenõudjale võlgnevus tasuda ega ole teada, kas laenusaajal ja käendajal on ka teisi võlausaldajaid, kellele tuleb võlgnevus tasuda. Kohtutäitur märkis vastuses määruskaebusele, et vaatamata sellele, et maakohtule 13. novembril 2020 esitatud avalduse esitamisest on möödunud rohkem kui avalduses taotletud täitemenetluse peatamise kestus 4 kuud, ei ole sissenõudja nõuet senini rahuldatud. Samuti on avalduses taotletud täitemenetluse peatamine kuni kriminaalasja, milles alustati menetlust 8. novembril 2019 (tl 4) ja esitati tsiviilhagi 6. augustil 2020 (tl 79), lõppemiseni liiga pikk ega ole kooskõlas viidatud Riigikohtu seisukohaga. Lisaks jääb arusaamatuks, millist tähtsust omab pankrotimenetlus ja milline on tõenäosus, et sellest tekib raha.
16.Määruskaebuse väidete kohaselt jäävad avaldajad kinnistu võõrandamise korral elukohast ilma, avaldaja I on kannatanu kriminaalasjas ning avaldaja II on 93-aastane ja täitemenetluse jätkamine ei pruugi hästi mõjuda avaldaja II tervisele. Kolleegiumi hinnangul ei saa ka neid asjaolusid pidada TMS § 45 mõttes erandlikuks, sest avaldajad ei ole põhistada suutnud, et läbiviidav täitemenetlus on nende kui võlgnike jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov.
16.1.Vaidlustatud maakohtu määruses osundatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse TMS § 45 kohaldamiseks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Täitemenetlusega kaasnebki üldjuhul võlgniku varale sissenõude pööramine, mistõttu ei ole olenevalt võlgniku vara hulgast ja nõude suurusest välistatud ka senisest elukohast ilmajäämine.
16.2.Välistatud ei ole, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada. Samas eeldab see kolleegiumi hinnangul, et esinevad asjaolud, millest tulenevalt vajab võlgnik aega uue elukoha leidmiseks. Avaldajad ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. Ainuüksi ka kõrge vanus ei saa olla aluseks täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel, kui täitemenetluse peatamine tulemust ei anna.
17.Neil põhjendustel ei anna määruskaebuses esitatud asjaolud alust täiteasjades täitemenetluse peatamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei kaalu praegusel juhul avaldajate kui võlgnike huvid üles sissenõudja huve.
18.Käesoleva määruse peale saab edasi kaevata tulenevalt TMS §-st 219. Menetluskulud
19.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegium leiab, et sellest sättest tulenevalt tuleb menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt avaldajate kanda. Arvestades seda, et maakohtu määrus jäi jõusse, oli avaldajate avaldus ja määruskaebus põhjendamatu ning õiglane on jätta teiste menetlusosaliste menetluskulud, mis on sellest tingitud, avaldajate kanda.
20.Kuivõrd maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetlusosaliste põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (vt ka Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 23). 6 (7)
21.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.