Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-12763
Kohtuasi
Kohtutäitur Eha Nikkeri avaldus eksperdi määramiseks ja kinnisasja uue hindamise läbiviimiseks täiteasjas 173/2010/685
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.02.2021 kordusekspertiisi taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Pärnu kohtutäitur Eha Nikker Puudutatud isik I (võlgnik) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Olavi Järve Puudutatud isik II (sissenõudja) OÜ T.M. DWELLING (registrikood 10881295) Puudutatud isik III Pärnu kohtutäitur Õnne Pajur Puudutatud isik IV (ühinenud sissenõudja) Aktsiaselts "Erimell" (registrikood 10006506) Puudutatud isik V (hüpoteegipidaja) AS SEB Pank
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 19.02.2021 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-20-12763 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse käik
1.Pärnu kohtutäitur Eha Nikker (avaldaja) esitas 03.09.2020 Pärnu Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks ja kinnisasja uue hindamise läbiviimiseks.
2.21.09.2020 määrusega võttis maakohus avalduse menetlusse ning andis menetlusse kaasatud asjast puudutatud isikutele tähtaja esitada kohtule oma ettepanek eksperdi isiku kohta 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Tähtaegselt ükski menetlusosaline kohtule oma ettepanekuid ei esitanud.
3.Maakohus määras 27.10.2020 määrusega kinnisvara hindamise ekspertiisi ja ekspertiisi läbiviijaks riiklikult tunnustatud eksperdi VL. Ekspert esitas 30.12.2020 kohtule eksperthinnangu, mille kohaselt on Tori vallas Muraka külas asuva võlgniku kinnistu harilik väärtus 38 500 eurot. Maakohus edastas 11.01.2021 e-kirjaga hinnangu menetlusosalistele ning andis tähtaja seisukohtade esitamiseks.
4.Puudutatud isik I (võlgnik) esitas 13.01.2021 taotluse uue ekspertiisi määramiseks või alternatiivselt anda puudutatud isikule võimalus eksperdi küsitlemiseks, korraldada selleks istung, kuhu kutsuda ekspert või võimaldada puudutatud isikule esitada küsimused kirjalikult. Võlgniku hinnangul ei ole ekspert täitnud talle pandud ülesandeid, ekspertiisiaktis toodud andmed ei ole korrektsed ning selles ei ole kajastatud kõiki olulisi andmeid, mis on hariliku väärtuse määramisel olulised.
5.Ekspert esitas 14.01.2021 seisukoha võlgniku taotluses toodud seisukohtade osas, mida e-kirjaga 15.01.2021 täpsustas.
6.15.01.2021 esitas võlgnik vastuväited eksperdi poolt toodud selgitustele. Maakohtu määrus
7.Maakohus jättis 19.02.2021 määrusega rahuldamata võlgniku 13.01.2021 ja 15.01.2021 esitatud taotlused uue ekspertiisi määramiseks ja alternatiivselt istungi korraldamiseks, lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.Maakohtu hinnangul ei ole eksperdi arvamus ebaselge, vasturääkiv või puudulik. Maakohtu ette ei toodud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda eksperthinnangu õigsuses võlgnikule kuuluva kinnisasja väärtuse osas. Ebaõige on võlgniku seisukoht sellest, et ekspert ei ole täitnud talle pandud ülesandeid. Ekspert selgitas täiendavalt, et eksperdil puudub info nõude suuruse kohta. Eksperthinnangus on ka selgelt välja toodud, et kui müüakse vara koos nõudega, siis tuleb nõude suurus maha arvestada. Võlgniku esile toodud puudused ei mõjuta ekspertiisi lõpptulemust, tegemist on märkustega, mis kinnistu väärtuse hindamise seisukohast on ebaolulised. Eksperthinnangus leidis ekspert, et hoone vajab terviklikku renoveerimist ja vastavat asjaolu on ekspert kinnistu väärtuse leidmisel arvestanud. Samuti nähtub eksperthinnangust, et ekspert on kinnistu väärtuse leidmisel arvestanud turusituatsiooniga.
2-20-12763
9.Võlgnik ja tema esindaja ei ole eksperdid ega saa asuda eksperdi asemele ning asendada oma äranägemisel ekspertiisis mingeid algandmeid ja asuda selle põhjal riiklikult tunnustatud eksperdi eksperthinnangut ümber lükkama. Ei esine ühtegi alust, mis annaks aluse kahelda eksperdi pädevuses ning ei esine aluseid korraldada kordusekspertiis. Asjaolu, et menetlusosaline ekspertiisi tulemustega ei nõustu ning kordusekspertiisi taotleb, ei pane kohtule kordusekspertiisi määramise kohustust. Ekspert on eksperthinnangus, samuti enda selgitustes piisavalt selgitanud, millest ja kuidas ta eksperthinnangut tehes lähtus ning kohtu hinnangul on ekspert eksperthinnangu koostanud nõuetekohaselt ja puudub vajadus kahelda eksperthinnangu õigsuses. Kuna kinnisvara hinnad on ajas muutuvad, ei oma tähtsust, milliseks hinnati vaidlusaluse kinnisvara väärtust 2017. aastal.
10.Asjakohatu on võlgniku alternatiivne taotlus määrata asjas eksperdile küsimuste esitamiseks kindlaks kohtuistungi aeg. Kohus küsis eksperdi seisukohta võlgniku 13.01.2021 esitatud taotluse osas ja ekspert esitas vastused tõstatatud küsimustele. Seega on võlgnikul olnud võimalus ekspertiisiga seonduvalt küsimusi eksperdile esitada ja ekspert on võlgniku küsimustele ka ammendavalt vastanud. Eeltoodu tõttu ei olnud kohtu hinnangul mõistlik ega vajalik täiendava istungi korraldamine eksperdile küsimuste esitamiseks.
11.Kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi ning kohtu määratud ekspert on viinud läbi kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu kinnisasja väärtuse kohta, on sellega kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Määruskaebus
12.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, määrata uus ekspertiis ja küsida eksperdilt, milline on võlgnikule kuuluva kinnistu harilik väärtus, arvestades muu hulgas võlgniku välja toodud asjaolusid, asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Alternatiivselt anda võlgnikule võimalus eksperdilt küsimuste küsimiseks, korraldada selleks istung, kuhu kutsuda ka ekspert või võimaldada võlgnikul esitada küsimused kirjalikult.
13.Maakohus ei võtnud määruse tegemisel arvesse võlgniku 15.01.2021 esitatud kommentaare. Ekspertiisiakt sisaldab hulgaliselt ebatäpsusi ja vastuolusid, millele võlgnik juhtis tähelepanu, kuid ekspert ei ole neid oma 14.01.2021 kirjaga kõrvaldanud. Ka ei ole maakohus ebatäpsusi ja vastuolusid ammendavalt käsitlenud.
14.Võlgnik ei nõustu, et eksperdi järeldusest, et hoone vajab terviklikku renoveerimist ja vastavat asjaolu on ekspert kinnistu väärtuse leidmisel ka arvestanud, saab välja lugeda, et renoveerimist/vahetamist vajavad ka elektrijuhtmestik, torustik ja sanruumid. Eelnimetatud tehnosüsteemide osas ei ole märgitud, et need renoveerimist/vahetamist vajaksid. Seega võttis ekspert hindamisel arvesse ebakorrektsed algandmed.
15.Samuti ei saa nõustuda, et tähelepanuta tuleb jätta võlgniku esitatud 2017. aasta hinnang. 2017. aastal oli kinnisvarahindade tipp ja ei ole eluliselt usutav, et väärtus on vahepeal 33% tõusnud.
16.Võlgnik ei nõustu sellega, et algandmete ümberlükkamiseks peab olema ekspert. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg-le 1 on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Algandmed on faktilised asjaolud, mille väljatoomiseks või parandamiseks ei ole vaja
2-20-12763 eriteadmisi. Algaandmete osas on ekspert ka ise tunnistanud, et need ei pruugi korrektsed olla. Ekspert tunnistas, et ta ei olnud lähteülesande saamisel teadlik, et õhksoojuspump ja aiamaja ei kuulu kinnistu koosseisu ega ka arestimisele. Järelikult tuleb asjas määrata uus ekspertiis, mis võtab arvesse kõiki asjakohaseid algandmeid.
17.Lisaks asus ekspert 14.01.2021 kirjas seisukohale, et nt tubade läbikäidavus, teede seisukord, võrdlusmaterjali mitteasjakohasus, kinnistu piirid ning õhksoojuspumba ja aiamaja puudumine ei mõjuta kinnisasja väärtust oluliselt. Samas leidis ekspert kinnistu harilikuks väärtuseks 38 500 eurot ja eksimisruumiks +/- 15%, s.o +/- 5775 eurot. Võlgnik on seisukohal, et üksnes õhksoojuspumba ja aiamaja väärtus võib olla suurem kui 5775 eurot. Seega ei saa ka ülejäänud ebatäpsuste arvestamisel mitte kuidagi tegelik harilik väärtus jääda eksimisruumi piiresse.
18.Võlgnik ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ta on saanud eksperdile küsimusi esitada. Võlgnik selgitas, miks on vaja määrata uus ekspertiis või anda talle võimalus küsimusi küsida, kuid ta ei olnud teadlik, et kohus edastab tema selgitused eksperdile. Maakohus ei selgitanud, et saab küsida eksperdilt küsimusi kirjalikult. Menetluse edasine käik
19.Määruskaebuse osas esitasid seisukoha avaldaja ja puudutatud isik II, kes palusid jätta kaebuse rahuldamata.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
22.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 kohaselt võlgniku või sissenõudja poolt arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamisel taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Seaduse mõtte kohaselt toimub kohtutäituri vastava avalduse menetlemine hagita menetluses, millele kohalduvad hagimenetluse sätted, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Seega kohalduvad kohtutäituri avalduse alusel eksperdi määramiseks algatatud menetluses ka eksperdiarvamust kui tõendit tsiviilkohtumenetluses reguleerivad TsMS §-d 293-305, sealhulgas §-d 303 ja 304 eksperdi küsitlemise ning täiendava ja kordusekspertiisi määramise kohta. TsMS § 304 lg 1 annab alused kordusekspertiisi määramiseks. TsMS § 304 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, õigus määrata kordusekspertiis. Viidatud sättest tulenevalt peab kohus kordusekspertiisi määramiseks esmalt leidma, et ekspertiis on ebaselge, vasturääkiv või puudulik ning teiseks, et neid puuduseid ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega. TsMS § 303 lg-te 4 ja 5 alusel eksperdi ülekuulamine ja § 304 alusel kordus- või täiendava ekspertiisi määramine on kohtu diskretsiooniotsused.
23.Võlgnik esitas 13.01.2021 taotluse uue ekspertiisi määramiseks või alternatiivselt võimaluse saamiseks eksperdilt küsimuste küsimiseks. Oma taotluses tõi võlgnik esile tema
2-20-12763 hinnangul olulised täpsustamist vajavad asjaolud. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus selgitamiskohustust, kui edastas eksperdile kommenteerimiseks võlgniku 13.01.2021 seisukohad eksperdi koostatud eksperthinnangu kohta. Selleks, et põhjendada kordusekspertiisi määramise vajadust pidi võlgnik 13.01.2021 taotluses esile tooma kõik asjaolud, mis tema hinnangul põhjendavad kordusekspertiisi määramist, näitama ekspertiisi puudused ja esitama kõik ekspertiisiakti puudutavad täpsustavad küsimused. Maakohus on võlgniku seisukoha edastamisega eksperdile vastamiseks võimaldanud TsMS § 303 lg 3 kohaselt võlgnikul esitada eksperdile täiendavaid küsimusi, millele ekspert on ka ammendavalt vastanud (tl-d 137 ja 139). Seega on maakohus taganud praeguses asjas mitte ainult eksperdi määramise ja ekspertiisi tulemuste saamise, vaid ka ekspertiisiga seonduvate võimalike küsimuste, vastuväidete ja taotluste lahendamise, et oleks tagatud ekspertiisi tsiviilkohtumenetluse seadustikule vastav läbiviimine ning sellega kõigi puudutatud isikute õigustatud huvide järgimine. See, et võlgnik ei nõustu eksperdi arvamusega, ei anna alust kordusekspertiisi määramiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses tsiviilasjas ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada kordusekspertiisi määramise vajadust. Arvestades, et võlgnik on määruskaebuses korranud üksnes 13.01.2021 ja 15.01.2021 seisukohtades toodut, mille osas ekspert andis oma vastuse, puudus vajadus kohtuistungi korraldamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda kolleegium maakohtu määruse põhjendusi.
24.Võlgniku kaebuse väited eksperthinnangu ebaõige tulemuse ja seetõttu kordusekspertiisi määramise vajalikkuse kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt sisaldab ekspertiisiakt hulgaliselt algandmeid puudutavaid ebatäpsusi ja vastuolusid, mida ekspert ei ole kõrvaldanud ja mida maakohus käsitles võlgniku taotlusi lahendades ebapiisavalt.
25.Võlgnik on ebaõigel seisukohal, et ekspert jättis kinnistu hariliku väärtuse määramisel arvesse võtmata, et elektrijuhtmestik, torustik ja sanruumid vajavad samuti renoveerimist/vahetamist. Võlgnik järeldab seda asjaolust, et tehnosüsteeme kajastavas alapunktis ei ole elektrivarustuse juurde märgitud, et see vajab renoveerimist/vahetamist. Ekspert selgitas täiendavalt, et eksperthinnangus ei ole ka märgitud, et tehnosüsteemid on heas seisus. Vastupidi, ekspert on eksperthinnangus märkinud, et hoone vajab terviklikku renoveerimist.
26.Vaatamata sellele, et ekspert ei olnud lähteülesande saamisel teadlik, et õhksoojuspump ja aiamaja ei kuulu kinnistu koosseisu ega ka arestimisele, ei muuda see eksperthinnangu lõppjäreldust, kuna eksimisruum on +/- 15%, s.o 5775 eurot. Võlgniku väite, et üksnes õhksoojuspumba ja aiamaja väärtus võib olla suurem kui 5775 eurot, lükkab ümber kohtutäitur vastuses määruskaebusele. Kohtutäiturile esitatud arvete kohaselt oli õhksoojuspumba ostuhind 2019 aastal 300 eurot ja aiamaja ostuhind 890 eurot. Lisaks on ekspert selgitanud, et õhksoojuspumba ja aiamaja olemasolu kinnistu harilikku väärtust oluliselt ei mõjuta.
27.Põhjendamatu on võlgniku etteheide, et tähelepanuta on jäetud 2017. aasta eksperthinnang. Ekspert ei pea vara hinnates aluseks võtma varasemaid vara kohta koostatud eksperthinnanguid ega põhjendama eksperthinnangute vahelisi erinevusi.
28.Eksperdiks määratakse üksnes isik, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused (TsMS § 294 lg 1 teine lause), s.t eksperdiarvamus tugineb eksperdi eriteadmistele. Kohtuliku ekspertiisi läbiviinud ekspert on pälvinud riikliku tunnustuse, on pooltest sõltumatu ning seotud teadvalt vale arvamuse andmise eest ettenähtud sanktsioonidega (TsMS § 303 lg 5),
2-20-12763 mis tõstab eksperthinnangu usaldusväärsust. Eksperdil ei ole mingit huvi oma tööd tehes jätta olulised asjaolud arvesse võtmata. Ekspert ei ole keeldunud võlgniku täpsustavatele küsimustele vastamast ja eksperthinnangut selgitamast. Pelgalt asjaolu, et võlgnik ei nõustu eksperdi selgituste ja järeldustega, ei pane kohtule kordusekspertiisi määramise kohustust ega tähenda, et eksperdilt peaks iga üksiku järelduse kohta veel täiendavaid selgitusi küsima. Täpsustavate küsimuste esitamine on põhjendatud siis, kui mõni tähtis asjaolu on jäänud eksperdiarvamuses selgitamata või arusaamatuks. Vastavalt TsMS § 293 lg-le 1 on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. See tähendab, et kohus otsustab, kas menetlusosalise taotlus asjaolude selgitamiseks on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eksperthinnang vastab seaduse nõuetele, eksperdiarvamuse kujunemise käik ja ekspertiisi lähteandmed on jälgitavad, mistõttu puudub alus kordusekspertiisi määramiseks ja täiendavate küsimuste esitamiseks.
29.Hindamise tulemusena saadud ja arestimisaktis märgitud hind on enampakkumisel üksnes alghinnaks (TMS § 82 lg 1). Maakohus selgitas õigesti, et asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Kuivõrd võlgniku hinnangul peaks kinnistu turuväärtus olema hinnatud väiksemana, siis selgitab ringkonnakohus, et olukorras, kus arestimisel määratud alghinnaga jääb kinnistu müümata, saab kohtutäitur iga nurjunud enampakkumise järgselt vara ümber hinnata (TMS § 100 lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohtutäitur ja sissenõudjad enda menetluskulude nimekirja ei esitanud, millest järeldab ringkonnakohus, et neil puuduvad TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.
31.TsMS § 433 lg 1 alusel võib praegusel juhul maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata osas, millega lahendati menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse otsustamine. Ekspertiisi määramise taotluse mitterahuldamise peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 660 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.