lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-9440/53

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 03.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-9440/53
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1382
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number

2-20-9440

Tsiviilasi

Omega System OÜ hagi M O vastu kasutuseelise hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine hagi läbi vaatamata jätmisega

Menetlusosalised ja nende

Hageja:

esindajad

Omega System OÜ, rk 14303264, lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Kostja: M O, ik xxxx, lepinguline esindaja RÕA korras vandeadvokaat Henn Koduvere

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kostja taotlus ja jätta läbi vaatamata Omega System OÜ hagi M O vastu kasutuseelise hüvitamise nõudes.
2.Jätta läbi vaatamata hageja taotlus menetluse peatamiseks.
3.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus p 1 osas edasi kaevata määruskaebuse esitamisega määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 15 päeva jooksul sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud

1.30.06.2020 esitatud hagi kohaselt on hageja ostnud kohtutäituri korraldatud avalikul enampakkumisel võlgnik U O kuuluva 1/2 suuruse mõttelise osa E O pärandvara ühisusest. Hageja on kantud kinnistusraamatusse xxxx ühisomanikuna U O asemel ja seega kuuluvad talle vastavas osas (1/4) kõik ühisomaniku õigused ja kohustused. Hageja pole saanud kostjalt vastust

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

soovile ühisomand lõpetada ja soovile ühisomandit, kuni selle lõpetamiseni kasutada. Kostja ei ole reageerinud hageja nõudekirjale hüvitada hagejale kahju. Kaasomanik saab teiselt kaasomanikult nõuda tema vastava osa vilja väljaandmist ja õiguse nõuda kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise väärtuse väljaselgitamisel tuleb lähtuda eseme kohalikust keskmisest turuväärtusest. Poolte vahel puuduvad igasugused kokkulepped ja kostja kasutab kogu kinnistut üksinda, st ka hagejale kuuluvat osa, hüvitamata selle kasutamist. Sarnase kinnistu keskmine üürihind on 350 eurot kuus + kommunaalmaksed. Õige ja õiglane hind kasutuseelise väärtusele oleks seega 1⁄4 350 eurost alates hageja kandmisest kinnistusraamatusse 15.04.2019. Summaliselt on see 30.06.2020 seisuga 1268,75 eurot. Alates 01.07.2020 tuleks kostjal igakuiselt tasuda 87,50 eurot kuus kuni ühisomandi valduse üleandmiseni või ühisomandi lõpetamiseni. Hagi on esitatud AÕS § 71 lg 2 alusel.

2.Kostjale RÕS korras määratud lepinguline esindaja oma 22.03.2021 esitatud seisukohas märgib, et ei tunnista hagi ja et hagi on tõendamata. Ühisvara kasutamise eest kasutuseelise hüvitist nõuda saab ikkagi üksnes perioodi eest, pärast vastava nõude esitamist. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku osas sai kostja eeldada, et ühisomanikuga on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. Enne hageja omanikuks saamist oli kostja kõrval kinnistu ühisomanikuks kostja poeg U O ning kostja poeg kostjalt hüvitist ei nõudnud. Pärandiosa üleminekul hagejale läksid sellega üle ka kõik sellega seotud õigused ja kohustused. Seega läks üle ka kostjal pojaga kehtinud vaikiv kokkulepe kasutuseelise mitte nõudmise kohta. Kostja sai eeldada, et ühisomanikel oli vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni uus ühisomanik esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks.
3.Kostja poolt 22.03.2021 esitatud vastuhagi pärandvara jagamiseks on 24.03.2021 määrusega eraldatud menetlemiseks iseseisva hagina.
4.25.03.2021 esitas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt on Riigikohus 24. märtsi 2021 tsiviilasja nr 2-18-18277 otsuse punktis 17.1 selgitanud järgmist: „Pärandvara ühisus kaaspärijate vahel kestab kuni pärandvara jagamiseni. Alles pärandvara jagamisel selgub, millised üksikud esemed jäävad igale kaaspärijale. Seni väljendub iga kaaspärija õiguslik positsioon peamiselt õiguses saada pärandvara jagamisel PärS § 152 lg 2 kohaselt enda pärandi murdosale vastavas ulatuses esemeid kogu pärandist.“ Seega ei anna pärandvara ühisuses osa omamine isikule pärandavarasse kuuluvate esemete omandiõigust ega nende käsutus- või kasutusõigust ega seega ka õigust nõuda hüvitist asja kasutuseelise eest. Nimetatud õigused võivad isikul tekkida üksnes pärast pärandvara jagamist. Riik ei pea tsiviilkohtumenetluses isikule andma õiguskaitset väidetavate õiguste suhtes asjale, kui need õigused ei ole veel tekkinud või on välja selgitamata ning isik pole astunud vajalikke samme õiguste välja selgitamiseks ega taotlenud nende õiguste välja selgitamist. Olukorras, kus kinnistu omanikud ja neile kuuluvad omandiosad on välja selgitamata, puudub hagejal õigus kinnistu kasutuseelise hüvitist nõuda ehk hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus ja võimalus. Kostja palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5.08.04.2021 seisukohas leiab hageja, et hagi läbivaatamata jätmiseks alust ei ole. Asjaolu, et pärandvara on jagamata, ei võta hagejalt õigust nõuda hüvitist asja kasutuseelise eest. Puudub vaidlus, et kinnistu kuulub pärandvara hulka, puudub vaidlus, et nii kostja kui ka hageja on kinnistu ühisomanikud, samuti puudub vaidlus, et kinnistu on kostja ainukasutuses. Hagejale ei lubatud isegi juurdepääsu.
6.Hageja märgib, et kostja on esitanud vastuhagi pärandvara jagamise nõudes, mille kohus on 24.03.2021 kohtumäärusega eraldanud iseseisvasse menetlusse (tsiviilasi nr 2-21-4654). Asi on menetlusse võtmise otsustamise staadiumis. Hageja hinnangul saaks olla põhjendatud käesoleva menetluse peatamine kuni asjas nr 2-21-4654 kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte hagi läbivaatamata jätmine. Käesoleval juhul on olemas TsMS § 356 lg-s 1 sätestatud alused menetluse peatamiseks. Käesoleva menetluse peatamine kuni asjas nr 2-21-4654 kohtulahendi jõustumiseni on menetluslikult lubatud ja võimalik, hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole alust ning menetlust saab jätkata peale peatamise aluse ära langemise.
7.Kostja leiab, et menetluse peatamiseks alust hageja taotletult TsMS § 356 lg 1 alusel ei ole. Menetluse saab selle sätte alusel peatada, kui peatatava asja lahend sõltub teises asjas tuvastatust. Pärandvara ühisuses osa omamine ei anna isikule pärandavarasse kuuluvate esemete omandiõigust ega nende käsutus- või kasutusõigust ega seega ka õigust nõuda hüvitist asja kasutuseelise eest. Nimetatud õigused võivad isikul tekkida üksnes pärast pärandvara jagamist. Riigikohus on 16.04.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-4817 punktides 17 ja 19.1 sedastanud, et : --kaaspärijale pärandvara ühisuse osa kuulumine ei tähenda seda, et talle kuuluks ka vastav mõtteline osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest; --pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit ning kuni pärandvara on jagamata, ei kuulu kummalegi võlgnikule mõttelist osa kinnistu omandist; --ühele kaaspärijale üksikus esemes kuuluvat osa ei saa enne pärandvara jagamist kindlaks teha ja igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel (PärS § 152 lg 1). Olukorras, kus kinnistu omanikud ja neile kuuluvad omandiosad on välja selgitamata, puudub hagejal kinnistu kasutuseelise hüvitise nõudeõigus. Asjaolu, kas hagejale üldse kuulub osa kinnistust või kui kuulub, siis milline osa, selgitatakse välja alles pärandvara jagamisel Kuni hagejal nõudeõigust pole, pole olemas ka õigust või huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset. Võib-olla tsiviilasja nr 2-21-4654 läbivaatamisel tuvastatakse, et hagejale kuulub vaidlusalusest kinnistust teatud osa ja kui kuulub, siis määratakse, milline osa hagejale kuulub. Kui tuvastataksemääratletakse hageja omandiosa, on võimalik, et hagejal on kasutuseelise nõudeõigus ning sel juhul saab kohus hageja hagi läbi vaadata. Seega ei sõltu käesoleva asjas otsus tsiviilasja nr 2-21-4654 lahendist, vaid tegemist on olukorraga, kus käesoleva asja läbi vaatamine / läbi vaatamata jätmine sõltub teise asja (ts nr 2-21-4654) lahendist. TsMS ei näe ette võimalust, et kui asja läbi vaatamine / läbi vaatamata jätmine sõltub teises asjas tuvastatust, võiks asja menetluse peatada. Järelikult käesoleval juhul menetluse peatamist võimaldavad asjaolud puuduvad ning menetluse peatamise taotlus tuleks jätta rahuldamata. Õiguslik põhistus ja järeldus
8.Kohus leiab, et taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks. Kohus nõustub kostjaga, et pärandiosa (varalise eseme, õiguse) kuulumine hagejale ei anna talle siiski õigust seda pärandiosa käsutada, kuni pärandvara ei ole jagatud. Pärandvara jagamise järgselt hageja võib, kuid ei pruugi, jääda omanikuks. Kuni kinnistu omanikud ja neile kuuluvad omandiosad on väljaselgitamata, puudub hagejal kinnistu kasutuseelise hüvitamise nõudeõigus. Hageja õiguste rikkumine peab olema toimunud hiljemalt hagi esitamise ajaks. Olukorras, kus kasutuseelise nõude esitamise ajaks on vara, mille osas kasutuseelist soovitakse, pärandvarana jagamata, ei ole hageja õigusi rikutud.

Hagejal ei ole oma nõudeõiguse realiseerimine takistatud pärast seda kui pärandvara on jagatud. Vastavalt TsMS § 426 lõikele 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle.

9.Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis menetluse peatamise taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Vajadusel, kui määrus käesoleval kujul ei jõustu ja menetlus peaks jätkuma, lahendab kohus menetluse peatamise taotluse.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast tsiviilasjas tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 427 kohaselt võib hagi läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja