N. T. hagi F. M. ja R. S.i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja vara arestist vabastamiseks
Tsiviilasja hind
12 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N. T. (isikukood xxx), lepinguline esindaja M. P. Kostja 1 F. M. (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Kostja 2 R. S. (isikukood xxx), lepinguline esindaja M. A.
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata F. M. 06.04.2020 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.
2.Jätta rahuldamata N. T. hagi F. M. ja R. S.i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/183 ja vara arestist vabastamiseks.
3.Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2020 määruse resolutsiooni punkti 2 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras peatada hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 027/2020/183 osaliselt, s.o kinnisasjade asukohaga xxx (kinnistu nr xxx) ja xxx (kinnistu nr xxx) sundenampakkumise osas.
4.Kohtuotsuse p 3 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.N. T. (hageja) esitas kohtule hagi F. M. (kostja 1) ja R. S.i (kostja 2) vastu vara arestist vabastamise ja hageja omandi suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 027/2020/183.
2.Hageja väitel sõlmisid kostja 1 ja kostja 2 AS-iga SEB Pank laenulepingu. Laenulepingust tulenevaid nõudeid AS-i SEB ees tagas hagejale ja kostjale 2 kuuluvatele kinnisasjadele seatud hüpoteek. Kostja 1 täitis kohustused panga ees ning algatas täitemenetluse kostja 2 vastu hüpoteegilepingu alusel. Täitemenetlus on algatatud täitedokumendita, sest hüpoteegileping tagas kohustusi ainult panga ees ja mitte kostja 1 ees. Hageja ei saanud hüpoteegilepinguga koos sõlmitud laenulepingust laenu. Seetõttu ei kohusta leping hagejat. Samuti puudub nõude loovutamise dokument, millega solidaarkohustus läheks pangalt üle kostjale 1. Kostja 1 ei saa esitada nõuet hageja ja kostja 2 vastu ilma vastava täitedokumendita, antud juhul kohtuotsuseta. 05.09.2019 sõlmitud hüpoteekide loovutamise leping ei ole võrdne nõude loovutamise lepinguga. Ei ole ühtegi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 näidatud dokumenti.
3.Arestida ei tohiks abikaasade ühisvarasse kuuluvat asja. Kohtutäitur arestis hüpoteegiga koormatud kinnisasjad, mis ei kuulu ainult kostjale 2, vaid on hageja ja kostja 2 ühisvaras. Hageja suhtes täitedokument puudub ja hageja ei anna nõusolekut ühisvarale sissenõude pööramiseks. Seetõttu ei saa pöörata sissenõuet ühisvarale ning vara tuleb arestist vabastada.
KOSTJA 1 VASTUVÄITED
4.Kostja 1 vaidles hagile vastu. Kostja 1 palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna M. A.il puudus hagi esitamiseks volitus.
5.Hageja pole vaidlustanud, et kostjal 1 on kostja 2 vastu nõuded summas 434 916,55 eurot ega kinnisasjade koormamist ühishüpoteegiga. Kinnisasjad koormati ühishüpoteegiga notariaalse lepingu alusel, mille allkirjastas ka hageja. Kostja 1 täitis kõik kostja 1 ja kostja 2 solidaarkohustused panga ees, mistõttu tekkis kostjal 1 seadusest tulenevalt tagasinõudeõigus kostja 2 suhtes ja pank loovutas hüpoteegid kostjale 1. Nõue läks kostjale 1 üle seaduse alusel.
6.Täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteegi seadmise lepingu allkirjastas ka hageja. Seega on olemas nii kostjat 2 kui ka hagejat kohustav täitedokument. Arestitud kinnisasjadele määratud hind vastab kinnisasjade turuhinnale nagu on määranud kinnisavara valdkonna eksperdid.
KOSTJA 2 SEISUKOHT
7.Kostja 2 ei vaielnud hagile vastu. Kostja 2 nõustus hagis esitatud asjaoludega, et ta on hagejaga abielus ja arestitud kinnisvara on poolte ühisvaras. Kuna täitedokumendiks on panga nõuete tagamiseks seatud hüpoteekide leping, siis ei puutu kostja 1 selgitused nõuete kohta asjasse. Kohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4334 on kostja 1 nõuete osas hageja ja kostja 2 vastu sundtäitmine tunnistatud osaliselt lubamatuks OÜ M omandatud nõuete osas. Ühisvara jagamise osas käib menetlus.
8.19.03.2021 seisukoha kohaselt lahutati poote abielu 15.02.2021 kohtuotsusega. Samuti on kogu hüpoteegiga tagatud ja tagamata kostja 1 nõuded kostja 2 vastu erinevates hagimenetlustes arutlusel ja ei ole selge kas kostjal 1 on üldse sissenõutavaid nõudeid kostja 2 ja hageja suhtes. Sundtäitmine ei ole õigustatud pelgalt hüpoteegilepingu järgi, kuna hüpoteek on seatud vaid SEB Pank AS laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks, mitte kogu kostja 1 nimetatud nõuete summas 441 060,55 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus lahendab esmalt kostja 1 menetlusliku taotluse jätta hagi läbi vaatamata hageja esindaja esindusõiguse puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 2 p 1 kohaselt esindusõiguse puudumise tuvastamise korral võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel.
10.Kohus leiab, et taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamisele ei kuulu. Hageja esitas menetluse käigus volikirja mille kohaselt on M. A.il õigus esindaja hagejat alates 03.02.2020 täiteasjas nr 027/2020/183 ja kõigis volitajatega seotud muudes kohtumenetlustes (II kd, tl 156-157). Hagi esitati kohtusse 25.03.2020. Seega oli hageja esindajal M. A.il hagi esitamisel esindusõigus.
11.Kohus jätab hagi rahuldamata.
12.Hageja on hagis esitanud kaks nõuet: 1) Tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas nr 027/2020/183 täitedokumendi puudumise tõttu ning 2) vabastada hageja omand asukohaga xxx ja xxx aresti alt.
13.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Kohtutäitur Risto Sepp algatas kostja 1 avalduse ja Tallinna notar Margus Veskimäe 03.01.2006 notariaalse dokumendi nr 27 alusel kostja 2 suhtes täitemenetluse nr 027/2020/183 (I kd, tl 6-8). Tallinna notar Margus Veskimäe 03.01.2006 ühishüpoteegi kustutamise avalduse, omandi üleandmise asjaõiguslepingute, hüpoteekide üleandmise lepingu, hüpoteekide seadmise lepingu muutmise lepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute kohaselt seati kostjate kaasomandis olevatele xxx kinnisasjadele hüpoteek tagamaks kostjate poolt 28.12.2005 sõlmitud laenulepingust nr 2005040019 tulenevaid AS SEB Pank nõudeid (I kd, tl 9-14). Nimetatud lepinguga kohustusid kinnisasjade xxx igakordsed omanikud alluma kohesele sundtäitmisele. Lepingule kirjutas alla ka hageja. 28.12.2005 laenulepingu alusel andis pank võlgnikule ja kostjale 1 laenu summas 1840 000 eurot. Vastavalt sõlmitud laenulepingule ja selle muudatustele oli laenusumma viimase osamakse suurus 523 009,77 eurot, mille tasumise tähtaeg saabus 28.08.2019. 28.08.2019 maksis kostja 1 pangale oma osa laenust 261 003,54 eurot ja 501,35 eurot (I kd, tl 191-192). Kostja 1 tasus 29.08.2019 laenulepingust nr 2005040019 tuleneva kostja 2 kohustuse osa katteks 261 562,77 eurot (I kd, tl 193-195). AS SEB Pank loovutas seisuga 05.09.2019 kõik talle kuulunud xxx kinnistud koormanud hüpoteegid kostjale 1 (I kd, tl 201-202). Kohtutäitur arestis täitemenetluse käigus 06.03.2020 kinnisasjad asukohaga xxx(I kd, tl 23-27). Kinnisasjade omanikena on kinnistusraamatusse kantud kostja 1 ja kostja 2 (I kd, tl 24 pöördel-26). Mõlemale kuulub alates 03.01.2006 kinnisasjadest kaasomandina 1⁄2 suurune osa. Hageja nimetatud kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse kantud ei ole. Hageja ja kostja 2 abielu sõlmiti 25.09.1993 (I kd, tl 33) ning abielu lahutati 15.02.2021 kohtuotsusega (III kd, tl 5-6). Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-20-4334 27.04.2020 määrusega rahuldamata võlgniku (kostja 2) kaebuse kohtutäituri otsusele täiteasjas nr 027/2020/183 AS SEB Pank loovutatud nõude osas täitemenetluse algatamise kohta (III kd, tl 7-10). Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 220-7256 kostja 2 hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 027/2020/183 lubamatuks osaliselt (III kd, tl 29-34).
14.Kohus täitis 03.03.2021 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 188-189).
15.Kohus analüüsib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. 15.1 Hageja nõue on esitatud TMS § 222 lg 1 alusel. TMS § 221 lg 1 kohaselt saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada üldreeglina võlgnik. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (TMS § 221 lg 1 ls 1).
Erandina on võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada ka kolmandal isikul, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub (TMS § 222 lg 1). Seega saab esitada vastavasisulise hagi täitemenetluses arestitud asja omanik, kes ei ole võlgnik. 15.2 TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja palus kohtule esitatud hagis sundtäitmine tunnistada lubamatuks täitedokumendi puudumise tõttu. Täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi puudumisele võib võlgnik tugineda nii kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatavas kaebuses (TMS § 217) kui ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg 1), kui ta esitab lisaks materiaalõiguslikke väiteid (RKTKm 3-2-1-42-08, p 16). Seega on täitedokumendi puudumist teoreetiliselt võimalik vaidlustada teatud juhtudel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, kuid selline õigus on kohtu hinnangul üksnes võlgnikul. Kolmas isik ei saa vaidlustada sundtäitmist täitedokumendi puudumise tõttu. Esitatud asjaoludel ei ole täitemenetlust hageja suhtes algatatud ja hageja ei ole vaidlusaluseks olevas täitemenetluses võlgnikuks. Seega ei saa hageja esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid nõudele ega vaidlustada täitemenetluse algatamist ega läbiviimist täitedokumendi puudumise tõttu. Kohus ei arvesta 16.04.2021 hageja lõplikes seisukohtades esile toodud uute asjaoludega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas, kuna need on esitatud hilinemisega.
16.Seetõttu hageja nõue sundtäitmise lubamatuks 027/2020/183 rahuldamisele ei kuulu.
tunnistamiseks
täiteasjas nr
17.Kohus võtab seisukoha vara arestist vabastamise nõude osas. Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub (TMS § 222 lg 1). Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument (TMS § 14 lg 1). Riigikohtu praktika kohaselt kui tagatiskokkuleppe, mis on täitedokumendiks, lepinguosalisteks on mõlemad abikaasad, siis saab seda lugeda täitedokumendiks mõlema abikaasa suhtes (RKTKo 2-17-11697, p 13). Samuti on ringkonnakohus leidnud, et kui abikaasad on ühiselt sõlminud tagatiskokkuleppe võimalusega alluda kohesele sundtäitmisele, siis sõltumata sellest, kas hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olev kohustus oli solidaarkohustus, on võimalik ühisvarale pöörata sissenõue ilma, et selleks oleks vajalik eraldiseisev nõusolek (nt TalRK 2-16-2476, p 8). Hagejal tuli tõendada oma väiteid, sh täitemenetluse olemasolu ja sundtäitmist takistava ehk omandiõiguse olemasolu. Kostja tõendamiskoormis on tõendada hagejat kohustava täitedokumendi olemasolu.
18.TMS § 222 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, kellele arestitud vara kuulub. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja kostja 2 abielu sõlmiti 25.09.1993 (I kd, tl 33). Hageja ja kostja 2 said kinnisasjade xxx ja xxx 1⁄2 osa ühisomanikeks 03.01.2006. Samuti kinnitas hageja lepingu sõlmimisel, et lepingu ese (xxx ja xxx, Tallinnas asuvad kinnisasjad) kuulub abikaasade (hageja ja kostja 2) ühisvara hulka (I kd, tl 9-14). Kuivõrd kinnisasjade omandamise ajal olid hageja ja kostja 2 abielus, siis kehtib eeldus, et kõnealused kinnisasjad on hageja ja kostja 2 ühisvara. TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa ühises asjas asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 mõttes, s.o kindlaks määratud osa. Kohus tuvastas, et vaidlusalune kinnisasi on abikaasade ühisomand. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
19.Kohus analüüsib kas sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav, so kas on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sissenõude pööramise tingimusi abikaasade ühisvarale reguleerib TMS § 14, mille lg 1 järgi on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.
20.Täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe 03.01.2006 ühishüpoteegi kustutamise avaldus, omandi üleandmise asjaõiguslepingud, hüpoteekide üleandmise leping, hüpoteekide seadmise lepingu muutmise leping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud (I kd, tl 9-14). Nimetatud dokumendi p 4.1 kohaselt on igakordsel omanikul kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Notariaalse dokumendi p 4.2 (4.2.1 ja 4.2.2) kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (AS SEB Pank) nõuded ostja 1 (kostja 2) ja ostja 2 (kostja 1) vastu mis tulevad hüpoteegipidaja, ostja 1 ja ostja 2 vahel 28.12.2005 sõlmitud laenulepingust nr 2005040019 ja selle võimalikest lisadest ja/või nende muudatustest ning kõik nõuded ostja 1 ja ostja 2 vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, ostja 1 ja ostja 2 vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kõnealuse notariaalse dokumendi p 4.1 kohaselt on seatud hüpoteegipidaja kasuks ostjale 1 ja ostjale 2 kuuluvatele lepingu esemetele 1 ja 2 (xxx ja xxx asuvad kinnisasjad) kaasomandiosale esimesele vabale järjekohale ühishüpoteek 22 169 000 krooni (1 416 857,34 eurot) igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostja 1 tasus laenulepingust nr 2005040019 tuleneva kostja 2 kohustuse osa katteks pangale kokku 261 562,77 eurot (I kd, tl 193-195 ja 198). Seisuga 05.09.2019 loovutas AS SEB Pank kõik talle kuulunud xxx kinnistuid koormanud hüpoteegid kostjale 1 (I kd, tl 200-201).
21.VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlausaldajale läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu. Hüpoteekide loovutamise lepinguga on tõendatud, et kostja 1 täitis AS-le SEB Pank laenulepingust tuleneva kostja 2 kohustuse, et vältida hüpoteekide realiseerimist ning kinnisasjade sundmüüki. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagajärjel läks vastav laenulepingust tulenev nõue kostja 2 vastu AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel üle kostjale 1. Seega läks laenulepingust tulenev nõue seaduse alusel üle kostjale 1. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse VÕS § 173 lg 2 kohaselt nõude loovutamise kohta sätestatut, sealhulgas VÕS § 167 lg-s 4 sätestatut. Kuna laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid hüpoteegid, oli hüpoteekide omajaks oleval AS-l SEB Pank VÕS § 167 lg 1 teise lause kohaselt kohustus hüpoteegid kostjale 1 üle anda, mille AS SEB Pank täitis hüpoteekide loovutamise lepinguga sõlmimisega. Koos laenulepingust tuleneva nõude üleminekuga kostjale 1 läks VÕS § 167 lg 4 alusel kostjale 1 üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Eelnev tähendab, et kostja 1 on panga õigusjärglaseks nii hüpoteekide, laenulepingust tulenevate hüpoteekidega tagatud nõuete kui ka hüpoteekide seadmise lepingus sisalduva kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe kui täitedokumendi suhtes. Seega tõi laenulepingust tuleneva kohustuse täitmine kostja 1 poolt nimelt kaasa kohustusele vastava nõude ülemineku.
22.Vastavalt TMS § 18 lg-le 1, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Käesoleval juhul on nõude üleminek toimunud seaduse alusel, mitte loovutamisega. Seega tuleb vastavas vormis dokumentidega tõendada nõude (seaduse alusel) ülemineku aluseks olevad asjaolud, mitte nõude loovutamine.
23.Kostja 1 õigusjärglus hüpoteegi seadmise lepingu ja selle alusel seatud hüpoteegi suhtes on tõendatud nii kinnistusraamatu väljavõttega kui ka notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnisasjad koormatud hüpoteekidega, mille omajaks
oli täitemenetluse algatamise hetkel kostja 1, kusjuures kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega tagatud nõude rahuldamiseks (so hüpoteegi seadmise lepingu pooleks oleva AS SEB Pank õigusjärglaseks on kostja 1). Õigusjärglus on tõendatud ka hüpoteekide loovutamise lepinguga, mis on notariaalselt tõestatud. Hüpoteekide loovutamise lepingu kohaselt loovutas AS SEB Pank hüpoteegid kostjale 1 (kohesele sundtäitmisele allumise kohustus jäi kehtima), sest kostja 1 oli täitnud AS SEB Pank ees hüpoteekidega tagatud kohustuse ning nimetatud kohustusele vastav laenulepingust tulenev nõue oli seega üle läinud kostjale 1. Seega on kostja 1 panga õigusjärglaseks ka hüpoteekide seadmise lepingus sisaldunud kohesele sundtäitmisele alluvuse kokkuleppe kui täitedokumendi osas. Nõude üleminekul seaduse alusel läheb VÕS § 167 lg 4 alusel (mis VÕS § 173 lg 2 kohaselt kohaldub ka nõude seaduse alusel üleminekule) nõude omandanud isikule üle ka nõude suhtes eksisteerivast täitedokumendist tulenevad õigused. Seega saab kostja 1 tugineda ka hüpoteegi seadmise lepingus sisaldunud kohesele sundtäitmise allumise kokkuleppele, kui täitedokumendile. Seega on kostjal 1 nõue kostja 2 vastu, mille tagamiseks on seatud hüpoteek.
24.TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Hageja andis omaniku abikaasana (kostja 2 abikaasana) enda nõusoleku hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimiseks, sh kostja 2 ja hageja ühisvarasse kuuluva kinnisasjade hüpoteegiga koormamiseks ning hageja oli teadlik, et kinnistut koormates, on panga kasuks seatud hüpoteek ning juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Notariaalse lepinguga on tõendatud, et hageja kinnitas notariaalse lepingu sõlmimisel, et on sellise lepingu sõlmimisega nõus (I kd, tl 9-14). Hageja kui kostja 2 abikaasa andis enda nõusoleku kinnisasja tervikuna koormamiseks ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppele, olles teadlik, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnisasjade arvelt ja lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Seega võttis hageja notariaalse lepinguga nõustudes ja sellele alla kirjutades endale kohustuse täita abikaasa (kostja 2) isiklikku kohustust oma ühisvara osa arvel. Seega on täitedokument olemas nii kostja 2 kui ka tema abikaasa suhtes ning hüpoteegipidajal (kostja 1) on õigus nõuda sellise täitedokumendi alusel hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses.
25.Eeltoodud asjaoludel saab kohtutäitur pöörata sissenõuet abikaasade ühisvaraks olevale kinnisasjadele ja hageja nõue vara arestist vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
26.Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse (TsMS § 386 lg 4). Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus 27.03.2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt RKTKo nr 32-1-164-09, p 40). Seega määrab kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisega.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma asja lõpplahenduse osas tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUD
28.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega
4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
29.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.