Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.mail 2021 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Kohtuasi
E T avaldus F OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks
Hagihind
5125,61 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: E T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx), lepinguline esindaja Andrus Reidi
2-19-10352
Kostja: F OÜ (registrikood xxx, xxx, e-post xxx) lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kohtuistungi aeg
24. märts 2021
Resolutsioon
1.E T avaldus F OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise välja mõistmiseks töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses rahuldada
2.Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus
3.Lõpetada tööleping vastavalt TLS § 107 lg 2 alates 10.04.2019
4.Välja mõista F OÜ-lt hüvitis 5125,61 eurot (viis tuhat ükssada kakskümmend viis eurot ja 61 senti) E T kasuks
2.Välja mõista F OÜ-lt menetluskulud 276 eurot (kakssada seitsekümmend kuus eurot) (käibemaksuga) ja viivis menetluskulult VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni E T kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Menetlus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonis
1.E T (edaspidi hageja või töötaja) palus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) F OÜ (edaspidi kostja või tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping vastavalt TLS § 107 lg 2 alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning välja mõista hüvitis 5125,61 eurot töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
2.29.05.2019 tegi TVK töövaidluses nr xxx otsuse (teatavaks tegemise aeg 12.06.2019), millega rahuldas hageja avalduse, tuvastas poolte vahel 15.03.2013 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas poolte vahel 15.03.2013 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 10.04.2019 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 5125,61 eurot.
3.Kostja vaidlustas 9.07.2019 avalduses kohtule 29.05.2019 TVK otsuse täies ulatuses ja taotles TVK-le esitatud avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras hagina. Hagiavalduse asjaolud ja nõue
4.Kohus võttis hageja TVK-le esitatud avalduse kostja vastu nõuetes tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping vastavalt TLS § 107 lg 2 alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning välja mõista hüvitis 5125,61 eurot töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hagina menetlusse 07.08.2019.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.03.2013 töölepingu nr xxx, millele on lisatud ametijuhend, tööülesannete kirjeldus. Hageja ülesandeks oli raamatupidamise korraldamine ja dokumendihaldus. 07.03.2019 edastas hageja tööandjale aadressil xxx kirjaliku avalduse töölepingu lõpetamiseks paludes lugeda töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks 30.04.2019, andes tööandjale 1 kuu ja 3 nädalat aega, et leida uus töötaja ning tööülesanded, dokumendid ja materjalid uuele töötajale edasi anda. Koostöös valiti kandidaatide seast uus töötaja.
6.09.04.2019 tulid tööandja juhatuse liige R K koos kahe meeskolleegiga hageja juurde, teatasid, et ta on vallandatud ning temalt võetakse ära kõik tööks vajalikud õigused. Kirjalikku töölepingu lõpetamist töötajale ei esitatud, mistõttu töötaja teatas, et ilma kirjaliku töölepingu lõpetamiseta ei saa töölepingut pidada lõpetatuks ja ta on kohustatud järgmisel päeval tööle tulema. Tööandja allkirjastas ülesütlemisavalduse ning edastas töötajale 10.03.2019 kell 17.44. Töölepingu ülesütlemise aluseks on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 3. Hageja ei nõustu ülesütlemisavaldusega, kuna ta on täitnud tähtaegselt kõiki talle pandud töökohustusi; tööandja ei ole esitanud töötajale varasemalt hoiatust ning ülesütlemisavalduses esitatud selgitused on töötajale arusaamatud ja üllatuslikud. Hageja töötas kostja juures 6 aastat, mille vältel tema suhtes ülesütlemisavalduses märgitud pretensioone ei esitatud. Ka ei esinenud ootamatuid ja/või olulisi asjaolusid, mis võiksid olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Tööandja on tegudega näidanud, et on hageja tööga rahul, tõstes tema palka igal aastal ja on hinnanud eelneva 6 aasta jooksul töötaja kvalifikatsiooni nõuetele vastavaks. Töötaja ei nõustu tööandja väitega, justkui keeldunuks ta
uuele kolleegile üle andmast tööks vajalikke andmeid, infot, dokumente. Hageja pidas oma kogemustest tulenevalt vajalikuks korraldada raamatupidamise üleandmist järk-järgult ja süsteemselt kuni 30.04.2019. Seetõttu ei pidanud ta otstarbekaks, ega uue töötaja oskuste vähesuse tõttu võimalikuks tööülesandeid uuele töötajale ühekorraga üle anda. Uue töötaja sõnul ei olnud ta 1,5 aasta jooksul töötanud ettevõttes kasutusel oleva programmiga M A ja programmi M P ei olnud varem kasutanud.
7.Töölepingu ülesütlemisavaldusest nähtub, et tööandja käitub kohati meelevaldselt ning seadust järgimata viidates uue raamatupidaja proovipäevadele, kuigi seadusandlus seda ei võimalda. Töötaja registreeris uue töötaja saabumisel ta töötajate registris, kuid tööandja korraldusel tühistas kirje. Tööandja ei esitanud töötajale lepingu põhjendustega ülesütlemisavaldust enne mitut meeldetuletust. Hageja seab kahtluse alla ülesütlemisavalduses toodud töökaaslaste tsitaadid, kuna kõik töötajad peavad tööandja alluvuses edasi töötama ja on tema mõjusfääris. Töötaja hinnangul ei ole tööandja töölepingu ülesütlemisel käitunud õiguspäraselt ega hea tava järgides. Tööandja ei ole täitnud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vajalikke tingimusi - töötaja eelnevat hoiatamist ja kaaluka ning olulise rikkumise esinemist, mistõttu on ülesütlemine TLS § 88 lg 1 punkti 3 alusel õigusvastane. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hageja hagiavalduses toodud väited ebaõiged ja valed. Iga erakorralises ülesütlemisavalduses välja toodud varasema sündmuse puhul on kostja hoiatanud hagejat, et rikkumise jätkumise korral on kostja sunnitud hagejaga töölepingu erakorraliselt üles ütlema. Vaatamata kostja hoiatustele jätkas hageja süstemaatiliselt töökohustuste rikkumist.
9.Moonutatud ja kontekstis ebaõiged on hageja väited, et tööandja on üles näidanud oma tegudega, et on ta on töötaja tööga rahul. Hageja on jätnud tähelepanuta kõik kostja etteheited. Kostja ei ole mitte kunagi tõstnud hageja töötasu seetõttu, et hagejat premeerida vms. Hageja töötasu on tõusnud seoses kostja tegevuse laienemisega ja raamatupidaja töökohustuste suurenemisega.
10.Ebaõiged ja valed ning paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited töö üleandmise kohta uuele raamatupidajale. Kostja selgituse kohaselt oli raamatupidamise sujuvaks üle andmiseks koos hagejaga alates 01.04.2019 tööl ka uus raamatupidaja K E. Kahjuks sisulist raamatupidamise üle andmist ei toimunudki, kuna hageja ei teinud uue raamatupidajaga koosööd. Veelgi enam, hageja tegi kõik endast oleneva, et uue raamatupidaja tööd takistada. Seda põhjusel, et hageja ei andnud uuele raamatupidajale üle vajalikke dokumente, andmeid jne. Vaidlust ei saa olla selles, et enne kostja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist oli hageja avaldanud soovi öelda tööleping üles alates 30.04.2019. Kuna kostja ütles hageja rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles alates 10.04.2019, siis jääb arusaamatuks hageja väidetav hüvitise nõue kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Seda olukorras, kus hageja soovis nagunii töölepingu alates 30.04.2019 üles öelda ja töölt lahkuda. Kohtuotsuse põhjendused
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõlmis 15.03.2013 kostjaga töölepingu nr xxx; et töölepingu lisaks oli ametijuhend, tööülesannete kirjeldus; et töötaja ülesandeks oli tööandja
raamatupidamise korraldamine ja dokumendihaldus; et 07.03.2019 edastas töötaja tööandjale kirjaliku avalduse töölepingu lõpetamiseks paludes lugeda töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks 30.04.2019; et tööandja edastas töötajale 10.03.2019 ülesütlemisavalduse, mille aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine ning kas hagejal on hüvitise nõue kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
13.Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 1 p 3 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
14.Töölepingu 09.04.2019 ülesütlemisavaldusest nähtub, et töötajaga töölepingu ülesütlemine alates 10.04.2019 oli ajendatud hageja rikkumistest, milleks olid - ebaeetiline ja vaenulik käitumine kaaskolleegide suhtes, korduvad alandavad kommentaarid, põhjendamatu kritiseerimine, alaväärsus- ja hirmutunde tekitamine jne. Alates uue raamatupidaja saabumisest proovipäevadele on hageja käitumine ja suhtumine uude inimesse olnud oluliselt halvem kui tavapäraselt. 09.04.19 oli tegevjuht ja transpordi osakonna juht komandeeringus ning hageja provokatsioonid väljusid kontrolli alt niivõrd suuresti, et uus raamatupidaja pidi nuttes lahkuma. Ka keeldus avaldaja andmast üle uuele raamatupidajale tööks vajalikke asju nagu dokumendid, info andmed jne. Seda sündmust kinnitavad ka vähemalt 5 töökaaslast. Eelneva ning antud kõige hullema juhtumi puhul ei olnud enam muud võimalust kui hagejaga koheselt tööleping lõpetada. Sellise käitumisega on rikutud sisekorrareeglite punkti mis sätestab inimväärika käitumise töökaaslaste ja klientide suhtes. Eelkirjeldatud rikkumine ei ole esmakordne ning see teeb töösuhte edasise jätkamise võimatuks.
15.Hageja käitumise kohta tõi tööandja teates esile näiteid töökaaslastelt, mille kohaselt T P on kuulnud mitmeid kordi vaidlusi teiste kolleegidega, et A on esinenud mitmeid vaidlusi arusaamatutel teemadel, et probleeme oli K, kes ennast hageja arvates liigselt lõhnastas, et on olnud juhuseid, kus köögis lõunatades on hageja tulnud ning köögiukse pauguga kinni löönud ilma otsese põhjuseta, et hageja on K R tööalastele küsimustele vastanud ärritunult ja emotsionaalselt, et hageja kohtles K E korduvalt alandaval ja ebameeldival viisil, raskendas tema töö tegemist jättes olulise tööalase info edastamata, kuigi ta korduvalt palus temalt infot ja selgitusi, et tõstes häält, kritiseerides ja halvustaval toonil rääkides, tekitas hageja talle pideva pingetunde ning ta füüsiline enesetunne halvenes. A U näites oli hageja kinni tugevalt oma raamides ja uue info või lahenduste korral kergesti ärrituv, pikema seletamise korral või vastuse mitte meeldimise korral tõstis häält ja muutus närviliseks, uue raamatupidaja suhtes näitas korduvalt üles üleolevat ja käskivat suhtumist ja kõneviisi, oli uue raamatupidaja suhtes pidevalt käskival postitsioonil. K K kirjelduse järgi oli hagejaga väga keeruline suhelda, hageja suhtumine oli väga üleolev, aegajalt pahandas ta, et tema poole üldse pöörduda julges oma küsimustega, suhtus halvasti uude raamatupidajasse, kelle ta suutis nutma ajada, kui viimane julges talle öelda, et ta suhtleks normaalsel toonil oma kolleegiga. T L kirjelduse järgi oli hageja kärsitu, ei saanud asjadest aru nagu peab või sai omamoodi
aru, selgitusi andis ebaselgelt, närviliselt. H T kirjelduse järgi oli hagejaga keeruline suhelda, kuna tema suhtumine oli alati üleolev ja solvav, rahulikku ja seletavat vastust sai tema puhul väga harva ja kord oli juhtum, kus nad said üksteisest valesti aru ja peale püüdu asja selgemaks rääkida saatis hageja ta lihtsalt põrgu.
16.TLS § 15 lg 2 p-st 5 tuleneb, et töötaja peab hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita, p-st 6, et töötaja teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega. Hageja ametijuhendist nähtuvalt olid nõutavad suhtlemisoskus ja esinemisoskus. Kuigi tööandja ei ole ülesütlemisavalduses esile toonud, millised TLS-i, töölepingu või ametijuhendi rikkumised hageja toime pani, saab järeldada, et selleks võisid olla eelviidatud TLS-i sätete ja ametijuhendis sätestatud kvalifikatsiooninõude rikkumised.
17.Kuivõrd töölepingu ülesütlemise avaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ülesütlemist on põhjendatud, siis on TLS § 95 sätestatud vorminõudeid täidetud ning ülesütlemisavaldus ei ole tühine.
18.Kohtus üle kuulatud tunnistajate K E, A U, K K ja H T ütlustega on tõendatud, et ülesütlemisteates esile toodud näited leidsid tõendamist.
19.Nii nähtub K E ütlustest, et hageja käitus temaga närviliselt, ebasõbralikult, halva tooniga, asju lauale visates või silmi pööritades; et tunnistajal oli raske ennast tööasjadega kurssi viia, sest hageja ütles talle, et asjad käivad nii nagu tema ütleb ja halvustas tunnistajat väljendudes teiste ees, nagu tunnistaja ei teaks asjadest midagi. Samuti häirisid hagejat tunnistaja ja teiste kolleegide omavaheline vestlemine. Viimasel hageja tööpäeval ei andnud hageja talle tööks vajalikke dokumente, karjus valjuhäälselt teiste juuresolekul tunnistaja peale, nagu tunnistaja midagi teha ei oskaks, mistõttu tundis tunnistaja ennast alandatuna ja šokeerituna.
20.Tunnistaja A U ütlustest nähtuvalt oli hageja negatiivne, agressiivne, jõuline, oma arvamust peale suruv ega tunnistanud oma vigu. Tunnistaja tundis temaga suheldes ebamugavus, ta nägi ka seda, et hageja oli K E tõrjuv ja agressiivne, mitte toetav, viimasel päeval toimunud konflikti tõttu K.E nuttis.
21.Tunnistaja K K ütlustest nähtuvalt tekkis tal u 2017.a probleeme hagejaga lõhnavee kasutamise üle, et hagejaga oli raske suhelda, sest ta oli üleolev ja head vastust temalt ei saanud, et hageja tõstis häält ja karjus uue raamatupidaja peale, kuni K läks nuttes ära.
22.Tunnistaja H T ütlustega on tõendatud, et hageja oli lahendusi mitte leidev, suheldes kergesti ärrituv, pööritas silmi, kui väga vihaseks sai siis tõstis häält ja tõusis püsti, vaidluses puuduoleva arve üle saatis ta tunnistaja põrgu.
23.Tunnistaja E V ütlustega on tõendatud, et temal hagejaga suhtlemisel probleeme ei tekkinud, hageja käitus temaga ja kostja seadusliku esindajaga viisakalt ja sõbralikult.
24.Eelpool nimetatud tunnistajate K E, A U, K K ja H T ütlustega saab lugeda tõendatuks ülesütlemisavalduses toodud etteheited hagejale ning TLS § 15 lg 2 p 5 ja 6 ja ametijuhendis sätestatud kvalifikatsiooninõude rikkumise. Tunnistaja E V ütlustega on tõendatud, et hageja käitus viisakalt ja probleeme ei tekkinud.
25.TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
26.Riigikohus on 16.03.2016 otsuse nr 3-2-1-187-15 p-s 13 toonud esile, et: “ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks.“.
27.Kuna seadus ei sätesta TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat nii suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui ka kirjalikult (TsÜS § 77 lg 1). Kostja ei ole esitanud kohtule kirjalikku dokumenti, millest nähtuks hoiatuste tegemine hagejale ülesütlemisteates etteheidetud käitumise eest.
28.Kostja seadusliku esindaja R.K vande all antud ütlustest nähtuvalt põhjustas hagejaga töölepingu lõpetamise konflikt uue raamatupidajaga, kelle tööle tulekust alates muutus hageja käitumine oluliselt - tekkisid erinevad väiksemad, suuremad konfliktid; et esimesel päeval toimunud konflikti tulemusena tuli uus raamatupidaja kolida teise tuppa; et 09.aprillil oli seaduslik esindaja koos transpordi osakonna juhatajaga Soomes komandeeringus, kui temani jõudis teade, et raamatupidajate vahe oli suur konflikt, mille tõttu uus raamatupidaja nuttes lahkus, sest hageja oli ebainimlikult käitunud, karjunud, mõnitanud ning uus raamatupidaja ütles, et ta pole nõus niimoodi edasi minema. Hageja oli öelnud seoses palkadega, et uus raamatupidaja ei oska midagi teha ja mingu minema. Seaduslik esindaja jõudis tagasi enne tööpäeva lõppu ja kuulates hagejat ütles, et niimoodi edasi jätkata ei saa, sest raamatupidajate vahel peab olema koostöö. Kostja seadusliku esindaja R.K vande all antud ütlustest nähtub veel, et nad olid hagejaga koos töötanud 5-6 aastat, et eelnevatel aastatel oli hageja käitumine ka natukene vaenulik aga ta kartis raamatupidajat vahetada, kuna raamatupidaja on ettevõttes võtmeisik ja kui midagi valesti läheb, siis on kogu ettevõttel probleemid; et hageja probleemse käitumise kohta ei võtnud ta ühtegi seletuskirja ega teinud ühtegi käskkirja, vaid rääkis suuliselt rahulikult probleemidest, sest tema ülesanne oli säilitada töörahu; et ta tegi hagejale suulise hoiatuse, kui hageja saatis H.T põrgu.
29.Eelneva hoiatamise eesmärk TLS § 88 lg 3 mõttes on töötajale selgelt ja konkreetselt teada anda, milline hageja käitumine või rikkumine ei ole aktsepteeritav ning võib kaasa tuua töölepingu lõpetamise, samuti annab hoiatuse tegemine töötajale võimaluse oma käitumist parandada. Kohus leiab, et esitatud kirjalikest tõenditest, seadusliku esindaja vande all antud ütlustest ja tunnistajate ütlustest saab järeldada, et kostja ei andnud hagejale selgelt ja arusaadavalt teada, et hageja käitumine kolleegidega ei ole aktsepteeritav ning võib kaasa tuua töölepingu lõpetamise. Üksnes vestlustest hageja käitumise üle või kolleegide vahelise konflikti lahendamisest ei pruukinud hageja aru saada, et taolise käitumise jätkumisel võidakse temaga tööleping lõpetada. Töölepingu lõpetamisele eelnevate hoiatustena ei saa kohus arvesse võtta hoiatusi, mille tegemisest on möödunud mõistlik aeg ehk töösuhtes mitte rohkem kui üks kuu. 09.aprillil esile toodud rikkumise puhul, millele järgnes hagejaga töölepingu ülesütlemine, ei saa samal päeval tööandja peetud vestlust või hageja teavitamist, et niimoodi edasi jätkata ei saa, pidada hoiatamiseks TLS § 88 lg 3 mõttes, sest hagejale ei antud aega enam oma käitumise parandamiseks, vaid sellele järgnes koheselt töölepingu ülesütlemine. Hagejale etteheidetud käitumisprobleeme ei saa pidada rikkumiseks, mille puhul ei oleks hoiatamisega olnud võimalik saavutada eesmärki ja/või anda töötajale võimalus oma käitumist parandada.
30.TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles sama paragrahvi teises lõikes sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
31.Töölepingu ülesütlemise teatest nähtuvalt ei ole hageja käitunud viisil, mille tõttu võinuks tööandja töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ja mitte kohaldada TLS §-s 88 lg 1 ps 3 ettenähtud hoiatust või 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaega. Hageja käitumist ei saa pidada eriliselt raskeks rikkumiseks ega selliseks, mille talumist ei saa hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, kuivõrd kostja seadusliku esindaja ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt talus tööandja ja kolleegid hageja sellesarnast käitumist kuus aastat. Tööandja huvi töötajaga tööleping päevapealt üles öelda ei kaalu üles töötaja huvi töölepingu lõpetamisest ette teada. Antud meede ei olnud ka põhjendatud ega otstarbekas arvestades, et hageja oli ise tööandjale esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks.
32.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles seadusest tuleneva aluseta, mis TLS § 104 lg 1 kohaselt on tühine. Tulenevalt TLS § 107 lg 1 kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab töövaidlusorgan TLS § 107 lg 2 alusel tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus lugedes töölepingu ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühiseks lõpetab hageja avalduse alusel töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi 10.04.2019, mis oli tema viimaseks tööpäevaks.
33.TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama sätte teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades
töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Riigikohtu Üldkogu on otsuses 3-21-79-13 märkinud, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.
34.Kohus võtab TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise välja mõistmisel arvesse, et hageja töötas kostja juures 6 aastat, et hagejal oli kostja eelnevast käitumisest jäänud teadmine, et teda hinnatakse kui kohusetundlikku ja tööandjale lojaalset töötajat, et tema tööga ollakse rahul, mistõttu tuli talle töölepingu lõpetamine arusaamatu ja üllatavana; et töölepingu ülesütlemine toimus ilma eelneva hoiatamise, hagejalt selgituste küsimiseta ja etteteatamise tähtaega järgimata; et hagejal jäi töölepingu ette teatamata ülesütlemise tõttu saamata töötasu, millega ta oli arvestanud. Seega on mõistlikuks hüvitiseks avaldaja taotletud hüvitis brutosummas 5125,61 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks kostja seisukohta, et hüvitise võiks piirata töötasuga 21 päeva eest, kuna hagejale ei võimaldatud hoolimata tööandjal sellekohase avalduse olemasolust ja teadmisest, et töösuhe lõpeb hageja algatusel nii kui nii, seda jätkata kuni 30.04.2019. Kuivõrd tööandja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult enne 30.04.2019, siis ei oma hageja avaldus lõpetada töösuhe tema algatusel enam mingisugust tähendust. Seega ei ole põhjendatud ka hüvitise piiramine 21 päeva keskmise töötasu eest. Ühtlasi oleks see töölepingu ülesütlemise asjaolusid arvestades töötaja suhtes ebaõiglaselt väike hüvitis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
37.Hageja kohtuvälised kulud seisnevad menetluskulude nimekirja kohaselt käesolevas asjas osutatud õigusabis kokku 8 tundi (nõupidamine kliendiga 1 tund, ettevalmistus kohtuistungiks 2 tundi, esindamine kohtuistungil 5 tundi) hinnaga 40 eurot tund käibemaksuga, millest kuulub tasumisele 276 eurot (käibemaksuga). Kostja vaidles hageja menetluskuludele täies ulatuses vastu. Kohus peab antud asja mahtu, s.h kohtuistungitele kulunud aega, asja keerukust ning koostatud dokumentide hulka ja osutatud õigusabi tunnihinda arvestades vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks kokku 276 eurot (käibemaksuga). Seega tuleb hageja menetluskuluks määrata ja kostjalt hageja kasuks täies ulatuses välja mõista 276 eurot (käibemaksuga).
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 276 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
39.Kostja menetluskulud, mis kohtule esitatud nimekirja kohaselt on 1962 eurot, millele lisandub viivis, tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu tema enda kanda. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
osaliselt tühistatud 09.07.2021 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.